Meie Elu = Our life, August 12, 1977

              REEDEL, 12. AUGUSTILFRlMY, AUGUST 12 „Meie Elu" nr. 32 (1435) 1977
iDRIORU" SUVELAAGER LÕI
Sihtasutus Lõuna-Ontario Eestlas-ie'
Suvekodu „Seedrioru" lõpetas
oma käesoleva aasta noorte suve­laagri
pühapäeval* 7. augustil. Juba
laupäeva õhtuks oli| kogunenud arvu­kalt
lastevanemaid, ümbruskonna
suvilate elanikke ja noorte sõpru, et
osa võtta traditsioonilisest suvekodu
kasvandike peaüritusest — valgus-peost
ning soovi korral saunas käia.
Videviku saabudes siirduti värvi­liste
õhupallidega kaunistatud korv­palliväljakule,
kus tervituse rahvale
ütlesid kasvatajad Andres Lepp (Ha­milton)
ja Mai^Põvvat (Buffalo).
Järgnev programÄ näitas, et noored
olid peale matkamise ja sportimise
ka laule ja mitmeid väga huvitavaid
tantse õppinud. Laste esinemise va­hepeal
esinesid kasvatajad ja laagri-
• juht koomilises numbris „Seitse
pruuti", kus ei püüdnud ka vastavad
kostüümid. Kuna kogu peo kavanda­misel
ja läbiviimisel olid suured tee­ned
Ellen Rebasel ^ja Ene Rebasel,
siis austas laagrijuht Endla Kannel
neid eeskava lõpus lilledega. Viima­sele
aga ulatas kasvatajate ja kas­vandike
nimel mälestuseseme uju-misinstruktor
Heli-Mai Paas (Kitche-
• ner). Lisaks eespool mainituile aita­sid
kaasa laagri ja peo heaks korda­minekuks
kasvatajad Katrin Kopyil-lem
(Burlington), Cindy Tali (Dun-das),
Pia-Leena Voorand (St. Catha-rines),
Linda Kukk (Willowdale) ja
Lembitu Ristsoo (Toronto). Eeska­vale
järgnes noortele tants, mis kes­tis
hilisööni.
Pühapäeva hommikul anti üle
noortele diplomid kergejõustiku,
ujumise ja laskmise võistluste taga­järgede
põhjal, millele järgnes paa­ritunnine
vaba aeg, mis kulus arm­saks
saanud mängumaaga hüvastijä­tuks
ja asjade pakkimiseks. Täpselt
kell 12 koguneti söögisaali viimaseks
ühissöögiks, mis lõppes ühise tänuga
perenaisele Mahti Mälbergile. Seejä­rel
koguneti pidulikuks laagrilipu
langetamiseks, mis ühtlasi tähistas
ka laagri sulgemist ning siis siirduti
mälestussamba juurde, kuhu aseta­sid
lilli laagri kasvandikud ja laagri­juht.
Kõlas Eesti hümn ja siis liiguti
rivis tarede poole, Ujula kohal aga
nabiti laagrijuht kinni jä heideti
täies riietuses vette. Sama saatus ta­bas
ka mitmeid kasvatajaid. Lõpus
hullamine kestis kuni enamik laagri-rahvast
olid läbimärjäd. Alles siis
mindi oma asju autodesse kandma
j ä sõpradele hüvasti ütlema. Paljude
silmis olid lahkumispisarad, kui asu­ti
armsakssaanud laagrist koduteele.
Kasvatajad ja laagri juhtkond kogu­nesid
aga peamajja, kus üteldi viima­sed
tänusõnad perenaistele ja kor­raldati
muid laagri sulgemisega seo-sesoleväid
küsimusi.
' - H. K.
K Kl
-•••V \ v o i \ v ^ X » % \ ^ % \ v ^ * V V'
EKK-ESINDUS MŽLXASTMANI JUURES. Eesti Kunstide Keskuse presi­dendil
Stella Kersonil oli kokkusaamine Nörth Yorgi linnapea Mel Last-maniga
ja nõunik Peter CIarke'iga Kunstimuuseumile vaadatavate majade
ümbertsõonimise osas. Esialgsest mõtetevahetusest paistis, et Bayview ja
Steele tänavate nurgal asuva kinnisvara ümbertsqonimine võib kõne alla,
tulla.' .
Pildil ees vasakult: nõunik P. Clarke ja'linnapea M. Lastman. Seisavad:
adv. H. Landra ja Stella Kerson. Foto: Meie Elu
PRINTSESS PÄRIB ROOTS! KUNINGRIIG
TROONI?
E
ITNILISTEST GRUPPIDEST
Igasuvine Toronto Eesti Baptisti
Koguduse poolt korraldatud Kivioja
vaimulik telklaager toimus sel aas­tal
30. juulist kuni 1. augustini. Jäl­legi
meelitas laagri mitmekesine te­gevus
ning sisukad ettekanded mitu­sada
kaasmaalast Kiviojale.
Kaugemalttulnulst _•' märgiti ära
Karl ning Reet Vaiklat Montrealist,
pastor L. Heinmetsa, L. Saarmani,
Elsi Kaupsi ja Ilmar ning dr. Aino
Kaevatsit Kfew Yorgist, dr. Evald
Mända abikaasaga,1 Amherstist, pe-rek.
Onot Miamist j a Ma irv Meiust
kolme teismelise lapsega. Napalt ja
Tooni Funki ning Salme Grandini
Rootsist. Ka." võttis laagrist osa üks.
äsja kodumaalt saabunud külaline.
Laagri' elanikkond paigutati arvuka­tesse
telkidesse ja Kivioja suvilates­se.
Toitlus tärnist korraldas kogudu­se
naisring. Laagri motoks oli Püha­kirja
salm /.Kummardavad Isa vai­mus
ja tões", mille raames toimus
neli ettekannet. Kõigepealt võttis 'dr,
.Mänd. vaatluse alla Jumala kummar­damise
Vanas Testamendis, kirjelda­des
selle iseloomu, vajadust ja eri-aspekte
seoses altari, telgi, templi
ning sünagoogiga. Sellejärele andis
L. Heinmets põgusa ülevaate eosti
vabakoguduslikest jumalateenistus­test
ning vaimulikest koosolekuist.
Kolmandas ettekandes tõi E. Mänd
kuulajate silmade ette Uue Testa­mendi
Jumala kummardamise ja lõ­puks
demonstreeris K. • Raid vasta­vate
.heliülesvõtete abil praegu kodu­maal
noorte seas levivat vaimulikku
muusikat ning isiklikke tunnistusi
Viimased pakkusid huvi oma vars
kuse j a siirusega. Laagri motole toe­tudes
korraldati ka laudkonna vest
3us, millest võtsid osa L. Heinmets,
I. Kaevats, E. Mänd, K. Raid ja K.
Vaikla. Sellega seoses luges viimane
ette prof. Võõbuse artikli vennaste­koguduse
liikumise kohta •• Eestis.
Eesti keejt mittekõnelevaile osavõt­jaile.
p;idas misjonär E. Sirötkin ing­liskeelse
eriettekande. Laagri juhti­dena
tegutsesid Vietor Krabi, Enn
Martin, ning Peeter Kaups ja ala juh­tidena
K. Süld, E. Hanikat, M. Kra­b
i , ^ . Kahu, E. Wilbiks, A. Piil, M,
Toop, E. McGrath, A, Jürimäe,' 0.
Medri, Ä. Martin, E. Jürimäe, A.: Wil-lik,
K. Jürimäe ning C. Süld. Ka kin­giti
laagrile rohkesti päikesepaistet,
väljaarvatud pühapäeva õhtupooli­kul.
Osavõtjad - lahkusid Kiviojalt
kõige paremate muljetega.
Korp! Filiae Paf rioe
suvepäev
peeti 7. augustil, Mississaugas, pere­kond
Johnston'i maa-alal. Ilm oli
soodne ja suvitushooajale vaatamata
osutus osavõtt rohkearvuliseks ning
üritus hoogsaks, sest pidulised õlid
enamuses rõõmsad noored. Abielu­paarid
olid lastega ja mõnel noor­paaril
oli kolm tillukest kaasas...
.Maestro Peeter Paul Lüd.ig, Buffa-lost
.osutus muhedaks .vestlejaks,
kellele sekundeeris Evald Tikenberg.
Kohal olid loomulikult nende, sarmi­kad
abikaasad.
Pärast sõprus-keskustelu asuti
programmi täitmisele, mis koosnes
peamiselt ujumisest j a saunast.Noo
red olid kombineerinud suurepärase
salatilaua koos puuviljadega,; mida
täiendas tass kohvi hõrgutistega. Pä
rast einet oli seltskondlikke mänge,
mida organiseeris Elle Rosenberg.
Kõigil oli hagu kahju lahkuda
Kindlas usus ja lootuses,, järgmine
suvepäev jälle korraldada, ulatati
•üksteisele eelikult käed.
E. T.
Abipraost Tõnis Nõmmik, kes tee
nib Toronto Jakobi, kui ka Hamiltoni
ja Südbury kogudusi, viibib 2. sep
tembrini puhkusel j a kaitseväes kor­dusõppused
Teda asendab praost Oskar Puhm,
telefonid: 483-5847 (Peetri kirik) ja
483-4103 (kodus).
1RULASTE REGISTREERITI
Virulaste Päevad Seedriorul on
peatselt ukse ees ^-3. ja 4. septem­ber
— pidage need kuupäevad mee-
Virulastega koos on teretulnud
kõik nende sugulased, sõbrad ja kal­limad.
Ruunii jätkub kõigile.
Tähelepanu tuleb juhtida asjaolu­le,
et sissepääs ($10.00) katab i a kaks
toidukorda: laupäevase lõuna- ja õh-msöögi.
Eelregistreerimine on vaja­lik,
kuna' toitu tuleb varuda parasja­gu,
samuti voodikohti. Padjad, linad
ja tekid tulevad igalühel endal kaa­sa
võtta. Parkim^s- ja telgitusvõima-lusi
on Seedriorul külluses.'
Päeva kava kbhta ilmub suurem
kuulutus. Lühidalt võib aga nimeta
da, et pealelõunasele aktusele järg­neb
õhtul laiaulatuslik muusikaline
kirev kava kõigile tuntud Kopville-mi
Hamiltoni lauluneidude, Silvia
Preem'i, Hilda Sepp'a, Esko Luk
sepp'a,: Meinhard Niinvee, hr. Bahli
j.t. osavõtul. . • •
. Osavõtjail .palutakse täita juures
olev: registreerimise kupong (kellel
see veel puudub), see lehest väi ja lõi
gata ja siis koos õiges suuruses tshe-kiga
postitada hiljemalt' 20. augustil
ühel alljärgneval aadressil:
A. Haljändi, — 5220 New St. Bur­lington,
Ont. Tel. 634-8694. . .
S. Preem — 181 Fairholme Ave.
Toronto, Ont. M6B 2X5. Tel. 781-2567.
PATRICIA CHERTKOW' ja .
GWEN MORGAN
(CANADIAN SCENE) — Volunteer
Centre of Metropolitan Toronto on
jõudnud seisukohale, et ta peab hak-kam?
vabatahtlike leidmiseks ja
nende Torontos tegevusesse rakenda­miseks
olulisi kontakte otsima kä
Toronto erinevate kultuuriliste grup­pidega.
Sellest tulenevalt on Volun­teer
Centre föderaalsete ja provint­si
toetusel algatanud projekti, miile
ülesandeks on vabatahtlike jõudude
leidmine ja rakendamine etnilistes
kogukondades. *
Möödunud suvel palgati üks Laä-ne-
India tüdruk vabatahtlike
seerimiseks ja registreerimiseks
mustade kogukonnas ning käesole-al
suvel töötab kaksteist üliõpilast,
et leida vabatahtlikke hiina, ida-in-dia,
itaalia, ladina-ameerika ja por­tugali
kogukondades. Samal, ajal tii
vustavad nad traditsioonilisi sotsi
aalsel alal tegutsevaid organisatsioo­ne
erineva tagapõhjaga .vabatahtlike
leidmiseks, mis võimaldab, sotsiaai-teeninduste
levi tärnist kõigi Toron­to
elanike juurde;';;
; Etnilistesse gruppidesse kuuluv: d
vabatahtlikud võivad abistada palju­del
aladel..Sellised agentuurid nagu
Big Brothers, Children's Aid Society
ja Familv Services nins samuti hais-lad,
vaimuhaiglad,' kogukondlikud
informatsiooni keskused, parandüs-asutused
ja koolid vajavad etniliste
vabatahtlike teadmisi ja keeleoskusi.
Tööd ja tegevust leidub kõigile —
neile, kes; tahavad õpetada lapsi, kel­ledel
meeldib koos nendega musit­seerida,
kes õpetavad rakenduskuns­ti
või sporti, või lihtsalt pakuvad mõ­nele
etnilise grupi liikmele oma sõp­rust.
. •
misel on eri rahyusgrüppidesse kuu
luvate isikute individuaalne abi ^hä­davajalik.
Näiteks mõni immigrant
ei ole võimeline arstiga rääkima, lap
sed, kes siirduvad võõrasse kooli va­javad
abi ja toetust, teismelised, sa­tuvad
seadusega vastuollu ning dep
ressiooni all' kannatav immigrandi
naine vajab lihtsalt julgustavaid sõ­nu.
•; .
Vabatahtlikud võivad oma tööjõu
du pakkuda 'ka etnilistes organisat
sioonides, mis teenivad ainult oma
kogukonda ja rahvusgruppi. Infor­mation
Centres pakuvad .näiteks sel­liseid
teenindüsi nagu tõlgina tegut­semine,
dokumentide tõlkimine,, -ni
meste abistamine ametasutustes
ning üksikisikutele ja perekondade
le nõu andmine. ;
Etnilistel vabatahtlikel ei ole vaja
siiski töötada-ainult oma rahvusgru­pi
juures.- Üliõpilane, kes õpib sot­siaalteadusi
ning tahab omada prak­tilisi
kogemusi ning immigrant, kes
tahab tutvuneda kanada elustiiliga,
võivad oma eesmärke saavutada va­batahtliku
tööjõuna töötades. Vaba­tahtlikud
kõigist aastakäikudest ja
paljudelt kutsealadelt töötavad tava­liselt
kaks kuni viis tundi nädalas.
Üliõpilased, kes tegelevad selle
programmiga, on kontakte võtnud
peaaegu koigi organisatsioonidega et­nilistes
gruppides ning ori neid infor­meerinud,
et Volunteer'Centre on ra­jatud
kõigi inimeste abistamiseks.
Vabatahtlikke on organiseeritud
keskkoolide kohvikutesse, Ontario
majutamise projektide juurde ja
käimasolevate kogukondlike prog­rammide
toetamiseks.
Kui teie soovite vabatahtlikku töö­jõuna
oma panust anda, siis telefo-neeriae
961-6888.. Centre asub .344
Rootsi noore kuningapaari vast­sündinud
tütar, printsess Victoria,
võib järgmistel parlamendi-valimis-tel
a. 1979 kujuneda polntiliseks tü­liõunaks.
Kodanlike erakondade
poolt tehti nimelt sotsiaaldemokraat­liku
valitsemise ajal kaks aastat ta­gasi
ettepanek troonipärimisseaduse
muutmiseks. Selle kohaselt päriks
naissoost esmasündinud Rootsi troo­ni,
nii nagu see oli Vasade suguvõsa
valitsemise ajal.
Ettepanek vastava uurimise alga­tamiseks
võeti Riigipäeva poolt vähe­se
enamusega vastu ja läheb eelole­val
sügisel esmakordselt hääletami­sele.
Kuna aga tegemist on põhisea­duse
muutmisega, siis peab selline
reform Riigipäeva ette minema ka­hel
korral. Teine kord peab see toi­muma
pärast järjekordseid parla
mendi valimisi. Need toimuvad kahe
aasta pärast ja tõotavad kujuneda
kibedaks võitluseks kodanlike era
kondade ja vasakpoolse opositsiooni
vahel, kuhu kuuluvad ka kommunis
tid. Nende lõppsihiks on põlise Root
sl kuningriigi asendamine vabariik­liku
korraga. Uuesti võimule, pääse­des
võivad nad ka tühistada trooni-pärimisreformi
ettepaneku.
Mõne aasta eest toimepandud ava­liku
arvamise uurimine näitas, et
enamus rootsi rahvast on praeguse
kuninga, prantsuse marssal Berna-dotte'i
järeltulija, Carl Güstaf XVI
poolt ega soovi mingit muudatust.
Kui aga Silvial enne aastat 1979
peaks sündima, poeg, siis lahenevad
kõik troonipärimise mured iseene­sest.'
;-.
Nii ei teagi tumeda juuksetutiga
imik, kes sündides kaalus 3250 gr ja
oli 50 sm pikk ning keda tervitati 21
aupauguga, millist .põnevust tema
olemasolu tekitab Rootsi poliitilises
elus. Juba. oma sündimise päevast,
milleks nii sobivalt sai Prantsuse rii­gipüha,
14. juuli, vedas Victoria edu­kalt
ninapidi rahvusvahelise pressi
esindajaid,^ kes asjata sünnitushaig-la
juures valvel olid. Neli tundi pä­rast
õnnelikku sünnitust Karolinskas
sõitsid kuninglikud vanemad oma
tütrega tavalises sõiduautos tagasi-lossi.
• • . ';,.'..
•'.' My home is my castle (minu kodu
on mu loss); —. see põline inglise va­nasõna
tabab otse märki Rootsi ku­ningakoja
noorima liikme suhtes,
kelle soontes voolab kä inglise verd:
Printsess Victoria-Ingrid Älice De-siree
võib uue troonipärimisseaduse
läbiminemisel saada Rootsi kuning­riigi
kolmandaks kuningannaks, kes
on ühtlasi riigipea. Esimene oli Güs­taf
II Adolfi tütar Kristina, kes-valit­ses
aastast 1644 kuni a. 1654. Ta loo­bus
troonist, kuna läks katoliku, us­ku
ja veetis hilisemad eluaastad
Roomas, kus ta ka suri. Tegelikult
sai Kristina Rootsi troonile, juba
kuueaastasena, pärast seda, kui te­ma
isa Gustaf II Adolf langes Lüt:
zeni-lahingus Tartu ülikooli asutami­se
aastal 1632. Temaga kustus ka
kuulus Väsade suguvõra Rpotsi ku­ningatroonil.
Teine Rootsi riaisvalitseja oli Kaa­rel
XII (Raudpea) õöe Ulrika Eleo-nora,
kes valiti kuningannaks ja re-gendiks
pärast venna langemist Nor­ras
Fredrekshaldi piiramisel reetliku
kuuli läbi.'Isekas Ulrika valitses vaid
ühe aasta (1719—1720), küna teda
sunniti troonilt lahkuma liigse oma­voli
käsutamise pärast. '",
Rootsi trooni võisid pärida nais­soost
kuningakoja liikmed kuni aas­tani
1810 —siis kui saksa soost ku­ningate
sugu välja suri ja poliitilise
mängu keerdkäikude tulemusena va­liti
Rootsi troonile Napoleoni kuulus
sõjamarssal. Jean Baptiste Bernadot-te.
Viimane astus pqhjamaa kuning­riigi
troonile Kari Johan XVI nime
all. Ühenduses Bernadotte'ide sugu­võsa
võimuletulekuga muudeti kohe
ka põhiseadus. Sellest ajast on Root­si
trooni pärinud ikka valitseva ku­ninga
vanem poeg, olenemata sellest,
kas ta on esmasündinud laps või mit­te.
•': '.'
Nagu teame, on tänapäeval Rootsi
kuninga võim täielikult piiratud. Ta.
on ainult representatiivne riigipea,
kes pole isegi enam vormiline sõja­vägede
|ülemjuhataja. Ühtlasi täitis
Riigipäev eelmise sotsiaaldemokraat­liku
valitsuse ettepanekul kuningaks
saamise alammäära 25 eluaastale,
kuigi tavaline rootslane saab oma
kodaniku õigused täiskasvanuna ju­ba
18-aastas£lt.
Rootsi praegune kuningas Carl
Gustaf sai kroonprintsiks pärast
oma isa surma lennuõnnetuse taga­järjel
a. 1947. Ta astus troonile 27-
aastaselt septembris 1973, pärast
oma vanaisa, populaarse kuninga
Gustaf VI Adolfi, surma. Niihästi
praeguse kuninga isa kui ka tema va­naisa
külastasid. Eestit kroonprintsi­dena
Eesti iseseisvuse ajal.
Kuningas Carl Gustaf, kelle popu­laarsus
on märgatavalt .tõusnud mit­mekülgse
sõjalise väljaõppe ja üli­koolihariduse
ühiskonnateaduste
alal. Ta praktiseeris kroonprintsina,
ka mitmes: riigiasutuses. Möödunud
aasta juulis abiellus ta Stokholmis
Immigrantide probleemid on.väga]Bloor Street West, Süite;207, Torön
mitmesugused ning nende lahenda- tos.;. •
Nimi (ka neiupõlve) .....................
Sünnikoht'( „;..
Praegune aadress. ............................
Vajab ööbimisyõimalusi (El või
Isikute arv ........ .. Lisatud tshekk
I'1TW UU S 'U|*H
suvepäev
Möödunud laupäeval toimus De-vil's
Elbow süusakuurordi maa-alal
Soomepoiste Klubi. suvine kokkutu­lek
juba aastatega kindlaks kujune­nud
osavõtjaskonnaga.
Kaunis suvepäev aitas igati kaasa
meeleolukale sõprusvaimuga kokku­tulekule,
kus endised relvavennad
jätkasid oma tavakohast .tegevust,
milleks on aastaid olnud kombinee­ritud
võistlus, kus tuleb harjutada
silma- aga ka jalgade osavust. Kom­bineeritud
võistlusel tuli esimeseks
J. Vihma 136,3 punktiga, teiseks A.
Tamm 133 p., kolmas P. Toomsalu
• 115,3 p., neljas E. Marten 115 p. Kuna
J. Vihma võitis Artistic Woodwork
poolt väljapandud rändkarika teist­kordselt,
siis vastava määruse koha­selt
sai ta selle päriseks.
Püstolivõistlusel oli üllatusmeheks
V. Salo 47 silmaga, teiseks. E. Mere­laid
43, kuna kolmandat ja neljandat
kohta jagasid E. Rämmeld ja P.
Toomsalu.
Pärast võistlusi ootas kutini.saun.
Sellele järgnes ühine õhtusöök, mil­leks
klubi esimehe abikaasa Renate
Marten oli keetnud maistvat hapu­kapsasuppi
j a ; teised naispere, liik­med
pakkusid oma kokakunsti saa­dusi/
. "•/:•'. ••
Järgneval auhindade üleandmisel
klubi esimees E, Marten avaldas ta­nu
pererahvale lahkuse eest maaala
ja ruumide kasutamisel ning pere­naistele
toitlustamise eest. Kuna sa­ma
päeva hommikul sängitati.mulda
endine klubi esimees j a mitmekord­ne
juhatusliige J . Sets, siis tavakoha­ne
seltskondlik osa jäi ära ja. kaunis
päev lõpetati soomepoiste hünmiaa
„Teid me tervitame kodumaa mõi­sad".
•
Amet i võim ud
istega
Pärast portugaallasest 12-ne aasta­se
saapapuhastaja M. Jaquese mõr­vamist
Torontos nelja seksuaalmõr-vari
poolt, on alanud Yonge tänava
puhastamisaktsioon. See ei ole ker­ge
ülesanne, sest.enamik neid ette­võtteid
, töötas linnavalitsuse poolt
väljaantud lubadega. Käivad demon­stratsioonid
ja ajalehtede andmeil
politseLei vangistä mitte ainult neid,
kes leiti linnavalitsuse loaga ettevõ­tetes/
vaid politsei toppis oma auto­desse
Yonge tänavalt ka -uudishimu­likke,
keda arvatavasti süüdistatakse
selles, et nad ehk kavatsesid neid
asutusi külastada.
. „Sun'i" andmetel on i metivõimu-del
ilmseid raskusi, sest kardetakse,
et .lõbunaised võivad asuda vastu-aktsiodnile
ja nad võivad avaldada
kõigi linnaisade kohtunikkude jne.
nimed, kes on olnud, nende patsien­tideks.
Kõige algupärasema ideega
tuli lagedale Ontario vastava ala mi­nister
R.. McMurtry. Ta kavatseb .an­da!
seadust, millega; majaomanikud
tehakse vastutavaks, kuritegude eest,
mis nende väljaüüritud majades, aset
leiavad. Kui R. McMurtryle tuletati
meelde, et ta on seadustega maja­omanikelt
võtnud kõik õigused ja
andnud üürnikele, siis-kuidas maja­omanikud
saavad teostada järelval­vet
selle üle, mis nende üürimajades
toimub, siis jäi R. McMurtry vastuse
võlsu. ;
orgi teadlased
uurivad eestlasi
• Ehkki eestlaste kunagisse asundus-se
Taga-Kaukaasiasse, praegusesse
Türki on eestlasi jäänud vaid tosina
ümber, on nad nüüd hakanud huvi­tama
türklastest teadlasi. Sotsioloo­gia
professor Orhän Türkdogan
avaldas Erzurumi ülikooli aastaraa­matus
kahekümne-leheküljelise ja
paljude piltidega varustatud artikli
Türgi eestlastest ja nende 90-aastase
asunduse ajaloost.
Allikmaterjalina on kasutatud Aa­rand
Roosi teost „Jumalaga, Kars ja
Erzurum", samuti tema käsikirjalisi
märkmeid. Türkdoglan on mitmel
korral külastanud eestlasi Karsis,
nagu ka teine Õpetlane, ajaloo -dot­sent
Fahrettin Kirzioglu; kellel on
koostamisel Karsi -ajaloo teine osa,
milles samuti nimetatakse sealseid
eesti asunikke. •:
Lääne-Saksa kodaniku, endise olüm-'
pia peagiidii Silvia Sommeiiathigav
kes on kuningast kolm aastat vanem
ja ema poolt brasiilia päritoluga. •
Troonipärija sünd oli pikemat ae­ga
kogu läänemaailma ajakirjandu­ses
huvipunktiks. Lossi tuli massili­selt
postisaadetisi, kootud beebirii-deid,
ning reporterid jälgisid kunin­ganna.
Silvia igat sammu tema vii­mastel
raseduskuudel.
Ajakirjandus Rootsis kommentee­ris
üldiselt positiivselt prinsessi sün­di.
M.h. leiti, et „Rootsi vajab peh­memat
kuninglikku ilmet. .meeste
poolt domineeritud ühiskonnas",
• . ;Kärin(EPL)
'• „1VIEIE- ELU* '• - 'talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va»
likus heliplaadid.
Portugali päritoluga 12 ,a. M. Ja-quesi
seksuaalmõrvas kahtlustatud
26. a. J. Woods, 41. a. A,,Kribs ja 28.
a. W. Greuner toodi raudades käsi
Thunder Bay lähidalt Siux Lookout
raudtee peatuskohast Torontosse ja
Võeti ametlikult vahialla. Neid ja üh­te
varem tabatud süüdistatakse mõr­vas
kägistamise ja uputamise teel
kui nad olid tarvitanud 12 tundi poi­sikese
kallal seksuaalset vägivalda.
M. Jaquesi laip leiti Yonge 5tr. 245
„Charies Angels"' mässeerimis-.' ja
prostitutsiooni ettevõtte katuselt.
Neljas kahtlusalune S; D. Betesh oli
juba varem Torontos vahistatud. See
jube mõrv on põhjustanud Yonge tä­nava,
seksipoodides politsei haaran-gu.
id ning linna ja provintsi võimud j
on tegevuses selliste .asutiste sulge- r
Mimisesa kesklinnas. 1
Va im u väs im us on
suurim nõrkus
Igal suvel, kälmistupühä. ajal. toi­mub.
Lakewoodi EVÜ väljaminek ko­halikule,
kalmistule, kus puhkab 27
ühingu'liiget. Seekord jutlustas seal
pastor R. Reinaru ja mängis end. sõ-j
ameeste väike pasunakoor E. Kop­pel
i juhatusel. Lahkunud kaaslaste
haudu kaunistati Eesti ja USA lipu­kestega.
Haarava sõnavõtuga esines
ühingu esimees F. Tammann, kes üt­les,
et midagi kohutavat on jätnud
ammugi möödunud II Maailmasõda
päranduseks rahvastele ja inimeste-.
le. Võitjad jaotasid Teheranis kõik,
ka inimesed. Mis maal või kus kohas
need inimesed soovinuks elada, kus
on nende kodu ja õigus — seda ei
küsitud. Selle jagamisaktiga oleme
meie ja miljonid teised elanud läbi
inimsoo ühe. kurvema, toorema ja
lühinägelikunia osa maailma aja­loost.
Ülekohus kestab, ja veel teeb
„suur" idanaaber omale juurdelõi-keid
lääne saamatuse ja ebakindla
poliitika tõttu^ Võitlejad.ei ole unus­tanud
kodumaal orjuses olevaid eest­lasi,
meil peab. jätkuma; vastupida­vust
ja vaimuvärskust, sest vaimu
väsimus on suurim nõrkus. Ta aval­das
siirat tunnustust president Car-terile
ta julge1 tegutsemise eest inim­õiguste
kaitsel, ja küsis, et — kas see
ei ole ka ühtlasi esimeseks lahinguks
meiegi okupeeritud kodumaa vabas­tamiseks.
Olgem selle ideoloogilise
sõja eesrindlasiks, tõotagem seda
oma lahkunud ;võitlejate kalmude
juures. '•.-'
Saadaval;
Prof. A, VöÖbus'e
ies iri-ihe Hjsfory-.of'
The Estonian Peppfe"
I anne SlSjOO, II anne $16.00
Ell
DI
,JV«eie El
K. Võ
tv
958 Bröadview Ave.
Toronto, Ont., M4K 2R6
v Oma
mõjupür
na ärapi
ja majai
Kui si
damine
tel koo:
majandi
olnud ü
lärmiga.
. N.n.
abis tarn
kujunen
taolist I
kusjuur
omas b
Selleg
siks, et
nõus oi
j ale (vi
müüma.
Kui L
liitiliste
vai ka
siis Ida
letakse
; sõltuval
laienda I
Just sel
ratud t
Podgon
. Kuna
liste võ
. teeni siu
laami,
portsibi
Vene
lilseerii
on sui
kõmmu
nistlike
sümpal
line ti
Maailm
riik pü
oieva V
1 ismini;
hoiu vi
. baltlase
selt väi
lik „Ny
Vene k
õnn [slu
armust,
gcjale r
meelses
davalc
tonnide
kvanlui
des, e.(
' taks im
Ükski
nud ole
missüst
, külliiscj
Kõige
mik se
laämila
muud,
.haridus,
kuuekü
tades il
oli tervi
5% koo
seks v(
. h.endali
abist s;
"nudc ki
-puhtal
• Vene
mile on
de mac
plaanist
pordi
puudas
rüstarni
ž esile ki
raga tõ
ainult j
Tead;
saadeti?
taissaar
' mille h
limata
•' tis tui
viies si
. sisaldas
SAI
Tran
Nagu
teadetel
na Adan
endise
haridust
Mulihan
lik, et
kesta i<
Saudi A
timisel
rea täh
nõudvai
' Olles
tal, mül
viidi ük
t linasse
rea tea
võimali
transpo
duiiaev;
me mii
nanaba
ja -Pcrs-i
.•T.f'