Meie Elu = Our life, May 5, 1978

              R E E D E L ; S; M A I L , M A Y ^ ^ Š
i p p l l l l f r r " " ' " " "
1976. aasta IJSA president valiUgi^^^^^^^^ küsimustes on Carter
miskampaanias suudeti valijale sel- Iisraeli Ja Egiptuse küsimuste lahen-gefcs
teha, et USA vajab president- damisel suutnud luua rohkem sega-toolU
puhta mmevikuga„valget leh- dust kui seisukohtade selgust. Isegi
te", kes ei ole seotud varemate aas- enda „kodüstes" küsimustes ei näita
tate poliitikaga.; Pärast 14 kuud Vai- Garter ühtegi otsustavust,
ges Majas, hakkavad USA polütilised Selgemaks näiteks on üks tema
ringkonnad üha enam mõistma, et polütilisi nõuandjaid valitsuse koös-ÜSA
vajab oma maa kõrgema admi- seisus ÄndrewYoüng, kes oma suu-nistraatori
kohal rohkem polütilisi resü^ mitmekoraselt ära tee-kogemusi,
kui sõltumatust varema- ninud „hundipassi". Iga' teise presi-test
sidemetest. Carteri näol saadi dendi poolt dleks Yö
MU „valge leht", k^id kahjuks on ta vallandatud. Carter on sunnitud eda-
Jäänud selleks ka 14 kuud hiljem. si hoidma oma „valge lehe" kuulsust,
Välispoliitilisis hoiakuis on Carter sest Yqungi taga on must valijas-
>viinud muu maailma küsunusmär-kond.. Kuid samasuguselt peetakse
gist lootusetuse piirile. Alates oma teisi Carteri nõuandjaid Valges Ma-inimõiguste
hoiaku kõvasõnalisestjasebakompetentseiks, kuigi kompe-redaktsioopst
ja lõpetades neub tentsed inimesed oii USÄ-s olemas,
roönpomnii toodangu plaanist, on ka Nähtavasti ei ole Carter 14 kuu jook-kõik
vahei^ealsed väUspoliitiUsed sei- sul veel aru saanud, et sellise ilguse
sukohad Valgest Majast rohkem se- juures puuduvad t a l võimalused
gadust tekitavad, kui julgustust and- järgmistd
vad.Tugevasõnaline inimõiguste dek- Valgesse Majja saada,
laratsioon kustus' peagi ja lõppes Sellisena on Carter saavutanud
järgnenud Belgradi konverentsi mit- ebasoosingu nii demokraati
temidagi ütleva kommünikeega, raü- republikaanide ridades jä mõnedki
le tekst oli pealegi dikteeritud N . Lii- peavad te rohkem kohustuseks ja
du hoiakuist, * vähem jõubilansi aktivaks. See hoiak
Neutroonpommi töodanguliiie kar iseloomustus eriti Panama kanali
va, mis pidi looma USÄ-le jõupari^ leppe ratifitseerimises, mis sai üle-teedi
N.Lüdu üha kasvava reh^atoo- noateralise poolehoiu Senatis Ja se-dangu
vastu, stoppas Carter pärast dagi isiklike survete mõjul. Täpselt
seda, kui Moskvast kuuldusid järje- samasugune on Carteri^ ^p^^
kordsed kõvad hääled selle vastu, saavutus ka sisepoliitilistes küsimus-
Sama saatuse osaliseks sai uus B-Ltes, nagu seda on energiaprolbeemi
pommitaja, jättes NATO relvajõud lahendus, maksusüsteemi muutmine,
suhteliselt kaitsetusse olukorda Eu- sotsiaalreformi küsimus ja mitmed
roopa kontinendil. Siia vahele ma- muud. Ka need eelnõud seisavad
hub samasuguste tulemustega USA Kongressis osalt ebaküpsuse, osalt
vägede osaline väljatõmbumine Lõu- vastuseisu pärast presidendile,
na-Koreast, USA administratsiooni Kuid vaatamata Carteri püüdluste-reaktisioonivõimetus
Somaalias ja le oma yalijaskonda rahuldada, on
nüüd lõpuks Lõuna-Aafrikas. ' administratsioon juba nüüd jõudnud
Praktiliselt on Carter soodustanud selgusele, et valimisaegsed poolda-
N. Liidu interventsloone oma relva- jad — liberaalid, mustad, tööÜskond
saadetistega, USA endavarustamise ja, teised — nõuavad rohkem, Jkui
peatamisega, kuid ei ole Moskvalt Carter pakkuda suudab. Liigne prob-
• nõudnud midagi vastutasuks. Jimmy leemide rohkus koos tööpuuduse, in-
Carter on teinud oma olukorra küll flatsiooni ja doUarilarigusega on üle-kergeks,
kuid USA ja tema lütlased jõu käivaks koormaks sellele, kes
maksavad selle eest kunagi kallilt, kõiki küsimusi korraga lahendada
Tulemuseks on, et Carteri renomee püüab. See ongi Carteri teiseks isik-ÜSA
presidendina On langenud Jaa- Ukuks probleemiks kogemuste puu-panis
ja eriti Lääne (Saksamaal, kus duse kõrval, et ta tahab samaaeg-teda
peetakse kõige halvemaks pre- selt haarata rohkem, kui ta anda
sidendiks pärast Teist MaaUmasOda. suudab. Tulemuseks ongi USA admi-
. , E t Carter suudab küsimustest "aru nistratsiooni vesised tulemused suu-saada,
ei aita päi ju. USA poUitikud, re töökoorma aÜ, kuhu kompetent-kui
ka USA liitlased Ootavad temalt seid tegijaid Carter ei ole suutnud
kõigepealt selgeid ja kindlaid hoia- või tahtnud kaasa tõmmata,
kuid ja seUejärel tegusid. Kuid ise- V.
Laeriü vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
• 0 • « • 6 O 0 0 > 0 0 » • » • 0 • « 0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi ; laenud 6n lahtised
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava tÖö^
puhul kindlustatud |10,G00,Õ0ulatüses.^
Mõkikogude SotsiaUstlike Vabani- Hirmu ja: terrori abil valitsetakse
kide liidu ülemnõukogu kuulutas 4. neid rahvaid \'eel praegu, just nagu
oktVNSVL"4. pciMseaduse;. vastüvõt-11918. a. ::
misefc vähem kui tund aega (nii Brezhnev kurtis, et ,,valitsus ei saa
Hiljuti ilmus noöremapõlve ajakirjaniku Aiidres Küngi raamat mitmes
keeles pealkirjaga ,,Mis toimub Soomes?" Selles raamatus osutatakse eri-
Ust tähelepanu tänapäeva maailmapoliitikas omaette mõisteks kujunenu'd
soomestamisele.' Selle all mõistetakse arengut N. Liidu ühekülgse sõltuvu­se
suunas.„Soomestatavate" rahvaste enesemääramise õigus õõnestatakse
ilma sõjata, majandusliste ja polütiliste vahenditega, feuid palju tõsise^
maks osutub asjaolu, et.praegune kogu vaba niaailm oleks nagu võtnud
omale ülevaks eeskujuks nütmesugustel ettekäänetel aatomsõja hirmu ja
terrori aU tahte soomlaste eeskujul oma detente poUitikägä N. Liidule
meeldida ja on sattumas otsesesse sõltuvusse Moskvast.
Soonie pärastsõja-aegset poliitikat
kaua kestis seltsimees Brezhrievi kõ­ne).
Selle aja kestel Ülemnõukogu
26 k()rc5a plaksutas käsi (10 korda
kestvalt või pikemat aega) ja tõusis
ühe h orra püsti tormiliselt plaksuta­des
l:äsi (kui Brezhnev oma kõne
lõpetas), ülestõusmisega ja käte-plaksitamisega
põhiseadus loeti
vastuvõetuks ülemnõukogu poolt.
NSVL^pohiseadus ori väärt, et iga
vabaduses elav eestlane seda loeks
ja veenduks, millise raudse korra
heaks ka: eesti rahva seatud esindär
jad ^oskvas kasi, plaksutasid j a kui
rangel t tsentraliseeritud ori selle
korra järelvalve.. „Kõik prokurörid
Nõukqgude Liidus täidavad oma vo-sõltumatultyniis
tähes kohali-
Drgänist, alludes ainult KSV
peaprokurörile" (Põhiseaduse
Nende tegevust ei saa ega .to-
. utada ükski kohalik võim.
Sama tähtis on tutvunedaBrezh-neyi
kõnega, mida „Kodumaa" lah­kelt
levitab. Jättes kõrvale kiidusõ­nad
j a pateetilised fraasid," ori> see
põhiseadus pankroti tunnistus nõu­kogud^
korrale. 60 aasta kestel ei ole
ajapidamisi
etendavad
apidamises.
on kujundanud kaks Soome riigi­meest
Paasikivi ja Kekkonen ning
see põhjeiievat põhimõttel, et reali­teetide
tunnustamine olevat riigitar-
"kuse aluseks.^ Nendeks realiteetideks
on soomlastel, et Soome on otsene
N. Liidu naaber ja väikeriik. N. Liit
on mitte ainult suurriik, vaid üks tä­napäeva
maailma juhtivaid suurvõi­me.
Ainukesena pärast Esimest Maa­ilmasõda
iseseisvaks saanud .Vene­maa
väikerahvastest on Soomel õn­nestunud
säihtada oma näilist ise­seisvust
sellega, et tehakse kõik: j a
vahel isegi rohkem kui vajalik, et
venelastele meeldida. Selle tõttu on
tekkinud olukord, kus praegune näi­line
iseseisvus Soomes on N , Liidule
palju kasulikum, kui Soorne anasta-mine
Ida-,Euroopa satelliitide olukor-
^iiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiii]^
;l;GBJA KIRJUTAB
ling väidab (ME nr. 16),
• et Torontos oni „rühmitus kriitikuid,
kes pDhiliselt võtavad seisukohta ju­ba
enne ettekandeid ja -seetõttu ei
pea tarviliseks, kirjaliku materjaliga
tutvuneda. Nad kirjutavad vildakaid
arvusttisi, mis loengust mitteosavõt-
' jail võib ettekandest val^e arusaama
. tekitada. Nendel kriitikutel on kaval
võte, panna lektorile suhu sõnu, mi-da
see ütelnud ei ole ja siis arvusta­takse
teravalt." •
^,Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusika
aeid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobivüse
korral jätta avaldamata.
.0
Keegi toronlolastest peaks I . Par-
.. mingu nende solvavate üteluste pä­rast
korrale kutsuma., Mina oma
kohta neid sõnu maksvaiks ei loe,
sest olin loengul, tutvunesin kirjali­ku
materjaliga ja juba loengu lõpul
küsisin lektorilt, kas J;al tõesti ei ol­nud
kasutada materjale, mis valgus-
: tanuks EV vahekorda; N . Liiduga.
Vaatamata sellele sain pika epistli
lõpul: sarjata, kuna julgesin kirjuta­da
(ME nr. 11) et T. Parming oma
ettekandes, mille: pidas Tartu €ol-
. iegeis, Metsaülikooli ' ajaloo süm­poosioni
raamides, andis ühekülgse
(kui mitte sihiliku) ülevaate• EV sõ-japöliitiliste
vahekordade kujunemi­sest
aastatel enne II ÄJaailmasOda,
riigikriisi eel ja ajal. Ma: ei -pannud
ettekandja suhu ühtegi sõna, mida
ta ei ütelnud, ei arvutanud tema väi­teid
ega dokumei;ite,' millele ta onia
ettekande rajas, vaid tõin esile selle
mida tema pidanuks esile tooma EV
sõjapoliitiliste ja majanduslike suhe­te
arenemist lääneriikidega, eriti
Saksamaaga analüüsides. Sinna
juurde pidanuks loogiliselt kuuluma
küsimus miks EV vahekord oma ida.
poolse naabriga ei kujunenud selI^
seks kui Tartu rahulepingus oli ette­nähtud.
Ma julgesin väita, et selles
ei olnud süüdi E V vaid N. Liidu vae­nulik
hoiak Besti suhtes riing loetle­sin
terve rea ajaloplisi fakte, alates
; 1. dets. mässukatsest 1924. a. ^nilles-
\ se N . Liit oli raskelt segatud, kuni
otseste sõjahste ettevalmistusteni
V Eesti idapiiri taga, alates ll932. a. ku-
. ni baaside lepingu pealesurumiseni
Eestile 1939. a. Need; on faktid, mil-:
lest möödäminek ühes ettekandes,
• m i s käsitas E V sõjäpolütihste ja ma-;
-janduslike suhete kujunemist II
Maailmašpjale eelnenud aastatel,
tõstis esife rohkem küsimusi kui ole-
, masolevaid . selgitas. Kordan veel.
Loeng oli ühekülgne (kui mitte sihi
^ ;
T. Parming lubas jääda oma seisu­kohtade
juurde, k u i m a mitte üm­ber
ei lükka tema poolt loetletud
diplomaatüisi dokumente j a riigi­meeste
ütelusi või kirjutisi. Ma pole
nende^ehtsuse kohta kunagi kahtlust
avaldanud. K a riiitte eesti riigimees­te
väi jeridüste kohta, pärast baaside
pingu allakirjutamist. Vahe on vaid
selles, et T. Parming loeb neid sii­raiks
ja mina, tehtuiks olukorra sun­nil,
et meeleheite lävele viidud rah­vast
kuidagi rahustada ja- eesseisva
päratari^tu olukorraga lepitada.
Võibblla, et - E V juhtkond riigikriisi
aastaitel ei olnud „rhitte eriti julge
otsustes j a tegudes", nagu T.: Par­ming
väidab, j ^ i d kindlast! omas
küllaldaselt riigimehelikku tarkust,
et eesti rahvast asjatutest verevala-mistest
ära,.'hoida, niipalju kui see
nendest oletes. \ . ; .
Et küsiniust lõpetada, ma palun
arhiivi .juhatajat Torontos asetada
minu eelmise ja praeguse/kirjutise
ärakirjad T.Parmingu ettekande
ärakirja juurde, et asjasthuvitatutel
oleks, võimäUk neid lugeda j a saada
mitte ühekülgset ettekujutust E V sõ­japoliitiliste
ja kaubanduslike vahe­kordade
kujunemisest XI; Maailma­sõjale
eelnenud aastatel. /
V;'pugust Nõmmik
TORI
onett
Ka siis, kui öö toob sind riiu juurde
, •••unes,.'-.V
su palgeid näen ma ikka valguses!
Ka siis kui eksin; terve ilrri on udus
sa juhatad mirid';— nagu alguses.
Ma kuulen kirikus neid palveid üha
mis mulle õpetasid.õhtuti. :
Ja Sõna, kurb või rõõmus, mulle
viib mõtted sinu juurde alati.
Sa maapealt jõuad Taevaisa ette
ja sinu juukseid .ehib elupärg.
Seal taeva võtmeid antakse su kätte
Sa unustad, et maapeal olid arg. •
Seal Jumalale ütled rõõmsalt — tere!
Ja" Tema sülle puistad oma mure: ;
kust
Liidu
§168)
hi mõ
da. Selleks, et teenida Moskva rahul­olu;
teeb, praegune Soome kaasa kõik
sõjalised, pohitilised ja majandusli­kud
manöövrid, mida temalt iganes
Moskvast nõutakse. Sooriie on LRO
liige ja ta hääletab selles ja kõigis
rahvusvahelistes organisatsioonides
truult kaasa Moskva j a tema satellii­tidega,
nagu oleks: ta üks veendunu­maid
kommunistliku bloki riike.
Soome kaudu ön N.- Lutu saabu­nud
Läänest seniseid kaupu, mis olid
keelu all. Kuid Soome aitab ülesehi-tada
ka N . Liitu. Viru hotell Tallin­nas
oh ainult üks suurehitistepro-see^
toljigi ruumi teinud „kommunist-'
likule korrale", mida Lenin sõnasel­gelt
lubas vene rahvale vja NSVL 4.
põhiseadus võeti vastu täpselt sama
shablooni kohaselt. kui 1. põhisea­dus
1918. a. Brezhnev toonitas oma
kõnes, £t„käesölev ei ole mittekom-munist
iku riigi põhiseadus vaid kõi­ge
rölicem arenenud sotsialismi põ-hiseadis".
Ta lisas, etv,iSOtsialis
demok]'aatia kujundamine N: Liidus
on väg 1. keerulirie asi. E i ole mõel­dav,
et
hakata
N. -Liidu töötav rahvas võiks
saama-iihesugust palka' ja
pensipiii tööstaazhi alusel, arveštama-jekte.
?eale: selle on soomlased teos- toöüjate: kvalifikatsiooni ja tÖö
tanud mitmieid teisi ja^palju suure­maid.
Soomlased ehitasid N. Liidule
juba 50-st aastatest alates. 2 suurt
jõujaama ehitati Rajakoskile, Yläs-se,
Tuloma poolsaarele, Koola pool­saarel
ehitati. suur j õu j aam. Praegu
on käsil suure kaevanduslinna ehita­mine
Köstämusse, Ensö paberitöös­tust
ja Pääjärvi metsatööstusi ehita­takse.
Kuid. käsil on suured projek­tid
kurikuulsasse, endiste surinitöö-liste
linria Norilskisse, kus hävitati
vangistatud eesti ohvitserid..Sinna
Jenissei jõe suudmesse, ehitavad mi­tu
Soome ettevõtet malmisulatusäh-kvalite^
ti". Ta seletas, et „sotsialism
peab läbi tegema teatud küpsemise
astmed ja alles arenenud sotsialistlik
ühiskord annab võimaluse; asuda
kommunismi ehitamisele/ Sotsialis­mi
arejidamine ja täiustamine on
niisama keerukas (!) j a vastutusri­kas
ülesanne nagu tema aluste raja­mine."
Lihtsc
litsus jc
aastat
keeruka
mait öeldud — N. Liidu, va-
, kommunistlik, partei on 60
egeleaiud tagajärjetult ühe
ühiskondliku korra kujuri-^
damisegla ning ei ole sellega kuhugi
jõudnud
jusid, vase ja niklitehaseid. Need. . kümneid; miljoneid inimesi^ ja
projektidteostatakse ainult Soome ^i^^^f^^»^""^"^^^^^^^'^^—i-^^^-
Lugupeetud „Meie. Elu" toimetaja.
Kummaline• oli lugeda, teie. lehe
veergudelt (ME•21.'aprili 1978)
saülikooli „arvustavat" ettekannet
hr. Tederi poolt, kes ilmselt Metsa-,
ülikooh ei tUnne ega saa aru sellise
nstitutsioorii põhimõtteist, üllatav
on ka tema väide, et „arvustus" põ^
linevat osaliselt Metsaülikooli .tut­vustavale
väljaandele. Peale ühe lau­se
MÜ: tutyustusvoldiku sisust hr. Te­der
kohe .osutab, et tema ydldikut
üldse.ei usu. Öeldes „tegelikult. jne."
asub ta kohe selle juurde, mis Met-saülikool
tema arvates olevat. Üle­jäänud
ettekandes hr. Teder „arvus-ab"
oma ettekujutusi Metsaülikoö-ist.
Selgeks tegemine hr. Tederile
kus iga tema kujutlus viltu läheb,
muutuks pikaks ja inteUigentsele lu­gejale
tüütavaks. Olgu vaid maini­tud
põhiline tõik> et Metsaülikool ei
toeta mingit poliitilist doktriini, vaid
Ori rajatud akadeemilisele 'mõtteva­badusele
nagu oh k a Tartu'ülikool.
Kindlasti võib MetsaühkopHs leidu-da_
isikuid, kes esitavad hr. Tederit
hirmutavaid ideid; kuid hr. Tederi
lohutuseks leidub seal ka isikuid, kes
neid samu ideid õigeks ei pea. Metsa­ülikool
loob foorumi, • kus niõlemad
pooled saavad oma seisukohti esita­da
akadeemilisel tasemel. Loomuli- •
kult on polütiline. ehlc ideöloogiUne
debatt ainult üks osa Metsaülikooli
tegevusest, mis hõlmaK peamiselt
kultuurilisi äiasid, kuid isegi see^ väi­ke
osa võib paljudele noortele anda
UhkustUnde, et ka eesti ühiskonnas
võidakse mõttevabadust austada.
Lõpuks küsimus, kas üks või teine
organisatsioon või'asutus õrna tege-:
yusega vabadusvõitlusele kasuks' on,
oleneb loomulikult jälle vastava ar­vustaja
arusaamadest. Teie lehe kir­jutise
"ridadest võime oletada, et
EKN'u Rahvuspoliitiline komisjon
veetis üle 75% oma viimasest koos­olekust
Metsaülikooli „arvustamise-ga".
Võime kiisida, kas see on hr.: Te­deri
ja Rahvuspoliitilise komisjoni
ärusaamirie vabadusvõitlusest?
.Vello Soöts •
MetsäülikoolL. juhataja
tehnikute ja" inseneride abil, kuna
muu tööjõu annavad seal sundasu-riiisel
olevad poolvabad riigiorjäd.
;Kava|idamišel on suure I^loskva
Leningradi mootorsõidukite maantee
ehitamine olümpiaadi ajaks. Mosk­vasse
ehitatakse suurhotelli. Lenin­gradi
1600 inimesele ja Novgorodi
260 inimesele olümpiaadi ajaks ho­tellid.
Kuid soomlastele on viimasel
ajal tekkinud ,;tõhusaid konkurente
kommunistliku Venemaa, ülesupitä-miSe
alal. Seda teevad ameeriklased,
prantslased,, sakslased ja kanadlased
nende riikide suurte toetuste jä soo­dustustega.
: : • .
Kui jälgime praegust maailmapo­liitikat
siis detente poliitika ei ole
muud midagi, kui praegune;maailma
SGomestämise projekt,, et, võimali-.
kult heanaaberhke suhete .loomise
sildi all venelastele ilma midagi väs-
. tu saamata pugeda. KlassiHne näide
ja suurem ettevõte öü; soomlaste
abiga teostatud Helsingi: Euroopa
Julgeoleku konverentsi komöödia,
mille teine vaat,us lõppes äsja Belg-rädi.
s Selle orj.aliku pugemise tule­museks
on N . l.iidu sõjaHse ja isegi
ma j anduslise võimsuse suurenemine
ja vaba maailma nõrgenemine. Üks
suurem soomestaja on praegune
USA J. ^ Carteri adniinistratsioon.
Vaatame ainult seda, kuidas J . Gar­ter
peatas ühe sõjalise projekti tei­sele
järele, et ainult Moskvale meel­dida.
Nii peatati suurte.strateegiliste
pommitajate. B-1 ehitarnine, ^Cruise'
rakettide projekt.. Kõige viimati pea^
tati neutroonpommi ehitamine. Neec
relvad valmistasid erilist; peavalu
/Kremlile, sest nende relvadega, oi
nuks • võimaUk: pea ta da Moskva to^
hutu suuri tankide jä iöögiärmeesid
ja'päästa Lääne-Euroopat.
Kuid .„söomestamise'' mõiste-alla
tänapäeval käiv tegevus ei toimu
mitte, üksi sõjalisel ;vaid veelgi lila-tuslikumalt
teaduslikul, tehnilisel ja
rnajanduslisel alal Vastavate koos
töö ja vahendamise lepingute aluse
viibivad vabas riiaailmas, kuid eriti
USA ülikoolides, tööstustes ja riigi
asutustes valitsuse spiooni tunnistus
tesä varustatud KGB agendid, kes
kõiki väljanuhiväd, mis; on teoksi
Saaeii teostatakse uued leiutised en
ne lvi. Liidus, kui neid suudetakse ra.
:kendadaUSA-s. :^ - .
;,Soomestamise" taolise poliitika
rakendamine: toijnüb eriti välispolii­tilisel
alal. Käsil on sel teel;Aafrika
mandri .allutamine Moskvast juhitud,
mustadele terroristidele.. ;Känada yä-mitmed
sõnakuL
Küll on selle -nimel huka-tümned
rahvad on ühe kiike
lelikeks orjadeks muudetud.
a Ameerika mandril on N. Lii­du
spiooriide tegevus, viimasel ajal
suurenenud. N. Liit ja tema sate.Iiii-.
did on: saatnud USA-sse rohkem
spioone, kui kunagi varem. Seda^õi-maidab
asjaolu, et USA vastuluure
asutiste • CIA, F B I tegevus: on halva-ud
Kongressi ja: köhtUministeeriu-mi
uuriilnistegevuse, tõttu. USA vas-
\^el likvideerida abint;
kolhoosides, kuna need
kasulikku osa riigi maj
Riigil ja kolhoosidel tule|b neid_ abis­tada.
Samuti ei ole teostatav k a ran­ge
sur\^e juures Lutu kuuluvate rah­vaste
: liitmine üheks, nõukogude
rahvaks/ Ei ole. juletud alustada
liidu;^ ja automaatsete vabariikide
likvideerimisega või nende suverään- ;
suse piiramisega, nagu mõnelt poolt
soovitatakse, kommunismi ehitami-se
protsess ; teostub siiski kõrvale- •.
kaldumatult, liidurahvaste üksteisele ;
lähendamise j a nende vaimuehr vas­tastikuse
rikastamise kaudu". (Kii­duavaldused)
(1).
Peatudes N. Liidu kodanike põhi- \
õiguste juures Breshnev märkis et
töödistsipliin :jätab soovida. Paljud :
töölised võtavad omale puhkust töö­ajast
ja teevad tööluuse. (sotsialist-'
lik keelerikastus). Neid tuleb karis-tadä
ametliku puhkeaja vähendami­se
kaudu. Põhiseadus iitleb, s;clgel
sõnal,: et >,igal inimeser on kohustu­sed
ühislionna ees". Selle kohustuse :
täitmise järele valvab kommunistlik
partei,: kes ^ on ,,nQukogude rahva
avangard, tema -kõigeteadlikum ; ja .
eesrindlikum osa",
'Brezhnev I ei saanud märkimata
jätta ka seda, et „nieie arvustajad
kodanhkust leerist, koos nendega
ka mõni seltsimeestest rahvusvahe­lise:
töölisliikumise ridadest ,ei näe
või ei taha näha meie ühiskonna
arenemise dialektikat".. Selleks ön
„kõigi rahvaste ja rahvusrühmade
üksteisele lähendamine ning ajaloo­liselt
uue sofsiaalse ja internatsio­naalse
inimühenduse — nõukogude
tahva väljakujundamine... ja .:.. \
uue sotsiahstliku kultuuri loomine".
(Järjekordne käteplagin) (!).
Viimase põhimõfte kohaselt ön pä­rast
Oktoobri Revolutsiooni sulata-tud
vene: rahvassej ligemale 20 rah­vast.
Vene rahvas ei ole „nõukogu-de,
rahvas" vaid väga shövinistlik
ning natsionalistlik rahvas, kes teis­te
rahvaste arvel tahab elada ja neid .
enesesse sulatada. .
NSVL 4. põhiseadus saab kindlasti
olema mitmele rahvale hauakiviks.
Vaatamata Sellele ka nende rahvaste
esindajad Ülemnõukogus tõusid
piisti ja plaksutasid käsi; tähiseks,:
et 4. põhiseadus pn vastuvõetud: ühel
hääleL Eesti rahva esindajad oku­peeritud
kodumaalt olid nende Seas.
Tahaks loota, et nad ei plnUd vaba­tahtlikult
seal.
Aeg oleks igalühel küsida, kui kaua
lubatakse nõukogudel ja kommunist-likul:
parteil katsestada utoopilise
ühiskondliku korraga ja kujundada
absurdset „nõukpgude rahvast". Kes
peaks panema sellele püri, kas vahad
või ikeslatud rahvad? :
'.Vaatleja..:::
ner, kes
vad ame
Arne tn
tema ko
paig
tuluure uhiks määrati kontfoversi-aalne
ad niral ;ja president J . Carteri
kpoliyend; merekoolist admiral Tur-vallandas
N. Luduga tegele-nikud.\
; • '
kkude arv, mille Moskva ja
nmunisthkud satelliidid ;on
K1 diplomaatidena Ü.SA-sse
on tõusnud viimase 5.: aasta jooksui
1,383-lt l!!98-le. 1266 nendest on vene­lased.
Kuid samal ajal ori ka vene
turistide arv tõusnud poõle võrra ja
oli möödunud aastal 12,000. USA on
lubanud,
vene me
ja ka sõ
ga. tegele
kogu mi
andmeid
teaduse
peatada oma sadamates i<a
remehi, kellest enamik po
litsei andmeteibnKGB agendid, sest
teisi ei lubata USA-sse. Peale nende
tegelevad USA-s teadusliku; uurimise
ülesandel ka paljud: vene delegatsioo­nid,
kellele näidatakse lahkesti kõike
koreal
'Venelased vabastasid Korea lennu­kijuhi
Chi mChang^uo ja äbipiloodi
Lee Kunshiki. Neid peeti 9 päeva
kinni. Vene sõjalenriuk tulistas nei>.:
de Boeing |707 reisilennuki Murman­ski
lähedal alla, kusjuures kaks rei-^
sijat. sai tulistamisel :surmä • ja^ ,13
haavata. :
Venelased teatasid, et vangistatud:
lennukijuhid onr võtnud omaks, et
lendasid N. Liidu õhuruumis ja keel­dusid:
sõjalennuki hoiatusi tähelepa-nemast.
Tass ei rääkinud midagi len­nuki
tulistamisest Ja 2-he reisija sur­mamisest.
Küll teatati, et eksinud
„ lennukijuhid .on vabastatud inimli­kel
• põhjusil. Lennuk eksis iristru-mentide
rikke tõttu 1600 miili eemale
omast kursist teel Pariisist Seouli.-
aniaterjalide valmistamise-vaid
tööstusi. Venelas.>:l ei
te üksi sõjaliselt tähtsaid
väid koguvad ka tööstuse,
a tehnoloogiliselt tähtsaid
andmeid.
Kuid vDne spioonid imbuvad si;-se
ka Kongressi asutustesse ja paigi.ita-vad
sihuE omi usaldüsmehi, kirjutab
üks USA sõjapoliitiline ajakiri ühes
oma viimases nuinbris. Seda oeetak­se
praegise detente tulemuseks,.:!iest
president J. Carter ja' tema admi-riistratsicon
taotleb iga hirina eest
SA.LT kokkulepet ja sõbralikke va­hekordi
Moskvaga. Seda USA ja ko­gu
mäailiria julgeoleku arvel.
lased vihkavcad
ameenklasi
Ameerika turistid märgivad, et
Euroopas on süvenernas ameerika­vastane
meeleolu. Selle põhjuseks
peetakse praegust president J. Carte­r
i administratsiooni kõikuvat ja Eu­roopat
hülgavat välispoliitikat.
lisministt r luges alles hiljuti^ LRO
lärii, H
Moskva
Namibiat üle anda
BWAPO: terroristidele L RO
abivägede kaasabil;
Kuid ",i
tegevuses
vatele po
da.. • .
oõmestamise" sugemeid lei­dub
, ka ineie .keskörgünisatsioonide
, kus: püütakse võimulolev
iitilistele parteidele meeldi-
: M K
kohte
; Peaminister P . E . T r u d e a u andis
hiljuti mõista,^et liiduparlariiendiva-limisi
on oodata'-iO-da: juuli paiku.
.Liberaalide valimiste väijavaated on
vahepeal tumenenud, sest nad on või­mul
,ainult kahes väikeses Kanada-
Ida provintsis. Ühes j a nimelt Prince
Edward Islandil käis liberaahde par­tei
käsi halvasti.. Neil oli 32-he: liik­melises
pariamendis 24 kohta ja kon­servatiividel
.oli.ainült 8 kohta. Äs­jatoimunud
valimistel said konser­vatiivid
15kohta ja liberaalid 17.. Kui
konservatiividel õnnestunuks saada
juurde, ainult üht kohta, siis -olnuks
mõlemad parteid võrdsed..