1977-05-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.?• .»• Col]ection DeveJopment Bränc 395 Wellington Str« Order v.->. .-!-- Ottawa» „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaHööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad Kanadas: 1. a, $20.00, 6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA-sse: l a . $21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. ülemere-mäadesse: 1 a. $24.00, 6 V. $13.00, 3 k. P.00. . ; Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: l a . $11.50, 6 k. $5.75; Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75. Üksifcnumber .350. Kuulutus-hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel $3.00. i T L A ! Second Class Mail Registration No. 1354. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" —- Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canadä. M4K2R6 © Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B^Pär-ming 473 Luhmann Dr., New Mil-ford, N J , USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Mr. 19 (1422) 1977 REEDEL, 13. MAIL — FRIDAY, MAY 13 XXVIII aastakäik Rahvusgruppide emakeeli hakatakse õpetama riiklikes l^olides pärast tunde või nädala lõppudel, ütles Ontario peaminister William Davis etniliste gruppide esindajatele parlamendihoones möödunud nädala kolmapäeval/.:'"/'" ; . ". Rahvusgruppide esindajad kogunesid Ontario Mitmekultuursuse Nõukogu esimehe dr. George Korey kutsel, et mõtteid vahetada valitsuse kavade kohta mitmekultuurilisuse alal. Peaministrit tervitati tugeva, aplausiga/ ja suruti niivõrd ohtrasti kätt, et ukse juurest 'kõnepuldini jõudmiseks kulus 10 minutit. Oma sõnavõtus peaminister tähendas, et valitsjus tunneb rahva' vajadusi ning soove ja vajab volitust 9. aunil toimuvatel valimistel, et neid diresti ellu viia. Selle juures etnilisel gruppidel^on võimalus Mitrnekul-uurilisuse Nõukogu kaudu oma probleeme tuua valitsuse ette. Valitsus . tahab neid arvestada vastavate otsuste tegemisel. Edasi ta peatus luebeci separatismi'juures ja •tähendas, et rahva tähelepanu on koondunud selle kui Kanada probleemi .'uurde. Prantsuskeelt kõnelev rahva "isa nõuab; enesele erilisi./õigusi; sõleks pn neil täieline õigus, kuid separatism ..ori vale. Oma Keele ja k;'l-uuri viljelemine on -prantsuskeelt. tõneleyal. rahval võimalik riritriiekfu •uurilisuse ••pinnal ••• Ontarios-viivad Tiitmed rahvusgrupid üksteise, kõrval ja nende kultuur rikastab, kogu provintsi kultuurilist elu. Separatismi asemel tuleb kasvatada.üksteise mõistmist ning hindamist. .See teeb Kanada tugevaks..Arvestades seda Ontario valitsus asub aktiivselt toetama mitmekultuurilisust. See tähendab võrdset suhtumist Toronto Eesti Keskkooli' XI lennu lõpetajad Anne Tülil (äärmine paremal);aktusekõnet kuulamas. (Lähemalt lk, 4) ."'x - • v /> / Foto — O. Haamer e Lakewoodi linnapea austas eesti filmi „Tiina" tegelasi pärast linnarahvale korraldatud erilinastust auaadresside üleandmisega. Vasakult Oudi Kalm, linnapea H. George Buckwald, Valli Martin ja Edmund Martin! 1 Lakewoodi kültuurikinos näidatakse praegu auhinnatud eesti värvifil-mi ,,Tiina" jätkuna varem toimunud erilinastustele \ ühe kohaliku klubi korraldusel, Teatavasti film on tehtud Lakewoodis ja saanud nüüd linnavalitsuse erilise tähelepanu osali- Linnaisade koosolekul1 nimetati eraldi üheksat filmi loojat ja osa- •Ifst; Edmund Martin, dr. Taavo Virk-kaus, Valli Martin, Oudi Kalm, Tar- \o Kass, Aleks. Soosaar, Heinz Rii-vald, Velli Kerjan, Alma Ambre. .. Pärast esietendust 22. aprillil. Ocean Countv Collese Fine Arts ki- Oudi Kalm abikaasa Harri Lillioja ga, anti peaosalistele linnapea H George Buckwäldi polt üle auaadressid linnavalitsuse resolutsiooni teks tiga, mille ärakirjad olid saadetud ka New Jersey osariigi kubernerile. „Tiina" erijinastused korral danuc „Toms River Jaycees" on samanimelise^ 'üle-ameeriklase organisatsiooni osakondi, mis koondab 21— 36-aästa seid : mehi ühiskondlikuks tööks. Film on varustatud ingliskeelsete.se-ietus. tekstidega, mis võimaldab selle mõistmist .ka mitteeestlästel On trükitud ka ingliskeelne kavaraamat, mis sisaldab informatsiooni ka/Ees-Ükski vabas maailmas tegutsev baltlaste organisatsioon ei ole senini omaks võtnud möödunud kuus Pariisis toimunud pömmitamisi ja keegi ei tea „Baltimaade vabastamise rindest", kes ütleb end olevat seile taga. On koguni kahtlust avaldatud, et tegu on provokatsioortiga. Nagu „Meie Elu" juba lühidalt teatas, lõhkesid pommid N. Liidu saatkonnahoone ees Pariisis ja Nõukogude kirjanduse levitamise keskuses. Australian News Pigets-Internaüonai toimetaja I. P. Kedys, kirjutab sellest lähemalt. 1 eifsme võimsariia •ros, kuhu olid Torontost sõitnud ka ti ja eestlaste^ kohta. s vaiiK-u^ se -meest. esinemine toimub 27. ja 28. mail St. Lawrence Centres algusega kell 7.30 õ. Ka^as palju uut ja huvitavat. Piletid.eelmüügil võimlejatelt ja St. Lawrence.Centre's alates 30..aprillist. I. ja 11.'j 1 moodsa võimlemise võistlused toimuvad nii Seneca College's kell 6:30.- Informatsiooniks helistada 889-7889. e rahvus-gruppidesse, võrdseid võimalusi iga rahvusgrupi liikmeile ja võrdset toetust igale rahvusgrupile oma identsuse ja keele viljelemiseks. Valitsuse juures on moodustamisel /älitsuse liikmeist koosnev komitee mitmekultuurilisuse viljelemise koordineerimiseks. Hariduse alal. on eesmärgiks, arendada juba lastes nende isiklikku identsust, kuid. õpetada neid seejuures mõistma ning hindama ka teiste identsust. Selleks Haridusministeerium saatis juba välja • mitmekultuursuse rakendami se kava (Multiculturalism ih Action) Mitmekultuurilisus teeb vajalikuks mitme keele valdamise Kanadas. Tu- 'evikus ei saa lugeda harituks isikut kes valdab, ainult ühte keelt.. ' Inglise ja prantsuse keele kõrval kodukeel (langüage of the homej ehk emakeel peab kujunema õppekeeleks koolides, et etnilist identsust, keelt ja •kultuuri edasi kanda ning viljeleda. Õppetöö teostuks lastevanemate poolt valitud- kompetentsete õppejõudude juhtimisel kas pärast tunde või. nädalalõppudel, Kulud kannab .valitsus^ kui lastearv klassis1 on 15 või suurem. Aluseks/ on „Heritage Language Program" ja rakendatakse juba tuleval sügisel. Ametlikeks' keelteks jäävad inglise ja prantsuse keel kuid ;. ' emakeel kolmanda keelena tuleks omandada samasuguse põhjalikkusega, et rahvas oma kultuuri ja identsust võiks edasi arendada ja rikastada Kanada kultuuri. Peaministri sõnavõtule /järgnesid kuulajaskonnalt mitmed küsimused laste arvu kohta klassis,-kes otsustab, õppejõudude kvalifikatsiooni, kas pühapäevakooli klassid .loetakse emakeele õpetamise tundideks, kes / •'•> . ( J ä r l i k . 2) / EESTI SPORDISELTS KALEVI aasia peakoosolek on mai 29-dal, kell 7 -oht. Eesti Majas noorteruümis. Kõik teretulnud. Juhatus Jõudes 14. aprillil Pariisi kuulsin, et baltlased .on pommitanud seal mõningaid Nõukogude asutusi. 6-da aprilli varahommikul lõhkes üks pomm Nõukogude saatkonna hoone ees Pariisis, mis aga ei tekitanud nimetamisväärset kahju. 12-dal aprii: Ml, umbes kell 4 varahommikul lõhkes . teine pomm Prantsuse ja Nõukogude Vene Sõprusühingu asutuse ees, mis purustas hoone esise. Mõni tund hiljem samal hommikul lõhkes, järjekordselt uus'pomm „Globe" nimelises raamaturaos. Viimane on Nõukogude, kirjanduse levitamiskes-kuseks Prantsusmaal. Pomm hävitas lao ja selle sisustuse täielikulL. . Kohe peale plahvatusi teatati telefonil tundmatute isikute poolt prantsuse ajalehtede ja teadete agentuuridele: „Siin pn Baltimaade vabastamise rinna. Me teostasime need rünnakud ja me jätkame neid." Teine kõne avaldas: - ,,Meie sooviks ön vabastada Eesti,.Läti ja Leedu vabariigid, mis okupeeritud Nõukogude Vene poolt 1940 aastal." 1 l-dal aprillil Nõukogud.3 Vene yä' lisministeerium Moskvas esitas Prantsuse saadikule ägeda protesti, nõudes Nõukogude ametisikute jä varanduse kaitse garanteerimist. Vene saadik Prantsusmaal samuti esi^ tas protesti sündmuste kohta Pariisis.-.' ;-• Prantsuse ajakirjandus, televisioon raadio käsitasid Nõuko<zude kii asutustele; Nende / raamatud cm puhtad baltlaste osas vägivalla aktide poolest. Senini ei ole teostatud ühtegi arreteerimist,, mis näitab, °t politseil ei; ole kindlaid/tõendeid tekkinud olukorras. Ootamatu aktsioon baltlaste poolt Pariisis võiks esile kutsuda sama teistes baltlaste asu-: koha maades nagu USA-s, Kanadas, Inglismaal, Saksamaal, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Miks baltlased Pariisis peale 30; aastast rahuliku eksitentsi alustasid ppmmitamisaktsioone, on väga raske vastata ühe lausega. Kuid põhjusi võib otsida olukorrast •Baltimaadel, kus üksiku 1918—1940 aastates trüki-tud raamatu või .põrandaaluse lend-lehe leidmine mõnest korterist võib tuua kuni 10 a. vangistust või oria-laagrisse saatmist. See on vaid üks väheseid põhjusi baltlaste aktsiooniks Pariisis. (M.K.) . ning asutuste pommitamist. Pariisis laiaulatuslikult. Selle juures mainiti kuidas Eesti,. Läti ja Leedu sõjalise jõuga- üle võeti Nõukogude Vene poolt. Pommitamisest Pariisis kirjutasid: Fränce Soir, Le Matin de Paris, L'Au-rare, Le Monde, Le, Parisien )2 •:mitmed teised. • ' Mitmete lehtede poolt mainiti, ei baltlased Prantsusmaal ön'/olnud kõis;'e rahulikurn osa välismaalastest. Kuuba diktaator F. Castro ütles, et kui Zaire ja Marökko väed peaks'ületama. Zairesse Angoolast sissetunginud vägede jälitamiseks Angoolapini, siis loeb F. Castro seda kallaletungiks Kuubale ja 12.000 kuubalast annavad Zaire j.t. vägedele sellise õppetunni, nagu.nad ei tea oodata. F. Castro -eitas, et kuubalased on Zaire invasiooni taga koos vene rel- •.riigf Seitsme kõige võimsama mitte-kommunistlikü tööstusriigi., juhid eesotsas USA presidendi J. Carteri, Briti peaministri J. Caliaghani,'Lää-ne- SaksajiTaa kantsleri' H. Sehmidti, Kanada peaministri P. E. Trudeau, Prati-L-süse presidendi ning Jaapani ja Itaalia peaministritega pidasid Lon-. donis kahepäevase konverentsi maailma- mjanduskrüsi lahenclam;scks. Konverentsil viibisid ka Kanada välisminister D. Jamieson ja majandusminister D. Macdoirald. Esimesel päeval' arutati praegust 'majanduskriisi, tööpuudust ja inflatsiooni1 vastu võitlemise küsi musi. Kutsuti ellu teadlastest komitee, kes peab selgitama aatomenergia rakendamisega seotud ohte rahva tervisele. Viimasel päeval arutati vahekordi ala-arenenud rahvastega. Kõnelused toimusid üldiselt k.oostöölises ja sõbralikus õhkkonnas. See oli USA president J. Carterile esmakordseks vä- \ lismaa-reisiks. Londoni kogunud riigijuhid võeti vastu 'Inglise kuninganna poolt. : ' .. Peaminister P. E.. Trudeau sai Pariisis kokku Prantsuse president V. d'Est:aingiga, kus olid kõneall Prantsusmaa suhtumine Quebeci separatistidesse. Teatavasti viibis hiljuti üks Quebeci peaministri Rene Leves-que ministreid Pariisis, kus teda võeti väga suurepäraselt vastu, nägu iseseisva riigi esindajat. •' / Ainult ühes asjas ei olnud praegused Euroopa riigijuhid ühel arvamisel. Nad ei nõustunud sellega, et USA president J. Carter ; võitleb, inimõiguste eest ja kommunistliku Vene- .maa vägivalla ja terrori vastu. . Manada relvi salaja Seoses RCMP uurimistega ja hil-v , ,. . juti •Montirealis: opereeriva geriljade Wa : - ; ^ ^ ^ , ^ n * s . ^ ' . - J ? u . c * y d 9 : - - - t r e 6 -M treenifüike/.:-kooii avastamisega/on yadega. Ta märkis, et meie ei võta nimisest ega invasiooni juhtimisest Zairesse. Quebec i pro vi n 1 s i va litsus kehtestas ennustatud ja kardetud seaduse, Ootamatu pommitamine oli /'lillatu j millega .Quebeci provintsi ametli-seks politseile ja Prantsuse julgeoie-; kuks /läbikäimise keeleks^on ainult : prantsuse keel, mis .valmistab suuri raskusi - • Quebeci pooleteisemiljoni EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS GANTÄTE. 'DÖMINO TAEVAMINEMISPÜHA: KONTSERT neljapäeval, 19. mail 1977 kell 8 õhtul Peetri kirikus. Kavas: eesti heliloomingut ja klassikuid Juhatab Charles Kipper Orelil Inga-Pia Korjus Kirikukorjandus ingliskeelt kõnelevale kodanikule. See on suureks hoobiks ka Kanada kahekeelsuse poliitikale, millega taheti Quebeci lahkulöömist Kanadast pidurdada. ... ajalehtede teateil selgunud, et salaja •'• on saadetud Kanadas valmistatud relvi Kuuba saarele. - Teatavasti oli Kanada valitsus .sunnikud välja saatma 5'kuubalast, nen- • de hülgas oli 3 Kuuba, konsulaadi ämetnikku Montrealis.. Üks reisija, kes iušt .'enne Montreali - treenin"- laagri avastamist möödunud sügisel sõitis Hispaaniasse, jutustas, et ta nagi kuidas suurem. hulk geriljasid . pandi Montreali lähistel asuvale len-n u v ä lj ai .1 e n n ük i s s i. s i h i ga —/ ü 1 e H i s-paania Aafrikasse.' Geriljasid oli niipalju ja • nende ärasaatmisega mii kiire, et tühistati tema otsesõit Madridi ja ta pidi sinna minema üle Brüsseli vana Belgia lennukiloguga. Kolmel päeval, 19—21. maini (CHARISMATIG MEETINGS) HOLIDAY INN, 208 St. Marys River Dr. Sault Ste. Marie. Ont. Inform. tel.: Mr. Elliott, 9494829, Sault Ste. Marie KÕIK EESTLASED LAHKELT KUTSUTUD,
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 13, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-05-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770513 |
Description
Title | 1977-05-13-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
.?• .»•
Col]ection DeveJopment Bränc
395 Wellington Str« Order
v.->. .-!-- Ottawa»
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igaHööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a, $20.00,
6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA-sse: l a .
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. ülemere-mäadesse:
1 a. $24.00, 6 V. $13.00, 3 k.
P.00. . ;
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: l a . $11.50, 6 k. $5.75;
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$11.75. Üksifcnumber .350. Kuulutus-hinnad:
1 toll ühel veerul: esiküljel
$3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00. i
T L A !
Second Class Mail Registration No. 1354.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
—- Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canadä.
M4K2R6 © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B^Pär-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N J , USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Mr. 19 (1422) 1977 REEDEL, 13. MAIL — FRIDAY, MAY 13 XXVIII aastakäik
Rahvusgruppide emakeeli hakatakse õpetama riiklikes l^olides pärast tunde või nädala lõppudel, ütles Ontario
peaminister William Davis etniliste gruppide esindajatele parlamendihoones möödunud nädala kolmapäeval/.:'"/'"
; . ".
Rahvusgruppide esindajad kogunesid
Ontario Mitmekultuursuse Nõukogu
esimehe dr. George Korey kutsel,
et mõtteid vahetada valitsuse
kavade kohta mitmekultuurilisuse
alal. Peaministrit tervitati tugeva, aplausiga/
ja suruti niivõrd ohtrasti
kätt, et ukse juurest 'kõnepuldini
jõudmiseks kulus 10 minutit.
Oma sõnavõtus peaminister tähendas,
et valitsjus tunneb rahva' vajadusi
ning soove ja vajab volitust 9.
aunil toimuvatel valimistel, et neid
diresti ellu viia. Selle juures etnilisel
gruppidel^on võimalus Mitrnekul-uurilisuse
Nõukogu kaudu oma
probleeme tuua valitsuse ette. Valitsus
. tahab neid arvestada vastavate
otsuste tegemisel. Edasi ta peatus
luebeci separatismi'juures ja •tähendas,
et rahva tähelepanu on koondunud
selle kui Kanada probleemi
.'uurde. Prantsuskeelt kõnelev rahva
"isa nõuab; enesele erilisi./õigusi; sõleks
pn neil täieline õigus, kuid separatism
..ori vale. Oma Keele ja k;'l-uuri
viljelemine on -prantsuskeelt.
tõneleyal. rahval võimalik riritriiekfu
•uurilisuse ••pinnal ••• Ontarios-viivad
Tiitmed rahvusgrupid üksteise, kõrval
ja nende kultuur rikastab, kogu
provintsi kultuurilist elu. Separatismi
asemel tuleb kasvatada.üksteise
mõistmist ning hindamist. .See teeb
Kanada tugevaks..Arvestades seda
Ontario valitsus asub aktiivselt toetama
mitmekultuurilisust. See tähendab
võrdset suhtumist
Toronto Eesti Keskkooli' XI lennu lõpetajad Anne Tülil (äärmine paremal);aktusekõnet kuulamas.
(Lähemalt lk, 4) ."'x - • v /> / Foto — O. Haamer
e
Lakewoodi linnapea austas eesti filmi „Tiina" tegelasi pärast linnarahvale
korraldatud erilinastust auaadresside üleandmisega. Vasakult Oudi
Kalm, linnapea H. George Buckwald, Valli Martin ja Edmund Martin!
1
Lakewoodi kültuurikinos näidatakse
praegu auhinnatud eesti värvifil-mi
,,Tiina" jätkuna varem toimunud
erilinastustele \ ühe kohaliku klubi
korraldusel, Teatavasti film on tehtud
Lakewoodis ja saanud nüüd linnavalitsuse
erilise tähelepanu osali-
Linnaisade koosolekul1 nimetati
eraldi üheksat filmi loojat ja osa-
•Ifst; Edmund Martin, dr. Taavo Virk-kaus,
Valli Martin, Oudi Kalm, Tar-
\o Kass, Aleks. Soosaar, Heinz Rii-vald,
Velli Kerjan, Alma Ambre.
.. Pärast esietendust 22. aprillil.
Ocean Countv Collese Fine Arts ki-
Oudi Kalm abikaasa Harri Lillioja
ga, anti peaosalistele linnapea H
George Buckwäldi polt üle auaadressid
linnavalitsuse resolutsiooni teks
tiga, mille ärakirjad olid saadetud
ka New Jersey osariigi kubernerile.
„Tiina" erijinastused korral danuc
„Toms River Jaycees" on samanimelise^
'üle-ameeriklase organisatsiooni
osakondi, mis koondab 21— 36-aästa
seid : mehi ühiskondlikuks tööks.
Film on varustatud ingliskeelsete.se-ietus.
tekstidega, mis võimaldab selle
mõistmist .ka mitteeestlästel On
trükitud ka ingliskeelne kavaraamat,
mis sisaldab informatsiooni ka/Ees-Ükski
vabas maailmas tegutsev baltlaste organisatsioon ei ole senini
omaks võtnud möödunud kuus Pariisis toimunud pömmitamisi ja keegi ei
tea „Baltimaade vabastamise rindest", kes ütleb end olevat seile taga. On
koguni kahtlust avaldatud, et tegu on provokatsioortiga.
Nagu „Meie Elu" juba lühidalt teatas, lõhkesid pommid N. Liidu saatkonnahoone
ees Pariisis ja Nõukogude kirjanduse levitamise keskuses.
Australian News Pigets-Internaüonai toimetaja I. P. Kedys, kirjutab sellest
lähemalt. 1
eifsme võimsariia
•ros, kuhu olid Torontost sõitnud ka ti ja eestlaste^ kohta.
s vaiiK-u^
se -meest.
esinemine toimub 27. ja 28. mail
St. Lawrence Centres algusega
kell 7.30 õ.
Ka^as palju uut ja huvitavat. Piletid.eelmüügil võimlejatelt
ja St. Lawrence.Centre's alates 30..aprillist.
I. ja 11.'j 1 moodsa võimlemise võistlused toimuvad
nii Seneca College's kell 6:30.-
Informatsiooniks helistada 889-7889.
e rahvus-gruppidesse,
võrdseid võimalusi
iga rahvusgrupi liikmeile ja võrdset
toetust igale rahvusgrupile oma
identsuse ja keele viljelemiseks.
Valitsuse juures on moodustamisel
/älitsuse liikmeist koosnev komitee
mitmekultuurilisuse viljelemise koordineerimiseks.
Hariduse alal. on
eesmärgiks, arendada juba lastes
nende isiklikku identsust, kuid. õpetada
neid seejuures mõistma ning
hindama ka teiste identsust. Selleks
Haridusministeerium saatis juba
välja • mitmekultuursuse rakendami
se kava (Multiculturalism ih Action)
Mitmekultuurilisus teeb vajalikuks
mitme keele valdamise Kanadas. Tu-
'evikus ei saa lugeda harituks isikut
kes valdab, ainult ühte keelt.. '
Inglise ja prantsuse keele kõrval
kodukeel (langüage of the homej ehk
emakeel peab kujunema õppekeeleks
koolides, et etnilist identsust, keelt
ja •kultuuri edasi kanda ning viljeleda.
Õppetöö teostuks lastevanemate
poolt valitud- kompetentsete õppejõudude
juhtimisel kas pärast tunde
või. nädalalõppudel, Kulud kannab
.valitsus^ kui lastearv klassis1 on 15
või suurem. Aluseks/ on „Heritage
Language Program" ja rakendatakse
juba tuleval sügisel. Ametlikeks' keelteks
jäävad inglise ja prantsuse keel
kuid ;. '
emakeel kolmanda keelena tuleks
omandada samasuguse põhjalikkusega,
et rahvas oma kultuuri ja
identsust võiks edasi arendada ja
rikastada Kanada kultuuri.
Peaministri sõnavõtule /järgnesid
kuulajaskonnalt mitmed küsimused
laste arvu kohta klassis,-kes otsustab,
õppejõudude kvalifikatsiooni, kas
pühapäevakooli klassid .loetakse
emakeele õpetamise tundideks, kes
/ •'•> . ( J ä r l i k . 2) /
EESTI SPORDISELTS KALEVI
aasia peakoosolek on mai 29-dal, kell
7 -oht. Eesti Majas noorteruümis.
Kõik teretulnud.
Juhatus
Jõudes 14. aprillil Pariisi kuulsin,
et baltlased .on pommitanud seal
mõningaid Nõukogude asutusi. 6-da
aprilli varahommikul lõhkes üks
pomm Nõukogude saatkonna hoone
ees Pariisis, mis aga ei tekitanud nimetamisväärset
kahju. 12-dal aprii:
Ml, umbes kell 4 varahommikul lõhkes
. teine pomm Prantsuse ja Nõukogude
Vene Sõprusühingu asutuse
ees, mis purustas hoone esise. Mõni
tund hiljem samal hommikul lõhkes,
järjekordselt uus'pomm „Globe" nimelises
raamaturaos. Viimane on
Nõukogude, kirjanduse levitamiskes-kuseks
Prantsusmaal. Pomm hävitas
lao ja selle sisustuse täielikulL.
. Kohe peale plahvatusi teatati telefonil
tundmatute isikute poolt prantsuse
ajalehtede ja teadete agentuuridele:
„Siin pn Baltimaade vabastamise
rinna. Me teostasime need rünnakud
ja me jätkame neid." Teine kõne
avaldas: - ,,Meie sooviks ön vabastada
Eesti,.Läti ja Leedu vabariigid, mis
okupeeritud Nõukogude Vene poolt
1940 aastal."
1 l-dal aprillil Nõukogud.3 Vene yä'
lisministeerium Moskvas esitas
Prantsuse saadikule ägeda protesti,
nõudes Nõukogude ametisikute jä
varanduse kaitse garanteerimist. Vene
saadik Prantsusmaal samuti esi^
tas protesti sündmuste kohta Pariisis.-.'
;-•
Prantsuse ajakirjandus, televisioon
raadio käsitasid Nõuko |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-13-01