1977-07-29-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
; ' : - - : ; : - ; ; t Ä y S ^ - ^ ; ^ f r ^ ^ ; f ' ' ' " ' ' —" " """"" A 1 i •* i • :;i - r"ysSfS:^:PMiS>--i^:^\ 'iv."' : '7--'. • •"-'*"' -:'~7"-i '.V' v^-Y^^yv^ •!.| •••• 395b e l l i ni l" Pevelopment Branch ton Str.o Qüder-secf- „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K-2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja Ipulutuste vastuvõtmine'igal tööp., kl. 9- h.^5 p.l., esmasp. ja neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup, kl. 9 h-.-l p.l. Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00, 6 k. $12.00, 3 k. I8.0Ö. USA-sse: 1 a. |23, 6 k: 12.50, 3 k. $8.50. Ulemere-maadesse: 1 ä. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k. '$9.00.' Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja l'USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75. Ülefne-remaadesse: 1 ,a. $23.50, 6 k. $11.75. Üksiknumber .< Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25.- SecondCläss Mail Regis Ho. 13S1 j g g i B S l i i a B ü Nr. 30 (1433) 1977 REEDEL, 29. JUULIL - FRIDAY, JULY 29 Ju lys kire Eestist •STOKHOLM — Belgradi konverentsiga ühenduses saabus Eestist läände USA kongressile, selle Helsingi otsuste täitmise järelvalve komiteele, Amnesty Internationarile ja UNO inimõiguste Komisjonile adresseeritud kiri, mis on dateeritud 21. oktoobril möödunud aastal ja alla kirjutatud „Eesti demokraatide esindajate" pooli. K i r i on koostatud inglise keeles-ja see,paljastab pärast Helsingi, kokkuleppe sõlmimist Eestis - toimunud inimõiguste rikkumisi. M.h. jutusta; takse, et ainult nädal pärast Helsingi konverentsi lõppdokumendi allakirju- ' tärnist, 8. augustil 1975 tabas traagiline surm eesti luuletajat ja Endla Teatri asjaajajat direktorit Sven Kreeki, sünd. 1930, vanglas, kuhu ta oli paigutatud demokraatlike ideede levitamise ja nende eest võitlemise eest. Ta oli levitanud sotsialistlikku manifesti, mis esi-i tab demokraatlike reformide nõudmist. Ametlikult seletati, et Sven Kreek on elu lõpetanud vabatahtlikult ennast üles puues, vangla . kambris, kuid, nagu kirjas üteldakse:. „Tõsised kahtlused- valitsevad selle ..'seletuse ümber. Ta maeti salaja ja tema matmise paik on teadmata. Võib väga hästj olla tõenäoline, et KGB nägi võimalust tolle eesti patrioodi kõr- . valdamiseks. Igal juhul oli Sven Kreeki varajane traagiline surm otseselt seotud tema poliitilise tõekspidamisega ja 'aktiivsusega.. See oli resultaadiks; tema põhiliste . inimõiguste vägistamisele '.'Nõukogude ' ametvõimüde poolt''. Saabunud kirja alguses konstateeri- • takse, et lääne ajakirjanduses ilmunud- informatsioonide järele on -märgata, olnud teatavat edu Helsingi kokkuleppe täitmisel Nõukogude Liidu poolt. Mitmed • lääne korrespondendid Moskvas on märkinud, et parast. Helsingit, järgnenud aasta jooksul ainult kolm inimõiguste aktivisti, mõisteti vanglasse poliitilistel põhjustel (nimelt Kovalev, Dzhemi-iev ja Tverdolebov), nendest kaks üsna pehmete karistusmääradega. — Kahjuks on need järeldused tehtud ebarahauldavä ja ühekülgse informatsiooni alusel, märgitakse kirjas. - . ; Oktoobrikuus avaldas Moskvas Ju-rij Orlovi grupp täiendavaid andmeid, kinni naelutades, et viimase aasta jooksul tegelikult vangistati 13 inimest usulistel ja poliitilistel põhjustel. Ent ka see arv on kaugel adekvaatsusest.. Siin järgnev, lühike kokkuvõte põhiliste1 inimõiguste rikkumisest Eestis ori vaid pisike osa-samalaadsetest repressiooniaktidest, mida lääne vaatlejad vaevalt on märkinud või on nendele täiesti tundmatud. Kirjas tuletatakse meelde, et kaks ja pool kuud pärast Helsingi kokkuleppe allakirjutamist toimus Tallinnas suurim p.ärast-Stalini-aegne- poliitiline protsess 21.—31. oktoobrini 1975, .kus kaebealuseiks olid Kalju Mätik,; Sergei Soldatov, Mati ' K i i - rend, Arvo Varato ja Artom Juske-vitsh, kelle; süüks peeti, et nad olid UNO poole pöördunud kirjaga, milles nõuti vabu valimisi Eestis selle maa iseseisvuse küsimuses: ; ;. . — On oluline tähele panna, ef samal ajal kui Euroopa riigipead pidasid konverentsi Helsingis Nõukogude kommunistliku partei juhi Brezh-neviga, kes avaldas, valmisolekut täielikult jälgida kokkuleppele, teostasid Brezhnevi julgeolekumehed pa-lavlikuliselt oma aktsiooni. Eestis, ainult 80 kilomeetrit Helsingist lõunapool, teostades 8j^milisi jooksvaid arreteerimisi, korteriW^mbiotsimisi ja ülekuulamisi suurerarvul. Kirjas kirjeldatakse-edasi .kinniste uste. taga toimunud Tallinna .protsessi - ja kaebealuste nõudmist, et UNO eksperdid selgitaksid, kas nende poolt UNO-le saadetud memorandum tõeliselt sisaldas midagi-kriminaalset Nõukogude riigi vastu, nagu väitis prokurör, need nõudmised lükkas kohus tagasi. Kogu protsess oli selge Inimõiguste deklaratsiooni rikkumine, kuigi viimast veelkordselt kinnitati Helsingi lõp.uaktis. Loetak- Tallinna Linna Tütarlaste I Gümnaasiumi (III gümri.) e.i.d!ste õpilaste kokkutulekust osavõtjaid Eesti Majas Stokholmis. Esireas istuvad vasakult Hilda Kallaste-Kibus, Hilda Luts-OraS, Else Tomingas-Lauba, Anlonk Sammul-Juta, Elisabet Mesilcep-Maling, Alide Pastak-Pekkar, teises reas: Maimu Saare-Rejritam, Juta Strauss- Lille, Astrid Mägi-Ohaka, Ene Neo-Povari, Salme Kuldvere-Moviit, Linda Berggren Kanketer, Helga Rensir:Päi • lestik> Anne Koit-Tatter, Marfella Alsson-Jakobsön, kolmas rida: Asta Falk-Gutmari, Reet Talts-Saar, Magda Kint-Rassman, Alma Vanatöa-Everaus, Helje Albo-Sergo, Aino Joandi-Kõmmus, Virve Rebane-Linnuste, Linda Meuman-Kister ja Erna Triumph-Lauba. Foto — Trummer Kotkajärve mets rõkkas terve nädala eesti skautliku nooruse energilisest tegevusest ja elurõõmust. Peale kohalike skaudi- ja gaidlipkondade võttis laagrist, veel osa bussitäis skaute, gaide ja nende juhte Ühendriikidest. Neid ootab paari nädala pärast omakorda Lakewoodi laager. Laagri, ulatuslik tegevuskava jõudis laupäeval lõpule. spordipäevaga ning kulmineerus traditsioonilisel lõkketulel. Pimeduse laskudes, kogunes, unibes sajapealine publik mäe"- kallakule' kõrgetf puude alla istuma ja noorte omaloomingut jälgima.''"'Õhtu .õli'soe ja tuulevaikne, taevas tähine ja lava taustal läikles Kotkajärv tumeda peeglina. Lõkketuli süüdati ja kokkutülejald tervitati sõnavõtuga, milles meenutati möödunud ilusat nädalat, ühist tööd, mänge ja sõlmitud skautlikke sõprussidemeid. Noored esitasid omakorda laule, hu-moorikaid ettekandeid ja isegi moodsad võimlemist, lintide ja tsement-blokkidega, skaudigrupi poolt. Ilusa pildi pakkusid 1 hellakesed haldjali-kus tantsupoimikus metsaloöduse taustal. Esitatu, mis valmis vaid lühikese ettevalmistuse viljana, võeti vastu soojade kiiduavaldustega. Pühapäeva keskpäeval lõpetati laager lipuväljakule kogunemise ja paraadiga, mida juhatas nskm. Ä. Kukk. Noored oma juhtidega rivis-tusid poolkaares lippude ette, kus neid tervitati laagri juhtkonna poolt ja.samas anti üle teenitud spordi-au hindu, skautlikke: .edutust ja males' tusesemeid. Erilise aplausi pälvisid pere-emad, kes pr. Toigeri juhtimisel võimaldasid maitsevaid eineid ligi 350-pealise laagriperele ja külalistele. Neile anti üle toredad puulusikad' laagrimärgiga. Alles hilisel pealelõunal hakkas laägriala noortest, nende vanemaist ja juhtidest tühjenema ja vaikus langes tühjadele laagrialadele. Kõik viisid kaasa .ilusaid.mälestusi"õnnestunud- suvisest Muskoka nädalast. e 0 e/e Elu", f©imetus ja talitus m ja h augustil S/mcpe Day puhul, suletud suvekuudel wWkuni kL 8 õhtul 30. juulil on Sisevõitluste poolest kuulsas Hiina kommunistlikus suurriigis toimusid viimastel nädalatel . dramaatilised sündmused. Mõningate andmete 'järele üheks Mao anonüümseks pojaks peetud Teng sooritas.oma kolmanda tagasituleku võimu juurde. Ta langes ebasoosingusse kultuurrevoluisi-ooni päevil. Aastate järele tuli ta Hiina võimuhierarhia tippu Hima peaministri Chou En-lai ja Mao Tse-lun-gi viimastel elupäevädel,küid kõrvaldati võimult nn. nelja gangsteri poolt, mille juhiks oli Mao lesk Chiang Ching. Raskete sisevõitluste järele kõrvaldati .mõni aeg tagasi nende nelja konspiratsioon ning Teng Hsiao-ping tuli kolmat korda võimu juurde nüüd tagasi. Praegu on ametlikult teatatud, et Tengile on antud, tagasi kõik tema tiitlid ja ametkohad, kust ta omal ajal kõrvaldati. Sellega juhivad praegust kommunistlikku Hiinat konservatiivseteks ja mõõdukateks kommunistideks peetud Hua Kuo-feng, kes omab peagu endise Mao positsiooni, küna peaministri asetäitjana: Chou funktsioonidesse tuli nüüd tagasi- Teng Tsiao-ping. Kolmandaks võimumeheks traditsioonilises või-mutroikas on endine Hiina armee marsha.l Yeh Ghien-ying, kes bn või-muredelil küll ametlikult teiseks meheks. .•••'••.-, Teatati ametlikult, et :m. Shanghai gangsterid eesotsas Mao lese Chiang Chingiga on heidetud välja Hiina kommunistlikust parteist. Selgub ka, et viimastel kuudel toimusid rasked sisevõitlused, kuhu' sekkusid tööiised vabrikutes ja: ettevõtet es. Selles võitluses purustati palju vabrikuid ja nende sisseseaded said kannatada. Olukorda halvendas veel. möödunud aastane maavärisemine ja sel aastal oli väga nigel lõikus. Uus võimutroi-ka on teinud suuri nisuoste Kanadast, Austraaliast ja mujalt, et suurt näljaohtu leevendada. NEW YORK (ME) ^-Ikestatud Rahvaste Nädala demonstratsioon langes siin kõrvetavale kuumusele, kus kraadiklaas tõusis varjus üle säja!$ pügalale (üle 38 kraadi Celsiust). Aktuse ajal Central Pargis päikesepaiste all pool osa publikust ei kannatanud seda enam välja, joostes eemale puude alla varju Pühapäeva hommikul oli kaasahaarav teenistus suures 5. avenüü St. Patrick katedraalis, kust rangkäik siirdus parki rallyle. Selles võig olla tublisti üle tuhande demonstreerija paarikümnest rahvusest. eear 3. ja 4. septembril Aafrika kahe kommunistliku riigi, Moskva sõiduvees oleva Abessiiniä. ja kommunistliku Somaalimaa vahel on puhkenud võitlused. Somaali kommunistidele ei meeldi, et Moskva ja Angoolas asuvad kuubalased kinnitavad kanda Abessiinias. Eestlaste kolonn oli üks suuremaid oma 160-pealise osavõtjaga, milles oli rohkelt - noori ja sini-must-valgeid lippe. Noorte kõrval oli astumas ka mitmeid hallipäiseid Eesti Vabadussõja veterane — mis kuidagi meenutas kunstnik Maksolly tuntud maali kolme-.sugupõlve võitlusest Eesti vabaduse; eest.- : . •; }: New Yorgi E. / Vabadussõjalaste Ühing oli peakorraldajana teinud tõhusa töö koos Long Islandi Eesti Seltsi; ja EVÜ, N.Y. gaidide j;t. kaasabil. Eesti kolonni ees kandsid rahvariietes noored tüdrukud suurtel kilpidel tähti, mis kokku lugedes moodustasid nime ESTONIA, Rongkäigu peas oli lippude kolonn,- kus kanti iga osavõtva rahva lippu, eestlaste rahvusvärve kandis üliõpilane Martin Suuberg, kes Võidupüha ajal oli Long Islandil sütitavaks peakõnelejaks. Viiulikunstnik mag. Arvi Re-basoo hoidis rongkäigu kõrval ja hiljem pargis ja Manhattanis jalgrattaga ringi sõites, ühe ;käega kõrgel tuules hästi lehvivat sini-must-yalget nailoni ippu, mille ta oli saanud N . Y . yõimlemisrühma tegelasilt, kes olid toonud kohale hulga rühikale kuuluvaid Eesti lippe. Eesti kolonni ees. kanti poole tänava laiust rahvusvärvides kangast, millel' oli suurelt peale Õmmeldud tekst — Freedom for Estonia! Selle olid valmistanud L.I.E. Seltsi tegelased. Tavalisi plakateid oli seekord vähe ,läinud aastal olnud nendega mingeid „pahandusi" ja nüüd suruti nende toomist tagasi. Aktusel ja rongkäigul mängis kuulsaks saanud korealasest Rev. Mooni orkester. See oli hea ja koosnes eranditult • noortest, kaasaarvatud selle dirigent. Kõned olid kuumuse tõttu lühikesed, esines kolm ameer riklast:: — ,N.: Y; osariigi sekretär M. .Como:, Köngressiliige M. Biaggi ja N.Y. linnapeaks kandideeriv B. Farber. Biaggi ja Farber haamerda-sid naela pihta: nad nõudsid okupeeritud või orjastatud rahvastele vabadust, ja, ütlesid, et inimõiguste nõudmise väärtus on siis omal kohal kui seda ei nõuta mitte üksnes Aafrikas või mujal mõne. maa või rahva kasuks, vaid eranditult kõigile rahvastele maailmas ja eriti neile, kellede, pärast see Ikestatud Rahvaste; Nädal ön käiku tulnud. Suurt vaimustust tekitas Krimmi-tatarlaste hea rahva-tantsutrupp. Kavas oli trükitud -ka eesti rahvatantsijate esinemine, keda aga kohal ei olnud. Osavõtjate hulgas kuuldus soove:, et. IRN märkimine edaspidi peaks toimuma ajaliselt muul ajal kui. ilmad soodsamad ja et rongkäik peaks olema ka mitte pühapäeviti vähesele publikule vaid laupäeval. Seekordsete ürituste peakomiteesse kuulus eestlaste poolselt E. Lipping, kes on selle sekretäriks. Rongkäigus oli aga teiste hülgas peagu kümmekond org. esimeest või nende asemikku, mõned ERK juhatuse liikmed ja teisi tuh- : tud eestlasi.. Kaks N. Liidu esindusest Sõjaline konflikt iibya ja Egsptuse K : vahel Möödunud nädalal puhkesid võitlused Liibüa^ja Egiptuse vägede vahel. Egiptuse õhukaitsekähürid lasksid alla kaks Liibüa jet lennukit ja hävitasid 40 tanki, Surmati 30 Liibüa sabotööri ja 12 võeti vangi. Egiptuse võimud teatasid, et tema endise liitlase Liibüa väed ületasid riigi piiri ja selle tõttu puhkesid ägedad võitlused. Liibüa diktaator koi. M. Khadafi saatis mõni kuu tagasi konvoi 30.00®- de moslemiga Kairo suunas teele. Kuid Egiptuse president Sadat keeldus neid sisse laskmast, kuna M, Khadafi on veendunud kommunist ja kogu selle kampaania eesmärk oli Egiptuses kommunistliku valitsuse võimule panek. Kauaaegne vaen põhjustas lõpuks sõjalise konflikti Egiptuse ja tema väikese naabri vahel. Egiptlased ei kannud kokkupõrgetes surmaohvreid. Oli ainult haavatuid. Lõpuks teliti vaherahu. N. Liidu teadete agentuur Tass teatab, et N. Liidu ilmajaama meeskond Kanada Articas ei teeni N. Liidu sõjalisi eesmärke. Teatavasti teatas Reuter, et venelased on asetanud Kanada Arukasse kolme miili piku-sele, kahe miili laiusele ja ühe miili paksusele triivivale jääpangale oma ilmaj aamä ning keegi ei tea, mida venelased seal teevad. N. Liidu ilmajaam on vähem kui 300 miili Kanada sõjalisest baasist ja Kanada peab seda jääpanka oma territooriumiks. Venelased aga väidavad, et jääpank kuulub rahvusvahelistesse vetesse. Itaallased ostavad Kanadas maaa Itaalia rahamehed kardavad kommunistide võimuletulekut, ja os tava il Kanada lääneproyintsides Manitobas ja Saskatsevanis. üles farme makstes nende eest kõrgemat tasu, kui.teised. Provintsid keelustavad välismaalaste maaoste, sest seal oh võimul sotsialistid ja neile ei meeldi, et Ilaalia kapital kommunismi eest põgeneb Kanadasse, • olevat ametnikku, kes ei teinud saladust oma kuuluvusest sinna, kui neile IRN tegelased tahtsid pakkuda nädala propagandakirjandust, jälgisid • kirikuteenistuse, rongkäiku ja miitingut. Kohalikus ameerika pressis, TV-s ja raadios aga esialgsete andmete kohaselt IRN üritusist midagi ei kõneldud. L A E V A S Õ IT : : CAYUGAirlaeval , 7. septembril §.a. kell 8:30—12 õhtul fanfs it haar Pääsmed: §14.00 isikult eelmüügil,helistage 447-9677
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 29, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-07-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770729 |
Description
Title | 1977-07-29-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ; ' : - - : ; : - ; ; t Ä y S ^ - ^ ; ^ f r ^ ^ ; f ' ' ' " ' ' —" " """"" A 1 i •* i • :;i - r"ysSfS:^:PMiS>--i^:^\ 'iv."' : '7--'. • •"-'*"' -:'~7"-i '.V' v^-Y^^yv^ •!.| •••• 395b e l l i ni l" Pevelopment Branch ton Str.o Qüder-secf- „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K-2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja Ipulutuste vastuvõtmine'igal tööp., kl. 9- h.^5 p.l., esmasp. ja neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup, kl. 9 h-.-l p.l. Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00, 6 k. $12.00, 3 k. I8.0Ö. USA-sse: 1 a. |23, 6 k: 12.50, 3 k. $8.50. Ulemere-maadesse: 1 ä. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k. '$9.00.' Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja l'USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75. Ülefne-remaadesse: 1 ,a. $23.50, 6 k. $11.75. Üksiknumber .< Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25.- SecondCläss Mail Regis Ho. 13S1 j g g i B S l i i a B ü Nr. 30 (1433) 1977 REEDEL, 29. JUULIL - FRIDAY, JULY 29 Ju lys kire Eestist •STOKHOLM — Belgradi konverentsiga ühenduses saabus Eestist läände USA kongressile, selle Helsingi otsuste täitmise järelvalve komiteele, Amnesty Internationarile ja UNO inimõiguste Komisjonile adresseeritud kiri, mis on dateeritud 21. oktoobril möödunud aastal ja alla kirjutatud „Eesti demokraatide esindajate" pooli. K i r i on koostatud inglise keeles-ja see,paljastab pärast Helsingi, kokkuleppe sõlmimist Eestis - toimunud inimõiguste rikkumisi. M.h. jutusta; takse, et ainult nädal pärast Helsingi konverentsi lõppdokumendi allakirju- ' tärnist, 8. augustil 1975 tabas traagiline surm eesti luuletajat ja Endla Teatri asjaajajat direktorit Sven Kreeki, sünd. 1930, vanglas, kuhu ta oli paigutatud demokraatlike ideede levitamise ja nende eest võitlemise eest. Ta oli levitanud sotsialistlikku manifesti, mis esi-i tab demokraatlike reformide nõudmist. Ametlikult seletati, et Sven Kreek on elu lõpetanud vabatahtlikult ennast üles puues, vangla . kambris, kuid, nagu kirjas üteldakse:. „Tõsised kahtlused- valitsevad selle ..'seletuse ümber. Ta maeti salaja ja tema matmise paik on teadmata. Võib väga hästj olla tõenäoline, et KGB nägi võimalust tolle eesti patrioodi kõr- . valdamiseks. Igal juhul oli Sven Kreeki varajane traagiline surm otseselt seotud tema poliitilise tõekspidamisega ja 'aktiivsusega.. See oli resultaadiks; tema põhiliste . inimõiguste vägistamisele '.'Nõukogude ' ametvõimüde poolt''. Saabunud kirja alguses konstateeri- • takse, et lääne ajakirjanduses ilmunud- informatsioonide järele on -märgata, olnud teatavat edu Helsingi kokkuleppe täitmisel Nõukogude Liidu poolt. Mitmed • lääne korrespondendid Moskvas on märkinud, et parast. Helsingit, järgnenud aasta jooksul ainult kolm inimõiguste aktivisti, mõisteti vanglasse poliitilistel põhjustel (nimelt Kovalev, Dzhemi-iev ja Tverdolebov), nendest kaks üsna pehmete karistusmääradega. — Kahjuks on need järeldused tehtud ebarahauldavä ja ühekülgse informatsiooni alusel, märgitakse kirjas. - . ; Oktoobrikuus avaldas Moskvas Ju-rij Orlovi grupp täiendavaid andmeid, kinni naelutades, et viimase aasta jooksul tegelikult vangistati 13 inimest usulistel ja poliitilistel põhjustel. Ent ka see arv on kaugel adekvaatsusest.. Siin järgnev, lühike kokkuvõte põhiliste1 inimõiguste rikkumisest Eestis ori vaid pisike osa-samalaadsetest repressiooniaktidest, mida lääne vaatlejad vaevalt on märkinud või on nendele täiesti tundmatud. Kirjas tuletatakse meelde, et kaks ja pool kuud pärast Helsingi kokkuleppe allakirjutamist toimus Tallinnas suurim p.ärast-Stalini-aegne- poliitiline protsess 21.—31. oktoobrini 1975, .kus kaebealuseiks olid Kalju Mätik,; Sergei Soldatov, Mati ' K i i - rend, Arvo Varato ja Artom Juske-vitsh, kelle; süüks peeti, et nad olid UNO poole pöördunud kirjaga, milles nõuti vabu valimisi Eestis selle maa iseseisvuse küsimuses: ; ;. . — On oluline tähele panna, ef samal ajal kui Euroopa riigipead pidasid konverentsi Helsingis Nõukogude kommunistliku partei juhi Brezh-neviga, kes avaldas, valmisolekut täielikult jälgida kokkuleppele, teostasid Brezhnevi julgeolekumehed pa-lavlikuliselt oma aktsiooni. Eestis, ainult 80 kilomeetrit Helsingist lõunapool, teostades 8j^milisi jooksvaid arreteerimisi, korteriW^mbiotsimisi ja ülekuulamisi suurerarvul. Kirjas kirjeldatakse-edasi .kinniste uste. taga toimunud Tallinna .protsessi - ja kaebealuste nõudmist, et UNO eksperdid selgitaksid, kas nende poolt UNO-le saadetud memorandum tõeliselt sisaldas midagi-kriminaalset Nõukogude riigi vastu, nagu väitis prokurör, need nõudmised lükkas kohus tagasi. Kogu protsess oli selge Inimõiguste deklaratsiooni rikkumine, kuigi viimast veelkordselt kinnitati Helsingi lõp.uaktis. Loetak- Tallinna Linna Tütarlaste I Gümnaasiumi (III gümri.) e.i.d!ste õpilaste kokkutulekust osavõtjaid Eesti Majas Stokholmis. Esireas istuvad vasakult Hilda Kallaste-Kibus, Hilda Luts-OraS, Else Tomingas-Lauba, Anlonk Sammul-Juta, Elisabet Mesilcep-Maling, Alide Pastak-Pekkar, teises reas: Maimu Saare-Rejritam, Juta Strauss- Lille, Astrid Mägi-Ohaka, Ene Neo-Povari, Salme Kuldvere-Moviit, Linda Berggren Kanketer, Helga Rensir:Päi • lestik> Anne Koit-Tatter, Marfella Alsson-Jakobsön, kolmas rida: Asta Falk-Gutmari, Reet Talts-Saar, Magda Kint-Rassman, Alma Vanatöa-Everaus, Helje Albo-Sergo, Aino Joandi-Kõmmus, Virve Rebane-Linnuste, Linda Meuman-Kister ja Erna Triumph-Lauba. Foto — Trummer Kotkajärve mets rõkkas terve nädala eesti skautliku nooruse energilisest tegevusest ja elurõõmust. Peale kohalike skaudi- ja gaidlipkondade võttis laagrist, veel osa bussitäis skaute, gaide ja nende juhte Ühendriikidest. Neid ootab paari nädala pärast omakorda Lakewoodi laager. Laagri, ulatuslik tegevuskava jõudis laupäeval lõpule. spordipäevaga ning kulmineerus traditsioonilisel lõkketulel. Pimeduse laskudes, kogunes, unibes sajapealine publik mäe"- kallakule' kõrgetf puude alla istuma ja noorte omaloomingut jälgima.''"'Õhtu .õli'soe ja tuulevaikne, taevas tähine ja lava taustal läikles Kotkajärv tumeda peeglina. Lõkketuli süüdati ja kokkutülejald tervitati sõnavõtuga, milles meenutati möödunud ilusat nädalat, ühist tööd, mänge ja sõlmitud skautlikke sõprussidemeid. Noored esitasid omakorda laule, hu-moorikaid ettekandeid ja isegi moodsad võimlemist, lintide ja tsement-blokkidega, skaudigrupi poolt. Ilusa pildi pakkusid 1 hellakesed haldjali-kus tantsupoimikus metsaloöduse taustal. Esitatu, mis valmis vaid lühikese ettevalmistuse viljana, võeti vastu soojade kiiduavaldustega. Pühapäeva keskpäeval lõpetati laager lipuväljakule kogunemise ja paraadiga, mida juhatas nskm. Ä. Kukk. Noored oma juhtidega rivis-tusid poolkaares lippude ette, kus neid tervitati laagri juhtkonna poolt ja.samas anti üle teenitud spordi-au hindu, skautlikke: .edutust ja males' tusesemeid. Erilise aplausi pälvisid pere-emad, kes pr. Toigeri juhtimisel võimaldasid maitsevaid eineid ligi 350-pealise laagriperele ja külalistele. Neile anti üle toredad puulusikad' laagrimärgiga. Alles hilisel pealelõunal hakkas laägriala noortest, nende vanemaist ja juhtidest tühjenema ja vaikus langes tühjadele laagrialadele. Kõik viisid kaasa .ilusaid.mälestusi"õnnestunud- suvisest Muskoka nädalast. e 0 e/e Elu", f©imetus ja talitus m ja h augustil S/mcpe Day puhul, suletud suvekuudel wWkuni kL 8 õhtul 30. juulil on Sisevõitluste poolest kuulsas Hiina kommunistlikus suurriigis toimusid viimastel nädalatel . dramaatilised sündmused. Mõningate andmete 'järele üheks Mao anonüümseks pojaks peetud Teng sooritas.oma kolmanda tagasituleku võimu juurde. Ta langes ebasoosingusse kultuurrevoluisi-ooni päevil. Aastate järele tuli ta Hiina võimuhierarhia tippu Hima peaministri Chou En-lai ja Mao Tse-lun-gi viimastel elupäevädel,küid kõrvaldati võimult nn. nelja gangsteri poolt, mille juhiks oli Mao lesk Chiang Ching. Raskete sisevõitluste järele kõrvaldati .mõni aeg tagasi nende nelja konspiratsioon ning Teng Hsiao-ping tuli kolmat korda võimu juurde nüüd tagasi. Praegu on ametlikult teatatud, et Tengile on antud, tagasi kõik tema tiitlid ja ametkohad, kust ta omal ajal kõrvaldati. Sellega juhivad praegust kommunistlikku Hiinat konservatiivseteks ja mõõdukateks kommunistideks peetud Hua Kuo-feng, kes omab peagu endise Mao positsiooni, küna peaministri asetäitjana: Chou funktsioonidesse tuli nüüd tagasi- Teng Tsiao-ping. Kolmandaks võimumeheks traditsioonilises või-mutroikas on endine Hiina armee marsha.l Yeh Ghien-ying, kes bn või-muredelil küll ametlikult teiseks meheks. .•••'••.-, Teatati ametlikult, et :m. Shanghai gangsterid eesotsas Mao lese Chiang Chingiga on heidetud välja Hiina kommunistlikust parteist. Selgub ka, et viimastel kuudel toimusid rasked sisevõitlused, kuhu' sekkusid tööiised vabrikutes ja: ettevõtet es. Selles võitluses purustati palju vabrikuid ja nende sisseseaded said kannatada. Olukorda halvendas veel. möödunud aastane maavärisemine ja sel aastal oli väga nigel lõikus. Uus võimutroi-ka on teinud suuri nisuoste Kanadast, Austraaliast ja mujalt, et suurt näljaohtu leevendada. NEW YORK (ME) ^-Ikestatud Rahvaste Nädala demonstratsioon langes siin kõrvetavale kuumusele, kus kraadiklaas tõusis varjus üle säja!$ pügalale (üle 38 kraadi Celsiust). Aktuse ajal Central Pargis päikesepaiste all pool osa publikust ei kannatanud seda enam välja, joostes eemale puude alla varju Pühapäeva hommikul oli kaasahaarav teenistus suures 5. avenüü St. Patrick katedraalis, kust rangkäik siirdus parki rallyle. Selles võig olla tublisti üle tuhande demonstreerija paarikümnest rahvusest. eear 3. ja 4. septembril Aafrika kahe kommunistliku riigi, Moskva sõiduvees oleva Abessiiniä. ja kommunistliku Somaalimaa vahel on puhkenud võitlused. Somaali kommunistidele ei meeldi, et Moskva ja Angoolas asuvad kuubalased kinnitavad kanda Abessiinias. Eestlaste kolonn oli üks suuremaid oma 160-pealise osavõtjaga, milles oli rohkelt - noori ja sini-must-valgeid lippe. Noorte kõrval oli astumas ka mitmeid hallipäiseid Eesti Vabadussõja veterane — mis kuidagi meenutas kunstnik Maksolly tuntud maali kolme-.sugupõlve võitlusest Eesti vabaduse; eest.- : . •; }: New Yorgi E. / Vabadussõjalaste Ühing oli peakorraldajana teinud tõhusa töö koos Long Islandi Eesti Seltsi; ja EVÜ, N.Y. gaidide j;t. kaasabil. Eesti kolonni ees kandsid rahvariietes noored tüdrukud suurtel kilpidel tähti, mis kokku lugedes moodustasid nime ESTONIA, Rongkäigu peas oli lippude kolonn,- kus kanti iga osavõtva rahva lippu, eestlaste rahvusvärve kandis üliõpilane Martin Suuberg, kes Võidupüha ajal oli Long Islandil sütitavaks peakõnelejaks. Viiulikunstnik mag. Arvi Re-basoo hoidis rongkäigu kõrval ja hiljem pargis ja Manhattanis jalgrattaga ringi sõites, ühe ;käega kõrgel tuules hästi lehvivat sini-must-yalget nailoni ippu, mille ta oli saanud N . Y . yõimlemisrühma tegelasilt, kes olid toonud kohale hulga rühikale kuuluvaid Eesti lippe. Eesti kolonni ees. kanti poole tänava laiust rahvusvärvides kangast, millel' oli suurelt peale Õmmeldud tekst — Freedom for Estonia! Selle olid valmistanud L.I.E. Seltsi tegelased. Tavalisi plakateid oli seekord vähe ,läinud aastal olnud nendega mingeid „pahandusi" ja nüüd suruti nende toomist tagasi. Aktusel ja rongkäigul mängis kuulsaks saanud korealasest Rev. Mooni orkester. See oli hea ja koosnes eranditult • noortest, kaasaarvatud selle dirigent. Kõned olid kuumuse tõttu lühikesed, esines kolm ameer riklast:: — ,N.: Y; osariigi sekretär M. .Como:, Köngressiliige M. Biaggi ja N.Y. linnapeaks kandideeriv B. Farber. Biaggi ja Farber haamerda-sid naela pihta: nad nõudsid okupeeritud või orjastatud rahvastele vabadust, ja, ütlesid, et inimõiguste nõudmise väärtus on siis omal kohal kui seda ei nõuta mitte üksnes Aafrikas või mujal mõne. maa või rahva kasuks, vaid eranditult kõigile rahvastele maailmas ja eriti neile, kellede, pärast see Ikestatud Rahvaste; Nädal ön käiku tulnud. Suurt vaimustust tekitas Krimmi-tatarlaste hea rahva-tantsutrupp. Kavas oli trükitud -ka eesti rahvatantsijate esinemine, keda aga kohal ei olnud. Osavõtjate hulgas kuuldus soove:, et. IRN märkimine edaspidi peaks toimuma ajaliselt muul ajal kui. ilmad soodsamad ja et rongkäik peaks olema ka mitte pühapäeviti vähesele publikule vaid laupäeval. Seekordsete ürituste peakomiteesse kuulus eestlaste poolselt E. Lipping, kes on selle sekretäriks. Rongkäigus oli aga teiste hülgas peagu kümmekond org. esimeest või nende asemikku, mõned ERK juhatuse liikmed ja teisi tuh- : tud eestlasi.. Kaks N. Liidu esindusest Sõjaline konflikt iibya ja Egsptuse K : vahel Möödunud nädalal puhkesid võitlused Liibüa^ja Egiptuse vägede vahel. Egiptuse õhukaitsekähürid lasksid alla kaks Liibüa jet lennukit ja hävitasid 40 tanki, Surmati 30 Liibüa sabotööri ja 12 võeti vangi. Egiptuse võimud teatasid, et tema endise liitlase Liibüa väed ületasid riigi piiri ja selle tõttu puhkesid ägedad võitlused. Liibüa diktaator koi. M. Khadafi saatis mõni kuu tagasi konvoi 30.00®- de moslemiga Kairo suunas teele. Kuid Egiptuse president Sadat keeldus neid sisse laskmast, kuna M, Khadafi on veendunud kommunist ja kogu selle kampaania eesmärk oli Egiptuses kommunistliku valitsuse võimule panek. Kauaaegne vaen põhjustas lõpuks sõjalise konflikti Egiptuse ja tema väikese naabri vahel. Egiptlased ei kannud kokkupõrgetes surmaohvreid. Oli ainult haavatuid. Lõpuks teliti vaherahu. N. Liidu teadete agentuur Tass teatab, et N. Liidu ilmajaama meeskond Kanada Articas ei teeni N. Liidu sõjalisi eesmärke. Teatavasti teatas Reuter, et venelased on asetanud Kanada Arukasse kolme miili piku-sele, kahe miili laiusele ja ühe miili paksusele triivivale jääpangale oma ilmaj aamä ning keegi ei tea, mida venelased seal teevad. N. Liidu ilmajaam on vähem kui 300 miili Kanada sõjalisest baasist ja Kanada peab seda jääpanka oma territooriumiks. Venelased aga väidavad, et jääpank kuulub rahvusvahelistesse vetesse. Itaallased ostavad Kanadas maaa Itaalia rahamehed kardavad kommunistide võimuletulekut, ja os tava il Kanada lääneproyintsides Manitobas ja Saskatsevanis. üles farme makstes nende eest kõrgemat tasu, kui.teised. Provintsid keelustavad välismaalaste maaoste, sest seal oh võimul sotsialistid ja neile ei meeldi, et Ilaalia kapital kommunismi eest põgeneb Kanadasse, • olevat ametnikku, kes ei teinud saladust oma kuuluvusest sinna, kui neile IRN tegelased tahtsid pakkuda nädala propagandakirjandust, jälgisid • kirikuteenistuse, rongkäiku ja miitingut. Kohalikus ameerika pressis, TV-s ja raadios aga esialgsete andmete kohaselt IRN üritusist midagi ei kõneldud. L A E V A S Õ IT : : CAYUGAirlaeval , 7. septembril §.a. kell 8:30—12 õhtul fanfs it haar Pääsmed: §14.00 isikult eelmüügil,helistage 447-9677 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-29-01