Meie Elu = Our life, March 19, 1987

              4. NELJAPÄEVAL, 19. MÄRTSIL - ™URSDAY, MARCH 19 „Meie Elu" nr. 12 (1932) 1987
HAMILTON ( M E ) U Pühapäeva
pärastlõijnal, 22.|\[ejE|bruariI, täitis
Hamiltoni eestlaskond ja nende
külalised avara First Place auditoo­riumi,
et tähistada Eesti ValBariigi
69. aastapäeva.
Aktus algas traditsioonilise lippu'-
de "sissetoomisega' Hamiltoni Eesti
Võitlejate Ühingu liikmete poolt, i
mille järel ütles palve õpetiaja Tõnis
Nõmmik. ' ^
Avasõna oli H.E.S. Segakoori
esindajalt Ivar Rammo'lt, kes tervi­tas.
kohalolijaid ja väljendas lootust,
et vabaduse koit meie kodumaale
pole enam kaugel. Meie vabadüs-nõudmisega
on ühinenud ka teised
ikestatud rahvad ja ühenduses on
' alati suur jõud. Kõne oli nii eesti-kui
ka ingliskeelne.
Ainsale veel Hamiltonis allesöle-
• vale Vabadussõja veteranile, Karl
Ranna'le, kinnitas rinda lilleõie Kris­tina
Laurimaa.
ärgnevalt kuuldi solist Hilda Se­palt
kaks laulu Eva Rammo klaveri-
' saatel. Esimeseks palaks oli L. Koi­dula
sõnadel S. A b f i „Kodukaasik"
ja teiseks Mühlhausen'i;,,Minu isa-
/ . majakene". Esitatu võeti kuulajas-conna
poolt vastu sooja aplausiga.
^ Langenute mälestamist toimetasid
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu
nsitnoes August [urs sõnalise osaga ja
luuletuse ,,Isamaa ilu hoieldes".esi­tas
Ivar Rammo, ( .
• ' ''
; . AKTUSEKÕNE j:
Aktuse kõne oli nooreh ja aktiiv­selt
E K N - i liikmelt Margus Hess'ilt,
kes vahelduvalt eesti ja inglise kee­les
analüüsis praegust olukorda ko­dumaa]
ja maailmapoliitilist olukor­da
üldiselt, meie vaatevinklist nähtu­na.
Pool Euroopat,ja sinna kuuluvad
ka Balti riigid, Wüüdi omal ajal maha
• Jaltas. .Meie peaiile olema valvel, et
seda müüki ei sanktsioneerita mingite
uute salajaste või avalike lepingute­ga.
Siin Kanadas peavad Balti rahvad
olema valvel ja avaldama protesti
praeguse olukorra üle, kus tuuakse
siia tasu eest; esinema Punaarmee
ansambleid, sama armee osasid, kes
, pi'aegu tapavad süütuid inimesi Af­ganistanis,
kaasa arvatud lapsed,
,,vabaduse toomise" loosungi all.
Seda raha, mis neile makstakse, tu-
, leks hoopis kasutada selleks, et aida-
• ta neid lapsi, kes on kaotanud oma
tervise ja ihuliikmed selles julmas
..vabastamissõjas". .
Endi keskel peame aga olema val­vel
et meie keel ei kaol(|S. sest ilma
. ; <^eeleta pole ka rahvust ega kultuuri.
Teistel rahvastel on igal midagi mis
neid ühendab Näiteks on juutidel
nende usk, inglastel meri, hiinlaste
mass, irieie-väikerahval aga keelpja
seda peame hoidma kui .suurimat
• aaret, nii siin paguluses kui ka ikes­tatud
kodumaal. Kui^me seda ei suu­da
teha, tähendab see ka kadu meie
• rahvale. •
STIPENDIUM ; .
Selleaastase Hamilton|i Eesti Seltsi
stipendiumi, mis määratakse heade
õppetagajärgedega keskkooli lõpeta­nule,,
kes aga õpib edpi kõrgemas
õppeasutuses, andis.ülB Merike Ko­ger.
Stipendiaadiks osutus'Andres
Aarlaht, kes õpib esimest aastat äri-ädministratsiooni
Montrealis Con­cordia
ülikoolis, olles samal ajal ka
selle kooli jalgpallimeeskonna iÜRe.
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu sti­pendiaadiks
losutus akluse teadusta­jana
tegutsev Kristina Laurimaa ja
temale andis kinnise ümbriku üle
Ühingu esimees August.Jurs.
maa, kes tänas kõiki külalisi, kõne­lejat
jateisi aktuse heaks kordamine­kuks
kaasaaitajaid. Hästiõnnestu-.
nud aktus lõpetati Eesti hümniga.
Aktuse külalised aga jäid veel eda­si
jutlema ja maitsina kohvi, mida
pakkusid Hamiltoni Eesti Pensionä­ride
Klubi daamid. Hilinenult saabus
kohale ka Hamiltoni linnapea, kes oli
lubanud tulla tervitama. Kahjuks oli
aga suurem osa aktuselisi juba lah­kunud
ja nii jäi tema sõnavõtt oota­ma
tulevikku. -
Hamiltonis toimus ka teine Vaba­riigi
aastapäeva märkimine, ja see
toimus Hamiltoni koguduse piduliku
jumalateenistuse näol teisipäeval,
24 veebruaril.
Teenis koguduse õpetaja Tõnis
Nõmmik, orelil Eva Rammo. Õnni­stati''
ka ametisse Koguduse uus nõu­kogu,
kuhu sellal aastal kuuluvad
Valdur Aasa, Hilda Kleiner, Edgar
Lanclers,. Leida Nprmet, [ohannes
, Roosimägi, Leo Saar, Heino Sepp ja
ArnoldTill.Õnnistamiskõnes mainis
õpietaja.et kuigi pühakiri ütleb et tee­nimine
on auamet, on sel natukene
teine tähendus kui sellele mõistele on
tänapäeval antud. Koguduse teeni­mine
paneb peale siiski ka kohustu­si,
mida tuleb täita ja mida tuleb
arvestada.
umalateenistust kaunistas veel
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Olaf
Kopvillemi juhatusel, -esitades H.
Känd'i ,iKaugel" ja A. Virkhaus'i
,,Ma tõstan silmad üles" Valve Ta-li'ga
sooloosas, orelil saatjaks Eva
Rammo.
•Õpetaja Nõmmik oma jutluses
analüüsis meie pagulust Piibli najal.
T.E.S. Lasteaed tähistas laupäeval, 21. ve
saalis. Ees lasteaia juhataja H. Arro aktust avamas.
Eesti vabariigi
aastapäeva
tähistamine
lasteaias
E.V. 69. aastapäeva piduliku aktusega E. Maja suures
Foto — 0. Haamer
Toronto Eesti Maleklubi oma­vahelistel
võistlustel 19, veebruaril
saavutati järgmised tagajärjed, Män­giti
5,vooru 2 X 15 minutit ja osa­võtjaid
oli 10 maletajat.
1 - 2, jaak Triefeldt ja Jaak järve 4
punkti, 3 - 4. Andrus Kõresaar ja
Enno Türner 3.1/2. 5, Ott Naelapea 3,
6 - 7. LeoTamberg ja Jüri Elken2, 8.
Adolf juurma 1-1/2,
Sõprusmänge pidasid veel H. Aa­vik
ja H. Laanep. pr. Aun ja hr.
Roomets.
Pühapäeva!,12 aprillil toimub tur­niir
koos soomlastega Eesli Majas
kell 1.30 p.l. Mängitakse. A - j a B
klassis, samuti noorteklassis kuni 14
aastani, ajaga 2 x 30 minutit, kokku 4
vooru.
ESTO 88 malevõistlused toimuvad
1. ja 2. jaanuaril 1989. .
Malemeister Esmo Ridala. ESTO
1972 maleturniiri võitja, on kirjateel
teatanud T.E.M. esimehele Lembit
oselin'ile, et tema Kerese raamatu
teine trükk on ilmunud Lääne-Berlii-nis,
sarjas Bibliolhek Caissa.
I.E.
.^Laupäeva hommikuti onEesti Ma-ija''
keldrikorrusel alati kibe tegevus,
sest T.E,.S. lasteaed algab õppetööga
juba kell kümme, hommikul. 21.
veebruaril algas kogunemine -juba
enne kella üheksat, sest lasteaed tä­histas
E.V. 69. aastapäeva piduHku
aktusega.
Kell 10. marssisid lapsed, paljud
rahvarõivais, rahvuslippe lehvitades
suurde saali. Ka kasvatajad kandsid
eranditult rahvarõivaid.
Lasteaia juhataja Helle Arro fervi-tas
koosviibijaid. Tänapäeva
mm
Wm.
mm
tuues üheks näiteks Babüloonja riigi võitlemine peab toimuma sõnadega,
saatuse ja sellega ühenduses juutide .,Meie suurim vaenlane on aeg," üt-oma,
kes ka küüditati võitjate poolt les kõneleja — ,,Mida rohkem aega
asumisele võõrale maale. Maa sai möödub, seda rohkem maailma rah­aga
uued valitsejad ja need andsid vad ja valitsejad unustavad, millist
küüditatuile võimaluse koju tulla. Ka ülekohut teostati Eesti vastu." Kõne-meie
maa võib saada ootamatult va- leja soovitas mõtelda mitte ainult
haks ja meil avaneb võimalus koju eestirahvaminevikule, vaidkaoleyi-inin.
na. On inimesi kes kindlalt usu- kule ja tulevikule ja tegema kõik, et
vad jumalasse. Samuti on aga ka alles hoida eesti keelt, kultuuri ja
neid, kes ei usu temasse. Palju on ka traditsioone,
neid, kes on kahevahel, kuna Issanda -
wmmš^
'' - /J^'
mm
'W/M
" / A i/
mšB.
'VM:
Lasteaia lipu kannavad Vabariigi aastapäeva tähistamise aktusele Silvi Vej>
aastad on pikad ja meie ei jõua ooda­ta
tema tegusid. Issand aga tegutseb
ka nüüd, nagu ta tegutses piiblis üles
tähendatud aegadel ja kui meie kind­laks
jääme oma usus Jumalasse, siis
saab ka meie rahvas, ükskord jällegi
omal maal peremees olema.
- Langenute mälestustalituse osas
võttis sõna Hamiltonis külasviibiv
aupeakonsul Ilmar Heinsoo, kes al­gul
tõi tervitusi.oma ametikohalt Va­bariigi
aastapäeva puhul, ning järg­nevas
sõnavõtus tõi esile, et ka siin
pagulaskirikus mõtleme meie neile,
kes oma elu-kaotasid kaitstes meie.
kodumaa vabadust juba Lembitu
ajast peale. Samuti mõtleme neile, kes
vaevlevad praegu vanglates ja v a i ­muhaiglates,
ning kelle ainukeseks
,.süüks" on. et nad tahavad meie ko­dumaale
vabadust. •
Tekib küsimus, kas on olnud mõtet
kõigil neil ohvritel; Vastus sellele
saab olla ainult jaatav. Nagu minevi­kus,
nii ka nüüd saab vabaduse päike^^
jällegi paistma meie isade maale.
Ühiselt lauldi kõikide kangelaste mä­lestuseks
,,Õnnista Looja vaim".
Lipupalvet jumalateenistusel kor­raldasid
Hamiltoni Eesti Võitlejate
Ühingu liikmed.
Kõneleja teatas veel, et lapsed said
pooleaasta tunnistused ja et juturaa­mat
, , K o lm väikest siga" on trükis ja
der, Kaili Telmet ja Peeter Nielander.
liikrned, lastevanemad ja vanavane-madv
palju tänu ka hr, Altosaarele
Montrealis, kes valmistas uued laua-jouab
müügile aprillis. Töövihikutest lipud.'
on üks valmis; ja peatselt valmib ka Lasteaia ühiskoor, Evi Valge juha-teine.
Erilist tänu pälvivad juhatuse- tusel, laulis- kuus laulu, lõpetades.
Foto — 0. Haamer
lauluga ,,Meie koome kangast". Kla­veril
saatis kõiki laule Karin jürman.
Pärast aktust lahkusid lapsed lipu­kesi
lehvitades suurest saalist, et
klassiruumides kuulda kasvatajate
seletusi E.V. aastapäeva tähtsusest.
® Esmasp., 23. veebr., 2., 9. ja 23.
märtsil loengud rahvusMjitudest
Kolmainu kiriku saalis, 619 Sher-bourne
St.
® Neljap., 19. märtsil Pensionäride
klubi tervisvõimlemisringi koos­viibimine
Eesti Majas algusega kl.
14.00.
© Laup., 21. märtsil Estonia Koori
„Kevadnoodid" Eesti Majas ai*
gusega kl 19.30.
® Laup., 21. ja 22. märtsil Abel Lee
tööde näitus! Vana-Andrese kiriku
saalis.
® Pühap., 22. märtsil Kristuse kan­natusaja
kontsert Vana-Andrese ki­rikus
kl 16.00.
® 22. märtsil kl. 17.15 — T.I. Bib"
i^asugusoid
REMOWT-TÖId MAJADELE
(tasuta eelarve)
Tol. 427-7010 igal ajal.
E.VE51DER
Vabariigi aastapäeva tähistamine
Eesti Kodus''
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathurst St.,
Toronto MSP 3H1
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
Tp,rvitaiaid oli mitmeidi peaasjali­kult
meie kaaskannatajete,. ikestatud
rahvaste esindajaid. Esimene sõna­võtja
oli Tšehhosjovakkia.esindaja ja
seitsme ikestatud Ida-Euroi)pa rahva
ühingu president Vostrez. Temale
järgnes ungarlaste esindaja hr. Mad-jareodi.
Järgmisena võttis sõna Läti
Selts Hamiltonis president Lapins ja
temale järgnes Poola Kongressi Ka­nadas
esindaja prl. Harasysnice. Lee­dulaste
poolt tervitas nende seltsi
esimees hr. Macys ja viimasena uk­rainlaste
poolt-prof. Chorneyko. Kõik
tervitajad naelutasid kinni tõika meie
ühisest saatusest, avaldades aga loo--
tust et see olukord ei saa kesta iga­vesti.
Kirjalikud tervitused ^lid saabu­nud
järgmistelt Eesli Seltsidelt: Ot­tawa
Eesti Selts, St. Catharines'i Eesti
Seits, Kltcheneri Eesti Selts, ja To­ronto
Eesti Selts. Samuti oli kirjalik
tervitus Hamilton-Wentworth piir­konna
esimehelt W.L. Sears'ilt.
lärgne|vas kontsertosas esitas Ha-lesti
Seltsi Segakoor Olaf
Kopvillemi juhatusel Kaugel", H.
Känd, ,,Kaja", sääde Roman Toi'It.
Viimaseks palaks oli 0. Merikanto
,^,Meri"; kus iSoli.stideks olid Hilda
Sepp ja Valve Tali ning'klaveril saa­tis
Eva Rammo,
Lõppsõna aktusefe ütles Hamilto­ni
Eesti Seltsi esimees Dr. Ivar Lauri-
FAMOUS FINNISH MOVI
V Ä I N O LINNA'S- NEW"
(TUNDMATU SÕDUR),
,,Eesti Kodus" tähistati Eesti Va­bariigi
69. aastapäeva aktuse ja sel­lele
järgnenud kohvilauaga teisipäe-
' vai, 24. veebr, õhtul.
Avasõna ütles ..Eesti Kodu" juha­tuse
esimees Louis Tarandi.
Enne õpetaja Heinsoo palvust sop-ranSilvia
Preem laulis juüe Herma
klaverisaatel Schuberti. ,,Püha".
ärgnevalt palvusele Endel Ruberg
pidas.lühikese kõne langenute mä­lestuseks,
mille järel Eesti Kodu"
Segakoor Ed. Tobrelutsu juhtimisel
/laulis luhan Aaviku ..Puhake pare-.
mad pojad",
ärgnes aktuse kõne nskm. Evi |aa-guste
poolt, mille järel sopran Silvia
Preem esitas G.F. -Händeli ..Laske
mul . nutta" ja Paul Tammeveski
..Väikene laululind", mõlemad lau­lud
Julie Herma klaverisaatel. ^
Aino Pähn esitas Ilme Ivandi loo­mingust
..Sõduri surm", mille.järel
Eesti Kodu Segakoor esines kahe
lauluga: Enn Võrgu ..Eesti on me
Isamaa" ja Evald Aava ,,Laulu Si­nust
kodumaa"., \
Kõik esinemised aktsepteeriti pub­liku
poolt soojalt kestva aplausiga.
Aktuse, lõppsõna ja tänu kõigile
esinejaile lausus Aino Pähn, kes ak­tuse
kestel toimis ka teadustajana.
Aktusele järgnenud kohvilauas
möödusid mitmed hubased tunnid,
sõbralikus vestluses.
- m
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiifniiiiiif
Eesti Sihtkapital Kanadas
Aiinetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liograafia klubi „Miina Härma sõ­nas
ja muusikas'* Vana-Andrese ki­rikusaalis
pärast jumalateenistust.
® Neljap., 26. märts. Aiandusklubi
loeng putukatest Eesti Majas algu­sega
kl. 20.00.
® Reedel, 27. märtsil Metsaülikooli
ja Eesti Õppetooli loeng „Sõjakur-jategijad
ja meie" Eesti Majas algu­sega
kl. 19.30.
@ Laup., 28. märtsist 5. aprillini
Yvonne VäärM fotokunsti näitus Läti
kultuurimaja Galeriis.
® Laup., 28. märtsil Sõduriõhtu
Eesti Majas algusega kl. 19.00.
® Pühap., 29.märt8il Meeskoori
aastakpntsert Eesti Majas algusega
kk 15.00.
@ Pühap., 29. märtsil dr, Tiit Kauri
loeng „Plutoonium: Mis? Miks?
Kus?" Tartu College'is algusega k l .
13.00.
• Pühap., 5. aprl. „Kevadpopurrii"
Eesti Majas algusega kl. 15.00.
® Pühap., 5, aprill.Pärnumaalašle
Seltsi moenäitus Tartu CollegeMs
algusega k l . 14.00.
® Laup., 11. aprl EKL-i squash-turniir
21. McCaul St. algusega kl.
18.30.
lillliliiiillliilililllllliiliiliiilliiliillilillililllililiillliilH^ illlllililllllilllllllllllllllllllllllillillllllllllllllliliilllllillllllllllil'
Fmm the war stiruggies betweejn Fänlai^dl
3-1/2 hours wSth EnglBsh sybttitSes
Showings;
miltoni
Ri.dgelheatre, 1331 Ärbutus St. 2 showings.
March 22nd 1987 at 10:30 am. and2:30 p.m.
Bloor Cinenna, 506 BloorŠt. W. 2 showings.
iVlarch 28th and 29th 1987 at 2:30 p.m.
Odeon CourtTheatre, 28 Court St S, 2 showings.
April 4th and 5th, 1987 at 2:00 p.m. . .
: Odeon Theatre. 641 QueensSt. E. 1 showing.
il l l t h , 1987 at 2:00.p.m.
Odeon Theatre, 22 Elm St. 1 showing,
April 12th, 1987 at 9 a.m.
TIGKETS: $10.00. Box offices open 1 hour before each showing.
' " l i l l i l l i i i i j j^
Sopran Silvia Preem esinemas
„Eesti Kodus" Julie Herma klave-
• Foto - S. Preem
REGULAR
BIG or TALL
• v : - WeFitThemAII!
RICHMOND HEIGHTS CENTRE « 884^1513
^. l • 10520 YONGE ST. RICHMOND HILL
MMeie Elu" nr. 12
Täien
kesk!
omaloo
\ õh
Reedel, 27. veeb
T.E.S. Täienduskel
naasiumi ühine oi
oli ka ühtlasi E.V. a|
tamine. Et samal
suures saalis T.E.l
proov, siis tuli pai
loominguõhtu ka^
sest täienduskeski
siumi õpilastest
rahvatantsijad.
Omaloomiiiguohtl
k^s Maaja Loivat ja i|
komitee esimees
meenutas, etül) aasl
delda Eestimaa va|
keis võitlustes Vij
praegu oleme jälle|
rahva inimõiguste
Sel korral toim ui)'
relvadega ja s(illej;l|
koikude kohus. No J
gitada ja titvustadiJ
vas ühiskonna'^, eeJ
ülekohut ja tema sa|
lased, kes julgevad
olemasolu kaitseks
deks, leiavad ennasl
lumajades. Eesti ajij
tide poolt moonutal
ning laimu levitatil
vastu. Sellele vastj
eestlase kohus! Ki
ÜEKN-i poolt kuuli
vustamise aastaks
' konnale on kutse viil
tema rahva eest.
noored selitiks om;
nus," ütleb kõneleji
H. Lup|i teatab,
Erik Leinberg on
Sir).000,00 audio-visj
hendite muretsemisi
estati leinaH(!isakui
Kooli koor Lydiil
tusel laulis ,,Önne l |
red"ja päevakohasiJ
nes õpilane Anne 11
Kylliko SiUaste \|
nesid luuletustega
Sven liinkruus j a T i l
Purje esitas humorc
keskkooli H klassi
sid Avo Laansoo, A|
Leival, MatiPajo,
Türk ja Märt Mats(
lajatelt esile naeru]
Lühireferaadi: ,,
reisil' minu kooli.s"
lam; Risto Leivat rel
bylist; suvistest mil
susmaalt riiiikis RiI
must, kas noored oj
- käsitas Ellen Sil
Akordionistid Kl
Hiir esitasid dueti
j)akkudes kuulaja
kalise elamuse,
Keskkooli lüdrul
lam, Kadri Nõmmil
sa Novek, Rita Leel
Ui"'*
2. klassi õpilaste
keskkooli ja gümi
lam, Kadri Nõmi
Leena Roos.
'
T.E.S. Keskkooli
Aruvald'i juhatusi
A