Meie Elu = Our life, February 15, 1979

              „Meie Elu" "nr. 7 (1514) 1979 NELJAPÄEVAL, 15. VEEBRUARIL — THUR§DAY,,FEBRUARY 15
A-ki
Eesti Rahvuskomitee Ühendriiges esimees mag. J. Simonsön tegi esin­duskogule
selle uue-aasta koosolekul lühidalt ja konkreetselt, selgeks, et
„.>.Rahvuskomitee tuleb;viia; rahva hulka!".
... Esimees ei kartnud märkida mõ- ka asjas peataby küll aga rahaliste
ningaid puudusi ja andis mõista, et annetuste tegemist eestlaskonnast
USA-s on veel paikkondi ja ka eest­laste
keskusi, kus kas informatsioo­nipuudusel
või mitmesugustel muu­del
põhjustel ei tunta ega toetada
veel küllaldaselt 1 Rahvuskomitee
tööd. Samuti seda, et esinduskogu
liikmed peavad aktiviseerima oma
kohapealset tegevust/ ct seal kus
neid ei ole, tulevad,leida organisatsi­oonide
ja koguduste juures Rahvus­komitee
usaldusisikud, et ta hindab
kõrgelt .ajakirjandusel osa koostöös
ja et ERKI) juhatus oma koosoleku­tega
asub liikuma, esialgu idaranni­ku
eestlaste suuremate /keskuste va­hel.
Viimasest praktilise rakenduse­na
said teatavaks, juhatuse kevad­hooaja
korrapärased koosolekud,
pidurdab, sest' protestimotiivid on
avalikult teatavaks tehtud. Erilist hu­vi
' tuntakse selles: kust saadi toetus-kirjäde
saatmiseks eestlaste aadres­sid,
kes ja mis alusel neid sorteeris?
Rahvuskomitee töö laiemale aluse­le
viimise vajadust rõhutas muide ka
peasekretär: E. Vallaste, kes ütles
muu hulgas, et meie eestlased ei ole
siin maal ammugi mitte enam min­gid
sisserännanud BP-d, vaid oleme
samad kodanikud kui teised ja huvi­tatud
USA heast tulevikust ning see­pärast
teatame oma soovidest presi­dendile,
valitsusasutustele ja teistele.
TUNNUSTUS TEHTUD TÖÖST
Kuigi esinduskogult kuuldus ühe-mis
leiavad aset peale New Yorgi v, õi, teiseilmelist k,r ii, ti. kat., • k, uj,u n. e. s
• V T i .,. • T Q ' : U . i kahepäevane koosolek esimehele ja
veel Lakevvoodis-ja Baltimores, kus- A _ i_ ^.„„./„
juures viimastele kaasnevad auto­ta
uuele juhatusele üldiseks 'tunntts-
m• aat.s el-,t. vah, etu k*jo nt,a k, t.i. l, oom.i.n e .t.,u s,eks . teg,evus•e ja . majanduse ala-sealsete
tegelastega, vastastikune in­formatsioonivahetus
ja muu' vastav.
Juhatuse koosolekuid on nähtud
•ette ka Connecticutis j ä mujal. Infor-matsioonikoosolek
tuleb Philadel­phias.
Eesti pressi jä raadiosaadete
osatähtsust näib esimees soovivat
süvendada..Kui toodi ette, et ERKU
asjadest annab perioodiliselt ülevaa­te
New Yorgis ilmuv „Vaba Eesti Sõ-na",
siis.Läänerannikult köhale tul­nud
esindaja Eino Moks. ütles, et sel­lest
ei piisa, Lääneranniku põhjaosas
on .vähe selle väljaande lugejaid ja
ta leidis, et ERKülpeab saatma täht­samat
informatsiooni laiemalt, ka
organisatsioonide .või nende. liitude
juhatustele: — millistel - sageli • on
omad . bülletäänid ja kõige parem
kontakt oma tegevuspiirkonna ini­mestega.
Esinduskodu seekordset
koosolekut jälgisid kolme eesti aja­lehe
ja kahe raadiosaadete esinda-iad,
mis tundus rekordilisena.
'•ÜLLATAV MAJANDUSLIKV '
PANUS :-• :\ >
Esimees tänas USA eestlaskonda,
kes ERKU suurendatud eelarve täit­miseks
pani 1978. a. kokku üle 40-tu-hande
dollari, mille täitumises allzul
•mõneti kaheldi. See võimaldas vaba­dusvõitluse
reservfondi nüüd viia
3000-]f dollarilt 10.000-lc ja. kergendas
ERKC tööd ka. muus osas..Järgmisel
aastal saab ERKU. taispalgalise asja-äja
ja-direktpri,; kus keni st. töühulka
on korraldatud -osalisel' tasu ja ka ta-šeita
tehtud- tööga.. Suuremate sum-
..-niude'; rakendamist'' ERKU -võitlus-,
lüö^e on eestkätt, õhutanud aseesi­mees
H. Alust,: kes olnud - iieis 'küsi­mus!
es ideemeheks ja. nimelanucl
laekuvat-raha meie üheks praeguseks
..laskemoonaks".
.'/ Vabadusvõitluse osas tõstis es im.
J. Simonsqn esilej (;hend:itud Balti
Komiteed Washingtonis D.C. ja Mäi-do
Kari,tublidust selle roteeriva ju-,
nina ja ta (edevust ERKÜ. esimehe
sagedase esindajana USA pealinnas.
Esindajatekojas.on käsil Balti-Reso­lutsiooni
läbiviimine, mis hiljem
laieneb ka Senatile /ja .Balti '(org.)
esindajail on lootusi pääseda kõneliik
sile välisministeeriumi kõrgemate
•ametnikega'. Kuna läinud '.sügisel-va-liti
USA Kongressi kokku ligemale,
sada. uut liiget, siis on ERKÜ neid
kõiki varustanud tairvilise materjali-gaEesti
küsimusest. J; Simonson pi­das
tarviliseks jälgida ka kõiki amee­rika
sportlasi, ärimehi ja teisi, kes
suhtlevad, äritsevad või ehitavad N.
Venes, neilt küsides -p kas nad. tea­vad
olukordi dkup..Balti riikidest ja
neile vastavat informatsiooni saates.
Riivamisi puudutati ka RAM 'ehk
Ernesaksa meeskoori . kontsertmat-kalc
tulekut sügisel. Selles asjas ER­KÜ
juhatus on matka tehnilisele pea­korraldajale
Ohio ühe ülikooli muu­sikaosakonnast
s.aatnud protestikir-ja,
et ta ühenduses-matkaga ön üri­tanud
toetuse saamist ÜSA eestlas­konnalt.
Ameerika muusikapröfesso-riie.
on samaaegselt 'saadetud põgus
ülexaade mis Eesti ja.eestlastega on
sündinud soveti okupatsiooni läbi.
Vaevalt see tema tegevust koori mat-delt.
Vastavad aruanded kinnitati
üksmeelselt, kusjuures rahaline aru­anne
1978. a./ kohta ;oJit tasakaalus
$47.789 ja uus eelarve on umbes sa­ma
suur; Viimasest läheb vabadus-võitluse
kuludeks 12-tuhat, .asjaaja­miseks
9,6-tuhat, töötasudeks 12-tu­hat
ja eestluse viljelemiseks 7,9-tu-hat
dollarit, p.s. mõned vähemad ku-lupostid.
Tegevuskava võeti vastu
koos vähemate lisanditega..
Esinduskogus koos juhatusega on
poolsada isikut. Esimesel tööpäeval
oli kohal vaevalt paarkümmend. Se­da
tingisid, haigused ja ilmastikust
tulnud raskused liiklusel- jä müüs.
Viimaseaegselt on idaranniku kesk­osas
olnud järsult pöörlev ilmastik,
kus vaheldunud rasked vihmahood,
üleiou tüs te tekkimisega, lumetor­mid,
jäävilnnad ja lõpeks isegi kesk­mise
tugevusega (ligemale nelja
Richter-ühikuline) maavärisemine
keskkohaga ainult kümmekond miili
Manhattanist. lõimaläände New Jer­seys.
— mis väristas maju jä purus­tas
klaase. Peakonsul E. Jaaksoni
ujütuše all olevat.elumaja linna põh­japiiri
lähedal näitas TV päevauudis­te
saade • avakoosolekule eelneval õh­tul
aga' ta oli kohal kombekohaseks
sõnavõtuks. Vesi oli üteujutusist tun­ginud
ta elumaja alumisele korrale
ja keldri, ning : seeläbi lakkas tööta-
,mast ka küte. Teise 1 koosolekupäc-
.val..'oli aga Usanenud mitmeid pöol-haigeid
ja teisi, nii et üldarv tõusis
üle kolmekümne. Koosolekuid jüha-t
as as j ai iku lt Olaf Tarn m ark Tl 1 i no i-sist,
keda.abistasid0HeinoMoks.Öre-
• •• • - - . / •'
gonist ja Tõnis Raamot New Jer-s.
evst. . /.'; -(-
'#4 1
IC
'Lõuna-Floridä Eestlaste' Koondise
korraldusel toimub tänavune Vaba­riigi
aastapiieva; aktus / pi d ü j ikuma 11
;ui kunagi varem. Kõnelejaks on pa-utüä
E.R.K.Ü esimees Juhan Simon­son.
Eehööd on käimas läti ja leedu
rahvUsgruppidega, et panna, kindel
alus Balti rahvuste koostööle.
'Aktus peetakse 25. veebruari 1 kel 1 •
4 p.l. Shriner klubi ruumides, Holly-1
woodis. Et möödunud aastal j äi saal I
väikeseks ,' (mahutab laudades vähe
üle 200 inimese) on tänavu varutud
ka kõrvalsaal.
Vabariigi aastapäeva raamides toi­mub
jumalateenistus, pühapäeval, 4.
märtsil, algusega kell 3 p.l. St.. John
kirikus, .Hollywoodis. Kuuldavasti
teenivad kaks õpetajat, õp. Pahn To­rontost
ja õp. Reinaru Lakewoodist.
Piiskop Karl Raudsepp peab kaks
jumalateenistust. Palmipuude juma­lateenistus
8-dal aprillil ja pidulik
jumalateenistus esimesel ülestõusmi-sepühal,
15. aprillil. Teenistused toi­muvad
St. John kirikus, Hollywoodis
kell 3 p.l. siinse koguduse korraldu­sel.
. '.
.. L.F.E. Koondise jõulupuul ei esi­nenud
mitte Monika jä Peeter Vii­rad,
nagu.Meie Elus" oli toodud;
vaid Monika jä Peeter: Roosed,
H . H . :
• 23 WESTMORE WL'-
SÜITE 404, REXDALE,
l Mm 3Y7 — Tel. 74546Ž2
22.-25. veebruaril leiab St. Peters-burgi
Bayfrönt Centeris aset iga-aas-tane
International Folk Fair, millest
võtab osa üle 30 eri-rahvusgrupi.
Eestlased on esinenud rahvuspärase
näitusega iga aasta, samuti ka sel
aastal. Eestlastel on ka suure areena
all Saalis joogi/toidu kiosk. Pühapäe­val,
25. veebruaril kl. 12:30 p.l. on
eestlaste muusikaline esinemine. Nel­japäev,
22. veebr, on reserveeritud
ainult koolinoortele. Järgmised kolm
päeva on see suurnettevõte avatud
kõigile. Abi esemete väljapanekuks
näitusel ja samuti müügi kioskis
ning näituse väljapanekute valvurina
on hädasti vajalik. Astuge ühendusse
peakorraldaja Maie Rebasega, 1743
New Hampshire Ave. NE, St. Peters-m
@istla$f® öhisleiicl - Toron!@-Sfokhdm
ülemaailmsed; Eesti Päevad —
Esto '80 : . ,
Järjekorras kolmandad ülemaailm- VV
sed Eesti Päevad, millistele pidustus- .
tele nimeks ori antud ESTO '80, toi- '
muvad 6—13.: juulini 1980 Stokhol-mis.
Tuginedes eelmiste ÜEP koge- -
mustele, arvestatakse nendest pidus­tustest
-;: osavõtvaid., eestlasi vabast
maailmast umbes 20000-le hingele.
Laulupeo ja valguspeo ettevalmistus­tega
on juba ammu alustatud ning
praeguste arvestuste kohaselt on te­gelaste
koosseisuks umbes — laul­jaid
800, rahvatantsijaid 500, võimle­jaid
200, kellele lisanduvad veel kor­raldajad
ja tegelased muudelt üri-
: tustelt, nagu kontserdid, ••teatrieien-'.''
dused, näitused, konverentsid, peod
jne. '•• ' ,'-':.
Gaidid,e/Skautide maaiimalaager
Vaevalt oli ,.Koguja II" maailmalaa-ger
Ühendriikides lõppenud, kui ju-.
ba. algasid eeltööd järgmiseks eesti
skautlike noorte suurürituseks Root­sis,
Metsakodus, 28. juunist kuni 6.
juulini 1980, seega just enne ESTO'
'80 algust. Lähem informatsioon laag- ,
rist osavõtuks /saadetakse- üksuste :
kaudu .'gaidide/skautide'; malevatelt.
Ühislend Kanadast —
Põhjakohtka '80 .
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas on
koostöös teiste eesti organisatsiooni-dega
alustanud ühlslennu organisee­rimist
ülaltoodud üritustest osavõ­tuks.
Praeguste arvestuste järgi;on
•kavandatud anda kaasalennu võima-;
lusi kõikidele registreerijatele, kus-,
•juures lõpliku arvu määravad regist­reerimisel
saadud andmed.
On võimalik üürida lennukeid eri-
'• aegadeks, nii Kanadast lahkumisel .
kui ka naasmisel, andes seega, reisi-.
"• jatele võimalused viibida Euroopas
kaks kuni-viis nädalat. Kuna eri ae­gadel
lahkuvatel ja naasvatel lennu­kitel
ön kohtade arv piiratud, siis toi­mub
kohtade. lärtmine; põhimõttel. —-
. kes;.ees/see-mees!.
... Majutamise ja ringreiside kohta aval- s
datakse .eraldi informatsiooni' ühis-
• lennuks, registreerinuile.....
" Selgituseks'.grupilendude koht?,
Ühislennu ' (charter) • esialgse;'--hinna
:•• S450 võrdluseks 'olgu niainituci. et sü:;
visel kõrg-hooajal -korraldavate. .gru- •
. pilendude. hind 1979. .a.. .on. praeguste
andmele: järgi mitte.;vähem .kiti'§55.8,v.
. milline hind kujuneb 1980.,a: tõenäe-li
selt kõrgemaks...-.'; • •
Grupilendudc- kohta läpsemete'''and-."
: mete saamiseks soovitame pöörduda;.
P. 1 .awson reisibüroo poole, keHei on
• suured kogemused grupilendu.de or-'-'
ganiseerimisel. .". ' • . ' ;
• ÜJiislennuks 'registreerimme.-''
•' Registreerimise,; lehti ;oii; saadaval
eesti organisatsioonidelt, Toronto.
'Eesti Majast ja ülalnimetatud Len-nutoimkonnalt.
• ;
iKOtKa
Ü HISLENN U TING IM USEO
Registreerimine
Ühislennuks registreerimine toimub 15. märtsiks
1979. aastal ühislennu registreerimislehe täit­misega
ning selle saatmisega koos esimese
osaga lennu hinrrast — $50.00 P. LAWSON
TRAVEL LTD. reisibüroole alltoodud aadressil.
HILISEM REGISTREERIMINE ühislennuks on ka
võimalik pärast 15. märtsi 1979, kuid ainult juhul,
kui uuritavates lennukites on vabu kohti. Pärast
nimetatud kuupäeva registreerimisel lisandub
lennu hinnale eritasuna $25.00.
Ühislennu esialgne kavandi
LEND
TORONTOST
STOKHOLMI
, Reedel,
27. juunil
Neljapäeval, •
3. juulil
Reedel,
4-. juulil
TAGASILEND
(Pühapäeval)
KESTVUS
PÄEVADES
20. juuli '. 23
27. juuli 30
3 august • 37
20. juuli . 17
27. juuli ; 24 •.'
3; august 31 .
20. juuli." 16
•27..juuli ••'•'. 23
3. august 30
sed ja õigused. 30 päeva jooksul enne Kanadast
lahkumist ei ole asendamine enam lubatud.
Kuni 30. juunini 1979 võib lennust loobuda,sel­lest
kirjalikult Lennutoimkonnale teatades, kus­juures
loobujale tagastatakse tema poolt tasu­tud
summa — miinus $25.00.
Lennust loobumise KINDLUSTUST on võimalik
osta reisibüroo kaudu ja. selle hinnaks on $10.00,
milline summa on tasutav registreerimisel. Üld­reeglina
saab lennust loobumist' kindlustada rei­sija
või tema otsese perekonnaliikme haigestu­mise,
Õnnetuse või surma puhuks. Täpsemate
tingimuste osas annab informatsiooni reisibüroo.
Lenn u toi m kõnd
Käesolevates ühislennu tingimustes nimetatud
LENNUTOIMKOND moodustati Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas juhatuse poolt, ühislennu orga­niseerimiseks,
et osa võtta 1980. a. suvel Rootsis
toimuvast eesti gaidide jä skautide maailmalaag-rist
ning ülemaailmsetest E^sti Päevadest Esto
'80. 1978. aasta detsembrid moodustatud LEN-NUTOIMKONDA
kuuluvad:
Sihtasutus EPK: Tõnu Tõsine 766-7409
Valiv Johanson 494-3147
Gaidide/skautide malevad:
Leo Puurits
3nnu hjinci ja -..selle tasumine
Praeguste andmete kohaselt (1. jaan. 1979) kuju­neb
lennu hinnaks umbes $450.00. milline sum­ma
võib väheneda või suureneda olenedes olu­kordadest
1980. aastal. Lennu hinna tasumine
otseselt P. Lawson Travel Ltd. reisibüroole toi­mub
alljärgnevateks kuupäevadeks:.
. 15. märts 1979 koos registreerimisega. $ 50.00
30. juuni 1979 • 100.00
;: 31. oktoober 1979 .. 100.00
31. jaanuar 1980 : - 100.00
; 15. aprill 1980 — vajalik lõppsurnma. '
Ülaltoodud kuupäevadest, mitte-kinnipidaväid re-gistreerinuid
on Lennutoimkonna! õigus asenda­da;
uute reisijatega: •:.
:R eg i st ree r i m i G e i tasutud.^^ summasl on loobumisel
$25.00 mitte-tagastaiav ja see läheb administra­tiivkulude-
katteks. ;' ;
Lennuninna sisse- kuulub edasjj-tagasi ühislend
Lennutoimkonna poolt üüritud reaktiiv-lennukiga
võimalikult kooskõlas registreerijate poolt aval­datud
soovidega, ning söök ja jook lennukis.
Lennuhinna sisse 'ei-kuulu lennuväljade maksud',
mis kasseeritakse reisjjailr koos viimase osaga
lennuhinnast. : •'•:.. . :
Ülyisiennul ei clš .võimalik/teha hinna-alalidust;
aüa 12-aaseasteie, sest sel korral oleks vajalik
lennühinda tõsta teistele reisijatele. Sülelapsed,
kes on- Kanadast lahkumise päeval-vähem kui,2-
"aastased, võivad täiskasvanud reisijate süles is­tudes
lennata tasuta. .-'
Laulukoorid:
Võimlejad:
Rahvatantsijad:
233-7845
431-6469
767-7065
231-2181
282-8833
690-0714
Lennu toimkonnal on-õigus vajaduse korra! len-:
nukile lahkumise ja naasmise/aegu ning kohti
Skandinaavias muuta vastavail registri
saadud soovidele.
LpnnüSiiooDtimine....
•Kuna Lennutoimkond peab Jennukite üürilepin­gule
alla kirjutama' 1379.. a."juuli alguses, siis ei
ole võimalik lennust loobujatele lennuhinria arvel
tasutud summasid tagastada pärast 30. juunit
1979, väljaarvatud juhul, kui loobuja.leiab enda­le
asemiku, kes võtab üle kõik loobuja kohustu-
Lia Orav
Gunnar Mitt
Jüri Ramjalg
Elna Kungla
Jäänus Marley
Vajaduse korral võidakse Lennutoimkonna koos­seisu
täiendada ja muuta. Ülalnimetatud isikute
poole võib pöörduda lennuga seoses olevates
küsimustes./ / •••••
LENNUTOIMKONNA aadress on: •
Tõnu Tõsine, 368 Beresford Avenue, .
Toronto, Ont.-M6S.3B5./
Lennutoimkond ei vastuta, isikutele -või nende
omanditele tekitatud kahjustuste, või kaotuste
eest, mis on põhjustatud viivitustest, varustuse
ja võimaluste asendamisest, -mehaanilistest rike­test;
samuti lennuühingu või teiste lennuühingu-te
või nende agentide, arhetnike ja teenistujate
eksimuste läbi, ning reisija käesolevaga loobub
. kahjutasu n õu dm istest; L'e n n uto imko nna vastu,
ülalnimetatud põhjustel: ; :.
- Ühislennu ametlikuks esindajaks Lennutoimkon­na
ja lennuliinide.vahel on- P. Lawson Travel Ltd.,-
kellel on osakonnad kõikides suuremates Kana­da
keskustes. '. •
REISIBÜROO ametlik aadress on: ••;,'/ .;;
P..Lawson Travel Limited.
2 Garltcn Street, Süite .1415,
Toronto. Ont'. M5B 1K2, /'
Telefon (416) 862-8187. ; / vV: M V ; / ' -'
-^Kirha Kanada ühiskonnas on esinenud juhtumeid/
kusühislendudeks (charter) registreeritud imikud.
. on kaotanud sissemakstud summasid või on esi­nenud
probleeme; tagasilöndudega/ siis vasta-vait
praegu Kc nad as kehtivale seadustele'; tohi­vad
ü hisje.ndu.deks raha .koguda ainult tunnusta--
tud jä registreeritud reisibürood/ See on: ka põh-
. jušeks.. et ühislennust osavõtu tasud saadetakse
ötsoseltvmeie lendu, korraldava reisibüroo, käsu­tusse.
-Reisibüroo hoiab laekunud summad eri-
. hooldusarvel (in trust) ja neilt hoiustelt laekuv
' intress kuulub meie Lennutoimkonnale.
^Reisibüroo, on valmis abistama' kõiki/reisijaid
mitmesugustes küsimustes, nagu huvi- ja ring-,
reiside- reserv.atsioon id, kindlustused (ka iennust
loobumise kindlustus) jne.
Kõikideks kindlust usteks'.'
H. lÄTERÄ CO. LTD.
su
Seitsme luteri Mriku juhid M
servas piiskopp Karl Raudsepp.
1482 Bathurst St./
Toronta/M5P 3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
O O 0 © Ä O © 0 (* ® O 0 «» Ä <Ö O © O <fr * ® © ©:•.©••
burg, Fla 33703, tel. (813) 527-0386.
Lisa tasuta parkimine Bayfrönt Cen­teris
t põhja pool Edgewater Beach
Motefi juures, 450-(600 -. 7th /Ave.
North. Sealt on ühendus bussiga
(15 0). /n/ .- r;
. 4. märtsil/ s.ö. jälle kuu esimesel
pühapäeval, kl/12:30 p.l. on Sweden
House, St. Petersburgis E.V. 61. aas­tapäeva
tähistamine aktuse, muusi­kaliste
esinemiste, aktuse, loterii ja
ühislauluga.
Järgmine eestikeelne jumalateenis­tus
ön ette nähtud Ülestõusmise pü­hal
kl. 2 päeval Trinity Lütheran
Church, 401 5th St. North, St. Peters­burgis,
järgneva koosviibimisega
kohvilauas. Kohvi kõrvast palume
tuua kaasa;
t » 0
Rahvastiku juurdekasv^ energiapuudus ja keskkonrmrävetamine või.
vad olukorra Maakeral viia juba^ aastaks 2000 katastroofiiü, väideti toee-rika
Luteri Usu Kirikute Konverentsil Houstonis, Texases, millest võttis
osa ka eesti delegatsioon.
nit luterlast 250 -delegaati, kes aruta­sid
kiriku tulevikku järgneva vee­randsaja
aasta jooksul.
. Nagu ütles „Meie Elule" õp. And­res
Taul olid päevakorral inimkonda
puutuvad küsimused kiiresti muutu­vas
maailmas. Väideti, et kunagi- va-
Kanadast;. sõitsid viis päeva kest­nud
konverentsile piiskopp Karl
Raudsepp, õp. Andres Taul, õp. Au­lis
Jalonen, Edgar Heinsoo ja USA-st
praost Rudolf Kiviranna ja õp. Wal-ter
Koppermänn.
Kokkutulekul esindasid 12 miljo^
• EI . .-/•/;-:
..MINGIT
KOMPROiviiSSl
/ KOMMUNISTIDEGA
X- K. Päis - lViV
rsm ei ole muudatused olnud, nii suu­red
ja kiired kui praegu. Aastaks
2000 hinnatakse Maakera elanike ar­vu
juurdekasvu 6 miljardile. Loodus­varade
ja energiaallikate lõpp on.et­te
näha ja keskkonnarüvetamisele ei
suudeta piiri panna.;
Läänemaailm on olukorrast teadlik
ja katsub rorskamist pidurdada, kuid
vähese eduga kuna kommunistlikud
riigid j.a „kolmas maailm" sellele
üldse tähelepanu ei pööra. .
Konverentsil rõhutati,, et Kiriku
uute ülesannete hulka kuulub rahva
teadvuse tõstmine energia kasutami­sel
ja veel enam keskkonnasaastami-se
pahedest. Teadlikkus olukorra tõ­sidusest
aitab aega pikendada, kuni
toimub võibolla mingi tehniline läbi/
murre — näiteks päikeseenergia ka­sutusele
võtmine. Kui aga elu prae­gust
viisi edasi läheb, võib olukord
aastaks 2000 kujuneda katastroofili­seks.
-