Meie Elu = Our life, February 5, 1981

              — THURSDÄY, FEBRUÄRY 5.
mm
III
11
„MEIiELU' eg.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd Esto­nian
House; 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Cäriada.
M4K 2R6^^^^^^^ Tel. 466-0951
' Toimetajad: \H. Rebane ja S. Yeidenbauni. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lohmyn Dr., New Milford, N J . ;
USA. Tel. (201) 262-0773. ^^^^^^^^^^ : ! ' ^
:.:,,MEIE ELU" väl^aan^^^^
Asut.Ä.Wei|eri algatusel 195Ö; '
,,Meie Elu''toinietus jä talitus Eesti
Ave, Toronto, Qnt. M4K2R6 Canada— Tel. 466-0951.
• ' ' , ® ' :.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.
-5 p-L^esmasp jä neljap; kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
,,MEte ELU'' tellimishinnad: Kanadas r^^^ a. $30.00, 6 k.
$16.00/3 k. $11.00; USA-sse - - - l a . $32.00, 6 k. $.17.00, 3 k.
$11.50; Ülemeredaadesse: 1 a. $36.00, 6 L $18;0Ö, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.5^^^^
ja lennupostilisa USA-sse : 1 a . $16v50, 6 k, $8.25. Lennu-postilisä
ülemeremaadesse: ! a. $32.75, 6 k. |16.40. -
Üksiknumber—.55^.
Kuulutushinlaäd: 1 toll ühel veerul: esiküljed
tis $3:75, kuulutuste küljel 13.50.
^iiiiiiiiiiiiiiitiisiiHiiiitiBHitiiiiiiiHiiiinnnütisiuiiiiiiiin^^^^^
Inimene, kes on vangistatud, on
võimalikus ohus i^ahgistaja ähvar*
duste all, mis on füüsilised või psüh­holoogilised,
kust ei näe,oma julge­olekule
väljapääsu, ei' saa seaduse
kohaselt vastutav olla oina tegude
või seletuste eest. Täpselt selles olu­korras
olid USA saatkonna ametni­kud
Teheranis pärast saatkonna iile'
võtmist Iraani revolutsiooniliste
jõudude poolt.
Nüüd on nad tagasi USA- Ja omas­te
juures^ Kuid enne seda tuli neil te­gemist
teha USA oma arstidega,
psühholoogidega, ülekuulajatega ja
isegi ametist lahkunud president
Jimmy Carteriga. Nad olid saabunud
Wiesbadenisse vangistuse olukorrast
ja OÜd sattunud uue frondi ette
USA-st. Mitmedki neist olid pdasse /
tõmbunud, hoidusid oma ruumi, ei
soovinud rääkida ^üleliuülajatega",
tahtsid omaette olla.
Selgubki, et isundöiukorras ja kar­guses
viibides, olid nad te^ud vangis-tajaile
avaldusi, mis olid ehk kriiti­lised
tJSA-le ja troonilt paisatud Iraa­ni
shahhile. NÜ leidiski arstlik perso­naal,
et teatud isikuile oli vahgistus
Iraanis jätnud psül^holoogilised haa­vad,
teised olid neist vabad See
toobki meid ermevuste Juurde ini­meste
füüsiliste konstitutsioonide ja
neid konstitutsioone mõjutanud eri»
lüevustes. l
Riigivõim on vormiline, tliginev
seadustele ja seega ka barbaarne.
Riigivõim tahab olla seaduslik võim
ka siis, kui ta enam võim ei ole ja
ei oie suuteline oma kodanikule sea­dusepäraselt
normaalset eksistents!
kindlustama. USA võim Teherani
saatkonnas, n.n. USA territooriumil,
ei suutnud oma ametnikele normaal­set
eksistentsi kindlustada. Kuid
saatkonna koosseis oli seotud amet-vandega
kodumaale ja mõnigi neist
ei suutnud oma vannet pidada. Need
ametnikud nüüd vaikived, sest teisi­ti
võib nende vastu kerkida süüdis­tus.
Või kui miite seda, siis jääb
nende südametunnistusele isiklik
süüme, sest nad ei ole osutunud kül­lalt
tugevaks surveolukorras.
Riigivõim ja kodanik on siin aseta­tud
ebavõrdsesse olukorda. Seda,
milleks riik ei olnud võimeline, peab
võimeline olenk kodanik. Riigivõi­mult
nõutakse kodanlikku kaitselt
niikaua kui riigivõim kestab. Lakkab
riigivõim olemast, ei ole kodanikul
ühtegi instantsi, kellelt kaitset otsl°
da. ÜSA Teherani saatkonnas, lakkas
USA riigivõim olemast ja ametnikud
olid jäetud omapead.
Need on tuttavad olukorrad Kodni»
Eestist; kus riigivõim lakkas olemast
ja iga inimene oli jäetud omapead.
Nii püüdis iga inimene, omal käel Ja
ibma parema mõistuse ning kavaluse
kohaselt kuidagi olukorrast läbi la­veerida.
Kui tuli Lietznfianni Ja ŠD
võim ja end kehtestas, viidi sadan-ded
vanglaisse ja mõnedki neist lõ­petasid
oma elu tulistamisrivi ees.'
Jutt ei ole seadusvastase põrandaalu­se
kompartei äraandlikest liikmetest,
Jutt pn tavalistest kodanikest, kes
normaalsetes oludes Jäänuksid noir^
maalsetes kodanikeks.
Tekib küsimus, miks? Ainult sel­lepärast,
et üksikkodanik ei olnud
kangelane, kes oma eluhinnaga pidi
kaitsma kadunud võimu ja kogu
ühiskonda kõikide ümbritsevate oh­tude
eest. See esitas kangelaslikkuse
nõude, geniaalse tarkuse Ja kavalu­se,
fanaatilise ettevõtlikkuse tekki"
nud olukorris. Suuremal osa! rahvast
need omadused puuduvad, sest ka
targeim kodanik osutub erakprdseiš
oludes vaid tavaliseks kodanikuks.
Mii on ka pantvangidega Tehera­nis.
Nendega käituti toorelt. Nende
närvikava oli pideva shoki all. Nende
elu olenes vaid revolutsionääride käi­tumise
tahtest. Võim, mis asus Was­hingtonis,
oli nende juures olenema­ta.
USA-1 on kõige parem unustada
episood Teheranis Ja Jätta rahule
saatkondlikud pantvangid, kui ini­mesed.
Nad kustutavad mälestusisu
oma elamused is^ ja kui sellest ei
räägita, on nad edasi ustavad koda­nikud
USA-le. •
vangipõlvest vabanenud USA
delc korraldati pidulik vastuvõtt Valges.MaJas. Uus president
Eonald Reagan oma kõnes neile niärk^
et USA tõimsus on piiratud kuid USil kannatusel on omad
piirid, millest võis järeldada, et uus administratsioon taidaB
©ma vffilimislubadusi ja võetekse rangem hoiak terroristid©
vastu. ¥ähe selgemat juttu sõjalise võimsuse tõstmisest rääki­sid
uus sõjaminister CasparWeinberger ja tihendatud sõja­vägede
staabiülem kindral DavidJones. Sellele võiks lisada
kindralist välisministri Aleksander Haigi vareni 'Vteldud ja
uuesti korratud seisukohti, et pantvangide vabastamiseks sõl-mitud^
lepinguid uuritakse ja praegune Iraani valitsus ei saa
varem ostetud USA lennukite ja teiste relvade tai
Washingtonist kuuldub, et nüüd­sest
peale tõstetakse USA riigikaitse
teiste kulutuste hulgast esikohale, ja
'kui osutub vajali!ku'ks, siis ÜSA on
valmis kasutama oma sõjajõude USA
ja oma liitlaste eluliste huvide kait-
• s e k s . . . • :•'
ÜSA uus president Ronald Reagani
sõjaminister hoiatas, et kui praegün^l
kõikuv rahvusvaheline õhkkond sun-"
^ilib selkiks, siis Ameerika Ül^end-riigid
kasutavad jälle sõjalisi abi­nõusid,
et kaitsta oma huvisid.
Ta lisas, et suurenevad kulud riigi­kaitsele
simnivad. administratsiooni
kärpima seniseid tohutu suuri sot­siaalabi
programme. Teatavasti tõu­sid,
eriti J.. Carteri ajal sotsiaalse
abistamise summad tohutu suureks,
sest abistajTiissummade tõstiiiisega
osteti hääji võiimulolevale demo-,
kraallikule iparteile. Kahtlemata oli
ka tööpuudus üheks teguriks, miks
sotsiaalse abistamise seiktori kulutu­sed
nii suurel määral tõusid.
Veel läpsemalt määritles välismi­nister
Aleksander Haig oma pressi-
,JV!eie Elu" 4tr. 5 (1616) 1981
EESTUSTE ESINDUS PROTESTEERIS
SÜHTIEMBE
STOKHOLM (EPL) — Rootsi Eestlaste Esindus tegi avalduse
seoses Balti Instituudi ametlike esindajate delegatsiooni reisiga
okupeeritud Eestisse, Lätisse j^ Le<edusse läbirääkimisteks okupat­sioonivõimudega
kultuurisuhtlemlse laiendamiseks. Esinduse sei­sukoht,
millele olid alla kirjutanud es Jaan Viival ja Välis-nlng
Kodumaäkiisimuste Komisjoni esimees Agu Kriisa, tehti tea-tavaks
valitsuse liikmetele, asutustele, Stokholmi ülikooli rektori­le,
ajakirjandusele ning Balti Instituudi liikmeskonnale.
Esinduse seisukoht on sõnastatud andlusega takistab "vaba kultuurite- .
järgmiselt: ge\aist. Meie ei poolda seda, et va-
Balti: Instituudi ametliikud esinda- bade eestlaste, lätlaste ja leedulaste
jad, kantseleijuhataja Imant Rebane, poolt kord loodud Balti Instituudi
juhatusliige Hans Lepp ja Janis H. esindajad nüüd püüavad avada uusi
Brieditis, tegid hiljuti, külastusreisi teid ametlikule nõukogude poliitika-
Eešti, Lätti ja Leetu, kus nõukogude le, milline ühtki kõrvalekallet ei lu-okupatsioonivõimu
esindajatega mi-nistritasemel
arutati võimalusi suhe»
te laiendamiseks. -
Valuliselt konstateerime, et peaae­gu
üheagselt külastusega sadandeid
koolinoori arreteeriti Tallinnas põh­jusel,
et nad muuhulgas nõudnud
inimõiguste rakendamist ja nõi^ko-gude
okupatsiodnivägede, väljavii­mist
Eestist. Varsti sellejärgi aval^
dati seal avalik kiri neljakümne kul­tuurielus
tuntud isiku allkirjaga,
'milles protesteeriti kultuurilise va­baduse
puudumise vastu Eestis.
: Kahjatsusega nendime Balti Insti­tuudi
esindajate läbirääkimisi võõ­ra
i dkupatsioonivõimuga, milline
tsensuuri ja pealepressitud seadus-
Meie ei poolda organisatsiooni, mil­line
peab ametlikke kontakte rezhii-miga,
mis rõhub teisi rahvaid, kelle­dest
Afganistan on viimane näide.
Meie kutsume üles ka teisi — nii
rootsi kui balti organisatsioone ja
isikuid — asuma samale seisukohale.
Sest niikaua, kui Nõukogude Liit
murrab inimõigusi, Helsingi kokku- *;
lepet ja muid rahvusvahelisi lepin-guid,
on ametlikud suhted selle rez-hiimiga
võrdsed reetmisele nonde
eesti, läti ja leedu kultuuritegelaste'
vastu,, kes kas oma arusaamade, usu '
või teisitimõtlemise pärast on kao-'
tanud vabaduse, tervise või töövõi-maluj^
e oma 'kodumaal.
IRAANIS
Ameerika pantvange Iraanis piina­ti/
viidi näilisele mahalaskmisele, toi­deti
kõlbmatute toiduainetega ja hoi­ti
pikemat aega seotud silmadega, et
saavutada ülestunnistusi salakuuk»
mises. See selgus nüüd kui toimus
vabastatud pantvangide küsitlenüne.
Endine president J. Carter kohtus
vabastatutega ja kuulis lugusid mis
tehti ameeriklastele Iraani revolut­sionääride
poolt. Ajalehtedele antud
andmete kohaselt sunniti pantvange
sööma kõlbmatuks muutunud aed­vilja
ja üssitanud piimapulbrit.
Piinamised ja pekshiised toimusid
Elizabeth Montage't peeti vangistu­ses
väikeses ruumis selja taha seo­tud
kätega. Tema vangistaja pani
ühe kuuli püstolisse, asetas selle vas­tu
tema pead ja vajutas siis mitul,
korda tühjalt trikljle.
Möödunud veebruaris tormasid sõ­javäe
vormis valgeid maske kandvad
mehed vangistatute ruumi püstol­kuulipildujatega
öö ajal ja käsutasid ,
kõiki seina äärde.
Endine Kanada saadik Iraanis, kes
päästis 6 ameeriklast, ütleb, et Ka­nada
valitsus oli tema kaudu teadlik '
juba möödunud aastal ameeriklaste '
piinamisest. Kuigi ta andis selle in-formatsiooni
Kanada välisministee- -
paljudel juhtudel, samuti hoiti neid riumile, ei ole ta teadlik et see edasi ;
pikemat aega kinniseotud silmadega. anti ameeriklastele. |
ja mõned seoti kokkukäivatele tooli- Ta on praegu Kanada konsul New •
dele, mis osalt kestis kuni 15 päeva. Yorgis. Ta oli juba esimestel nädala-'
Esines põgenemiskatseid ja katseta- tel teadlik ameeriklaste vangistajate
jäid karistati rängalt piinamise ja. hirmutegudest ja palus Iraani valit-peksmisega.
sust selle vastu samme astuda, kuid
Samuti karistati pantvange ebaõn- tagajärjeta,
nestunudpäästmiskatse järele möö- Ta pidas vajalikuks mitte neid
dunud aprillikuus. juhtumeid avaldada, kuna see oleks
Mõnede vabastatute poolt võeti en- võinud pantvangide olukorda halven-dine
president vastu vaenulikult ja iiada.
süüdistati teda sõjalise jõu mitteka- Pärast vabastatutega jutuajamisi
sutamises. tähendas endine president J. Carter, ^
Carter ei tulnud tciimem&aUm&^
probleemidega.
Enamik vabastatutest kannatasid
piinamist ja karistusi. Põgenemise
katse eest oli välisesinduse ametnik
Malcolm Kalp üksikvangistuses 150
päeva ja teda pidevalt pdksti.
Ülestunnistuste saamiseks naissek-retäridelt
kasutasid revolutsionäärid
rilklikmi
ühiskonna ja isegi inimkonna nimel.
Kuid ükski seadus pole veel nõud­nud,
et inimene peab olema kangela­ne.
Nii ei saa ka ÜSA saatkonna ini­mestele
Teherani saatkonna koossei­sus
esitada kangelase nõuet. On pa-rlmy
kui neile, kangelase tiitlit ei pa­kuta.
On veelgi parem, kui liigi vi
är
sia lahe õlisid. Selles piirkonnas võib
konverentsil Ameerika Ühendriikide tekkida-konflikt, mis võib paisuda
uut. vahspoliitilist siiimda. Kui J. suuremaks, kokkupõrkeks. Kuid ta
Carter vahti,, sus oma vahmispropa- arvas, et N. Uit ei soovi konflikti " „vene mleti" taktikat revolvriga äh-gandas,
ja hiljem ametisse astudes üSAnga. vardades.
ta kinnitas, et tema programmiks pn Sõjaminister kinnitas veel, et neil 65-aastaselt Robert Odelt võtsid
mimorguste eest võitlemine.. Ikesta- asjaoludel on riigikaitse = kulud
tud rahvaste ringkonnad olid sellest Ameerika rahval esikohal ja valitsus
vaimustatud ja mõtlesid, et president on, jõudnud arusaamisele, et selle
hakkab inimõiguste eest võitlema ja tõttu mitmed teised vähemtähtsad
N. Ludu poolt allasurutud rahvaste programm|d tulevad kärpimisele.
• eest voulema. Varsti aga selgus, et Võetakse kaalumisele kõik kulupos-
J. Carter valis oma inimõiiguste ra- tid
•kendami^ objektideks peamiselt en- Oma esimesel .pressikonvel^entsil
.dised USA kõige sõbralikumad riigid, välisminister kindral A. Haig ütles,
nagu Iraani, Nikaraagua jt. kus USA et Iraan ei saa USA-st varem,välja-
^ liberaalsete ringkondade arvates ei ostetud tagavaraosi lennukitele ega
olnud selhst kormptiivset demokraa- teistele relvadele. Ta märkis, et seni-tiat,
km on Ameerika Ühendriikides, ni ei ole veel jõutud läbiuurida pant-
Tulemuseks oli, et shahh. Pahlavi vangide vabastamiseks endise admi-rezhum
havis ja selle asemele tuli nistratsiooni poolt tehtud lepinguid,
moslemite terrorirezhiim. Ameerika Ühendriigid täidavad oma
Nüüd deklareeris Ä. Haig, et sel- kohustusi. Kui tä lisas juurde, et se-list
viisi inimõiguste eest võitlemise da tehakse USA seadusi ja rahvusva-asemele
tuleb USA välispoliitikas helisi reegleid ja praktikat arvesse
nüüd rahvusvaheliste terroristide võttes. Ühes. asjas on aga juba otsus
vastane võitlus; ' tehtud: Iraan ei saa sõjavarustust,
mis varem oli ostetud.
vangistajad saapad ja ta ei saanud
neid tagasi kuni vabastamiseni.
Osa pantvange rivistati ülešse ma-halas^
kmise meeskonna ette, kuigi
iraanlastel ei olnud kavatsust nende
surmamiseks.
et ameeriklasi on koheldud halvemi-ni
kui varemalt oli teada.'
See ütelus pahandas ajakirjandu­se
esindajaid, kes oletavad, et presi­dent
Oli jiiba varemalt kõigest sel­lest
teadlik jä see ei tulnud täile ül­latusena.
Eriti kritiseeris presidenti tema
suurem vastane New Yorgi linnapea
Koch. Kanada konsul Taylor ajakir­janike
küsimustele vastates märkis,
et ta ei saa ütelda, kas endine presi­dent-
oli teadlik juba varemalt USA
saatkonna ametnike vastu toimunud
jcuritegudesti
.,• H:K.
LUGEJA KIRJUTAB
ca
„Meic Elu" avaldab meelsasti
onia lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Falume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi jfö
aadress. Toimettis jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning . mittesobivus^
korral jätta avaldamata.
v a s f y
Tunniajaline läbilõige ESTO-80 laulupeost
Hind: Rootsi Krooni 3 0 k o o s saatekuluga
:'-E. Truuvet, ÄlgrytevägeB 15, S-127 32,
Väljaandja: EESTI LAUUASKOMB ROOTSIS
,;Meie Elu" nr. 4 veergudel m
>,Vaatleja" Invaliide Toetava Nais-
281 DANFORTH AVE.. Jel. 463-3331
Soome pagarisaadused —^j kardemoni-
. saiad; struudelid, soonie 't^rdidy iihapi-rukad.
Soomest sissetoodud delikates­sid;
- •
ryicicii©ib
Avatud teisip.,kolmap., neljap. 9-
reedel 9—7, laup. 8—3.
Esmaspäeval suletud.
iinister Caspar Weinberger ja UUS POLIITIKA VÕTAB ILMET
: kindral Dv Jones olid Senati revastu- Eelpoolmärgitud kahe USA uue äd-se
komitee ees ja andsid seal seletu- ministratsiooni tähtsama ministri
si omä kavatsustest USA ^ sõjalise seisukohad kinnitavad, et uus presi-võimsuse
tõstmiseks. Mõlemad võt- dent taotleb tõesti oma valimisluba-sid
range hoiaku ja kinnitasid,>t nad duši hakata
taotlevad Ameerika Ühendriikide liit- USA peab lõpetama suurte laenude ringi küsimustes isiklikuks muutu
lastele näidata, et president Ronald andmise M. Liidule ja tema satellii- nud ja ründab agressiivselt mu eesti
Reagani administratsioonil on kavat- Iidele. Poolale üksi laenati üle 20
sus oma vastastele senisest terava- miliardi, mille eest Poola valmistas
•mait vastu astuda. Nad kavatsevad Moskvale sõjalaeväsid. Need sum-kaitsta
Lääneriikide huvisid. Selleks' mad tulevad suunata sõjatööstusse,
-tuleb kasutamisele USA sõjajõud nii siis on tööd ja leiba igal mehel. Kui
otseselt,'kui ka kaudselt. Weinberger USA oli Vietnami sõjas, siis ehitati
märkis, et USA on vastutav N. Liiäü USA heaolu ühiskonda. Loodame, et
invasiooni pärast Afganistani, kuigi asjad hakkavad seekord õiges suunas
USA sõjajõud ei ole seal seotu^.N. veerema, v
Liit ähvardab suure tähtsusega Pä^
University Ave., To™"'"' M5J 2H7
Tel.862-7Ii5
keele oskust. Saksa kasvatusteadlane
Freud ütleb, et ignorante tuleb igno­reerida.
Et süüdistus hõlmab koos.
minuga Rakvere Ühisgümnaasiumi
haritlasi, kus õpetajateks olid keele­teadlane
K. Leetberg, 0. Kalmisto ja
teisi, samuti Tallinna Pedagoogiumi,
millised õppeasutused praegu Eestis
figureerivad. Seega informeerin ava­likult
„Vaatlejat", neil originaaltun-nistustel,
mis rnul kaasas, on igas
õppeaines (kokku 28) vaid üks hinne
„väga hea" ja ainult üks abiturient
omas neid. Filoloog pole ma kunagi
olnud, kuid oskan viis keelt ja olen
Õpilasi õpetanud kolmes keeles nii
sõnas kui ka kirjas.
Iga mu vastus toob Teile uusi prob­leeme.
Nimelt on telefon helisenud
ja publik informeerinud mind, kes
Of TIKUD
J. RATAS
Optikii- Ja Kellasepaärl
247 Danforth Ave. Torojito
telefon 4656251
PRILLID
mrimas kvaliteedis nagu
C^ristian Dior, Rodenstock,
Zeiss jne.
' Soft contact-lcnscs. '
KELLAD
Omega, Tissot, Bulova,
Accutron
.Vaatleja" on, kuna olete ise enese
ära annud vaid ühte noort „kaitstes"
ia vaikinud ettevaatlikult, kellelt sai­te
loa. et ,.Kohtumine vanas majas"
pileteid müüa. Olen süiitult kann^i-taia
selles loos ja minu kaudu ooda­takse
selgust, kes see ^autoriteet oli.
Teiseks mainisin kohe alguses ja
kordasin eelmises kirias. et moenai-tusel
on hädatarvilikud kavalehed
ning veel. et ka neakorraldaja ^keele-oskus
oli puudulik!
Meie sõpruse nimel,
• • 1
EHA TARMET TOOMBERG