Meie Elu = Our life, August 27, 1981

              „Meie Elu" nr. 32 (16«) 1981
Suunake oma annetused
. COVENTRY („Mde Elu" kaastööliselt) ^ Mary Tamm, kes
Bieb Londonis ja kelle vanem
filmitäht Ta § i eriti k^ ^We'- Odessa tol- kaudu tulumaksuva!?^
mik") läbi, kus on jutlju aktuaalsest teemast — natsiroimari jälitk-niisest
ühe juudiageritiiuri poolt pärast sõda. Müüd jooksis siiiises
televisiobnis (ITV) reedeti pooletunnise ketvusega koomiline film
> ,Misfits",(^Ebasobivad"), Selles filmis mängib peaosa
Enn
Tema -kohta kirjutab;„Coventry
Evening Telegrap]i" * pealkirja all:
,,Aga tema nimi; 3otiib": „Teie võtte
imetleda, nüks näitleja nimega nagu
Enn Reitel ei mõtle seda muuta ja
vahetada mingi tõmbava ivastu. Kuid
shoti-päritolüga (!) näitleja, kes
mängib ITV-s „EbasO|bivad" ei ole '
kunagi mõelnud sellele.
,,Mä ei leia, et sel oleks tähtsust.
Publik harjub iga niriiega; Võtkem
näiteks i Efrem SimbaÜst, noorem.
Nime algupära seisneb faktis, et Enn
sündis t orfäris, Dundee( linn Shoti-maal)
läheduses, äga tema vanemad
tülid Eestist, väike maa|Soome lähe­dal,
okupeeritud venelaste poolt. —
„Minu vanemad olid põgenikud ja
ma tegelikult ei tea, mik^ nad valisid
Shotimaa", ütleb Enn. Võimalik, et
seal õli väike eesti ühiskond." Mär­kigem
sünkohäl, et Shotimäal elab
üldiselt vähe eestlasi, kuid pagulas-aastate
algul Shotimaa pealinnas,
Edinburghis,,; resijdeeris mõned aas»
lad õp, 0. Gnadenteich( 1^52. avala­tes
Kanadas) ja pidas seal jumala­teenistusi
kaasmaalastele. Nüüd va­hest
õp. Ai E. Aaviksaar Leicesterist
sõidab Shotimaale ja peab seal ju­malateenistust
ühes kaasmaalase
-farmis.-
• „Tenia (Erm Reitel) lahkus Shpti-maalt
Londoni, kui ta o^^
/ tane, „Ma ei olnud kiiidelv kus Lon­don
oli. Mõtlesin, et s€;e on kuskil
Ameerika lähedal ja mul tuleb õppi­da
taas uut keelt." Pärast kooliskäi­mist
ta tegeles mitmesuguste tööde­ga
(kaasaarvatud jooksupoiss ühes
filmiühingus ja jäätisemiiüjaEpso-mi
hobuste-võidusõidu staadionil)
enne kui sõbrad veensid, et katseta­da
näitlemisega. „Ma käisin kolm .
aastat draama keskkoolis. Kui ma ;
lahkusin sellest;, sain kohe Mänches- •
teris Kuninglikus Vahetusteatris.
(1976) koha." Tema televisiooni töö
hõlmab „Goronation Streeti" (popu­laarne;
aastaid jooksnud film inglise
: töölisklassi elust!), ,,General Hospi-tal
and Gribb". Hiljuti ta esines
Laüncelot Gobbo osas „Vene€tsia
kaupmehes" (Shakespeare).
E. Reitel peaii ennast non-konfor-mistiks
(usuline teisitimõtleja), kuid
. mitte väga sõjakaks jä tema püüdlu­seks
olevat ,,mitte omada mingitau­ahnust"
(!). „See annab elus enam
tasakaalu, selle asemel, et joosta vi­kerkaare
suunas." ' '
Nii noore eesti filminäitleja^ elu-kreedo
^ühe inglise ajalehe teatel. —
STende ridade kirjutaja Vaatas hiljuti
Enn Reiteli mängu televisioonis. Ing­lise
keel oli tal ilma //välismaalase"
aktsendita ja mäng sädelev ja vai-
• mukää. Noormees (filmis ,,Skinneri"
nime all) tunneb ilmselt inglise töö­lisklassi
mentaliteeti ja siin ta oma
kaassemuga („Oscar") andsid suu­repärase
pildi, kuidas kaks tööliis-klassi
noort („ebasobiyad") tõmba­sid
alt rikast restorajiiomanikkü.
Enn Reiteli eesti keele oskus ei õle
teada. Mary (Maret) Tamni on kuna^
gi käinud Bradfordi eesti täiendus­koolis.
NEEME JÄRVI TULEB:'.
eiRMINGHAMi 1 -
Nagu Birminghami sümfooniaor­kestri
reklamibülletään teatab, tuleb
eestlasest dirigent Meeme; Järvi (ing­lased
hääldavad: Niim Jaavi!), kes
eluneb nüüd ÜSA-s, 26. novembril
Birminghami (teine linn Londoni jä­rele
šuuruselt| ja tuleval aastal (18.
märtsil) külälfsdrrigendina. Esimesel
korral Neeme Järvi dirigeerib Tshai-kovski
„Manfred sümfooniat", teisel
korral Shoitakovitshi 4-dat sümfoo-njr!/
Ka\:rkühav?It'Neeme Järvi diri-i
Eesti mitleja Em Edtdo .
Kuna Leicester (suurem eestlaste
keskus) ja Coventry (eluneb paar­kümmend
eestlast) õn Birminghami
läheduses, siis kuuldavasti Leicesteri
Eesti Maja tahab organiseerida eri-geerib
Inglismaal kolme kontserti.
Viimase aeg ja muusikajSala on läh-tisedv-;;;
•-'']
bussi kontserdipäevalks. Kä kohalik
televisiooniühing (ITV) on tundnud
huvi eestlasest dirigendi vastu ja ot­sinud
kontakti LEM-i esimehe V.
Neeme Järvi juhatas Birminghami
sümfooniaorkestrit yiimati 1971. a.
jaanuaris. Siis Oli tal kavas samuti
vene klassikud (Tähaikovski ja Hat-chaturian).
Eestlasist olid kohal
kolm inimest. Kavalehel olid ingla­sed
Neeme Järvi nime vusserdanud
,„Naemi Yarvi^ks".
Ühes siinses inglise ajalehes on
toodud lõbus i lugu Birminghami
sümfooniaorkestri peadiFektori Ed,
Smithi kohtumisest Neeme Järviga
New Jersey's (USA-s). Eestlase (Nee­me
Järvi) esimesed sõnad oltnud:
„See on tore, tore." Neeme Järvi
vaadanud kogu aeg muusikadirektori
lipsu, öeldes selle juures: ,£stonia."
— „Ma, kandsin lipsu, mille värvi­deks
sini^must-valge, vana Eesti li­puvärvid.
Ma kunagi ei kavatsenud
seda ja ei teadnud sedagi, et ta rää­gib
inglise keelt. Mul oli õnne Neeme
Järvi saamiseks kontserdiks/'
EESTIAIMELlSTE RAAMATUTE
/ai; i9. augustil veeres
veidi enne keskpäeva Seedrioru Pea­maja
ette bussitäis rahvast.' ^ Meed
olid Hamiltoni eesti pensionärid ees­otsas
nende klubi esinaise proua
Kleineriga. Vastas olid neil Seedri­oru!
elunevad pensionärid ja muud
siinsed suvitajad. Hamiltoni inimesi
öli 40 ümber.
ühiselt käidi meie langenuid austa­mas
ausamba juures, kus' proua Reio
pidas lühikese südamliku palvuse
ning härra Voode pidas sisuka kõne,
kui proua Voode pani lillekimbu au­samba
jalale.
Hiljem oldi koos Peamajas ühises
einelauas, mille korraldasid kiilalis"
test perenaised koos Seedrioru daa­midega.
Peeti tervituskõnesid, lasti
elada paaril daamil, kellel oli para­jasti
sünnipäev, ning lauldi ühislaule
klaveri saatel, nagu „Kui Kungla rah­vas",
„Mu kuldne kodukotus" ja tei­si.
Meeleolu oli kõigil hea ja rõõmus.
Jäi mulje, et'külalised jäid välja­sõiduga
rahule, nagu ka Seedrioru
pensionärid, kellel ka kavas Hamilto­ni
rahva eeskujul oma klubi äsuta-
• rniue.'-^ •
: On meeldiv nimetada ESTO pidus­tusi,
vabade eestlaste olümpiaadiks.
Meil ei ole Olümpia linna Kronose-mäel,
kuid meie rahvuslikud „olüm-piamängud"
Torontos, Baltimores ja
Stokholmis tõid kokku palju tuhan­deid
eesti noori ja vanu ning äratasiÖ
tähelepanu ja imetlust meie külalis­te
seas.
Ei ole kahtlust, et ESTO 84 män­gud
kujunevad sügavamaks ja haa­ravamaks
kui kõik eelmised. On ju
saadud eelmistelt mängudelt palju
kasulikke kogemusi, on .kindlasti ka
kogetud eksimusi, mis peaksid olema
tulevikus välditavad.
Meil on olnud enne ESTCt palju
rahvusliku sisuga pidustusi ~ küll
Kanadas,. USA-s, Austraalias ja Eu­roopas,
kuid need pole haaranud va­ba
eestlaskonda alobaalses ulatuses.
• • . ^ . . • . • •
Kui see Jdee kuulub ainult Robert
Kreemile isiklikult, siis võime teda
selle eest.ainult tänada. Ta ^võinuks
sellega palju aastaid tagasi välja tui-
Asukoha valiku esimene ring —
Kanada,/USA, Rootsi—- on nüüd lä­bi.
Pärast pikemaid kaalumisl, orga­nisatsioonide
koosolekuid ja sõnavõt­te
ajakirjanduses ESTO 84 üle, oh va­lik
langenud uuesti Torontole. Se.e
valik ei ole mitte juubeldamiseks to-rontolastele.
See valik toob suure.ko­hus
tuste-koor ma Kanada eesti orga­nisatsioonidele,
eriti aga nende juh-
•-vi:
Nagu A.V. (A. Vares) .,Eesti
les" kirjutab^ ilmus neil päevil raa­mat:
„Catalogue of Books and Perio-dicals
on Estonia in the Eiritish Lib-rary
Reference Division" complied
by Salme Pruuden.
See omapärane raamat on 309 ti­hedalt
täištrükitüd lehekülgi ja si­saldab
teoste ja autorite nimesid raa­matutest
ja ajakirjadest, milledes kä­sitletakse
Balti riike ja .eriti Eestit.
Sisu haarab Balti riike üldiselt. Siis
Eesti maad, rahvast, põhiseadust ja
Valitsust.. Arheoloogiat, ajalugü> ki­rikut,
usku, haridust, ,keelt, rahva­luulet,
kunsti, raamatuid, arhitektuu­ri,
teatreiÜ, muusikat, põllumajan­dust,
arstiteadust ja sporti. Kõik
need peatükid jagunevad alajaotus­teks,
kus mainitakse mitmesugustest
rahvustest autoreid ja paljudes keela­tes,
nende teoseid, mis Eesti kohta
on kirjutatud, alates keskajast kuni
praeguse ajani, juureärvatud'ka pea­le
Eesti okut)eerimist Eesti auto­reid
ja nende teoseid. Olgu maini­tud,
et Briti Raamatukogu, kus Sal­me
Pruden töötas ja oma teose koos­tamiseks
mätei^jali kogus, on üks
maailma suuremaid, kus riiulite pik­kust
on 110 miili ja raamatuid mitu­kümmend
miljonit. Mag. Salme
Pruuden algas selle hiigla raamatu­kogus
oma teadxislikku uurimistööd
veebruaris 1975. ar
Viienda tööaasta alguses hakkas
tekkima mure, millest ta ise jutus­tab:
,-Kuigi kaugelt suurem osa tööd
liäis olevat selja taga, seisis ometi
ees veel suur hulk. Arvestades oma
aastaid,, tekkis paratamatult küsi­mus:
kas suudan selle töö lõpetada?
Olin seepärast väga õnnelik, kui leid­sin
usuteadlases mag. Salme Aarean-di's
abilise, kes tasuta tööjõuna oli
nõus kaks päeva nädalas pifhendama
minu tööle. Nüüd teadsin; et minu
töo ei lähe kaduma, vaid selle viib
Salme Aareandi lõpule,; kui minust ei
peaks olema selle tegejat... Minu
rahustuseks on see, et Salme Aare­andi
töötas suure huviga ja saanud
sellest tõuke, jätkab nüüd tööd Briti
lugemissaalis, kus ta uurib veneusu
tulekut, 'ja/venestamise algust Eestis
möödunud sajandi teisel poolel."
Pag^laspoliitikuid ja teadlasi õn
alati võlunud Briti muuseumi rik­kalik
raamatukogu. Nii kirjutab N.
K. Krupskajay Lenini lesk, oma me­muaarides
pagulasaastate (1902—
1903) kohta Londonis: „Vladimir II-jiitsch
uuris ka Londonis. Ta ei käi­nud
muuseumides — mõtlen harili­kes
muuseumides, ka mitte Briti
Muuseuniis, kus ta veetis poole oma
ajast, mitte võlutud muuseumist kui
/sellisest, vaid maailma rikkalikumast
• raamatukogust ja vahenditelt, mis
; võimaldasid uurimistööd." Samuti
tekib küsimus, kas ilma Briti muu-
1 seumi raamatukoguta Karl Marx
oleks kirjutanud oma poMhilist piib-
V lit „Kapital" 1. köide (1867), kj} ta
elas poHitilise vpõgenikuna Londonis,
Soho vaeses linnaosas (Dean Street).
ESTO ei ole suvepidu üheks su­veks.
See.'on meie „olümpiaad",
suurpidustus neljaks aastaks, ESTO
on pühendatud meie rahvuslikule va­badusele,
kultuurile, ilule ja tellise­le..—
Uuel ESTO juhatusel seisab ees
suur ülesanne — teha paremini eel­mistest
või vähemasti-vältida varem-
• tehtud vigu. /
Jälgides lavastaja-pilguga eelmisi
pidustusi, on heameel tunnistada, et
suur progress on teostunud juhtide
•seas. Rahvatantsijad, võimlejad,
koorid, skaudid, gaidid — kõik on
palju õppinud ja oma võimeid täien­danud.
Kõikjal valitses distsipliin,
iga üksik andis oma parima.
Kui aga jälgisid kogu programmi,
tabasid vajakuid. ÜksTkud esinemi­sed
ei haakunud kokku, et moodus­tada
ühtset ja tõusvat kogukava. -r
Kava, millest peaks käima läbi, mit­te
„punase joonena", nagu tavatseme
ütelda, vaid sini-must-valge joonena
ühendav rahvusideoloogiline side.
Kogu kava peaks olema rangelt, kuid
meeldivalt rahvuslik, nii sisult kui
vormilt. Seda kohustab ESTO kui ai-jiuke
vabade eestlaste suurüritus va­bas
maailmas. See peaks olema haa­rav,
sütitav ja kauaks meeldejääv.
Või nagu Aug. Kala vnmasel org. juh­tide
koosolekul spontaanselt tähen­das:
„See on tõsine asi!"
See „tõsine asi" nõuab nüüd Kana­da
eesti organisatsioonidelt tõsist
Suhtumist ja suurt püüdlust parima
saavutamiseks. >
Rääkides Ernst Idlaga pärast tema'
suurt Valguspidu Stokholmis, leidsin
et olime samal arvamisel. Midagi ei
tohi jätta lootuse või juhuse pealej
Iga detail peab olema läbi mõeldud
ja kavandatud õigeaegselt, et vältida
häirivaid üllatusi.
Kui ESTO ettekanded jookseksid
filmilinalt, oleks asi lihtne. Pane kõik
sündmused filmile ideoloogiliselt lä­bimõeldult
j a kronoloogiliselt õiges
järjekorras. Sa võid läbi vaadata ko­gu
kava 3—4 tunni jooksul. ESTO et­tekanded
kulgevad aga erinevates
saalides ja erinevatel päevadel ~
Need tingimused ei võimalda pikka
kava tõusvalt üles ehitada. Pikkade,
vaheaegade tõttu haihtuvad eelmiste
ettekannete muljed. Seepärast peak­sid
ka lühemad ettekanded olema
terviklikud, et luua pidupäeva meele­olu.
— Ebameeldiv valiejuhtum lei­dis
aset ühel teatrietendusel Stok­holmis;
Lavastus oli mõõduka pikku­sega—
kaks tundi pius kaks 15 min.
vaheaega. Seega lavastuse kogu kest­vus
kaks ja pool tundi, mis on väga,
mõõdukas aeg suure lavastuse jaoks.
Etenduse vältel avastasid aga ESTO
majandusmehed, et baaris oli suur
tagavara õlut veel joomata. Otsustati
teine vaheaeg pikendada, et õlle ta­gavarasid
vähendada. See tehti teata­vaks
publikule ja teine vaheaeg ve­nis
üle poole tunni, õlleklaasi juures
arenes aga jutuajamine sõpradega,
mis oli väljaspool nähtud näidendist,
katkestades nähtud muljed ja häiri­des
viimase vaatuse jälgimist.
Kõik ettekanded peaksid olema si- '
suliselt tugeva kontrolli all. Sisutute
ja kontroversiaalsete materjalide esi­tamine
ESTO programmis peaks ole­ma
lubamatu. Eestlane tuleb ESTO
üritustele lootusega saada sealt rah­vuslikku
elamust. Seda vajab eriti
meie noorus, kes on arenemas mää-ravaks
ja otsustavaks tuleviku ES-XO-
de kujundamisel.
Aeg — ürituste ajaline kestvus va­jab
juhtidelt erüist tähelepanu. Fil-
! mi- või televisiOoni-lavastajaile on
„t.iming" see maagiUne sõna, mida
jälgitakse suure hoolega nii detail­töös
kui ka kogu lavastuses.
Kui ettekande teisel poolel algavad
/rahutud kella-vaatamised ja' enne
! lõppu lahkumised, siis on selle pea­miseks
põhjuseks mitte-küUaldaselt
köitev ettekanne või liiga pikk prog­ramm.
Varajased lahkujad häirivad
esinejaid ja kohalejäävat publikut.
Qlen hr; Kalaga samal arvamisel,
et ESTO on t õ s i n e asi ja vää­rib
väga tõsist suhtumist. Uus ESTO
juhatus teeb kindlasti oma parima,
et meie rahvuslik „olümpiaad" täiel
määral õnnestuks, saavutades üles­seatud
eesmärgid. ~
Nende lootustega,
REIN ANDRE
H. Rajamaa AABITS 3.50
,H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I| 3.50
H; Rajamaa EESTI ALGLÜGEMIK II ............ 3.50
H. Rajamaa EESTL ALGLUGEMIK III .......... 3.50
H. Rajamaa EESTI LUGEMIK II 4.00
H. Jänes EESTI KEELE GRAMMATIKA 1.... 4.00
E. Muuk LÜHIKE EESTI KEELEÕPETUS L 4.50
EESTI KEELE HARJUTUSTIK T ................ 3.00
H. Jänes MEIE EMAKEEL II (E. keele ja
stüli õpik) 4.00
H. Jänes MEIE'EMAKEEL III (E. keele
õpik ühes harjutustega) 3.50
H. Michelson EESTI RADADEL (b) ................ 9.00
H. MichelsonEEStI RADADEL (k) ............... 11.00
A. Käjasaar EESTI MAATEADUS I (vihk) ...... 3.50
A. Kajasaar EESTI MAATEADUS II (vihk) .•..3.50
A.Kajäsaar EESTI MAATEADUS III (vihk) .. 3.50
•Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUSfl ....... 6.00
Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUS II ...... 12.00
J: Nigol KALLIS KODU 1.00
0. Luts KEVADE I ...v...............6.00
H. Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE 10.00
E. Lindsaar KOMPANI POEG 1.00
KUIDAS TALLINN NIME SAI 3.00
; K.Vaikla KULDNE TAMMETÕRU 3.Ö0
Manninen ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK .... 6.60
LAULE MÄNGE VÄIKELASTELE
(nootidega) 5.00
KODUKOOL NR. 2 1.50
T. Künnapas MEIE KODU&IAA 4.50
MINU PILDIRAAMAT 3.00
LASTEAIA RAAMAA 7.50
S. Raatmaa MINU KARU 5.IO
A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES 2.50
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ........ 4.00"
NOORTE LAULIK 4 oo
Ü. Lehti PIKKE-MIKKE 1.50
K. Ristikivi SELLID 3.00
K. Ristikivi SEMUD 1 3*00
J. Kaup SÜGISE LAUL ..: 2 50
TUNNE EESTIT - EESTI RAHVASTIK I 400
TAMMINE RAHVAS ...j 350
E. Õun TSIRR ...... 450
USUÕPETUS KOOLIDELE JA KODULE 4'50
A. Mägi VALIMIK LUGEMIST USTELE 6 30
ÕPETA MIND LUGEMA 1 . 4 00
ÕPETA MIND LUGEMA II '500
H. Nõu 01-01 MIS JUHTUS 340
Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu
üügll „MEiE ELU" fdituses
Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont,
M4K 2R6
mj'jiiiiiBir!Tniii[ii«,,inir„