Meie Elu = Our life, April 7, 1977

              asax
,7. — THÜRSDAY, ÄPRIL 7 ,^Ieie Elu" nr. 14 (1417) 1977
Valitsuse eelarve, mis parlamendis järgulisele elimineerimisele juba
ette kanti neljapäeva õhtul, on vähe- käesoleva aasta, 14. oktoobrist,
ütlevaks pühademunaks, mis ei too Oleks ettevaatamata otsida Kanada:
erilist pühaderõõmu. Eelarve oluli- majandusele kiireid lahendusi, nii j
seinaks informatsiooniks on hinna- meeldivad kui need ka ei oleks", är- j
ja palgaköntrolli jätkumine, ilma vas fmantsminister. ,,SeUele kiusatu-milleta
inflatsiooniline spiraal võib sele tuleb nüüd vastu seista ja loota,
puhkeda uuesti, nagu märkis fi- et elanikkonna usaldus majandusse
nantsminister Donalrf MacDonald,taastuks iseenesest tulevikus ja še>'
opositsiooni ja organiseeritud töölis-le poole-peame püüdma",
konna pahameeleks. Eelarve korras on tihendatud re-
Uus eelarve ei paku lootusi üha gistreeritud elamuomandi sääst-kestva
tööpuuduse leevendamiseks plaani selliselt, et see ei palm mat­ega
uusi pidureid inflatsiooni pidur- sudest kõrvalehoidmise võimalusi,
damiseks. Viimast rõhutab asjaolu, nagu seni. Maksusoodustust dividen-et
valitsus loodab kulutada eeloleval tidelt on tõstetud 50 protsendile se-aastal
9,8% enam, kui äsja lõppenud nise 33 protsendi asemel. Kolmele
eelarveaastal. Alaeksistentsis elune- aastale pikendati ka 5 protsendile
va/d- vanad ja pensionärid ei saa uue ^oratoorium" majanduslikelt in-eelarve
korras midagil uut, vaid pea- vesteeringuilt, mis on seni olnud po-vad
leppima senisega. Töötuid ootab sitiivne ja ergutav soodustus. Im-endiselt
loodetavate tööandjate uste porttariife vähendati importidelt
tagant töötaolu asutuste uste taha arenevatelt maadelt kohvi, apelsiini-käimine
lootuses, et abirahad neile mahlade ja banaanide pealt. Valis-siiski
maksetakse. investeeringuid tahetakse julgustada
Seega ei ole riigieelarve korras maksuvaba olukorra pikendamise
pakutud elanikkonnale! vajalikku op- läbi.
timismi tulevikuks, kuigi finantsmi- Nagu eeltoodust nähtul), (puudub
nister usub, et teatud stimulust era- eelarves otserünnäk Kanada mäjan-sektoris
on antud maksude redut- duselu silmapilgu raskustele. Puu-seerimise
näol kuni 1,17 miljardit dub üldine programm tööpuuduse
dollarit. Kanada majandus koos in- leevendamiseks. Maksumaksja sääs-flatsiooni
ja tööpuudusega on jäe- tud tulumaksude näol on sedavõrd
tud peagu saatuse hoolde kuni kord ebaolulised, et need suudaksid jul-pikaajalised
korrektuurid hakkavad gustada uuteks ostudeks. Riiklikus
iseenesest ilmnema. Pole siis ime, maksukäibes olev defitsiit on üha
Mii opositsiooni parteid ja organi- suurenemas ja inflatsiooni tõstmas,
seeritud tööliskond on | poliitilistel Kanada võistlusvõime välisturgudel
põhjustel asunud sügavalt kriitilise- on nõrkja sellisena püsiv.
Ie( seisukohale,'kuigi omaltpoolt mi- 1977/78 a. eelarve on selgeks tõen-dagi
konstruktiivset pakkumata. diks, et valitsus ei ole suuteline an-
Kuigi riiklikeks avalikeks töödeks tud kriisis otsustavaid samme ette
ja noorte eriprogrammideks valitsus võtma kahel põhjusel. Esiteks, sise-tõstis
eelarve seda osa 358 miljonilt riiklikult poliitilistel põhjustel, et
dollarilt 458 miljonile dollarile, siis mitte kaote valijaskonna osalisi
annab see tööd vaid 50 tuhandele hääli. Teiseks välistel põhjustel ka
inimesele üheks aastaks. Küsimu- mujal süveneva kriisi survel, mis
seks jääb. millest peavad elama üle- sunnib ka teisi maid püksirihma pirn
jäänud 950 tuhat töötut selle eelar- gutama. Nii jääb püksirihma pingu-waasta
jooksul? Milliselt on eelarve- tamine ..ka ..Kanada ..valijaskonnale
Ime maksusääst 1,17 miljardi dollari veel mõneks ajaks ainsaks endakait-suuruseš
võimeline tööpuudust lee- se vahendiks, et mitte sattuda räästa
vendama, on lahtine küsimus. NDP alt vihma kätte, mis sünnib siis kui
liider Broadbent märkis* et analoo- viimased veeringud on kulunud ja
gilised vahendid ei ole tööpuudust uusi juurde tulemas ei ole. Lahti
AKWAAISEL TEEMAI
ussi
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI. ÜHISPANGA
madalaid laenuiiitressimäärasid.
e • • 0 0 0 O* O•0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
0/0
• Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse'
puhul kindlustatud 110,000.00 ulatuses. ' : : ,:V
'"""IHTTTl J
'aa
India viimaseil valimistel sai mitte ainult India moskvämeeliie komi
munistlik partei hävitava kaotuse osaliseks, vaid Moskvaga flirtimise pä­rast
kaotasid 30 aastat võimul olnud Kongressipartei ja selle partei juht
Indira Gandhi ja tema kontroversiaalne poeg Sanvai isegi oma parlamendi­liikme
kohad. Indira Gandhi poolt sõlmitud sõprusleping Moskvaga võe­takse
kaaluin|sele jä võibolla tagasi. Uus valitsus on juba alanud tiheda­mate
vahekordade jaluleseadmist USA, Kanada ja teiste vaba maailma,
riikidega. India valitsusevahetus loob täielikult uue olukorra India ookeani
piirkonnast
India kroonimatäkš kuningannaks kõrvaldas USA kitsendused Indiale
Eemalseisjaile; võib-olla peagu
märkamatult on hakanud pöörduma
ameerika kirjandussõprade huvi
möödunud aegu käsitavale kirjandu­sele.
Aastad sajandi algusest kuni
1930-ndateni tõusevad mineviku,
unustusest ja hakkavad looma pae-ludes
unistusi. See oli siis, kirjuta­takse,
millal maa, vesi ja õhk ei ol­nud
veel roo j astatud, millal mürin
ja kolin ei kurdistanud kõrvu,, millal
neeger käitus talutava, tagasihoidlik­kusega,
naaber tundis naabrit, seksi-vulgaarsus
ei valitsenud keelt, teat­risse
ja kontsertidele mindi viisakalt
riietatuna . . . -
. Minevik, kuigi- ehk mitte just sa­jandi
algus, vaid ajajärk Vabadussõ--
jast kuni 1939. aastani .tõuseb, kä
eestlaste .mälestustes elama kuldse
albumina,' Nende mälestustes, kelle
elupäevade pikkus seda võimaldab.
Ja nende mälestustes, kes on võime­lised
omandama tõdesid minevikust.
Ja ikka või enamasti liitub sellesse,
mäl.estuspühapäeva kevadpühade. r,ä-dal.
Seal on Suur Reede — päev, mi
ela igas eesti-kodus peeti nii vaikseks
ja pühaks, et rohigi ei kasvanud, kui
maa juhtus, olema sel päeval juba
lume alt väljas ja vaba. Ei töötanud
keegi juba neljapäeval, ammugi
;,päike mängima". Seda ütelust tunti
eriti Kesk-Eesti lõunapoolsemates
osades-. : •'' '.
Ning suur ja lunastuslik vabane­mistunne
haaras ühtviisi ja võimsalt
nii yanu kui noori. Juhtuski, et pü­had
olid varajased ja põllud veel
maetud lumehangedesse, saanid
rõõmsate noortega ikkagi sõitsid kü­last
külla ja talust tallu, kuljused ho­busel
kaelas ja lõõtspill uljastes kä­tes
teatasid1 juba kaugele ette kuulu­tust,
et vahutav õllekann, kollased
kohupiimakorbid ja suur korv vär­vitud
munadega olgu nüüd käepä­rast
valmis. .
"Oligi siis kalendrikevade algus ju­ba
seljataga või alles ees,- kevadpü­had
ikkagi tõid tõelise kevade maj­ja.
Igal külal oli oma erinev ilme,
igal vanal talul oma teistest erinev
hing. Selle kõik olid loonud raudras-ked
sajandid, millal Vene tsaar va­litses
ja riisus mõisniku laia -selja
varjus ning Eesti pinna põlisel pere­mehel
tuli jälle kord omandada oina
maa ja vara uue verehinnaga. \
.Nõnda.oli see veel sajandi alguses.
Kuni Vabadussõda oli teinud lõpu
võõra võimu ahnitsustele, ülekohtule
peetud peaminister Indira Gandhit,
tabas viimastel:. valimistel maalibise-mis-
kaotus. Vaatamata sellele, et ta
oli 11 aastat suurte võimupiiridega
Indias peaministriks olnud ja tema
kohta üteldi, et Indira on India ja
India on Indira. Valimistel hääletas
320 miljonit inimest tema Kongressi­partei
vastu. 81-he aastase M. Desai
Rahvapartei ^pühkis ühe hoobiga
Kongressi partei minema, milline oli
30 aastat, alates India iseseisvaks
saamisest peale Indias olnud võimul.
India onpraegu oma üle 60p miljoni
elanikuga ' maailma kõige ^-suurem
abi saamiseks.-
Möödunud India valimiste ajal
sõimas -N. Liidu! .ajakirjandus kogu
aeg Rahvaparteid poliitiliseks par­teiks
mis, koosneb CIA agentidest,
kus ostetakse USA rahaga hääli. Lan-
.seeriti ka muid taolisi süüdistusi.
Lääneriikide ajakirjanikud Moskvas
arvavad, et N, Liit asub India suh­tes
praegu äraootavale seisukohale.
Indira Gandhi ja Kongressipartei pa­handas
rahvast veel oma sund steri­liseerimise
: seadusega. India rahva­arv
kasvab väga kiiresti, kuna loo­muliku
rahvaiive protsent on 2,5
demokraatlikus korras valitsetud i aastas. India on aga1, juba praegu üle
mitte reedel, laupäeval ja kevadpü-
Feevendanud varem ega tee seda kä seks küsimuseks jääb siiski, mis on! hade esimeselja teisel päeval.
see võim, kes kord sunnib valitsust Kuid kevadpühade hommikul pidi
Opositsiooni rahustamiseks vihjas (ja valitsusi) ka oma püksirihma
finantsminister võimalusele, et hin- pingutama? .
na-ja palgakontroll võib tulla järk- 'V.-
OIIIIIIIIINIIIM
riik. Indira Gandhi ja ka tema kont-roversäalhe
poeg Sanvai kumbgi ei
pääsenud valimistel parlamenti.
Kuid tund aega pärast valimistu­lemuste
teadasaamist kaotas peami­nister
Indira Gandhi erakorralise
seisukorra ja kõik kodanikevabadus-te
piiramised ning tsentsuuri. Vabas­tas
suurema osa poliitilisi vange, mis
olid tema valimiste kaotamise pea­misteks
põhjusteks.
M. •Desai poolt juhitud Rahvapar­tei
ja temaga koalitsioonis olevad
parteid saavutasid absoluutse ena­muse,:
sest nad said 542-he kohalises
parlamendis 355 kohta. Kongressi­partei
sai ainult 153 kohta. Kuid ka
moskvameelne kommunistlik partei
rahvastatud ja riik ei suuda seda
suurt juurdekasvu enam toita. Kuid
opositsioonipartei, koputas rahva
meeleoludele ning eriti maal, hääle­tati
Kongressipartei vastu.
Praegune,peaminister M. Desai oli
varem Indira Gandhi valitsuses ma­jandusministriks,
kuid 1968. a. tek­kisid
tal peaministriga lahkhelid. I,
Gandhi laskis ta isegi vangistada ja
ta sai lahti alles siis, kui valimised
välja kuuliitadi. Kuid Kongressipar­tei
kaotusele aitas kaasa ka veel as­jaolu,
et India Gandhi viimase valit­suse,
üks tähtsamaid ministreid J.
Ram lahkus valimiste väljakuuluta­misel
..valitsusest ja. asus opositsioo­ni.
J. Ram sai nüüd uues' valitsuses
viis parlamenti ainult 1/3 oma senis- peaministri teiseks abiks.'
test rahvasaadikutest. Võidukas Rah-ja
julmusele, Mrnesftäitis usk ie- * vapartei pn vaga noor partei,, sest
O (D O
LUGEJA KIRJUTAB
. . . » » i m » « « ^ m « m l M I. I I J U Illil III
(Algus esiküljel)
surma korral tähtsusetud, viib
tälunästussd uskujad taeva õnd­susesse.
Kas võib keegi dma
elus rohkem pärida kui igavest
elu?; ,' ;•
Jeesus ei pea kunagi muutu-nna
tavaliseks ajalooliseks isi­kuks.
Niipea kui keegi peab te­da
vaid geeniuseks, erakorralis­te
võimetega meheks ja kõrvu­tab
teda teiste väljapaistvate
Isikutega, niisugune Kristus po­le
küll patukustutaja ega igave­se
elu kinkija ega surma võitja.
Jätkem Kristus limastajaks ja
ärgem saagem kreeklaste sarna­seks,
kelledele Kristus õli ruma­luseks
ja ärgem saagem juuti­deks,
kelledele Kristus oli ja on
jõleduseks. Vaid olgem ja saa­gem
Jeesusse Kristusse usku
taiks ja seega Jumala armu osa
listeks. Nii et võijcsime tunnis­tada
koos Rooma sõjapäälikuga
risti juures: ,,See oli tõesti Ju­mala
Poeg".
Aga ristiusu peatükk jääks
pooleli Kristuse surmaga. Kui ei
õleks Kristus üles äratanud, siis
oleks ka meie usk jä jutlus tü­hine
nagu Paulus Pühast Vai­must
juhatatuna ütleb. „Aga
rfüüd on Kristus surnuist üles
äratatud ja on saanud esime­seks
nende seast, kes on läinud
hingama". Tõepoolest nädala
esimesel päeval läksid naised jä
jüngrid haua juurde, kustVkivi
oli ära veeretatud, et1 nad võik­sid
sisse vaadata ja näha, et Jee­sust
seal enam ei olnud. Jeesus
ilmus jüngritele ja 500Lle ja kin­nitas,
e>^ta on elu Issand, kes
patu on kustutanud, sjurma ja
põrgu üle võidu s1 ajanud.
Kui vahel on inimesel tunne
nagu ei olekski Jumalat, —
näiks nagu iga inimene ja rah
vas toimetab oma meelevallaga
hädasid ja rahutusi vabritseeri
des, jäägu siiski kindel usk, et
ülestõusnud Jeesus elab ja va­litseb
ja ütleb kinnitades „Vaa
ta ma olen iga päev teie juures
maailma otsani"o .See' on
(Algus esiküljel)
meeskoor laulis Türnpu Sanctuse.
Järgnes jutlus piiskop Raudsepalt.
Meeskoor laulis-, jumalateenistuse
lõpposa kestel veel Franz Schuberti
laulu Püha. , .
Pärast jumalateenistust toimus
EELK konsistooriumi vastuvõtt kut­sutud
külalistele. Selle jooksul kõ­nelesid
ja esitasid oma õnnesoove
ning tervitusi ning ulatasid.kingitusi
äsja ametisse ' õnnistatud piiskop
Raudsepale peapiiskop. Veem, piis­kop
Danell nii enda kui ka Stokhol-rhi
piiskopi Strömi nimel, kes oli ta­kistatud
tulemast vastuvõtule, praos­tid
Tõldsepp ja Taul, õpetajad Täk­kel,
Raidur, Vaga ja Jaan Rebane
ning Ülemaailmse Eesti Kesknõuko­gu
ning selle liikmesorganisatsioo-nide
nimel Kippar. Lõpuks piiskop
Raudsepp tänas tervituste eest.
Piiskop Raudsepp võttis Stokhol-mis
esimest korda osa ka EELK
konsistooriumi täiskogu koosolekust.
Tema auks korraldati Rootsi pealin­nas
terev hulk koosviibimisi jä vas­tuvõtte.
Ta pöördus koju Kanadasse
möödunud nädala teisipäeval.
pingLite pühadusse ja, silmadesse si­gines
julge vaade homsesse.
Nüüd olid kevadpühad, Veed olid
kas juba voolanud või tõotasid vars­ti
kohiseda. Lilled naeratasid päike­sele
vastu ja päike silitas neil päid,
maa nagu ohkas korraks enne .valge
lina alt ringutades ülestõusmist —
jä siis ootasid eesti meest põlistalud
oma lugejate mõtteavaldusi — ha !'de põllud, kukkus kägu ja • laksu tas
neid mis ei ülitu ajalehe seisukoh­tadega*
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida] ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Meie' Elu" avaldab meelsasti
BÖpElased on mures
töö!
eela rve
(Algus esiküljel) '
Uues eelarves on veel suuri sum­masid,
et muretseda tood .töötutele
noortele. •
Asutatakse erilised bürood, kuhu
on võimalik kodanikel -suunata kaeb­lusi
politseiasutiste ja.ametnikke te­gevuse
vastu. • :
Hoolitsetakse selle eest, et koda­nikud
oleks paremini informeeritud
valitsusasutiste tegevusest. ' Väike­töösturitele
antakse odavaprotsendi-list
laenu ja tehakse muid soodustu­si.
Asutatakse noüandlad, kes. õpeta­vad
neid nende tegevuses.
Mõlemad opositsiooniparteid olid
üldiselt esitatud töökavaga nõus.
Kuid ametlik, opositsioon esitas siis­ki
uusdemokraatide \ umbusalduse
avalduse, mis tuleb hääletamisele 18-
dal aprillil. Kuid liberaalid toetavad
praegust valitsust, sest nad.ei soovi
valimisi, kuna gallup näitab nende
partei populaarsuse langemist, siis
praegune valitsus võimule.
lootus usus ja selles lootuses
soovime üksteisele õnnistatud
Ülestõusmispühi.
Peaminister P. E. Trudeau ja libe­raalide
partei juhtkond üle Kanada
viibis mitu päeva Torontos konve­rentsil,
et väljatöötada uut prog­rammi,
milles domineerisid Kanada
ühtluse küsimus, Quebeci iseseisvu-se
taotlused ja tööpuudus.
Pressikonverentsil küsisid Toron­to
ülikooli üliõpilased ja ülikooli lõ­petajad
peaminister P. E. Trudeault,
et mida neil tuleb hakata tegema pä­rast
ülikooli lõpetamist, kuna töö
väljavaated on tööturul vaga nige­lad.
P, ,E. Trudeau vastas,, et valitsus
ei ole kohustatud ülikoolide lõpeta­jatele
tööd muretsema. Ta leidis, et
võibolla on. ülikoolide lõpetajaid Ka­nadas
liiga palju. Soovitas, minna vä­lismaadele
tööd otsima.
Kuid Kanada valitsus toob suure
tööpuuduse ajal' kogu aeg uusi im­migrante
sisse ja kõik tänapäeva
maailma rahvad arvavad, et Kanada
on kohustatud kõikidelt maadelt
kõiki sooviavaldajaid Kanadasse vas­tu
võtma ja ka siia illegaalselt turis:
miviisaga tulnud isikuile tööd ja kui
nad tööd ei leia siis sotsiaalabi and­ma.
Indias on suur arstide, puudus.
Kuid India arste asub. Kanadasse
massiliselt ja Indiast saabunud im­migrante,
keda kõiki loetakse kõrge­ma
klassi inimesteks, arstideks, pan
gaametnikeks jne., loetakse Toron­tos
juba üle 50.000.
Kui Aasiast ja Aafrikast immig­rantide
vool Kanadasse senisel viisil
jätkub, siis on see. ühesuunaline,
sest valgenahaline kanadläne ja Ka
nada ülikoolilõpetanu ei leia tööd
praegu Aafrikas ja Aasias. Kas ei te­ki
Kanadas varsti olukord, kus eelis­tatud
värvilised immigrandid Aasiast
ja Aafrikast .okupeerivad kõik Kana­da
paremad töökohad ja praegused
Kanadlased, mille hulka kuuluvad
ka Kanada eestlased sattuvad sama­sugusesse
olukorda, kui on praesu
Kanadas Kanada algelanikud indi­aanlased,
kes elatuvad enamik valit­suse
sotsiaalabist.
Kanada loeb. oma kohuseks ka USA
väejooksikuile ja desertööridele üles­pidamist
anda. Ta võttis vastu Tshii-li
kommuniste ja Idi- Amini põg-enik-ke.
'••/:.••;• •: " ••
ööbik oma väsimatut laulu läbi hui
lutavsooja, toominga- ja sirelilõhna-desse
ning sinisumedasse hämarus­se
uputatud öös . . . V
Sellesse aega rändavad mõtted ta­gasi
igas ilmetus'kevades, seda aega,
millal päike mängis ärkavas kevad-
.pühade hommikus ja inimese, .vaba
eestlase südames, tahaks elada uues­ti
läbi:
Aga kuigi tuleb igal aastal kevad
ka üle kodumaa, nauditakse seal ke­vadpühi,
samasuguse murest täide­tud
ja minevikku ihkava südamega,
nagu teeme seda meie võõraste maa­de
erinevates tingimustes.
. Kadunud on kõik see, mis kätkeb
endas rahva igipika mineviku ja
põlvede töövaeva elavaks saanud
.tunnistajad külade ja talude näol
ning toob südamesse kevadpühade-hommikuse
naerva päikese. Eesti põ-lisvana
külad ja taluhooned nende
tugevate ristnurkadega ning sammal-:
dunud katustes põlvest põlve edasi
elava eesti põllumehe hingega • ei. ek­sisteeri
enam. Kasvavad kiiresti mä­lestuste
sambia alla endiste uhkete
külade ja talude nimedki, kaob ööbi-kulaul
sealt, kuhu põldudevaheliste
salude .asemele- on tekkinud lageil
me tud kolhoosipõllud või heinamaa
dele soised padrikud. Muutunud, ja
muutumas,on keelegi kõla ja kõne
luste sisu.; ;
Ainult inimese süda teab, et surm
ei ole igavene võitja, süda tunneb,
usub ja igatseb uut ülestõusmist
surmast.
Kas ei ole kevadpühad selle kinni
Uis ja tõotus? Kuid kas sündis Kris-tusegi
ülestõusmine ainult omal
iõul või vajati selleks truuks, jäänud
südameid ja tugevaid, hauakambri
ust vabastavaid käsi? • r
Täna, sel- kevadpühade hommikui
ei mängi, päike eestlaste südameis
kodumaal ega üheski paigas mujal.
Aga kustunud, kadunud ega surnud
ei ole päike ometi. Ka see päike, mis
naeris ja mängis toona Eestis. Ta
ootab oma rahva hingele ja põlisva-näle
ajaloole truid südameid. Süda:
mete tõeline ja kustumatu teojõud
usus, kindluses ja truuduses on või­meline
veeretama kaljurahnusid ka
eesti rahva surmakoopa ukse eest.
Ja siis..... siis saabub ükskord jäl­le
' sellinegi kevadpühade hommik,
millal päike mängib ja laulab vaba
eesti rahva südameis ning töös ja
hooles võivad hakata uuesti tõusma
eesti külad ja talud. Ülestõusmine
toetub truudusele ja ülestõusmises
on elu. .. v
Johannes Kaup
see moodustati suure; kiirusega ai
nult pärast seda, kui mõni kuu. taga­si
Indias valimised välja kuuludati.
Partei koösiieb erinevatest ringkon­dadest
tulnud poliitikutest, sinna
xuulub maaomanikke, tööstureid,
usufanaatikuid jne. Praegust peami­nistrit,
peetakse fanaatiliseks. kom­munismi
va staseks j a omas vali mi s-kampaanias
ta kritiseeris teravalt
Indira. Gandhi poolt sõlmitud sõp-ruspakti
N. Liiduga. Ta liitjas võtta
kaalumisele selle pakti ülesütlemise.
Süüdistati, et selle paktiga püüti In­diat
.viia ;N. Liidu riikide blokki. Tea-tavas
ti sooritas India omal ajal koos
N. Liiduga sõjalise liinnaku Tda-Pa-kistani
vastu ja see riik vallutati
ning selle| asemele asutati kommu­nistlik
Bangladeshi rahvavabariik.
Indira Gandhi viis India aatomrelvi
omavate riikide perre, sellega, et ka­sutas
Kanadast .mittesõjaliseks ots­tarbeks
ostetud aatomreaktorit aa­tompommi
valmistamiseks/mis Ka­nada
poliitilistes ringkondades on
tekitanud palju pahameelt.
Oma ;valimiskampäänias;lübäs või-muletulnud
Rahvapartei paremaid
vahekordi USA, Kanada ja teiste lää­neriikidega.
Uus peaminister märkis
ka, et .tal ei ole - usku aatomrelvades-se.
Kuid juba Indira Gandhi viimas­tel
valitsusaastatel muutusid vahe­korrad
Moskvaga külmaks. N. Liit
taotles sõjalisi baase India territoo­riumil,
mida Indira Gandhi venelas­tele
ei lubanud. Moskva jälle keeldus
Indiale lubatud relvi, lennukeid ja
tanke andmast. Moskva eesmärk oli
Indiat muuta .täielikult Moskva liit­laseks
ja eriti Hiina ja XJSA vasta­seks.
India hääletas ; alati koos nn.
kolmanda maailma riikide blokiga
USA vastu ja N. Liiduga koos. Nüüd
isto Mutual Fund LM,
1. aprillil aktsia hind $4.92
145 King Street West, Süite 9(
Toronto M5H 3 M — tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
Küsitakse, et kas Indiat on võima­lik
otstarbekohaselt valitseda, kui ei
ole valitsusel võimalik rakendada
erakorralisi abinõusid: I. Gandhi pa­ni
erakorralise' seisukorra• maksma,
et vältida riigi majandust kahjusta­vaid
suuri, üldstreike ja muid töö­seisakuid.
Loodetakse siiski, et In­dia
administratsioon ja sõjavägi on
küllalt võimas, et ära hoida segadusi
ja kaost. Indira Gandhi valimisloo-sungiks
oligS, „päästame India kao­sest
ja segadustest". Opositsiooni
loosungiks oli Säilitame India de­mokraatia,"
•
Vaataniata Indira Gandhi suurele
kaotusele arvatakse, et tuleb aeg,
kus Kongressipartei ja Indira Gand­hi
võib jälle võimule tagasi tulla, sest
praegune poliitiline koalitsioon võib
laguneda ja peaminister M. Desai on
juba 81-he aastane. Momendil on In­dia
valimised Moskvale suureks ta­gasilöögiks
ja demokraatia võiduks.
AJK
öskva viha ei ärrita
Carterit
USA välisminister Cyrus Vance
kohtus esmakordselt Moskvas vene
diplomaatide ja N/ Liidu kompartei
peasekretäri L. Brezhneviga. Kõneall
oli relvastuse kontrolli kokkulepete
pikendamine. L. Brezhnev ja teised
venepoolsecl esindajad esinesid ilm­selt
väga pahastena ja vastastikused
ettepanekud lükati kõik tagasi. C.
Vance reis ei armud tulemusi, kuid
relvastuse kontrolli kokkulepete as­jus
tullakse uuesti kokku mai kuul
Genfis. President J. Carter ei olnud
venelaste käitumisest sugugi üllata­tud
jä ta märkis, et kui Genfis nn.
SALT II kokkulepped toime ei tule,
siis tuleb alata uut relvastamist.
Väljakuulutatud pressi konverents
ei tulnud toime, sest L. Brezhnev
lihtsalt ignoreeris ajakirjanike küsi­musi.
Pärast C. Vance lahkumist
Moskvast andis N. Liidu välisminis­ter
Ä. Gromõko T.V. ees pressikon­verentsi,
kus ta ärritatult ja viha­selt
süüdistas C. Vanced ja USA; dip­lomaate,
et need on annud avalik­kusele
läbirääkimiste nurjumise
kohta valeteateid.
iga uus tellija aMab kaasa sisuka
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, .958 Broadview Ave., Toronto,
• Ont. M4K 2R6' Canada © Tel; 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp,, kl. 9 h.-5 p.l., esmaspfja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. S20.00,
6 k. Sl 1.00, 3 k. S7.00. USA-sse: 1 a.
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maadesse:
1 a. S24.00, 6 k. $13.00, 3 k.
S8.00. .<:
Kiri- i a lennunosti lisa: Kan?/das ja
USA-s: La. $11.50^6;k.;$5.75.
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$11.75. Üksiknumber .350. Kuulutus-hinnad:
1 toll ühel veerul: esiküljel
S3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00.
„OUR LIFE" — „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Go. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 ® Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja' S.
Veidenbaum. ,;
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 Luhmänn Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
..MEIE :ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.