Meie Elu = Our life, January 6, 1978

              z REEDEL, 6. JAAKIUARIL — FRTOÄY, 'JfANUARY 6 jMeie Elu" nr. 1 (1456)
TULEVIKU NIMI AKTUAALSEL TEEMAI
Eesti
saame
aasta on Eesti Vabariigi 60. suhu kanduva
aastapäevaks. Meie kahtlemata pü- Majas on hubane ja ilus
lutserne seda. Kuidas, on silmapilgul. seal kokku!"
veeLeriküsimus. Meie tahaksime nä- Kohvikupidajale peaks organisee-ha,
et Eesti Vabariigi aktus korral- ritult abi andma kohvikuõhtute kor-datakse
seekord selliselt, et publiku raldamiše näol, kus ühtteist saada-osavõtt
oleks, ulatuslik. Viimast tin- vai ja kus midagi toimub. Meie arva-gib
eeskujulik kava, paljutõotav ak- tes on sellise kohtumispaiga järgi
tusekõne ja sobivad ruumid koos li- tarvidus: 1) et kaasmaalaste rahad ei
gipääsuga autodele. Ning lõpuks ak- kanduks linnapeale laiali ja 2) et
tusest osavõtumaks, mis peab olema oleks paik, kus ka odava raha eest
selline, et see kättesaadav on ka nei- iniriiesed istuda saavad,
le, kes elavad minimaalsest sissetu- Noorteruumi aktiviteet tuleks väl-lekust,
näiteks pensionärid ja vanad, ja arendada organiseeritult ja sisus-
Läinud aasta Eesti Vabariijgi aktus tatult mitte ainult tantsuga, vaid ka
oli kõigis elementides tagasiminek vaimse ajaviite ja meeleoluga. Mee-varematest
aastatest koos kokkukui- nutatagu ainult meie endi nooriispäe?
vanud kuulajaskonnaga. vade koolipidusid kus kooli ruumid
Kuid eelmise aasta tagasihoidlik võtsid üleöö meeldivalt hubase ilme
osavõtjaskond muutis kriitiliseks ka ja kus toimus asju, mida mäletame
eeloleva E. V. aetuse korraldamise, elupäevade lõpuni. Võib olla sellise
Kahtlemata mõlgub korraldajate organiseerimise saaks üle võtta mõni
meeles küsimus, miks oli osavõtjaid noortega mitmel alal tegelev organi-vähe
ja kas juletakse suuremaid ruu- satsioon?
me reserveerida korduvuse kartusel? 1977. a. pärandina kandub uude
Majanduslik küsimus ei tohiks aga aastasse ka n.n. noorte aasta tagasi
korraldajate mõttekäike heidutada, hoidlik väline ilme. Võibolla on see
Kui korraldamine toimub mitmete andnud osavõtvaile noortele midagi,
organisatsioonide osavõtul, siis võib kuid tervele ühiskonnale kui sellisele
summasid leida ka j puudujääkide ei ole see jätnud mingit pitsatimär^
katteks, kui selliseid tekib. E. V. ak- ki. See on jäänud noorte endaalgatu
tus ei tohi aga olla ainult kassa hu- seks ja ühiskond loodab, et ta sellest
vides. senisest rohkem kuuleb ja näeb.
1977. a. pärandina kandub 1978. Kuid kõik ei ole ainult prganisee-aastasse
teatud rahvusliku aktivitee- rimise puudus. Teine osa tuleneb
di langus ühel või teisel rindel. On rahvastiku puudujäägist. Oma lühi-korduvalt
rõhutatud, et näiteks Ees- aruandes vana-aasta õhtu jümalatee-tr
Maja kasutamise aktiviteet või- nistusel märkis Peetri koguduse õpe-nuks
elavam olla. Et Eesti Maja ül- taja, et 1977. aastal oli kogudusel ris­tused
ruumid võinuks endiselt suu- timisi 25 ja suremisi 47. Nelja tuhan-r
remat käsutamist leida. Et Eesti Ma- de liikmega koguduse andmed tohik-ja
kohvik tohiks, ja peaks avatud ole- sik olla teatud näitajaks ja selleks
ma rohkem kui ta seda on olnud. Et näitajaks on 22 inimese puudujääk,
uus noorte ruum tohiks suuremat Oleme teadlikud, et viimase sõja
kasutamist leida. Need ori küll head järgi leidsid tee pagulusse ainult vä-soovid,
mis ei ole aga täitumist leid- hesed tolleaja täiskasvanud noored
nud. mehed. Praktiliselt oli see generat-
Meie arvates on põhjuseid vähe- sioon meie rahvastikust välja lõigä-malt
kaks. Silmnähtavalt ei toimu tud ja nüüd annab see tunda. Tolle-midagi
Eesti Majas, kui sellele orga- aegseist teguvõimelistest täiskasva-niseerivalt
käsi külge ei panda. Kui riuist on järgi jäänud vaid pensionä-
Eesti Maja üldruumid on kinni, siis ride klubi ja siin .kasvanud ja ilma
tähendab see seda, et juhuslik sisse- vahesidemeta noorem generatsioon,
astuja ja väljaspoolt saabimu, neid Ka see annab tunda meie ühis-kasutada
ei saa. Igapäev liiguvad kondlikus osavõtupildis. Sest vanad
Eesti Majas vaid need, kellel on te- peavad end õigustatuks mugavateks
gemist panka, ajalehe toimetusse vanaduspäevadeks. Noored ei ole ik-või
meie f keskorganisatsiooni; Siin ka veel leidnud täisarvuliselt ja täis-aetakse
oma asjad korda ja lahku- ajaliselt sisselülitust senisesse ühis-takse.
Eesti Maja jääb tühjaks en- konda. See ori meie ühiskondliku
diselt. koostise paratamatus, mille vastu
Meie ei näe teist teed, kui Eesti keegi ei saa. Seepärast peab töö jat-
Mäja juhatus peab kasvatama meie kuma koondatud jõududega ja mitte
inimeste armastust Eesti Maja, kui vähema, vaid suurema aktiviteediga.
meie ühise kodu vastu, mis on ava- Need üksikud näited räägivad sel-tud
7 päeva nädalas kui mitte rohke- get keelt, kuigi igalühel võivad lei-makš
siis vähemalt tassi kohvi joo- duda eriarüsaamad ja argumentätsi-miseks
ja väikseks vestluseks ükstei- oonid. Meie aktiviteeti nõrkades koh-sega.
Kohvikutagune n.n. klubiruum tades tuleb suurendada. Paratama­tuteks
sisustada ja avada igale eest- tuse sunnil tuleb noored kaasa tõm-lasele,
koos vastava kohviaütomaa- mata jä rakendada. Meie E. V. 60.
diga, ajalehtede, ajakirjade ning aastapäev on selliseks ajapostiks,
võib olla isegi tiivii ja raadiokuula- kus meie ei tohi ainult mõnuleda mi-misega.
Eesti Maja ei võida sellest nevikü mälestustes, vaid peame as-rahaliselt,
küll aga armastuses meie tuma tuleviku nimel tegevusse,
ühise kodu vastu ja sellega ka suust V.
'äiI!IIIII!IIIIIII!lllilllIIIIIIII!ll!ll|lill|l!lll||liN
OSAAR, ;CŠÄ.
Chartered Accountant
Süite 600,. 55 University Ave,, Toronto, Ontario,
Tel. 862-7115
I5J2H7
TILISTE JA MAJANDUSLIK)
l i l l 1 I | | | |h I ' W 1 • B B B
1952 a. ilmus Stökholmis memuaar
teos „ühisel Jõul", mis oli toimeta­tud
ja kirjutatud endiste Eesti ühis-tegelaste
poolt Eesti ühistegevuse
50 a. mälestuseks. _
Selle teose eessõnast (kirjutanud
endine ETK - juhataja agr. A. Rein-tärri)
loeme järgmist:
Käesoleval aastal täitub 50 a. esi­meste
Eesti ühiskaubandus ühistute
Antsla ja Sindi ja esimese Ühispanga
Tartu Eesti-Laenu- ja Hoiu Ühisuse
asutamisest.
Neid sündmusi tähistavad Rootsis
Eesti; ühistegelased tulles kokku
kult ka kõige jõukam ühistute liik
Näib, et ori ka kõrge erapooletum ja
seetõttu vähem poliitiliselt mõjusta­tud
ning elab kodupinnal edasi.
Kõik teised põllumajanduslikud
ühistud on -kadunud või kaotatud.
Nende asemele on asutatud uus tüüp
kooperatiive — kolhoosid. '
Ei ole ehk üleliigne, kui siinkohal
lühidalt meelde tuletada, kuidas
kaasaegne „moodne ühistegevus" ai­sas
ja arenes ka meil Eestis.
Moodsa .ühistegevuse alguseks loe­takse
aastat 1844, mil - Inglismaal
Röchdales 28 liikmeline tekstiiitöö-
Välispoliitilisel areenil oli igavikku läinud aasta ennekuulumatul viisil
valimiste lubaduste murdmise, läbirääkimiste ebaõnnestumiste ja sõlmi*
ud lepete Mnnitaniatajätmise aasta. tJlemaailmses ulatuses toimusi^ ma-anduslikud
puudujäägid. President J. Carter oma esimeses kõnes kuulu-as,
et jõukas ja rikas Ameerika peab muutuma kehvaks, viletsaks ja vae­seks.
USA dollar langes, kuid Kanada dollar elas läbi kahekordse languse.
Ta on praegu võrreldes ÜSA odava dollariga odavam, kui kunagi varem.
Separatism võidab Quebecis ikka rohkem pinda ja ainult ime võib veel
päästa Kanada föderatsiooni. Välišvõlakoorem suureneb, tööpuudus suu­reneb,
inflatsioon süveneb. Eesti siserindel ei olnud möödunud aastal ei
eriliselt suuri võite ega kaotusi. Sündmuste raskuspunkt hakkab nihkuma
Rootsi, kuna seal valmistutakse Eesti Päeva
Saltsjobadenis Põhjamaade ühiste- liste grupp asutasid (teistkordselt)
gevuse monumendi ja Kanadas Niä
gara kose juures.'
Sellest Niagaara kokkutulekust
1952 a. suvel võttis osa umbes 60 en­dist
ühistegelast ja nende sõpra. Sel­lel
. kokkutulekul otsustati asutada
Torontos oma Ühispank ja valiti ka
organiseeriv toimkond..
Möödus rohkem kui aasta kuni
toimkond kutsus kokku esimese in­formatsiooni
koosoleku. Sellel inlor-matsiooni-
koosolekul tegelikult toi­muski
Toronto Eesti Ühispanga asu­tamine,
^
•> ,,;Meie Elu" veergudel on juba paa­ril
korral -meelde tuletatud Eesti
Ühispanganduse 75-dat •sünnipäeva.
Kahju ainult et juubilar Kodu Ees­tis
enam ei eksiteeri, kuid elab eda­si
välismaal. .
Meie Ühistegevuse 75 a. juubelünä»
lestamine jääks ühekülgseks, kui
mitte kõneleda meie Ühiskaubari-dusest
ja enam kui paarist tuhan­dest
põllumajanduslikust koopera-.
tiivist, millised kõik kord teenisid
* oma rahvast ja maad.
ühiskaubandus oli.Eestis kõige pare
mini organiseeritud ja majandusii
L U G E J A KIRJUTAB.
(Algus esiküljel)
programmi raamidesse. Need sõna­võtjad
soovisid,, et • küsimuse lõplik
otsustamine .- toimub keskkomitee
; pool t kokku k u ts LI taval eesti- organi­satsioonide
kokkutulekul 1978 keva­del.
Kui tahetakse .vältida kahte üle-maailmset
kongressi, tuleks kõigil
•respekteerida org. kokkutuleku, otsu­seid.
See. ön ka ainuke tee event.
kompromissi saavutamiseks'. ;
Vastuvõetud' resolutsioonis meenu­ta!
kase. kõigepealt, et Esto-80 peako­mil
ee valiti organisatsioonide' esin­dajate
kokkuleppel ja ERN üldkogu
avaldab peakojnitee senisele tegevu-'
sele täit tunnustust. I
„Meie' :'Elü<r avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei iilitu ajalehe seišukoh-:
^adega. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
indresš: Toimetus jätab,enelale õi-
VLse lugejate'-'kirju' redigeerida ia
lühendada nivg mktesobivuse
korral jätta avaldamata.
i l
30. dets. aktsia hind $5.8
145 King Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131.
Õhtul tel. 925-6812
RAHULOLEMATUS
.RAHVUSKONGRESSIGA1'
Resolutsiooni järgmises osas ei ole
aga ERN põrmugi rahul rahvuskong-ressi
korraldamise kavadega, milli­seid
käsitles Rootsi Eestlaste Esin­duse
13. nov. • istung? ERN leiab, et
kongressi kokkukutsujaks peaks• ko-1,
guni olema Eesti Komitee ja mjtte
Esindus. ERN resolutsioonis üteldak­se
selliselt: •
„REE Esinduskogu koosolekul 13;
nov. heaks kiidetud „III Eesti Rah-vuskongressi
põhialustest" nähtub,
et see kokkutulek tahetakse korral­dada
täpselt samadel ebademokraat­likkudel
alustel nagu need. kokkutu­lekud
olid .korraldatud nii Torontos,
kui ka Baltimores. Sellisest rahvuš-
. kongressist saaks Rootsis REE osa
võtta 100 esindajaga, Eesti Komitee,
Eesti Rahvusnõukogu ja teised Root­sis
asuvad, eesti organisatsioonid ai­nult
.ülimalt kolme esindajaga. V
Eesti Rahvusnõukogu üldkosu
oma ..aastakoosolekul. 3.| dets. .1977
deklareerib: j- \
1) REE poolt vastuvõetud põhi­aluste
kohane rahvuskon^ressi kor­raldamine
Esto-80 raamides sellisel
vanal demokraatlikul.[ maal nägu
Rootsi heidab Estole ja eestlaskon­nale
negatiivse varju,
2) ERN üldkogu seisukoht on, et
Esto-80 raamides korraldatakse üle­maailmne
eesti organisatsioonide
kokkutulek kõigile organisatsiooni­dele
võrdsetel ja demokraatlikel
alustel.,
3) Selle organisatsioonide kokkutu­leku
korraldamise 'eeltöödele tuleb
asuda kohe. Sobivalt kuulub algatus
ülemaailmse eesti organisatsioonide
kokkutuleku korraldamiseks Eesti
Komiteele, kui rootsi-eestlaste kesk­organisatsioonile,
kellel on selleks
nii eestlaste kui rootsi asutuste usal­dus.
'"•
4) ERN üldkogu pooldab eesti OP
ganisatsioonide kokkutulekut1 19.78
kevadel. Eesti organisatsioonide foo­rum
valis Esto-80 peakomitee. Selle
foorumi ülesandeks on kinnitada ka
Esto-80 ürituste põhikava."
' ••• ; • • :•:
ERN esimehe kohale; esitati taga­sivalimiseks.'
senine esimees Joh.
.Mihkelson, teise kandidaadina seati
üles abiesimees ning Üld- ja Majan­duskomisjoni,
esimees. Aksel. Mark.
Joh, Mihkelson sai 26 häält, Aksel
Mark 16, tühje hääli. 3. Joh. Mihkel­son
on seega edasi. ERN esimeheks
kahel järgneval aastal.
(Jldkogu kinnitas kõik aruanded
ja tegevuskava. Majandusaruanne
kinnitati 111.527:— suunises, eelar­ve.
112.000:— Juhatusse kuuluvad:
Eesti põllumeeste Kogud Rootsis:
Karl Erenurm, Johannes Veski, Au­gust.
Ots. Eesti Demokraatlik
Unioon: Aksel Mark, Enno Penno,
Ervin Jüri Nõmmera. Eesti Liberaal-
Demokraatlik Koondis; Endel
•: Täienduseks ;R. -Antikule (ME 49)
clgu .märgitud, et saksakeelne Gilde
(seks, üln^ig, kaupmeeste, käsitöölis­te
korporatsioon) on nii Wiedemanni
kui ka Tuksam-Müuki kohaselt eesti
keeles gild (gen. gildi, killa), Gilds-itube.
U-. gildimaja, kii lamaja. Seega
puha s" laen sõna.: Riisso w. omas k roo-nikas
märgib (1584): ..Linnades ja
aievites olid ehitatud ; pulma-sööma-aegadeks
suured, killamajad". Killa-,
pidustuste mõistet ei esine. Küll asa
märgib Russow — . .Johannese (23.
juuni v.k.j.)., Peetruse ja Pauluse.(29.
jirm;) ja Maarja mäkkemineku. öö­del
.(.2. juuli) ei nähtud: linnades, ale­vites
mõisates ja külades müüd kui
lausa rõõmutulesid tervel maal"
(Russ. 49). Suve pööripäeva eelkris-tianiseerimise-
aegset nime kahjuks
pole meil teada] Küll ägadesineb.„Li-ber
Census Daniae's" 1241 -Kadrinas
kohanimi Kyllaaevaerae (Killavere')
küla, mis pärineb mõistest „kihl, kih­laks,
panema" — tõotama,- tõotus
vannet andma,
Sks.
oma ühiskaupluse põhimõttel, et
igal liikmel on üldkoosolekul üks
hääl. Sellel Rochdale ühistul oli juba
1952 a.. üle 30 tuhande liikme ja üle
75 kaupluse.
Rochdale pioneerid, nende origi
naalse; nimega „The Rochdale Socie
ty of Equnitable Pioneers" ei olnuc
mitte esimesed, kes püüdsid kiiresti
arenevas tööstusrevolutsioonis leida
töölismassidele inimväärsemat elu
olu lahendamist.
Ka juba varem ja eriti läinud sa
jandialgusest alates .oli siin-seal ia
samuti väljaspool Inglismaad; örgä
niseeritud. ühistegelikke ettevõtteid
kuid need ei jäänud püsima.
Sama rada läks ka Rochdale pio
neeride esimene ühistu. See ebaõnn
aga ei sundinud neid oma. ülesseatuc
sihtidest loobuma. Nad õlid omanda
nud kogemusi ja 1844 a. uuesti asu
tatud ühistus välditi varem tehtuc
puudused.
Nagu juba eelpool tähendatuc
nad määrasid' kindlaks, et igal liik
mel on üks hääl, lahendasid asju ja
osakašu jaotamise korra ja veel ter
• ve rea teisi olulisi küsimusi
Neid. Rochdale pioneeride põhi
mõtted p n jäänud püsima tänapäe
vani ja on kujunenud vastavate ko
handamistega mitmesugustele ühis
tegevuse liikidele kaasaegse ühiste
gevuse aluseks kogu maailmas.
See kaugele ulatuva tähendusega
juriidiline norm, et igal liikme
üks hääl, ongi see, mis eraldab ko
operatiivi teistest ühinemise alu
sel loodud koondistest.
. Oma olemuselt on ühistegelik or­ganisatsioon
sama palju eraoman­duslik
nagu on -Seda .aktsiaselts või
osaühisus. .'•; . ;
Ühistegevuse kindlaks/ eelduseks
peab olema „tarvidus" j a see tarvi­dus
tekib ; ja- areneb eramajanduse
süsteemis. Rootsi on - kapi tali jõukas
maa, kuid.sama hästi ka kõrge ühis­tegevuse
osatähtsusega. On ;meelde
jäänud, et Rootsi Ehitusühistu
(HSB) juba 1950-dal aastal tähistas
oma' 50 tuhande korteri üleandmist
Inglased oskasid oma kuninganna
juubelit pühitseda nii suurepäraselt,
et see andis isegi tugeva süsti Briti
laostunud majandusele. Kuninganna1
Elizhabeth sai vanaemaks, sest tema
tütrel Annal sündis poeg. Kuid ka
sellega pn omad probleemid. Print­sessi
pojale ori vaja kuninglikku, tiit­lit,
kuid Anna: mees Philip keeldub
igasugusest tiitlist. Sellest Briti suu­rest
juubelist langes pudemeid ka
eestlastele, sest 30.000-est Kanadas
j ägatud juubelimedalist • pärisid küm­mekond
eestlased. Neid jagati eesti
organisatsioonide näpunäidetel selts­konnategelastee,
kuid vääristatute
hulgas ei olnud ühtegi tuntud eesti
vaimuinimest.
Ontario provintsis toimusid asja­tud
valimised, sest konservatiivid. ei
saamu! soovitud enamust.; Kolme
partei koostöppoliitika jätkub ja see
veab provintsi rappa. Hispaanias toi­musid
valimised ja sellega muutus
Hispaania demokraatlikuks. Selle
tulemusena kaob ka Hispaanias, ran­ge
kord, toimuvad mõrvad, küüdita-mised,
streigid ja demonstratsioonid.
Austraalia valimistel sai moskva-meelne
töölispartei, kes. valmistus,
tunnustama Balti. inkorporeerimist
N. Liitu, lüüa.
Kõige suuremad/tagasilöögid saa­busid
;USA-st.. President J. Carter te­gi
peale valimiste täispöörde. Inim-ka
enam. Nad soovivad, et ameerik­lased
peataks ,,crüise" raketi ja ka
neutroönpommi valmistamise. Vene­lastel
endil on taolised relvad juba
olemas. Suure nälja kustutamiseks
loovutati poolmuidu. Moskvale 20
miljonit tonni nisu. Kuid J, Carter ei
ole veel külastanud Moskvat ja SALT
lepe on allakirjJtamata.
President J. Carter kõige viimati
andis korralduse, et USA ettevõtted
likvideeriks oma Kanada Osakonnad,,
mis on suureks löögiks Kanada niigi
kehvale majandusele. J. Carter pea­tas
kümnetesse mil jardidesse ulata­vad
relvamüügid usulistel põhjustel
Araabia riikidele, .'see mõjutab ka
Kanada majandust. Ta loodab oma
pre'stiishi tõsta nn. kolmandate rii­kide
juures; jagades neile heldekäe­liselt
'toetusi. Ka loodab la Iisraeli
ja Egiptuse separaatrahule, mis on .
veel mägede taga. ' ,
Kuid president J..Carter ühines N.
Liidu kommunistliku diktaatori L.
Brezhnevi üleskutsega alata venelas­te
juhtimisel ühist aktsiooni Lõuna-
Aafrika parempoolse presidendi
John Vorsteri vastu,; et hävitada seal­set
valitsust ja viia see rikas maa
.Moskvast juhitud mustade geriljade .
kaudu N. Liidu mõju alla. .Kuid nii
Lõuna-Aafrikas,i kui .ka Rodeesias
toimusid valimised ja praegused va- •
litsused said veelsi tugevama man-Õiguste
taotlemisest N. Liidu.poolt' daädi;- Aafrikas,' kuid eriti Ängoolas
orjastatud rahvastele.pole enarii mi- -jai Abessiinias, tegutsevad Fidel Cast-dagi
kuulda. Isegi Belgradi .konve­rentsil
on USA delegatsioon väga ta­gasihoidlik.
Kui 'senaator R. Dole
seal hiljuti tõstis üles Balti küsimu­se,
siis vaikisid ajalehed selle täieli­kult
maha. Ka eesti ja läti vaatlejad
vaikisid sellest. President. J. Carter
astus: esimese' sammu,'et USA'terri­tooriumi
j ägada ja USA-le kuuluv
Panama kanal loovutati pahempool­sele
diktaatorile, kuid Kongress ei
ole seda j ägamist veel senini kinn i-tanud.
Läbirääkimised • Hiina uue
.juhtkonnaga ebaõnnestusid. SALT,
strateegiliste relvade:.piiramise as­jas:
käivad ikka veel läbirääkimised
ja lepe ün:allakirjutamata. .J. Carter
jagas venelastele •. heldekäeliselt lu­badusi.
Ta .peatas; nii B-l superpom-mi
ta jäte kui „Minutemennide" Viil-mistamise
ja tegi muid suuri järele­andmisi.
Kuid venelased tahavad ik-
; rahvusvahelised
mõrvatute arvud
(Kondominiumi müümist oma Uiik-; k o r d näitab, et nende järgi oli tarvi-mele).
Võib arvata, et (BSB) on juba dus. \
ammugi, ületanud oma lpO tuhande- V
lise korterite arvu. . ! • ;
Ka Eesti. ühistegevuse tekkimiseks
75 a. tagasi oli tugev, tarvidus ole­mas.-
Juba enne- Esimest Maailma­sõda
oli kaugelt üle poole Eesti pind­alast
kullaga (Vene: rubla oli kulla
alusel) mõisnikelt tagasi ostetud.
Talud vajasid raskekaupasid nagu
kunstväetist, tsementi, rauda, soola,'
lupja jne. kuid .linnakaupmehed ai­nult
juba transpordi tõttu ei olnud
selleks võimelised.
Üksikud põllumeeste seltsid asu­sid
neid ostusid korraldama. Suurel
määral ühiskauplüste. asutamine
langeski- sellele ajastule, mis veel.
aatame lühidalt, mis on kodu
maale ühistegevusest järgi jäänud.
Ühistegevuskoja andmetel 1938 a. lõ
pul oli Eestis umbes 3000 ühistut,
kõik peale ühiskauplüste\ ja korter-ühistute
on kadunud.
Praeguses Eestis kaubandus jagu­neb:
-. • U' •.
' 1) Riiklikud hulgibaasid, kaubas­tud
ja toitlustusettevõtete.:; trustid.
2) Kööperatiivkaubanduse kesku
seks. on endiselt ETK — nüüdse ni
mega ETKVL.
.". 3) Kolhoösikaubandus. — .kolhoosi
turud,kus ka kolhoosnikud ja indi­viduaal
aiapidajad võivad oma saa­dusi
müüa.
ro. kuubalasiest
mõrvabrigaadid. ja
Suurenevad. ' ' i- \ :
Samal ajal on ka Kremli, vanane­nud
juhtidel asjad kehvas ii käes.
Kremli vanade tuusade Jüri päev lü­heneb.
Kuulsast Kremli troikast hei-,
deti juba kolmas mees, N. Podgornõi
üle parda. L. Brezhnevi ennast on ik­ka.,
vähem avalikult näha. Ta tervis,
üha hälvenebi N.,Liidu põl.rumajan-:.''
dus on täieliku nankröti äare 1. Sale 1-
1 ii cl i cl nõuavad ikka rohkem, kuid'
saa\-ad üha vähem.' Rahutus nende
hulgas Moskva poliitika vastu suure­neb.
Anektöodid levivad. Üks neist:
Miks N. Liit ostab riisu.neetud kapi­talistidelt?
Vastus on, et sellepärast,
et need neetud kapitalistid ei.ole ju
võimelised kontrollima oma põllu­majanduse
üleproduktsiooni!
Eesti; omal siserindel sai USA uue
Rahvuskomitee,' .mille .poliitiline pa­le
selgub esimesel peakoosolekul.
Rootsis käivad veel kemplemised
kahe rinde vahel. Rahvuskongressi
ja.poliitilise demonstratsiooni saatus
ESTO-80 ajal on.veel lahtine.
• Sellega läheme uude aastasse tead­misega,
et USA presidendi toolil -is-
'tüb müstik..Kuid Kanada tulevik on
veelgi tumedamiSeisävad ees: liidu-pariamendi
valiilised. Majandust rõ­hub
suur võla koorem. Linnaisad
koormavad ' majaomanikke: suurte,
maksudega. EKN ',valmistub uue
koosseisu valimisteks ja uusi kaad­reid
koolitatakse. Loodame alanud
aastalt siiski kõige paremat — et see
viib meid lähemale meie sihtidele.
AJK '
Iga uus MMEIE ELU" tellija aitab kaa-
11 sa sisukamale ajalehele.
Krepp, Kaljo Käärik, Juhan Mägiste
Vabariiklik Ühing.;.. Rudolf Jalakas,
Renate Kaasik, Ervin Pütsep. Eest
Sotsialistliku Partei Välismaa Koon­dis;
Johannes Mihkelson, ;• Bernhard
Mäelo, Ernst Peterson,. Liberaalne
Erakond: Jaak Maandi, Jaan Män­nik,
Alur Reinans. Vabadusiheelsed
FöderaUstid; Peeter Tõnus, Infant
Rebane, Hans Lebert. ERN Noorte
sektsiooni- poolt: Jaan Ruusa, Tanei
Moora. Piirkondlike esindajate
poolt: Gerhard -Peet/ (Göteborg);
Karl Spirka (Boras), Ph. Selli (Es
kustuna).. Üldkogu liikmete poolt:
Gustav Ränk, Martin Juhkam. Alek-.
sander Kompus, Gerhard Kõrb, Arj
vo'Mägi, Enn Nõu, • Eduard Karma.'
Harri. Kiisk, Ago Pärtel, WilHairi
Muld,; Jaak Kiviloog, Valter Täuli,
Juhan Raud, - Andres Muld, Indrek
Martinson, Aleksander Sagim. .
ERN esinduste esimehed: Ausust
Koern. (Kopenhaagen), Jaan Tiimisk
(Toronto), Edgar Heinsoo.; (Mont­real)
, Einar Sanden (Inglismaa), Va­hur
Linnuste (Pariis). Endise:esime­hena
kuulub juhatusse: Tõnis Kint;
Revisjonikomisjoni valiti: Aleksan­der
Martinson,; Kaarel Vahtras, Tii-do
uutma, Arved Ruusa. . V