Home

1981-08-27-03

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Meie Elu = Our life, August 27, 1981

1981-08-27-03

3 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

643) 1981
;TÜ-
[A), mil-karah-
Isutatud
jva riah-ith"
pea-ifidation'i
^'gema ja
poliitikat
buses nii
.Kolmas
Ikuleeri-a
nende
ikke hü-lamaican
)Ogi alu-lamiTie—.
fvuste ja
vajaduste
^mentan-
Ith Rela-lith
Lätin'
allkpmi-
.
nõrkus
Lis on sel-
Lolmaiida
la Lääne
fcüks. Pal-raskuste
,i •
m Harb-tlent;
vä-
• 0};
ingfon") ,
Il kõrg- ;
tva dis-"
MacDo-ienti
CI-i
t . ; !
lentsi ni-
Poliit-transit-n
Team)
litse, alal.
Ipoliitilne
Inik (The
jshington
Reagani
jindäjaks i
Ixtraordi-
)rmeeri-
Ikestatud
kodumail ,
n hädar
tubas sa-
I tervitusi
le üle an-
I sisukalt,
lia fakti-jäi
Adel"
Iheks ka
;tupidist
'arimini
kel va-
)eeria —
Igi olnud
;i saa te-,
II panna
jdi: endile
kanna-
[asäegses
„kolöo-l^
jastatud
ca Balti
la enam
iresident
piirab
lees- kui
ad maad
(Hong
j.t.).
[dge-pod-ihu
kuu-id
maad
[INGTG-
[ kord on
ihekorra.
'aadeldä
USA ei
1:1a oma
rne vaja*
Iku tasa-võima-asus
kõ-
[delegaat
- 1944.
lasse tul-
1952. a.
Ivalitsuse
änalüü-k
of the
Council.
teenistu-foetluse-
L. Jagan
et ei' to-jrika
on.
üse lävel
sõjaliselt,
.lk. 3)
I
1
nui
NELJAPÄEVAL, 27.'
,<,li,j,ljn^l>^.ljfju,ti;^|iH,imjll,i»l'jl!r,iy|jif|H[J<iliüllü.M;.1
a 0 0 r
Algus lk: 2^ : : .
majanduslikult ja moraalselt. Maa ja
rahva säästmiseks on vajalik | tema
tugevus. USSR, on viimased ^pasta-kümned
mineerinud teiste ralivaste
mõttemaailma ja samaaegselt ehitanud
üles oma sõjalist jõudu.' Vastu-;
seisu sellele tuleb alustada k o h e
ning seegi pn juba liiga hilja. Probleemid:
dialoog. Nõukogud^, Liiduga
on võrdlemisi lootusetu, kuigi see on
president Reaganil kavas; NATO — •
Ärgu unustatagu, et Ameerika ei
kaitse ainult iseennast. Näitelp: lubadus
kaitsta Norrat ja K a n a d
a t ! V Lõuna-Aafrika jküsimus
(USA jätkab vahekorda). Kesk-Ida,
Hiina, Taiwan— On küllalt riike ja'
maid, kes jagavad seisukohti ja aru-;
saamasid USA-ga, ka Nõukosude Lii-j
du suhtes.''
Seepeale üks .delegaat saalist:
„Mulle näib, et sest ajast saadik, mil
siia konverentsüe tulin, on Venemaa
„lemmik-märklaud!''
Äge diskussioon kestis keskööni,
Võinuks än'ata; et järgmine päev;
pealegi pühapäev, oli vähem tormiline.
Veidi rahulikum küll. ,
, „ÄJÄKmJÄNIKU VAADE
OTTAWA SÜMMIT-ILEf ,
oli teemaks autorile ja aiakirjaniku-le.
RICHARD GWYN — ,.Toronto
Star" Feder,al Affairs toimetaja/ko-lumnist.
ja „The Northern Magus"..
Pierre Trudeau kriitilise biograafia,
autor. Sündinud Inglismaal, üles kasvanud
Kaug-Idas.. United Press Inter-nationaFi,
Thompson ajalehtede,
M^cLpan Hunter'i ja Timp Magazi-ne'i
Ottawa korrespondent. I
Moderaator.Whipple Steinkrauss'i
(Kodakondsuse osak. direktor, Gnt,
Kultuuriministeerium, CIPA direktor,
end. president) poolt tõstatatud
küsimustele: ,,Kas Ottawa Summit
saa\aitas midagi? On põhjust optimismiks?
Kui tähtis on Kanada osa?
Nõukogude Liidu ükskõiksus või boikott?
Kuhu läheme siit edasi?", yas°
tas R. Gwvn: -'
: .,USSR on haige ühiskond.. Miks
peaksid Põhja—Lõuna •-vahekorrad
olema primaarsemad, kui Ida—Lääne
vahekorra pinge ei ole lahendatud
või lahendatav? Globaalsed läbirääkimised
Põhja—Lõuna vahekordade
osas on tagasi läinud 1980. a.
Summit'ist saadik .Veneetsias. Tru-deäul
pole õnnestuniid kanadlasi
kaasa. tõmmata. Oleme Expo'st saa- ;
dik iseendiga tegevuses j a .ennast
täis. Trudeaud kahtiustatlakse ^uue
positsiooni taotlusis (UH) nii Washingtonis
kui isegi Brasiilias! — Siiski
peaksime olema Quebeci ja Alberta
probleemide kõrval ka huvitatud
sellest, mida maailm teeb ja tahab.
Muidu oleme kui cowboy, kes
ennast ise jalga tulistab!":
John Walker: „T-rudeau katsub olla
Pears.on oma alanevates aastates,;
kuid tal puudub Pearsoni süda. Qtta-wa
Sumniitvoli...! — MacGuigan
oli Wiinis kull (,>hawk'') ning vastu
igasugustele venelaste osavõttudele
konverentsidest!"
R.:Gwyn: „Venemaa kardab Poolat'
ja Hiinat., Mis peaksime meiei kartma
Venemaad?" \ '
R. A. Palmer (London): „Nõukogu«
de Liit pole Venemaa. Sovjetid ei
karda Poolat. Võivad oma tankidega
sõita Atlandini välja ilma hinge tõmbamata!"
^ .
• Samas stiilis kestsid argumendid
lõunani välja. - ' f
Gwyn;„Reagan on Lääne-maaüma
loomulik juht. Esines .0|ttawas väga
kõrge kvaliteediga. Hämmastav va-,
heGarteriga". .
Edasi: USA ja Kanada vahelcord,
Jaapan, tehnoloogia vahendus, NATO,
Varssavi pakt jn^. jne.
; R. S^myth (Mc)ntreäl):„Peaks ehtitama
sildu rahvaste,vahel tühtsdmise
.• asemel."^ • , ^•\.'-v .
J. Walker: „Kesiräägib sildade ehitamisest,
küsigu-',venelastelt, miks
nemad -Põhja—Lõuna silda ei ehita.
Ida—Lääne sildadest rääkimata!"
. « v , ^ ^^^5^ \ \ \ \
Eesti Ma|andi!sk!ubi: Suvepäevailt: 16. augustil Co!
renäine Nora Kiiisa,
.Osavõtjad on kogunenud
RooEeem'e ja
OTTAWA —, Kuninglik koriiisjon
avaldas möödunud nädalal oma uurimuse
tulemused, mis näitavad, et Kanadas
on ajakirjanduse monopol,
mille valitsus peaks lõpetama. Kanada
117-nest päevalehest omavad 88
lehte suured kirjastused. 54 nendest
on kahe kirjastuse Thompson ja
Southam omandid. Need kaks kontrollivad
58,796 päevalehtede üldti-raazhist
Kanadas.
Nn; Kent komisjon soovitab, et
Thompson Newspapers peaks müüma
kas Torontos ilmuva hoimnikule-he
„Globe and Mail' või 39 teist leh-te
mis ta omab. Sainuti soovitatakse
keelata suurkirjastustel uute ajalelu
tede juurde ostmine ja soodustada
uut^ ajalehekirjastiiste asutamist,
muuta toimetajad iseseisvamaks,
asutada pressiõiguste osakond Kanada
Inimõiguste komisjoni juurde,
keelata ajaleheväljaandjatel omada
raadio- ja televisioonijaamu.
Komisjoni ettepanekud said ajaleh-tede
poolt terava kriitika. Leiti, et
see on katse piirata ajakirjanduse
vabadust riikliku kontrolli alla viimisega.
Kõik feed Viitavad
Moskva j30ole
Toronto „Sun" peatoimetaja Peter
Worthington selgitas hiljuti ülemaailmse
terrorismi organisatsiooni,
taktikat, väljaõpet ja eesmärke Clai-suvekodu
veeplirÜe.Pe. re Sterlingi poolt, koostatud, doku-
, , 1.. ir. »JJ « / a mentaalsetele alustele rajatud raa-
Mteriga ja klubi esimees Lembit Jan®§ ,,Bunny dega (Anne ^ ^Terrorism kui rahvusvaheline
vandeselts" alusel. Selle kohaselt on
rahvuvahelise tertörismi juhtimise
vastuvaieldamatuks keskuseks Mosk-a
e
(Algus esiküljel)
kl: kogu ees tlaškonnale, eriti • soja-ritegude
jaoks ei ole selles paragrahvi,
ja dir. Ryani ametnikud ei taha
kuuldagi kui kommunistide kuritegudest
räägitakse. Kui näiteks on
katset tehtud ette tuua fakti — kui-
.meestele suure ja elulise tähtsusega, das Tartus erine saksa okupatsiooni-peab
• tä -tarviliseks, et Rahvuskomitee
juhatus selgitaks miks ei õle tulnud
ühist teadaannet ja miks on vii-,
binud ka informatsiooni andmine?
' •-'r'^- :;•
E. Vabadusvõitlejate Liidu ÜSA-s
esimees koi. Y. Ansofi on vahepeal
saatnud uue kirja kohtuministeeriu-mi
eriosak. juhatajale. Selles on ta
eriliselt toonud välja •fakti, et üSA-s
ei uurita niitte soveti sõjakurjategijaid,
vaid ühekülgselt ainult natside
ja oJetatavasti:natside pmi tõenduste
põhjal mis antakse N. Liidult. Eesti
sõjameeste ühinguis on nõudmine, et
vägede saabumist kommunistid tap-
13 aastat tagasi, 21. aug. 1968 Nõukogude
Liidu väed, koos teiste Varssavi
Pakti riikide sõjaliste jõududega
marssisid Tshehhoslovakkiasse, lik-sid
vangla õuel 198 isikut kphtuotsu- videerisid seal Dubcheki valitsuse ja
seta, ja et kas sus nende tapjate kiri- , tegid lõpu ,J^raha Kevadele" või
nipidamine Näituseväljaku laagris ja ^sotsialismile inimese naoga". Mosk-pärastine
kohtuotsus ning selle täit- va ei talunud mingisuguseid muuda-mine
pn sõjakuritegu?! --siis dir. j^sl kommunistlikus korras. Kõik
Ryani ametnikud ei taha seda kuulda muudatused tühistati ja asemele tuli
— see eiõle nende asi. Ja dir. RyariiJt Moskva näoga kommunistlik dikta-
-väljastatuda^keetlehed, kuulutused tuur koos N. Liidu sõjaväelise oku-teiste;
maade^ eesti pressis j.m. otsi
vad andmeid komnlunistide va.^tu
aga mitte kommunistide poolt tehtud
tegude kohta.
asutaks uurima, immigrante, kes 1940
—45 a. võisid olla N. Liidu pbUtsei- du vabadusse põgenenud prokuröre,
aparaadi, sõjaväe voi administrat- Selgitati kuidas lavastatakse N.- Lii-patsiooniga.
Vabaduses viibivad
tshehhid ja slovakid nimetavad seda
päeva Nõukogude Häbipäevaks ja
tähistavad seda päeva N. Liidu vastaste
demonstratsioonidega, kuni
Tshehhoslovakkia ja ' kõik teised
K. Linnase protsessis esines kohr ikestatud rahvad saavad vabaks,
tus rida eksperte, ka üks end. N. Lii-siooni
teenistuses. Sellega tuleks jälitada
natsi-Saksaniaa liitlase N.' Lii-"
du poolt toime pandud inimeste "tagakiusamist.
Dir. Ä.Ryan vastas sellele,
et tema asutus .rakendab seadust
igaühe vastu kes on süüdi,
vaatamata- rahvusele või kodakondsusele,
ja kaitseb süütuid, . • i
KohaHkus eesti' ajakirjanduses li- ;
satakse selpuhul, et dir. Ryani asutus
töötab eriseaduse alusel, mis end.
Esindajatekoja : liikme' Elizabeth
Hoizmani .poolt imestamisvaärt viisil
Kongressis läbi suruti ja mis
käib mitte sõjakuritegude vaid ainult
natsidest sõjakuritegude jaUtamise
kohta ja ainult natside okupatsiooni
kestvusel ning piirkonnis toimunud :
sündmuste kohta. Kommunistide kudus
protsesse ja yõltsitakse dokumente
ning sunnitakse tunnistajaid
valetama. Teiste hulgas kuulas kohtunik
eksperdina kaebealuse advokaadi
palvel Marylandi Ülikoolist N.
Liidu ja Ida-Euroopa rahvastiku olu-,
de uurija ja autori prof. T. Parmingu
seletusi, peamiselt dokumentatsiooni
•alah •••
jva õhtul oYi vaatluse. all
KANADA R O L L ' -:
Kõnelejad: • :
.MARCEL MÄSSE— Ganadian •International
Development Agency president;
: ': V
IVAN H E A D .-International De-veiopment
Research Gentre president;
. rahvusväheHste vahekordade
välispoliitiline: nõuandja Trudeaule
1968—78, esindades sageli peaministrit
Kanada delegatsioonides;
JAC:QUES H E B E R T - Worki
Youth president ning Fecjeral Gultü-ral
Review kaasesimeeš. i
Ivan Head: ,„Vajame arusaamist,
tagasihoidlikkust, hea-naaberlikkust,
ausust ning tahet oma hüvesid jagada.
Liigseks eneseuhkuseks ega ülistamiseks
pole põhjust, eriti kui arvestame,
et aastal 20Ö0 n.n. kolmas
Maailm produtseerib ühe-neljandiku
kogu maailma toodangust. Ameerika
os^ on langenud 1960. aastast saadik
45%-lt 38%-le ja on kindlasti vähem
kui; 30% astal 2000. — Peame küll aitaja
teisi, kuid peame ka ise säiluma,
globaalses meTeš.-'
Ülihuvitav, sisukas, mõttetihe, pro-vokatiivne,
faktide-varuline; näidiste-
.rikas, vaidlusierohke ning ..pidevalt
stimuleeriv CpuchiGhingi konverents
lõppes esmaspäeval,3. aug. üldkoosolekuga.
Vahetati rnuljeid, tehti kokkuvõtteid
hing avaldati soove ning^
ettepanekuid järgmise konverentsi^
teema ja formaadi osas. :
Korraldav komitee, eesotsas;GIPA"
president K, Swintoni ning konverentsi
esimehe; GIPA-asepresident E.
Koch'iga olid teinud tohutu ja tulemus
rohke löö. j ; V ,
Moderaatoritena toimisid peale va-remnimetatute
veel Melbourne V. James,
GIPA end. 'president, Information,
Services, Bell Ganada, direktor;
M.E:iizabethSmith, The Trust Com-pan|
cs Institute direktor; Hilda Wil-son,.
GIPA direktor ning Dävid Mac-
Donald, The Futures Secretariat president
ja endine kommunikatsiooni
minister ja riigisekretär,
: Baltlasi delegaatide nimekirjas nime
-järgi otsustades ei olnud peale
•GIPA direktor Valve Andre ja Anitai
/Saar'e.'' • •• .• ,
Eestlaste osavõtt konverentsist
võimaldas, meie rahvast ning meie
vabaduse taastamistaoüusi, tutvustada
ja selgitada paljudele vaba maali-,
ma mõtlemist suunavatele isiksuste-
Torontos tähistati Nõukogude Hä°
bipäeva N, Liidu vastase demonstratsiooniga
raekoja väljakul. See algas
Tshehhoslovakkia lipu heiskamisega
raekoja lipumasti, Kanada ja Tshehhoslovakkia
hümni laulmise saatel.
Pärast lipu heiskamist koguneti raekoja
esisel väljakul, kiis palvuse pidas
preester Janda ja kõnedega esinesid
mitmed föderaal-, Ontario provintsi
ja Toronto linnavalitsuse esindajad
koos mitme rahvusgrupi keskorganisatsioonide
esindajatega. Eriti
raskelt ründas Nõukogude imperialismi
Ontario valitsuse esindaja Yuri
Shymko, kes loetledes rahvaste ülestõuse
kommunistliku korra vastu
sed ameerika ajalehed kirjutavad väitis, et Kesk- ja Ida-Europa rah-ühenduses
Karl Linnase vas.tu alga- ' vai on villand kommunistlikust kor-nud
protsessiga, et tema advokaat rast ja see kord tuleb lõpetada ühis-kaebab
praeguse (LJO kohtu otsuse^^^ moodustamisega rahvaste
peale edasi järgmisse kohtuinstantsi^ poolt, kes elavad Balti-ja Mustamere
Juhul kui kohtuotsus on Linnasele^ ^'ähelisel alal. Rahvas plaksutas tor-negatiivne.
Ühtlasi märgitakse-, et hiliselt mitmel korral tema sõnavõ-arvestades
käibel olevate kohtume- ^
netlüstega, võib see protsess kesta
kuni seitse aastat. ':
jakul oli mitme rahvusgrupi esindajatest
koosnev „21. augusti komitee",
mis on moodustatud tshehhide ja
slovakkide algatust. Korraldajate
arvates oli seekord rahvast rohkem
raekoja väljakul kui möödunud aas--
tal. Tulevikus nad loodavad sellele
nõukogudevastasele demonstratsioonile
kokku tõmmata kuni 10 000- inimest.
Peale tshehhide ja slovakkide
olid raekoja väljakul suuremate rah-vusgruppidena
kohal poolakad, uk-rainlased
ja ungarlased. Eestlastest
õlid kohal ainult mõned üksikud. Au^
külaliste seas oli EKN esimees Laas
Leivat'^ kes esindas Eestit ja teisi
Balti rahvaid.
Pärast sõnavõtte näidati filmi „7
päeva, mida tuleb pidada meeles" —
Vene vägede sissemarss Tshehhoslovakkiasse
ja range kommunistliku
korra taastamine sellel maal.
e « 0
• • 9
. E . ) ,— Mitmed siin-
Nõukogudevastase demonstratsiooni
korraldajaks Toronto raekoja väl-ist
alustab oma teist tegevusaastat
moodsa , võimlemise
lastele, teismelistele, naisteleo
Registreerimine kohapeal enne tunde.
Täpsema informatsiooni saamiseks
Annely Riga 224-1674,: või.;
Siina Kasekamp 222-5751
Hiljuti möödus 20 aastat Berliini
valli ehitamisest Ida-Saksamaa kommunistliku
valitsuse ja N. Liidu oku-patslooniväe
poolt. Esimeses jäi:je-korras
ehitati häbimüürl 130 lan,
läbi BerlUni ja selle eeslhmade. Hil-jem
pikendati seda Balti merest kuni
Austria piirüii. Sellega Berliini hä.
blmüür jagab Euroopa kaheks. Ühelpool
elavad vabad eurooplased ja teisel
pool kommuiüstlku diktaituurÜ
orjad.
Peamine põhjus, miks Berlihii hä-bimüür
ehitati, oli hulgaline sakslaste
põgenemine ida tsoonist lääne
tsooni. Kuni 1960. aastani oli läände
põgenenud 3,5 miljonit sakslast ja
põhjustanud sellega ida tsoonis suure
tööjõu puuduse. Sellele tuli panna
piir. Pärast häbimüüri ehitamist on
õnnestunud ainult ülssikutel (72)
pääseda vabadusse.
Berliini häbimüüri ehitamise 20.
aastapäeva puhul korraldati pärjapa-nek
nende mälestuseks, kes põgenemisel
läände on hukatud Ida-Saksa^
maa piirivalve poolt. Neid on küllalt
palju. Idä-Berliinis samal päeval korraldati
suur sõjaväeline paraad selle
tähiseks^ kui efektiivselt Ida-Saksa»
maa kaitseb oma kodanikke lään©
halbade mõjutuste vastu.
va.
P. Worthington toob väljavõtteid
sellest raamatust rahvusvahelise terrorismi
ettevalmistamise ja kasutamise
kohta. Juba Lenin ja Stalin.os-;
kasid, hinnata terrorismi kui head
võimu haaramise abinõu. Esimelie
kasutas seda kui abiõu segaduste
sünnitamiseks ja teine kui relva demokraatliku
korra kukutamiseks
ning asendamiseks kommunistliku
diktatuuriga. I
Toetades ja organiseerides rahvusvahelist
terrorismi Mosva püüab jääda
varjatuks. Ta ei taha olla kusagil
otseselt segatud terroristide varustajana
ja juhtijana. Selle vastu on
olemas püüe esitada terroriste tui
tänapäeva Robin Hoode, kes rikastelt
võtavad ja vaestele annavad.-
Tihiti nad nimetavad endid vabadusvõitlejateks
sellel maal kus nad tegutsevad.
Need „vabadusvõitlejäd" ei
ole seni asunud võitlusesse ühed va-sakpoolse
diktatuuri vastu, vaatamata
Sellele, kui veriselt see rahvast rõhub,
kaasaarvatud N. Liit'ja kõik tema
satelliitid.
Viimaste, andmete kohaselt N. Liidu
instruktorid õpetavad välja terroriste
Kuubal, Liibüas, Liibanonis,
Lõuna-Ieemenis, Põhja-Koreas, Ida-
Saksamaal, Ungaris, Tshehhoslovak-kias,
Bulgaarias ja eriti suures ulatuses
N. Liidus. Aktiivselt on tegutsemas
momendil 140 terroristide
gruppi 50 mitte-kommunistlikus riigis.
Kõigil nendel gruppidel on N.
Liidu instruktorid, nõuandjad, relvastus
ja laskemoon. Eesmärgiks on
kõikjal demokraatliku korra asendamine
kommunistliku . diktatuuriga.
Läänes seda siiski läbi näha ei osata
ja mitmel pool nõutakse terroristidele
kui vabadusvõitlejatele tegevuse
vabaduse andmist ja nendega rahuliku
koostöö nõudmist. '
/ •. ' N.
fitiiiHniiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiitiniiiiiiiniiiiiiiiniiiii)
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA^
' ~ 1918.
Qllilliliiillilililililllilllliillililiillillitlltlllliillliliililiillilill^
leiti
Tartu
JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD J A UKSED
RÄÄSTAUÜSED' JA PÄiKESEVÄRJUD.
: ^ 20 ÄÄSTA GARANTII
Ilmunud
KUU
St. W. Toronto, Ont.
• Omanik A R T U R S M I ME
e ühensdiast firma omanikiiga.^ El mingit vahemeest.
OBI
Mind: $!3J©
MÜÜGIL
Bl
Broadvfgw Äv«. Toronto. Ont.
Soome jseseisvuseaja kõige laiemad
väljakaenvandused, et otsida
keskaegset kirikut Kemimaal, Val-mariniemis
Põhja-Soomes, on olnud
tulemusrikkad. Ilmselt kirik ehitati
1300-sajandi algul. Huvitavaks asja
teeb asjaolu, et leiti üheksa vana hõbemünti
pärit keskajast. Kõige vanemad
nendest. i300-sajandi keskelt.
Enamik rahadest on rootsi nn. brak-teaatid
(õhukesed ainult ühele poolele
pressitud väiksed mündid) mida
kunagi varem pole leitud Põhja-Soomes.
•
Rahade J hulgas on ka üks 1300-sajandi
lõpust Tartu ööriline (äyrityi-nen).
Kujidas see raha Põhjalasse
jõudis, seda ei ole veel selgitatud. Kirik
põletati maha venelaste poolt
1517. aastal.

Object Description

Rating
Title	Meie Elu = Our life, August 27, 1981
Language	es
Subject	Estonian Canadians -- Newspapers
Publisher	Eesti Kirjastus Kanadas
Date	1981-08-27
Type	text
Format	application/pdf
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Meie E810827

Description

Title	1981-08-27-03
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
OCR text	643) 1981 ;TÜ- [A), mil-karah- Isutatud jva riah-ith" pea-ifidation'i ^'gema ja poliitikat buses nii .Kolmas Ikuleeri-a nende ikke hü-lamaican )Ogi alu-lamiTie—. fvuste ja vajaduste ^mentan- Ith Rela-lith Lätin' allkpmi- . nõrkus Lis on sel- Lolmaiida la Lääne fcüks. Pal-raskuste ,i • m Harb-tlent; vä- • 0}; ingfon") , Il kõrg- ; tva dis-" MacDo-ienti CI-i t . ; ! lentsi ni- Poliit-transit-n Team) litse, alal. Ipoliitilne Inik (The jshington Reagani jindäjaks i Ixtraordi- )rmeeri- Ikestatud kodumail , n hädar tubas sa- I tervitusi le üle an- I sisukalt, lia fakti-jäi Adel" Iheks ka ;tupidist 'arimini kel va- )eeria — Igi olnud ;i saa te-, II panna jdi: endile kanna- [asäegses „kolöo-l^ jastatud ca Balti la enam iresident piirab lees- kui ad maad (Hong j.t.). [dge-pod-ihu kuu-id maad [INGTG- [ kord on ihekorra. 'aadeldä USA ei 1:1a oma rne vaja* Iku tasa-võima-asus kõ- [delegaat - 1944. lasse tul- 1952. a. Ivalitsuse änalüü-k of the Council. teenistu-foetluse- L. Jagan et ei' to-jrika on. üse lävel sõjaliselt, .lk. 3) I 1 nui NELJAPÄEVAL, 27.' ,<,li,j,ljn^l>^.ljfju,ti;^\|iH,imjll,i»l'jl!r,iy\|jif\|H[Jhawk'') ning vastu igasugustele venelaste osavõttudele konverentsidest!" R.:Gwyn: „Venemaa kardab Poolat' ja Hiinat., Mis peaksime meiei kartma Venemaad?" \ ' R. A. Palmer (London): „Nõukogu« de Liit pole Venemaa. Sovjetid ei karda Poolat. Võivad oma tankidega sõita Atlandini välja ilma hinge tõmbamata!" ^ . • Samas stiilis kestsid argumendid lõunani välja. - ' f Gwyn;„Reagan on Lääne-maaüma loomulik juht. Esines .0\|ttawas väga kõrge kvaliteediga. Hämmastav va-, heGarteriga". . Edasi: USA ja Kanada vahelcord, Jaapan, tehnoloogia vahendus, NATO, Varssavi pakt jn^. jne. ; R. S^myth (Mc)ntreäl):„Peaks ehtitama sildu rahvaste,vahel tühtsdmise .• asemel."^ • , ^•\.'-v . J. Walker: „Kesiräägib sildade ehitamisest, küsigu-',venelastelt, miks nemad -Põhja—Lõuna silda ei ehita. Ida—Lääne sildadest rääkimata!" . « v , ^ ^^^5^ \ \ \ \ Eesti Ma\|andi!sk!ubi: Suvepäevailt: 16. augustil Co! renäine Nora Kiiisa, .Osavõtjad on kogunenud RooEeem'e ja OTTAWA —, Kuninglik koriiisjon avaldas möödunud nädalal oma uurimuse tulemused, mis näitavad, et Kanadas on ajakirjanduse monopol, mille valitsus peaks lõpetama. Kanada 117-nest päevalehest omavad 88 lehte suured kirjastused. 54 nendest on kahe kirjastuse Thompson ja Southam omandid. Need kaks kontrollivad 58,796 päevalehtede üldti-raazhist Kanadas. Nn; Kent komisjon soovitab, et Thompson Newspapers peaks müüma kas Torontos ilmuva hoimnikule-he „Globe and Mail' või 39 teist leh-te mis ta omab. Sainuti soovitatakse keelata suurkirjastustel uute ajalelu tede juurde ostmine ja soodustada uut^ ajalehekirjastiiste asutamist, muuta toimetajad iseseisvamaks, asutada pressiõiguste osakond Kanada Inimõiguste komisjoni juurde, keelata ajaleheväljaandjatel omada raadio- ja televisioonijaamu. Komisjoni ettepanekud said ajaleh-tede poolt terava kriitika. Leiti, et see on katse piirata ajakirjanduse vabadust riikliku kontrolli alla viimisega. Kõik feed Viitavad Moskva j30ole Toronto „Sun" peatoimetaja Peter Worthington selgitas hiljuti ülemaailmse terrorismi organisatsiooni, taktikat, väljaõpet ja eesmärke Clai-suvekodu veeplirÜe.Pe. re Sterlingi poolt, koostatud, doku- , , 1.. ir. »JJ « / a mentaalsetele alustele rajatud raa- Mteriga ja klubi esimees Lembit Jan®§ ,,Bunny dega (Anne ^ ^Terrorism kui rahvusvaheline vandeselts" alusel. Selle kohaselt on rahvuvahelise tertörismi juhtimise vastuvaieldamatuks keskuseks Mosk-a e (Algus esiküljel) kl: kogu ees tlaškonnale, eriti • soja-ritegude jaoks ei ole selles paragrahvi, ja dir. Ryani ametnikud ei taha kuuldagi kui kommunistide kuritegudest räägitakse. Kui näiteks on katset tehtud ette tuua fakti — kui- .meestele suure ja elulise tähtsusega, das Tartus erine saksa okupatsiooni-peab • tä -tarviliseks, et Rahvuskomitee juhatus selgitaks miks ei õle tulnud ühist teadaannet ja miks on vii-, binud ka informatsiooni andmine? ' •-'r'^- :;• E. Vabadusvõitlejate Liidu ÜSA-s esimees koi. Y. Ansofi on vahepeal saatnud uue kirja kohtuministeeriu-mi eriosak. juhatajale. Selles on ta eriliselt toonud välja •fakti, et üSA-s ei uurita niitte soveti sõjakurjategijaid, vaid ühekülgselt ainult natside ja oJetatavasti:natside pmi tõenduste põhjal mis antakse N. Liidult. Eesti sõjameeste ühinguis on nõudmine, et vägede saabumist kommunistid tap- 13 aastat tagasi, 21. aug. 1968 Nõukogude Liidu väed, koos teiste Varssavi Pakti riikide sõjaliste jõududega marssisid Tshehhoslovakkiasse, lik-sid vangla õuel 198 isikut kphtuotsu- videerisid seal Dubcheki valitsuse ja seta, ja et kas sus nende tapjate kiri- , tegid lõpu ,J^raha Kevadele" või nipidamine Näituseväljaku laagris ja ^sotsialismile inimese naoga". Mosk-pärastine kohtuotsus ning selle täit- va ei talunud mingisuguseid muuda-mine pn sõjakuritegu?! --siis dir. j^sl kommunistlikus korras. Kõik Ryani ametnikud ei taha seda kuulda muudatused tühistati ja asemele tuli — see eiõle nende asi. Ja dir. RyariiJt Moskva näoga kommunistlik dikta- -väljastatuda^keetlehed, kuulutused tuur koos N. Liidu sõjaväelise oku-teiste; maade^ eesti pressis j.m. otsi vad andmeid komnlunistide va.^tu aga mitte kommunistide poolt tehtud tegude kohta. asutaks uurima, immigrante, kes 1940 —45 a. võisid olla N. Liidu pbUtsei- du vabadusse põgenenud prokuröre, aparaadi, sõjaväe voi administrat- Selgitati kuidas lavastatakse N.- Lii-patsiooniga. Vabaduses viibivad tshehhid ja slovakid nimetavad seda päeva Nõukogude Häbipäevaks ja tähistavad seda päeva N. Liidu vastaste demonstratsioonidega, kuni Tshehhoslovakkia ja ' kõik teised K. Linnase protsessis esines kohr ikestatud rahvad saavad vabaks, tus rida eksperte, ka üks end. N. Lii-siooni teenistuses. Sellega tuleks jälitada natsi-Saksaniaa liitlase N.' Lii-" du poolt toime pandud inimeste "tagakiusamist. Dir. Ä.Ryan vastas sellele, et tema asutus .rakendab seadust igaühe vastu kes on süüdi, vaatamata- rahvusele või kodakondsusele, ja kaitseb süütuid, . • i KohaHkus eesti' ajakirjanduses li- ; satakse selpuhul, et dir. Ryani asutus töötab eriseaduse alusel, mis end. Esindajatekoja : liikme' Elizabeth Hoizmani .poolt imestamisvaärt viisil Kongressis läbi suruti ja mis käib mitte sõjakuritegude vaid ainult natsidest sõjakuritegude jaUtamise kohta ja ainult natside okupatsiooni kestvusel ning piirkonnis toimunud : sündmuste kohta. Kommunistide kudus protsesse ja yõltsitakse dokumente ning sunnitakse tunnistajaid valetama. Teiste hulgas kuulas kohtunik eksperdina kaebealuse advokaadi palvel Marylandi Ülikoolist N. Liidu ja Ida-Euroopa rahvastiku olu-, de uurija ja autori prof. T. Parmingu seletusi, peamiselt dokumentatsiooni •alah ••• jva õhtul oYi vaatluse. all KANADA R O L L ' -: Kõnelejad: • : .MARCEL MÄSSE— Ganadian •International Development Agency president; : ': V IVAN H E A D .-International De-veiopment Research Gentre president; . rahvusväheHste vahekordade välispoliitiline: nõuandja Trudeaule 1968—78, esindades sageli peaministrit Kanada delegatsioonides; JAC:QUES H E B E R T - Worki Youth president ning Fecjeral Gultü-ral Review kaasesimeeš. i Ivan Head: ,„Vajame arusaamist, tagasihoidlikkust, hea-naaberlikkust, ausust ning tahet oma hüvesid jagada. Liigseks eneseuhkuseks ega ülistamiseks pole põhjust, eriti kui arvestame, et aastal 20Ö0 n.n. kolmas Maailm produtseerib ühe-neljandiku kogu maailma toodangust. Ameerika os^ on langenud 1960. aastast saadik 45%-lt 38%-le ja on kindlasti vähem kui; 30% astal 2000. — Peame küll aitaja teisi, kuid peame ka ise säiluma, globaalses meTeš.-' Ülihuvitav, sisukas, mõttetihe, pro-vokatiivne, faktide-varuline; näidiste- .rikas, vaidlusierohke ning ..pidevalt stimuleeriv CpuchiGhingi konverents lõppes esmaspäeval,3. aug. üldkoosolekuga. Vahetati rnuljeid, tehti kokkuvõtteid hing avaldati soove ning^ ettepanekuid järgmise konverentsi^ teema ja formaadi osas. : Korraldav komitee, eesotsas;GIPA" president K, Swintoni ning konverentsi esimehe; GIPA-asepresident E. Koch'iga olid teinud tohutu ja tulemus rohke löö. j ; V , Moderaatoritena toimisid peale va-remnimetatute veel Melbourne V. James, GIPA end. 'president, Information, Services, Bell Ganada, direktor; M.E:iizabethSmith, The Trust Com-pan\| cs Institute direktor; Hilda Wil-son,. GIPA direktor ning Dävid Mac- Donald, The Futures Secretariat president ja endine kommunikatsiooni minister ja riigisekretär, : Baltlasi delegaatide nimekirjas nime -järgi otsustades ei olnud peale •GIPA direktor Valve Andre ja Anitai /Saar'e.'' • •• .• , Eestlaste osavõtt konverentsist võimaldas, meie rahvast ning meie vabaduse taastamistaoüusi, tutvustada ja selgitada paljudele vaba maali-, ma mõtlemist suunavatele isiksuste- Torontos tähistati Nõukogude Hä° bipäeva N, Liidu vastase demonstratsiooniga raekoja väljakul. See algas Tshehhoslovakkia lipu heiskamisega raekoja lipumasti, Kanada ja Tshehhoslovakkia hümni laulmise saatel. Pärast lipu heiskamist koguneti raekoja esisel väljakul, kiis palvuse pidas preester Janda ja kõnedega esinesid mitmed föderaal-, Ontario provintsi ja Toronto linnavalitsuse esindajad koos mitme rahvusgrupi keskorganisatsioonide esindajatega. Eriti raskelt ründas Nõukogude imperialismi Ontario valitsuse esindaja Yuri Shymko, kes loetledes rahvaste ülestõuse kommunistliku korra vastu sed ameerika ajalehed kirjutavad väitis, et Kesk- ja Ida-Europa rah-ühenduses Karl Linnase vas.tu alga- ' vai on villand kommunistlikust kor-nud protsessiga, et tema advokaat rast ja see kord tuleb lõpetada ühis-kaebab praeguse (LJO kohtu otsuse^^^ moodustamisega rahvaste peale edasi järgmisse kohtuinstantsi^ poolt, kes elavad Balti-ja Mustamere Juhul kui kohtuotsus on Linnasele^ ^'ähelisel alal. Rahvas plaksutas tor-negatiivne. Ühtlasi märgitakse-, et hiliselt mitmel korral tema sõnavõ-arvestades käibel olevate kohtume- ^ netlüstega, võib see protsess kesta kuni seitse aastat. ': jakul oli mitme rahvusgrupi esindajatest koosnev „21. augusti komitee", mis on moodustatud tshehhide ja slovakkide algatust. Korraldajate arvates oli seekord rahvast rohkem raekoja väljakul kui möödunud aas-- tal. Tulevikus nad loodavad sellele nõukogudevastasele demonstratsioonile kokku tõmmata kuni 10 000- inimest. Peale tshehhide ja slovakkide olid raekoja väljakul suuremate rah-vusgruppidena kohal poolakad, uk-rainlased ja ungarlased. Eestlastest õlid kohal ainult mõned üksikud. Au^ külaliste seas oli EKN esimees Laas Leivat'^ kes esindas Eestit ja teisi Balti rahvaid. Pärast sõnavõtte näidati filmi „7 päeva, mida tuleb pidada meeles" — Vene vägede sissemarss Tshehhoslovakkiasse ja range kommunistliku korra taastamine sellel maal. e « 0 • • 9 . E . ) ,— Mitmed siin- Nõukogudevastase demonstratsiooni korraldajaks Toronto raekoja väl-ist alustab oma teist tegevusaastat moodsa , võimlemise lastele, teismelistele, naisteleo Registreerimine kohapeal enne tunde. Täpsema informatsiooni saamiseks Annely Riga 224-1674,: või.; Siina Kasekamp 222-5751 Hiljuti möödus 20 aastat Berliini valli ehitamisest Ida-Saksamaa kommunistliku valitsuse ja N. Liidu oku-patslooniväe poolt. Esimeses jäi:je-korras ehitati häbimüürl 130 lan, läbi BerlUni ja selle eeslhmade. Hil-jem pikendati seda Balti merest kuni Austria piirüii. Sellega Berliini hä. blmüür jagab Euroopa kaheks. Ühelpool elavad vabad eurooplased ja teisel pool kommuiüstlku diktaituurÜ orjad. Peamine põhjus, miks Berlihii hä-bimüür ehitati, oli hulgaline sakslaste põgenemine ida tsoonist lääne tsooni. Kuni 1960. aastani oli läände põgenenud 3,5 miljonit sakslast ja põhjustanud sellega ida tsoonis suure tööjõu puuduse. Sellele tuli panna piir. Pärast häbimüüri ehitamist on õnnestunud ainult ülssikutel (72) pääseda vabadusse. Berliini häbimüüri ehitamise 20. aastapäeva puhul korraldati pärjapa-nek nende mälestuseks, kes põgenemisel läände on hukatud Ida-Saksa^ maa piirivalve poolt. Neid on küllalt palju. Idä-Berliinis samal päeval korraldati suur sõjaväeline paraad selle tähiseks^ kui efektiivselt Ida-Saksa» maa kaitseb oma kodanikke lään© halbade mõjutuste vastu. va. P. Worthington toob väljavõtteid sellest raamatust rahvusvahelise terrorismi ettevalmistamise ja kasutamise kohta. Juba Lenin ja Stalin.os-; kasid, hinnata terrorismi kui head võimu haaramise abinõu. Esimelie kasutas seda kui abiõu segaduste sünnitamiseks ja teine kui relva demokraatliku korra kukutamiseks ning asendamiseks kommunistliku diktatuuriga. I Toetades ja organiseerides rahvusvahelist terrorismi Mosva püüab jääda varjatuks. Ta ei taha olla kusagil otseselt segatud terroristide varustajana ja juhtijana. Selle vastu on olemas püüe esitada terroriste tui tänapäeva Robin Hoode, kes rikastelt võtavad ja vaestele annavad.- Tihiti nad nimetavad endid vabadusvõitlejateks sellel maal kus nad tegutsevad. Need „vabadusvõitlejäd" ei ole seni asunud võitlusesse ühed va-sakpoolse diktatuuri vastu, vaatamata Sellele, kui veriselt see rahvast rõhub, kaasaarvatud N. Liit'ja kõik tema satelliitid. Viimaste, andmete kohaselt N. Liidu instruktorid õpetavad välja terroriste Kuubal, Liibüas, Liibanonis, Lõuna-Ieemenis, Põhja-Koreas, Ida- Saksamaal, Ungaris, Tshehhoslovak-kias, Bulgaarias ja eriti suures ulatuses N. Liidus. Aktiivselt on tegutsemas momendil 140 terroristide gruppi 50 mitte-kommunistlikus riigis. Kõigil nendel gruppidel on N. Liidu instruktorid, nõuandjad, relvastus ja laskemoon. Eesmärgiks on kõikjal demokraatliku korra asendamine kommunistliku . diktatuuriga. Läänes seda siiski läbi näha ei osata ja mitmel pool nõutakse terroristidele kui vabadusvõitlejatele tegevuse vabaduse andmist ja nendega rahuliku koostöö nõudmist. ' / •. ' N. fitiiiHniiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiitiniiiiiiiniiiiiiiiniiiii) MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA^ ' ~ 1918. Qllilliliiillilililililllilllliillililiillillitlltlllliillliliililiillilill^ leiti Tartu JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD J A UKSED RÄÄSTAUÜSED' JA PÄiKESEVÄRJUD. : ^ 20 ÄÄSTA GARANTII Ilmunud KUU St. W. Toronto, Ont. • Omanik A R T U R S M I ME e ühensdiast firma omanikiiga.^ El mingit vahemeest. OBI Mind: $!3J© MÜÜGIL Bl Broadvfgw Äv«. Toronto. Ont. Soome jseseisvuseaja kõige laiemad väljakaenvandused, et otsida keskaegset kirikut Kemimaal, Val-mariniemis Põhja-Soomes, on olnud tulemusrikkad. Ilmselt kirik ehitati 1300-sajandi algul. Huvitavaks asja teeb asjaolu, et leiti üheksa vana hõbemünti pärit keskajast. Kõige vanemad nendest. i300-sajandi keskelt. Enamik rahadest on rootsi nn. brak-teaatid (õhukesed ainult ühele poolele pressitud väiksed mündid) mida kunagi varem pole leitud Põhja-Soomes. • Rahade J hulgas on ka üks 1300-sajandi lõpust Tartu ööriline (äyrityi-nen). Kujidas see raha Põhjalasse jõudis, seda ei ole veel selgitatud. Kirik põletati maha venelaste poolt 1517. aastal.

Meie Elu = Our life, August 27, 1981

Object Description

Description

Tags

Comments

Meie Elu = Our life, August 27, 1981

Meie Elu = Our life, August 27, 1981