Meie Elu = Our life, May 13, 1977

              .?• .»•
Col]ection DeveJopment Bränc
395 Wellington Str« Order
v.->. .-!-- Ottawa»
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igaHööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a, $20.00,
6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA-sse: l a .
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. ülemere-mäadesse:
1 a. $24.00, 6 V. $13.00, 3 k.
P.00. . ;
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: l a . $11.50, 6 k. $5.75;
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$11.75. Üksifcnumber .350. Kuulutus-hinnad:
1 toll ühel veerul: esiküljel
$3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00. i
T L A !
Second Class Mail Registration No. 1354.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
—- Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canadä.
M4K2R6 © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B^Pär-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N J , USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Mr. 19 (1422) 1977 REEDEL, 13. MAIL — FRIDAY, MAY 13 XXVIII aastakäik
Rahvusgruppide emakeeli hakatakse õpetama riiklikes l^olides pärast tunde või nädala lõppudel, ütles On­tario
peaminister William Davis etniliste gruppide esindajatele parlamendihoones möödunud nädala kolmapäe­val/.:'"/'"
; . ".
Rahvusgruppide esindajad kogune­sid
Ontario Mitmekultuursuse Nõu­kogu
esimehe dr. George Korey kut­sel,
et mõtteid vahetada valitsuse
kavade kohta mitmekultuurilisuse
alal. Peaministrit tervitati tugeva, ap­lausiga/
ja suruti niivõrd ohtrasti
kätt, et ukse juurest 'kõnepuldini
jõudmiseks kulus 10 minutit.
Oma sõnavõtus peaminister tähen­das,
et valitsjus tunneb rahva' vaja­dusi
ning soove ja vajab volitust 9.
aunil toimuvatel valimistel, et neid
diresti ellu viia. Selle juures etnilis­el
gruppidel^on võimalus Mitrnekul-uurilisuse
Nõukogu kaudu oma
probleeme tuua valitsuse ette. Valit­sus
. tahab neid arvestada vastavate
otsuste tegemisel. Edasi ta peatus
luebeci separatismi'juures ja •tähen­das,
et rahva tähelepanu on koondu­nud
selle kui Kanada probleemi
.'uurde. Prantsuskeelt kõnelev rahva
"isa nõuab; enesele erilisi./õigusi; sõl­eks
pn neil täieline õigus, kuid se­paratism
..ori vale. Oma Keele ja k;'l-uuri
viljelemine on -prantsuskeelt.
tõneleyal. rahval võimalik riritriiekfu
•uurilisuse ••pinnal ••• Ontarios-viivad
Tiitmed rahvusgrupid üksteise, kõr­val
ja nende kultuur rikastab, kogu
provintsi kultuurilist elu. Separatis­mi
asemel tuleb kasvatada.üksteise
mõistmist ning hindamist. .See teeb
Kanada tugevaks..Arvestades seda
Ontario valitsus asub aktiivselt toe­tama
mitmekultuurilisust. See tä­hendab
võrdset suhtumist
Toronto Eesti Keskkooli' XI lennu lõpetajad Anne Tülil (äärmine paremal);aktusekõnet kuulamas.
(Lähemalt lk, 4) ."'x - • v /> / Foto — O. Haamer
e
Lakewoodi linnapea austas eesti filmi „Tiina" tegelasi pärast linnarahvale
korraldatud erilinastust auaadresside üleandmisega. Vasakult Oudi
Kalm, linnapea H. George Buckwald, Valli Martin ja Edmund Martin!
1
Lakewoodi kültuurikinos näidatak­se
praegu auhinnatud eesti värvifil-mi
,,Tiina" jätkuna varem toimunud
erilinastustele \ ühe kohaliku klubi
korraldusel, Teatavasti film on teh­tud
Lakewoodis ja saanud nüüd lin­navalitsuse
erilise tähelepanu osali-
Linnaisade koosolekul1 nimetati
eraldi üheksat filmi loojat ja osa-
•Ifst; Edmund Martin, dr. Taavo Virk-kaus,
Valli Martin, Oudi Kalm, Tar-
\o Kass, Aleks. Soosaar, Heinz Rii-vald,
Velli Kerjan, Alma Ambre.
.. Pärast esietendust 22. aprillil.
Ocean Countv Collese Fine Arts ki-
Oudi Kalm abikaasa Harri Lillioja
ga, anti peaosalistele linnapea H
George Buckwäldi polt üle auaadres­sid
linnavalitsuse resolutsiooni teks
tiga, mille ärakirjad olid saadetud
ka New Jersey osariigi kubernerile.
„Tiina" erijinastused korral danuc
„Toms River Jaycees" on samanime­lise^
'üle-ameeriklase organisatsiooni
osakondi, mis koondab 21— 36-aästa
seid : mehi ühiskondlikuks tööks.
Film on varustatud ingliskeelsete.se-ietus.
tekstidega, mis võimaldab selle
mõistmist .ka mitteeestlästel On
trükitud ka ingliskeelne kavaraamat,
mis sisaldab informatsiooni ka/Ees-Ükski
vabas maailmas tegutsev baltlaste organisatsioon ei ole senini
omaks võtnud möödunud kuus Pariisis toimunud pömmitamisi ja keegi ei
tea „Baltimaade vabastamise rindest", kes ütleb end olevat seile taga. On
koguni kahtlust avaldatud, et tegu on provokatsioortiga.
Nagu „Meie Elu" juba lühidalt teatas, lõhkesid pommid N. Liidu saat­konnahoone
ees Pariisis ja Nõukogude kirjanduse levitamise keskuses.
Australian News Pigets-Internaüonai toimetaja I. P. Kedys, kirjutab sel­lest
lähemalt. 1
eifsme võimsariia
•ros, kuhu olid Torontost sõitnud ka ti ja eestlaste^ kohta.
s vaiiK-u^
se -meest.
esinemine toimub 27. ja 28. mail
St. Lawrence Centres algusega
kell 7.30 õ.
Ka^as palju uut ja huvitavat. Piletid.eelmüügil võim­lejatelt
ja St. Lawrence.Centre's alates 30..aprillist.
I. ja 11.'j 1 moodsa võimlemise võistlused toimuvad
nii Seneca College's kell 6:30.-
Informatsiooniks helistada 889-7889.
e rahvus-gruppidesse,
võrdseid võimalusi
iga rahvusgrupi liikmeile ja võrd­set
toetust igale rahvusgrupile oma
identsuse ja keele viljelemiseks.
Valitsuse juures on moodustamisel
/älitsuse liikmeist koosnev komitee
mitmekultuurilisuse viljelemise ko­ordineerimiseks.
Hariduse alal. on
eesmärgiks, arendada juba lastes
nende isiklikku identsust, kuid. õpe­tada
neid seejuures mõistma ning
hindama ka teiste identsust. Selleks
Haridusministeerium saatis juba
välja • mitmekultuursuse rakendami
se kava (Multiculturalism ih Action)
Mitmekultuurilisus teeb vajalikuks
mitme keele valdamise Kanadas. Tu-
'evikus ei saa lugeda harituks isikut
kes valdab, ainult ühte keelt.. '
Inglise ja prantsuse keele kõrval
kodukeel (langüage of the homej ehk
emakeel peab kujunema õppekeeleks
koolides, et etnilist identsust, keelt
ja •kultuuri edasi kanda ning viljele­da.
Õppetöö teostuks lastevanemate
poolt valitud- kompetentsete õppe­jõudude
juhtimisel kas pärast tunde
või. nädalalõppudel, Kulud kannab
.valitsus^ kui lastearv klassis1 on 15
või suurem. Aluseks/ on „Heritage
Language Program" ja rakendatakse
juba tuleval sügisel. Ametlikeks' keel­teks
jäävad inglise ja prantsuse keel
kuid ;. '
emakeel kolmanda keelena tuleks
omandada samasuguse põhjalik­kusega,
et rahvas oma kultuuri ja
identsust võiks edasi arendada ja
rikastada Kanada kultuuri.
Peaministri sõnavõtule /järgnesid
kuulajaskonnalt mitmed küsimused
laste arvu kohta klassis,-kes otsustab,
õppejõudude kvalifikatsiooni, kas
pühapäevakooli klassid .loetakse
emakeele õpetamise tundideks, kes
/ •'•> . ( J ä r l i k . 2) /
EESTI SPORDISELTS KALEVI
aasia peakoosolek on mai 29-dal, kell
7 -oht. Eesti Majas noorteruümis.
Kõik teretulnud.
Juhatus
Jõudes 14. aprillil Pariisi kuulsin,
et baltlased .on pommitanud seal
mõningaid Nõukogude asutusi. 6-da
aprilli varahommikul lõhkes üks
pomm Nõukogude saatkonna hoone
ees Pariisis, mis aga ei tekitanud ni­metamisväärset
kahju. 12-dal aprii:
Ml, umbes kell 4 varahommikul lõh­kes
. teine pomm Prantsuse ja Nõu­kogude
Vene Sõprusühingu asutuse
ees, mis purustas hoone esise. Mõni
tund hiljem samal hommikul lõhkes,
järjekordselt uus'pomm „Globe" ni­melises
raamaturaos. Viimane on
Nõukogude, kirjanduse levitamiskes-kuseks
Prantsusmaal. Pomm hävitas
lao ja selle sisustuse täielikulL.
. Kohe peale plahvatusi teatati tele­fonil
tundmatute isikute poolt prant­suse
ajalehtede ja teadete agentuuri­dele:
„Siin pn Baltimaade vabastami­se
rinna. Me teostasime need rünna­kud
ja me jätkame neid." Teine kõne
avaldas: - ,,Meie sooviks ön vabastada
Eesti,.Läti ja Leedu vabariigid, mis
okupeeritud Nõukogude Vene poolt
1940 aastal."
1 l-dal aprillil Nõukogud.3 Vene yä'
lisministeerium Moskvas esitas
Prantsuse saadikule ägeda protesti,
nõudes Nõukogude ametisikute jä
varanduse kaitse garanteerimist. Ve­ne
saadik Prantsusmaal samuti esi^
tas protesti sündmuste kohta Parii­sis.-.'
;-•
Prantsuse ajakirjandus, televisioon
raadio käsitasid Nõuko<zude
kii asutustele; Nende / raamatud cm
puhtad baltlaste osas vägivalla akti­de
poolest. Senini ei ole teostatud üh­tegi
arreteerimist,, mis näitab, °t po­litseil
ei; ole kindlaid/tõendeid tekki­nud
olukorras. Ootamatu aktsioon
baltlaste poolt Pariisis võiks esile
kutsuda sama teistes baltlaste asu-:
koha maades nagu USA-s, Kanadas,
Inglismaal, Saksamaal, Austraalias
ja Lõuna-Ameerikas.
Miks baltlased Pariisis peale 30;
aastast rahuliku eksitentsi alustasid
ppmmitamisaktsioone, on väga ras­ke
vastata ühe lausega. Kuid põhjusi
võib otsida olukorrast •Baltimaadel,
kus üksiku 1918—1940 aastates trüki-tud
raamatu või .põrandaaluse lend-lehe
leidmine mõnest korterist võib
tuua kuni 10 a. vangistust või oria-laagrisse
saatmist. See on vaid üks
väheseid põhjusi baltlaste aktsioo­niks
Pariisis. (M.K.) .
ning
asutuste pommitamist. Pariisis laia­ulatuslikult.
Selle juures mainiti kui­das
Eesti,. Läti ja Leedu sõjalise jõu­ga-
üle võeti Nõukogude Vene poolt.
Pommitamisest Pariisis kirjutasid:
Fränce Soir, Le Matin de Paris, L'Au-rare,
Le Monde, Le, Parisien )2 •:mit­med
teised. • '
Mitmete lehtede poolt mainiti, ei
baltlased Prantsusmaal ön'/olnud
kõis;'e rahulikurn osa välismaalastest.
Kuuba diktaator F. Castro ütles, et
kui Zaire ja Marökko väed peaks'üle­tama.
Zairesse Angoolast sissetungi­nud
vägede jälitamiseks Angoola­pini,
siis loeb F. Castro seda kallale­tungiks
Kuubale ja 12.000 kuubalast
annavad Zaire j.t. vägedele sellise
õppetunni, nagu.nad ei tea oodata.
F. Castro -eitas, et kuubalased on
Zaire invasiooni taga koos vene rel-
•.riigf
Seitsme kõige võimsama mitte-kommunistlikü
tööstusriigi., juhid
eesotsas USA presidendi J. Carteri,
Briti peaministri J. Caliaghani,'Lää-ne-
SaksajiTaa kantsleri' H. Sehmidti,
Kanada peaministri P. E. Trudeau,
Prati-L-süse presidendi ning Jaapani ja
Itaalia peaministritega pidasid Lon-.
donis kahepäevase konverentsi maa­ilma-
mjanduskrüsi lahenclam;scks.
Konverentsil viibisid ka Kanada vä­lisminister
D. Jamieson ja majandus­minister
D. Macdoirald.
Esimesel päeval' arutati praegust
'majanduskriisi, tööpuudust ja in­flatsiooni1
vastu võitlemise küsi musi.
Kutsuti ellu teadlastest komitee, kes
peab selgitama aatomenergia raken­damisega
seotud ohte rahva tervise­le.
Viimasel päeval arutati vahekordi
ala-arenenud rahvastega. Kõnelused
toimusid üldiselt k.oostöölises ja sõb­ralikus
õhkkonnas. See oli USA pre­sident
J. Carterile esmakordseks vä- \
lismaa-reisiks. Londoni kogunud rii­gijuhid
võeti vastu 'Inglise kuningan­na
poolt. : ' ..
Peaminister P. E.. Trudeau sai Pa­riisis
kokku Prantsuse president V.
d'Est:aingiga, kus olid kõneall Prant­susmaa
suhtumine Quebeci separa­tistidesse.
Teatavasti viibis hiljuti
üks Quebeci peaministri Rene Leves-que
ministreid Pariisis, kus teda võe­ti
väga suurepäraselt vastu, nägu ise­seisva
riigi esindajat. •' /
Ainult ühes asjas ei olnud praegu­sed
Euroopa riigijuhid ühel arvami­sel.
Nad ei nõustunud sellega, et USA
president J. Carter ; võitleb, inimõi­guste
eest ja kommunistliku Vene-
.maa vägivalla ja terrori vastu.
. Manada relvi salaja
Seoses RCMP uurimistega ja hil-v
, ,. . juti •Montirealis: opereeriva geriljade
Wa : - ; ^ ^ ^ , ^ n * s . ^ ' . - J ? u . c * y d 9 : - - - t r e 6 -M treenifüike/.:-kooii avastamisega/on
yadega. Ta märkis, et meie ei võta
nimisest ega invasiooni juhtimisest
Zairesse.
Quebec i pro vi n 1 s i va litsus kehtes­tas
ennustatud ja kardetud seaduse,
Ootamatu pommitamine oli /'lillatu j millega .Quebeci provintsi ametli-seks
politseile ja Prantsuse julgeoie-; kuks /läbikäimise keeleks^on ainult
: prantsuse keel, mis .valmistab suuri
raskusi - • Quebeci pooleteisemiljoni
EELK PEETRI KOGUDUS
TORONTOS
GANTÄTE. 'DÖMINO
TAEVAMINEMISPÜHA: KONTSERT
neljapäeval, 19. mail 1977
kell 8 õhtul Peetri kirikus.
Kavas: eesti heliloomingut ja
klassikuid
Juhatab Charles Kipper
Orelil Inga-Pia Korjus
Kirikukorjandus
ingliskeelt kõnelevale kodanikule.
See on suureks hoobiks ka Kanada
kahekeelsuse poliitikale, millega ta­heti
Quebeci lahkulöömist Kanadast
pidurdada. ...
ajalehtede teateil selgunud, et salaja •'•
on saadetud Kanadas valmistatud
relvi Kuuba saarele. -
Teatavasti oli Kanada valitsus .sun­nikud
välja saatma 5'kuubalast, nen- •
de hülgas oli 3 Kuuba, konsulaadi
ämetnikku Montrealis.. Üks reisija,
kes iušt .'enne Montreali - treenin"-
laagri avastamist möödunud sügisel
sõitis Hispaaniasse, jutustas, et ta
nagi kuidas suurem. hulk geriljasid .
pandi Montreali lähistel asuvale len-n
u v ä lj ai .1 e n n ük i s s i. s i h i ga —/ ü 1 e H i s-paania
Aafrikasse.' Geriljasid oli nii­palju
ja • nende ärasaatmisega mii
kiire, et tühistati tema otsesõit Mad­ridi
ja ta pidi sinna minema üle
Brüsseli vana Belgia lennukiloguga.
Kolmel päeval, 19—21. maini
(CHARISMATIG MEETINGS) HOLIDAY INN,
208 St. Marys River Dr. Sault Ste. Marie. Ont.
Inform. tel.: Mr. Elliott, 9494829, Sault Ste. Marie
KÕIK EESTLASED LAHKELT KUTSUTUD,