Meie Elu = Our life, February 3, 1978

              — FRIDAY, FEBRUARY S eie Ek* nr. S (1460) 1978
tas
Vanemgaidide koor laulab Taliharjapeol Eesti Majas. Foto ^ S. Preem
Pühapäeva pealelõunal toimus Ees­ti
Gaiderite Kogu Kanada Koondise
,,Talihari 78" Eesti Maja suures saa,
• - Ils. •
See traditsiooniline „Talihari" oli
Järjekorras juba kaheksas ja on en­dale
võitnud kindla Ja püsiva publir
kii, kes seekordki täitsid suure saali.
Kahjulis koosneb see publik pea­gu
eranditult keskelalistest ja vane­matest
kaasmaalastest, kuigi kõik
korraldajad, esinejad ja kaasaaita-jadki
on peamiselt noored ning ena­muses
nägusad rahvarõivais neiud.
Kus on meie iilejäänud noorsugu?
. Seekordne ,iTalihäri" oli' pühenda­tud
A. Hv Tamrnsaare 100 a. juubeli
V tähistamiseks ja- K. Ristikivi rmäles-
. tamiseks. i ^
: Eeskava ahil Ingrid Heinmaa esi­tas
meeldi\'alt osa oma' koostatud
. luulepõimikust talvemeeleolu loomi­seks,
milles kasutas Salme Ekbaumi,
Henrik Visnapuu, Marie .Underi: ja
Villem. Ridala luulet.:
.Järgnevalt noor Elva Mikk. Roches-
. terist esitas harfil; mitu pala, mis
kõik leid.^id sooja vastuvõtu.. ,
Anne Tüif, Harri Mürk ja ÄJan'Te-
, der esitasid kordamööda lugedes K;
Ristikivi luulet. Lava ; dekoratsioo­niks
pii Anne Tülli ja Harri Mürki;
poort, seatud ^ \/alged mitmesuguse
V kõrguse^ia olalvormid, milledel esi­nejad
seisid riietatuna üleni musta.
. Efekti • aMas • suurendada värviline
valgustus. . I
. Järgnes'd lauluettekanded Irene
Loosbergilt Aino Kure klaverisaatel.
Irene LoosberglaiFlis kaks laulu t.
. Avessoni loomiiigüst, esiniene K. Ris-
Vtikivi ja teine E^ Enno sõnadel. :
'Järgnevalt Hannes. .Oja kõneles A.
H. Tammsaare ja K. Ristikivi, elust
ja loörningust. Kõne oli huvitavalt
koostatud, sidudes ladusalt kirjanike
• loorrlingLit ja isiklikku, elu. Tamm-
; saare esimehe loominguline osa lan­ges
tema koöHpoisi ajale, millele
järgnes peale Treffneri gümnaasiu­mi
.lõpetamist 1902. a. reahstlik aja-järk>
põhinedes peamiselt oma lähe­male
ümbrusele. Need esimesed kir-
. janduslikud' suunad jäid, Tamm.säa-rele
aluseks ka tema hilisemas loo­mingus,
kusiuures alati võis mvärga-
' l a tema poolehoidu noortele.
Üliõpilasaastail, alates 1907, omas
Tammsaare loomiiig psühholoogilist
varjundit. 1911 aastal tabas Tamm-saart
kopsutiisikus, millest parane­miseks
ta viibis alul Kailkaasias, hil­jem
7 aastat üksiktalus, kus lõpli--
kult paranes. ^
Abielludes asus Tamnisaare ela m a
Tallinna, kus möödusid 20, loomin-gurikäst
aastat. Peale paranemist-oli
tema esimeseks tööks njäidend,;]uu-dit"
1921.. a. Sellele järgrjes traagihne
armastusromaan/ • „Koj-boja ': pere­mees",
ja siis viieköiteline suurteos
„Tõde ja õigus" 1926— 1933. Järgne­sid
„ E l u ja armastus", „Ma .armas­tasin,
sakslast", Kuningal on külm"
ja vümase tööna „Põrgupõhia uus
vanapagan" 1939. a.
Tanimsaart . iseloomustati kirjan­dusringides
kui teatejooksjat,' kes
teatepulga sai Eduard Vildelt, ja- kes
selle edasi andis Karl Ristikivile.
. Kodumaal ilmunud Kari Ristiki^'i
„Tuli ja raud" oli erineda ideestiku­ga,
esitades .positiivselt keskklassi
arenemislugu. Hiljem pagulasena
Rootsis ilmus Ristikivi loomingus
nukrameelsust, alateadvuslikku võit­lust
ja pagulase südametunnistuse
piinu ja enesešüüdistust. Siis.aga.ül­latusena
kirjutas , ta' romaani kesk­aegse
Itaalia aineil. 1972. a. ilmunud
luulekogus peegeldub] selgelt t€ma
enda:isik. Üldiselt.käib Ristikivi ioo-mingust
läbi püüe ülespoole.
Kõnele järgnevalt Anne Tüll, Har­ri
Mürk ja Alan Teder, lugesid kat­kendi
,,Tõde ja õigusest" haarate
Vargamäe Andrese (Teder) ja Indrt
ku (Mürk) kahekõnet jõekaldal just
enne Andrese surma. Vahelugemii.- :c
olid Anne Tüllilt,
Noorte .lauluansamber ; ,,Säde'
koosseisus Kristiina Meipoom, Me r
ke. Toomes ja Andres Tamm esitasid
kitarre saatel kolm laulu: „Hõbeda-ne
kuu", „Kannikesi" ja ,,Tuult ei ol­nud'
', m is: s aid pub 1 i ku It soo j a vas t u-
^VÕtU.,. '
Viimase •lavapildina esitati „Kän.d-lemängija",
kus esinesid jällegi An­ne
Tüll, Harri Mürk, Aim Teder ja
Andres Tamm, teenides publikul t
õiglase applaüsi.
Lõpuks esines Vanemgaidide koor
Gunnar Mitti juhatusel ja klaverisaa­tel
ning Arno Kiilaspea kontrabassi
saatel. Koor laulis alul neÜ laulu:
Elv.aMlkk mängib harfi,
- Foto — S. Rrcenii,
Fr^^L ICMHI''", mis on ka kooii
rootoks, „Kodulcal.sus",. ,,0i, nimu
lemmik", „Vana Tallinn" la, lisapala­na
„Vihmasadu". Koor teenis võib­olla
tugevaima applausi õhtu jook-sul
• .
Lõppsõna ja tänu esinejaile ning-
..Taliharja" idee - algatajale, gaidur
Li's Juskele, ütles Ingrid Heinmaa.
: Rikkalikule;;'.eeskavale; järgnes
kõ^^-y.. ,;; i , ' ; ; -.•
Loterii, ilusate käsitöödega, müüdi
tühjaks juba enne algust.
Saali ühe seina äärde .olid üles
pandud ..Hilda Lepni pastellmaalid
Tammsaare ainetel. .
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Juhatuse koosolekul möödunud nä­dalal
olid arutusel eelloeval kevadel
toimuvate EKH 10. koosseisu vali­mistega
ühenduses olevad küsimu­sed.
Selgitati Valimiste Peakomitee
moodustamise küsimust ning vaa­dati
läbi ja kinnitati EKN Valimis­kord
tehes senises Valimiskorras
mõningaid täiendusi ja täpsustusi.
Juhatuse eelmise koosoleku otsu­sel
on j uba ai us ta 1 ud eeltöid Vali-miste
Peakomitee moodustamiseksr-.
Kuna Vali.rniste'Peakomiteesse kuu­luvad
peale EKN .juhatuse poolt
määratud isikute ka mitmesuguste
eesti organisatsioonide poolt. saade­tud
liikmed; on pööratud samade or­ganisatsioonide
poole, kes saatsid,
liikmeid EKN IX. koosseisu valimis­te
Peakomiteesse, et need organisats
sioonid saadaksid oma esindajad ka
EKN 10. koosseisu Vahmiste Peako­miteesse.
Organisatsioone on palutud
nende! .poolt Valimiste Peako.mitees-
Se esiltatavad hikmed teatada EKN-ule
reedeks, 3. veebruariks. Seejärele
EKN juhatus kinnitab Valimiste
Peakomitee koosseisu, kes asub
EKN uue koosseisu valimiste välja­kuulutamisele.
Eeltöid on kavatse­tud
korraldada nõnda, et valimised
oleksid väljakuulutatud: Vabariigi
aastapäevaks — 24. veebruariks.
Koosolekul EKN abiesimees ja
.Balti, Liidu esimks L. Leivat infor-:
.meeris käesoleval aastal Ottawas toi­muva
järjekordse Balti Õhtu eeltöö­dest.
^'Balli õhtu Ottawas Parlämen-dimäel
korraldatakse kesknädalal, 1.
märtsil, ja sinna kutsutakse suure­mal
^jrvul parlam'endiliikmeid ja se-..
naatoreid. Õhtu kava esitavad; kol­mest
rahvusest esineiad. Eestlastest.
I esinevad õed Lindaud. On selgitami­sel,
kas üks tuntud poliitikategelane
USA:St saaks tulla sellest Balti õh­tust
osa võtma. Torontost sõidavad
Balti õhtule eesti, läti ja leedu kesk­organisatsioonide,
esindajad.
Balti Liit saatis mõni aeg tagasi
kolme balti rahvusgrupi - nimel Onta­rio
kultuuriministeeriumile protesti-kirja
Balti riikide, lippude puuduiTii-
. se - pärast kultuuriministeeriumi
poolt levitatud suurel Ontario, tut-vustamisplakatil,
kus on toodud On­tario
rahvastiku päritolumaade. ..li­pud.
Frotestikirjas.juhitakse tähele­panu:
balti rahvaste arvulisele "ja kul­tuurilisele
osatähtsusele Ontarios ja
Balti riikide juriidilisele tunnustami-
-sele Kanada valitsuse .poolt, mispä­rast
nende, lippude ärajätmirie Onta-riöt
tutvustaval plakätU ei ole kuida­gi
õigustatud, ^ : '.
,• EKN. juhatus kinnitas Eestis van­gistatud
vabadusvõitlejate ja nende
perekondade abistamise toimkonna,
poolt koostatud kodukorra toimkon­na
töökavas ettenähtud abistamiste-gevuse
arendamiseks. Toimkond sel­gitab
Rootsis asutatud vastava kes­kuse
kaudu praegu esinevat tegelik­ku
olukorda kavandatud abistamis-tegevüse
alal. Kanadas äbistamiste-gevüse
organiseerimiseks saadetakse
sellekohane: juhend eesti organisat­sioonidele.
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
/• • MEIE-ÜHISKONNA : •
..TEENISTUSES, v^^^--.^
-EESTIMAJA rV'.:^
958 Broadview Ave.
Toronto; Ont. M4K 2R6
Laupäeval, 21. jaanuaril oli Van-couveris„
Meie Kodu" aulas Toivo ja
Mart Laanemäe pool t: korraldatud
eeskava „Reis Põhjamaile.— 1977"^
filmis, muusikas ja sõnas. .; ..
Õhtu .sissetulek oli kürraldajatc
poolt määratud Eesti Kirikufondi
toetuseks Vailcouveris.
Film algas möödunud •suvepäeva-
^dega Vancöuveris — Mäeotsa talus.
Nägime rahvast jälgimas \-õimlemis:
ja rahvatantsu ettekandeid •vaba.s
looduses. .
. Edäši näidati pilte Saksamaalt ki-rikukonverents
. Õpetajatega, meie
kuulus .täheteadlane professor Ernst
J. Õpik Iirimaalt j.n,e.
Edasi Kopenhaagen, StokholnV ja
ülesvõtteid^Rootsisb Elustusid, ^•anac^
rännuteed 1944—1948. ä.
Kirikufondi esimees E. Kalkun an­dis
lühikese ülevaate prof • öpik'ü
elust; ja tegevusest ja filmis nägime
teda 1976. a.; Baltimore komponisti­de
foorurnilV'
Et prof. 0pik kä. on komponist, oli
paljudele, teadmata. Mart Laanemäe
tutvustas teda oma sõnavõtus „Meie
nauditav helilooja prof.; E. õpik" ja
esi^S: klaveripalu E,. Öpik'u,loomin­gust.
;^
Peale vaheaja kandus eeskava eda­si
pealkirja all ,,0i maamme Suo-mi
.y." Nägime Soomet; nii nagu ta.
on praegu,: Sibeliüse muuseumi. A:
Kivi. sünnikohta' jiie. K a kangeläskal-mistut
ei olnud filmija unustanud,
lahingus langenud soQmepoište hau-'
dadega. ' ^ v: ^ •
Oli huvitav.ja kiiduväärt õhtu.
Jõekääru Krundiomanike Ühing,
eesotsas esimehe hr. Eskeniga, kut
sus kokku iihlseks nõupidamiseks
Kivioja Ühingul Toronto Naisseltsi
ja Soome suvitusalaCedar Klubi ju­hatuste
esindused.
; Leiti, .et Kiviojal ja Naisseltsil
oleks hüved kui ehitakse'uus sild K i ­vioja
ja Jõekääru põhjapoolsele; tee­le,
kuna sellega väheneks iga aasta­ne,
laiaulatuslik, uputus .eriti Nais­seltsi
maaalal, ning kaoks mustade
kärbeste ja sääskede sigimisäla.
Jõekääru Ühing sooviks Jõekääru
tee asfalteerimist. .'
Leiti aga, et ükski hüve '^i. kaalu
üles uue rnaanteega kaasuvat müra,
puude, kruntide ja hekkide kaotust.
Otsustati soovitada, et tee ehitataks
umbes üks km lõunapooli Udorat,
samuti otsustati vallavahmistel ühi­selt
tegutseda. Jõekääru tee asfaltee-rimiseks
ja uue süla ehitamiseks
põhjapiirile.
Hr. A. Rajaste soovitas maanteede
:\'alitsuse ja Go Transiti mänädzheri
poole pöörduda palvega, et sisse sea­da
bussiühehdüs Uxbridgest Üdoras-se
nädala lõppudel ja. nädala keskel.
Hr. Salurand . .pooldas igapäevast
ühendust, mida otsustati .siis pürgi-da,
kui selgus tarbijate nõue. Büssi-ühenduse
palvekirjad saadeti laiali
kõigi Udora elanike ja; külastajate
allkirjade saamiseks, ning tagasta­mise
tähtpäevaks ioodetakse juuni
lõppu.- • V :'•.; , - .
Jõekääru Ühing-korraldab kõigile
asjahuvil is tele; koosoleku, kus maan­teede
valitsuse esindaja selgitab või­malikke;
maantee sihte. •'
Koosolek tuimub 9-dal veebr. kl.
7 õ.'Eesti, Majas.' . ; ' •
Samas ja hiljem on kä võimalik
tagastada ankeetlehte,: kus igal Ont;^^-
rio elanikul vpimalik esitada oma
söövitust maantee asukoha, suhtes.
Vastavad ankeedid' on saadaval Jõe­kääru
ja Kivioja ühingute käest.
„KaravanT juhatuse koosolek E.
Tõnu Tõsine.
l 25, jaanuaril. Vasakul ääres esimees
Foto — 0. Haamer
Karavani Tallinna Paviljoni toim­konna
järjekordsel koosolekul 25.
jaanuaril tuli jälle eBile pessimistlik
meeleolu eeloleva suvisest „Karava-ijiist-'
osavõtust Tallinna Paviljonina,
„ K a r a v a n " on kavandatud üheksa-päevalisena,;
reedel, 23. juunist kuni
pühapäeva 2. .juulini. Teadaolevalt
langeb;samale ajale ka eestlaste kaks
suurt üritust —.KillamängudDevil
'Elbows'is daupäevaiypühapäeyal, 24.
ja 25. juunil ning Seedrioru pidustu-:
sed laup./pühapäeval, L ja 2. juuUl,
seega Tallinna Paviljoni.kahjustades
eestlaste' .osavõtu osas, kes olnud,
peamised.Paviljoni külastajad. Pole
kahtlust,. et Seedrioru oma populaar-
_ susega ja, laial alusel organiseeritud
'i Killamängud't.õmb'avad eestlased To-'-
roniost välja'. Nädalalõpu päevad on
aga just elavamateks .Karavani kü-lastahiispäevadeks.
Kä passi hind, tä­navu
6 dollarit (eelmüügil 5), hoiab
rnõnegi eemal. Samuti oli pessimis­mi
suurendav asjaolu, et .eelmise
aastal TallihnaPaviljonivkülastajale
arv endiste.aastate 40.000 pealt öli
langenud; 25.00Q piiridesse.
[ Nende; selgitavate' ^sõnavõttude,
eelarve ja pessimismi juures otsus-a
0 c
24. jaanuaril peetud Võidupüha ja
KiJlamängude koosolekul avaldasid
mitmed esindajad pessimistlikke
mõtteid, kuna „attak" ajakirjanduse
poolt nii Kanadas kui ka US.A-S meie
ürituse vastu jätkub. Otsustati siis­ki
edasi töötada positiivses suunas,
et meie ühist üritust üles ehitada ja
oma rahva traditsioone esitada jiii
vääriliselt kui eesti rahvas seda ise
väärib. Meie ürituse edu oleneb
meist kõigist — nii esinejaist kui
etenduse nautijast. ,
Koosolekul oh kohal 11; esindajat
j a päevakavas oli: Informatsiooni
küsimus ja eriala juhtide; määrami-
^Q-, :..,^•
E. V; aastapäevaks püütakse väl­mis
saada ürituste voldikuga, mis
hõlmaks peale Võidupüha ja Killa-mängude
ka Trenti,- Karavani ja
Seedriorsu. ning kaugematele küla­listele
Toronto vaatamisväärsuste
tutvustamist. Voldiku .koostajateks
on. Vally Johanson ja:Lennbit. Pihl-bcrg.
. . ,• . ;. • ;'
Kevadeks; on kavas koostada Või-ckipüha
ja'Killamängude'album, ku­hu
loodetakse saada lühikirjutusi
lähisaniatest lahingutest, mälestusi
sõdalastelt ja kodumaa Võidupüha
ja Jaanipäeva pühitsemise tradi!s.i-oonidest
ja .hüvitavat mookondade
ajaloost ja' kommetest. Noortesekto-ris
avaldatakse noorte töid tuleviku
taustal.. Kaastöö palutakse . saata 1.
märtsiks Vally Johans.önile — Yõi-dupülia
• ja Kiilamängude. ametii.kuI
a ad re s s i 1.' Sa m u t i võe t ak s e albumis­se
vastu tervituskuulutusi üksikisi­ku
tel t ja. organ isa! sioon i del t: ni ng e t-tevötetc!
1. Kuulutuste komiteed )u-haia.
b Jüri Ram.ialg. tel; 231-21.81.
Eriala juhtideks on senini värva­tud
järgmised isikud: Rudolf Lipp.
Võidupüha tähistamine. Toomas
Metsala .rahvamängud,; Margus
Tae — sjiordimängud, Kunstihne
nõuandja — Eneri Taul, Etongraali-
|line osakond;^'Ene Runge, tehnili-
' ne osakond Elmar PiiVtson,.arsti­abi
;— dr. Jaan Roos. Kogu., pro­grammi
koordineerib Anne. Tüll., Eri­ala
juhtidele on. abistavaks :käeks
kutsutudorganisatsioonid, et vajaUk-
'ke lõid; edukalt;läbi,viia.
Koosolek otsustas muuta õhtuse
tantsu „Jaahiöö"; tantsuks. Samuti
o l i kõne all sõdalaste kokkutulek —
.^erinevad väeosad koguneksid erine­vatesse
maakondadesse. Ohvitserid
Petserimaale, kuhu* paigutatakse ka
mõrvatud ohvi tseride au tahvel Sim-m.
ägede sangarid Viruniaale, Soorhe-poisid
Tartumaale jne. Sõdalaste
kokkutulekut koordineerib hr. Ma-i
dissoo. Et anda jaaniöö; tantsule va­heldusrikas
õhkkond) organiseeri-j
takse esinejaid rahvapillimeeste ja
lauluansamblite näol. Organiseerimi­se
võttis oma peale Anne Tüll. Maa­kondadele
.ori antud vabadus isetege­vuseks;
Maakondade kogunemise
ajal kella 10.30-2.00.. Kas nad keeda­vad
lahjat kapsasuppi, et meie sõda­lastele
vanu häid aegu meenutada,
või ehitavad Tiganiku poe silgupüti-ga
— see.kõik .oli meie traditsiooni­des,
mida. peame edasiandma noor­tele,
enne kui on hilja.
Järgmine; juhatuse, maakondade
esindajate ja toimkondade juhtide
koosolek leiab ase t Eesti Ma j as, nel­japäeval,
9. veebruaril,; kelk 7.30 klu­biruumis.
:
Võidupüha ja Killamängude amet­likuks
aadressiks on Eesti:. Maja.,
958 Broadview Avenue, Toronto, On­tario
M4K 2R6.
•Vally Johanson
Võidupüha ja Killamängude
Informatsioon
tati tänavu siiski, Tallinna Paviljon
avada, kuna seekordne- on teatavas
mõttes juubeli Karavan>. alustades
1968. aastaga. Tallinna Paviljon õn
algusest peale Karavaniga:kaasas ol-nud.-^
X-ahele-jäites. vaid: 1972 ja 19/6
ÜEP.tõttu. ;.• ; ^ ; ' ; : ,;
Tallinna Paviljoni linnapeaks vali­ti
Kalju Jõgi, kes.oli ka esimeseks
T. P. linnapeaks 1968. a. Abilinnapea-,
d e vai im i ne lü kati edasi j ärgm. koos­olekuks
^ samuti „Miss'i" valimine.-
„Miss'i" vaiirnise küsimuses.oli biõt--
tea\'aldus,' et senine 'vahmismopdus
tuleks^ muuta. Seni valis „Miss'i" T.'
P, toimkonna poolt moodustatud
zbürii. nii siis väga kitsa nngi poolt.
Nüüd . kavatsetakse.„Miss"- valida
nione 1 arvakama eest.laste kokkutu-
Ickul. kes ka omalt pbolt annaks niõ-ned
liikmed zhüriisse. . : ;
.Andres Raudsepp, kellele, on pan-,
dud kogu T. P., sisuline kavandami­ne,
esindajate leidmine ja 'dekoreeri­mine,
andis üldjoonelise seletuse
märkides, et ta, taliab esitada legen­dide
kava, mis: esi talud väiksemate
gruppide ja ansamblite ppolt. Deko­ratsioonid
oleksid kavale vastavad.
Sissekäik Paviljoni oleks Broadview
tänavalt ja külastajad juhitakse otse
trepist; alla keldril|orrale, kus klassi­ruumides,
ia ri.n. seltskondlikus ruu­mis
oleksid näitused. Koh\'ikü ees­ruum-
ä<Ta müstiline,; midagi põrgu
laolisi. Ta näitas ka visandeid., Eda--
,si küklsta j ad: j uhi takse suurde'. saa I i,.
kus toinuib kava, mis oleks 40-minu-tilise
kestvustega ja korduks õhtu;
Jooksul kolm korda, kl. 7, 8.30 j a W.
Kindila.telJ .vaheaegadel on ette näh-tud
valguspildid ja film. Suures saa­lis
oleks ka; laudades istumine. Kesk­mises
saalis oleks baar ja einelaud ;
samuti ka väik;eses saalis. •
• Koosoli iate poolt maini il, et eesti
mütoloogias ei esine põrgu, on all-maaHm,
sortsid ja: vanapagan, -kes
pole nii'pahad nagu ristiusu põrgii
ja kurat. -A. ^ Raudsepp lubas selle-mot
tea valdusega arvestada.
Eelarve ön kulude osas koostatud
sama suurena,: (13.000' dolL), nagu
1977. a. T. P. aruannegi. Poole osa:
eelarvest, võtab dekoratsioon, csiire-jad,
heli- j a valgustus 6.350' doll
(eel.m. aastal 5.617), Eesti Maja üür
3.0OC,' reklaam 1.500, kavaraamat
1.500 ja osavõtumaks 500. Tulude
osas: toetus sponsoritelt 1.200 (e.a.
L055), passimüügist 2000 (e.a. 2.446),
baarist; 5,400 (7.324), köögist. 1.810'
(2.414); kuulutused kavaraamatusse
ja müük 650 (656) ja uue tuluna toe- ,
tus Wiijitariolt 750. Puudujääk 1.290
doll. Talliifna Pavüjoni vormiliseks
sponsorikšv.. eestlaskonna esindajana
On Eesti .Kesknõukogu Kanadas. ,.
T. P. toimikönd paneb kõigile eest-.
lastele südamele osta passid eelmüü­gilt
ja • aidata levitada passe. See
oleks iõ(h'us tpetus meie 'pa\'iljõnile,
kuna igalt •eelmüügil; müüdud pas­silt
laekub.üks dollar Tallinna Pavil­jonile.
/ ,. :•
tl
Essti organisatsioonide ühiskorral-duse!
toimub. E. ;V;;60.. a. pidustuste,
raames helifijm „Tiina" e.i-ndus Det-roitis
pühäpäe^'al,; ; 12. \Lebrua:-il,
kell 2.3Ö p.l. Eesli koguduse kasuiu-'
ses ole\^a Läti kiriku alumises .saalis.
Kõik kaasmaalased, lahkesti palu­tud.
'"-•). ':.
Iga uus^lVIEiE ELU" tellija aitab kaa=
sa sisukamale
Järgmine Viieõhtune • kliinik-semi-har;
jsikutele, kes sooyi\'ad suitseta­misest
' loobuda, : toimub vPrincess
Margaret. Hospitah , auditooriumis,
500 Sherboürne .Street, 13.—17. veeb­ruarini,
õhtutel kella 7.30—9.30 dr.
Richards'i ja kaplan J. .Gprban'i juh-limisek:-
.
Lähemaks informatsiooniks palu­taks
e • Il e! i s t a d a B r a n s 0 n . H 0 s pi i a 11
'633-9-120'. või Toiprito Eesti' Adveni-kü2udusele.
telefonil 691-2848, ' '
i Eesti Seltsi Juhatuse poolt olid kolmapäevaks, 25. jaanuariks Eesti Majja
kokku kutsutud organisatsioonide esindajad, et koostada E. V. 60. aasta­päeva
aktuse kava. Enn Kiilaspea poolt koostatud kava arutati üksikasjali­kult
läbi ja kiideti heaks.:Pildil koosolekust osavct^^