1983-02-03-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(XDD
Nr. 5 (1718) 1983 NEUAPÄEVAI-, 3. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 3 XXXIV aastakäik
EUROOPAPARUMENT TAOTLEB
ISESEISVUST lALTI RIIKIDELE
STRASBOURG (,Jeataja") — !3. jaanuaril võttis Euroo-paparlament
Štrasbourgis vastu resolutsiooni, kus Euroopa
ÜhisliidU (EG) välisministritele tehakse ülesandeks toetada
taotlsi omahalduse ja omariikluse taastamiseks Balti
riikides. Resolutsioon esitas Euroopaparlamendi Poliitilise
Komisjoni fiige Otto von Habsburg ja see võeti vastu %
häält poolt ja <S yastu olles.
Soome £tmetivõimud on andnud
välja Vene võimudele eestlase Hillar
Praunsilla, kes palus varjupaika
Soodnes.
Pruunsilä tull Soome Karjala kaudu,
kus piirivalve ta kinni võttis. Augustis
1982 saadeti 29-^ aastane Hll- .
lar Pruunsild tagasi N. lütü.
Juhtum on tähelepanu vääriv, kuna
LRO põgenike kaitse leping, mida
Soome toetab, kohustab andma varjupaika
inhnesele, kes seda palub
põhjusel, et tema kodumaal võiks ta
sattuda tagakiusamise ohvriks usulistel
või polUtiUstel põhjustel.
Soome ja N. Liidu ivahel on sõhni-tud
piirilephig, aga see lephig ei puuduta
põgenike staatust.
Soome ametivõimud on kuulutanud
asja salajaseks ja Hillar Pruunsilla
saatusest ©i ole praegu teateid.
Kogu juhtum sai avalikkusele teatavaks
alles mitme kuu pärast.
Soome on võtnud poliitilisi pagulasi
vastu muuhulgas ka Tshiilist. Hil-i
_ . . . . . . , ^ jutises jutuajamises ajakirjale „Vä-
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu 30. aastapäeva tähistamisel anti üle TeeÄetemarke. Vasakult ühingu Jispoliitika" välisminister Pär Sten-esimees
Ülo Tämre, märgisaajad Voldemar Mikkola, Udo Petersoo, Enn Salurand, Johannes Säägi, bäck rõhutas kid tähtis on ^tiivne
Harald Teder ja märkide üleandja aupeakonsul Ilmar Hehisoot(Lähemalt Ihk. 3) Foto — S. Preem osavõtt LRO tegevusest ja selle or-
/ gani eeskirjade täitmine.
Hillar Pruunsilla juhtum ei ole ainulaadne.
Augustis kirjutati Oulu
ajalehes ,JCaleva", et nende andmetel
on kohn N. Liidust põgenenud isikut
sinna tagasi saadetud. Politsei
ülem Erkki Korhonen on väitnud, et
I)õgenikud ei taotlenud varjupaika
^mes ja selle tõttu nad saadeti ta-
Euroopaparlamendi otsusega
on tulemusrikkale lõpule jõudnud
ligi neli aastat kestnud JÜctsioon,
kus kaasosalised on rida balti organisatsioone
ja balti rahvaste sõpru
Euroopa poliitikute peres.
Tõnis K i l t alustas seda aktsiooni
juba mitmed aastad tagasi Euroopa
Põllumajandusliidu säälsete
delegaatide hulgas Salcsamaalt.kes
samal ajal kuulusid Euroopa Parlamenti.
,
MEMORANDUMID
ÜLESANNE
VÄLISMINISTRITELE
Euroopaparlamendis vastu võetud
resolutsioon teeb samal ajal
Ühisliidu maade välisministritele
ülesandeks kokku kutsuda vajali-
1980i. esitas Eesti Vabariigi kmj konverentsid inimõiguste ja
Valitsus eksiilis vastava memoran omahalduse küsimuste selgitami-dumiOttovonHabsburgüejarea
B^jtj riikides/Poliitilise kole
Eüroopapariamendi liikmeile. ^^^^^ p^^jt ,,^,^5 Euroopapar-
Pan-£uroopa Unioon, mille esime- la^e^^i liikmetele ka pikem üle-heks
on ka Otto von Habsburg,. v^ade praegusest olukorrast Balti
võttis 1981 .a. Balti riikide delegat
siooi^i, kuhu kuulusid Heinrich
Mark jt., ettepanekul vastu tugeva
resolutsiooni -jä apelli Euroopa-parlamendile.
riilcides, mis ilmub eripublikat-sioonina
mitmetes keeltes.
Sellest on möödunud 23 aastat,
kui Euroopa Nõukogu 29. augustil
1960.a. Štrasbourgis vastu võttis
Taolised memorandumid Eu-, resolutsiooni Balti riikide iseseis-roopapariamendile
saatsid ka Eesri vustaotluste toetamiseks. Need
Rahvuskomitee Ühendriikides ja materjaüd avaldad tookord Eesti
rida teisi balrioiganisatsioone. Rahvusfondi ja Balti Komitee
Johannes Mihkelsoni algatusel poolt. Euroopaparlamendi ring-võeti
Kesk- ja Ida-Euroopa Sotsia- kondades oli juba mitmeid aastaid
listliku Uniooni kongressil Bonnis esinenud raliulolematust, et
1982.a. novembris vastu seisukoht Euroopa Ühisliit - vastupidiseh
Eüroopapariamendi aktsiooni toetamiseks.
Raskuspunkt kogu aktsiooni
õnnestumises just seisneski
Euroopa sotsiaaldemokraatide
hoiakus.
Ka Maailma Anti-kommunistli-ku
Liidu kongress Tokios 1982.a.
USA-le - vähe alctiivsust osutab
Balti riikide küsimuses. Selles
olukorras on nüüd toimunud positiivne
muudatus.
ROOTSI RAADIOS
Balti organisatsioonide ülesandeks
on nüüd hooU kanda, et Eu-
Washingtori toetab Eestile, Lätile ja ieedule
lemist yitynyd Rahvaste Organisatsioonis
Möödunud suvel hüppas oma Iae>
t^alt maia Poola meremees. Talle
soovitati mitte taotleda varjupaika
Soomelt Ja teda lasti vabalt lahkuda.
detsembris võttis vastu Balti riiki- roopaparlamendi resolutsioon, ja
de delegaatide ettepanekul reso- kõik sellega seotud materjalid
lutsiooni Strasboui^i aktsiooni leiaks laialdast levikut ja kasuta-toetamiseks.
Selle resolutsiooni mist kogu maailmas, eriti ka neis
viis Tokiost otse Strasbourgi Eu- riikides, kes Euroopaparlamenti
roopapariamendi liige kindral ei kuulu, nagu Rootsi. Euroopa-
Wolfgang Shall, kes oli Otto von pariamendi resolutsiooni nõudega
Habsbuigi kogu aeg abistanud Balri riikide iseseisvumiseks anti
Balti resolutsiooni ettevalmistami- sdasi rootsi raadios laup., 15. jaan.
sel Štrasbourgis..
WASHINGTOM Ameerika Hääl" andis mö edasi 42-es keeles sajale miljonil©
kuulajale juhtkirja Bait riikide küsimuses, mis kajastab USA valitsuse vaateid. Juhtkirja lähtepunktiks
on Euroopaiiärlamend! resolutsioon, mis taotleb vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.
Eestiteliie tekst, mis anti üle ikol- Ühendriigid, Suur-Britannia, Kana- facto Nõukogudie Liidu kolooniad.
mapäevai;26.'jaanuaril, on järgmine: da,enam^^^ KeHeligi ei tohi&s olla illusioone
„Euroopaparlameiit meenutas äsja litsuisi ja Vatikan ei ote iialgi tuil- Moskva suhtumises selles küsimuses.
sobiValtVkolm^e rahvast, keite soov nustanud Baki riikide annekteeri- Juba Stalinist peale on' Nõukogude
iseseisvuseks on jäänud tähelepane- mist. Kuid Liitunud Rahvad ei ole Liidu poliitika olnud Baiti rahvaste >. Meie ei looda i äkilist mui&datust
mata Teisele maailmasõjale järgne- oma dekolonisatsioonl alämkomisjo- suhtes järjekindel ja karm. Selle selles Moskva poliitiikas. Krcmilt ei
nud suure dökolöniseerimise perioo- riis Balti riikide staatuse küsimust Nõukogude poiiitika eesmärgiks
on ole kerge veenda maailma hvkka-ha
suruda vabadusvõitlus ja teisiti-niõtlemine
nende piirides. ,
ÄKILIST MUUDATUST
POLE LOOTA
dil
Balti riikide — Eesti, 'l^ti ja Leedu
poliitika kunagi üles või päevakorda võtnud, hävitada Balti rahvaste rahvustunne, mõistuga vabade valimiste korralda-
_ mis õieks kohaseks foorumiks sellele ekspluateerida nendte rah^ rpi^^eks, et Balti rahvad võiksid oma
iseseisvus lõpetoÜNa^^ Balti riigid on de põuevarad nmg halastamatult ma- (Järg. Mc. 3)
ja Nõukogude Liidu Vahel sõlmitud " : —. , — _ — - • • • • • " • ' •' • ' •'
saiaj4*>e lepingu põhjal enam kui ne-likürnmend
aastat tagasi. ^ Sellele
järgnenud nende kolme riigi annekteerimine
!NõU'kogude Liidu poolt
\'õttis nendelt rahvastelt üle^ohtU'-
selt enesemääramise õiguse, mililist
õigust Liitunud'Rahvad on toetanud
kogu maaiimas^eHe organisatsiooni
asutamisest saadik.
RKU KONFLIKT
KESTATUD RAHVASTE LHKUMISE6A
NEW YORK (M.E.) — Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides aval
das äsja „Vaba Eesti Sõnas", et ta loobub koostööst Ikestatud Rahvaste
liikumisega. Ja kuna selle tegevusel ei olevat ühist konkreetset
sihti, siis on asutatud ERKU abiesimehe M. Kari seletusel uus
organisatsioon Vabadusföderatšioon, mille juhatusse on kutsutud
ka ERKU esimees.
TORONTO EESTI MEESKOORI
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMISE
LRO
Niisis otsustasid nüüd Euroopaparlamendi
delegaadid kohustada
õma riikide 'küsimus Liitunud Rahvaste
dekolonisatsiooni aliam'komisjo-nile,
See ön oivaline idee.
Laupäeval 19. vecbruariri983. a. kell 7 p.l. Toronto
Kavas s Kõne i( Isamaalisi laule meeskoorilt
. Tants V.GustavsoBi! orkestri saatel '
Sissepääs $20 Isikult •pääsmete
Katab joogid ja külma laua hr. Georg I/)otus, tel. 493-6406
See seletus on: tulnud siinsetele
eestlastelt üllaResena ja tekitanud
imestust. Sellest on ka avaldatud, et
Ikestatud Rahvaste Organisatsiooni
juhtimine New Torkis olevat teatud
^äärmuslike elementide" kätes.
Nagu meie järeipärimistel selgus,
ei teadnud möödunud laupäeval
koosolekul mitmed küsitletud ERKU
esinduskogu liikmed sellest midagi.
Samuti ütlesid mõned juhatuse
liikmed, et koostööst loobumise otsust
ei olevat tehtud, küll olevat aga
läinud aastal arutatud Ikestatud
Rahvaste Nädala resolutsiooni', mis
olnud äärmuslik ja teravusega ühe
ter tud rahvuse suunas. ERKU soovis
edaspidi enne näha resolutsiooni raa
rnistilcku.
; Ikestatud Rahvaste New Yorgi komitee
seletas, et IR-s on liikmed kommunistide
pooLt okupeeritud ja surutud
28 rahvaste organisatsioonide
kõrval ka palju üksikisikuid, ja et
Ikestatud Rahvaste Nädal on seaduse
alusel permanentne.
Nende neil päevil peetud juhatuse
(Järg. lk. 3)
TORONTO' EESTI NAISSELTS
korröldab
pühap., 13. veebr, kell 3 p.l.
^Peetri kiriku seltskondlikes ruumes
ETTEKANDED * KOHVILAUD * „TRIINU'
vastuvõtmine
Teretulemasti XE.N.S; „Trihiu" komitee
imorel Eesti Maja ,,Küld!õvis''
Laup., 12. veebr. 1983 Kell 8.00 õhtul
— ROBERT VESSMAN Torontost Esine^ž
URMAS KÄRNER New Yorgist, KUMA Baltimori
Sissepääs ?8.00 — Kõik teretuhiud '
t \ Korraldav toimkond KUMA ,
T.E.R.R.KUNGLA ESITAB
RAHVATANTSU- JA LAULULAVASTUSE
TÕNISEPÄEV
Lanapäeval, 5. märtsil kell 19.00 Minkler Auditooriumis
Seneca College'is' (Finch Ave. & Don Valley Parkway)
KAASTEPEVAD: Positiivsed Mehed ja Rahvapillide Orkester
Pääsmed: $7.00, õpilased/pensionärid $5.00. Saadaval Eesti
Majas Abistamiskomitees, Mt. Pleasant Poko äris ja rahvatantsijate
käest. ,
I
0 0
PÜHAPÄEVAL, 27, VEEBRUARIL 1983 algiisegakell3pJ
TORONTO ÜLIKOOLI AULAS (Convocation Hall) KING COLLEGE ROAD
Vaimulik osa - Õpetaja OSKAR G N A D E N T E I CH
Aktusekõne.—YLO A N S ON
Tervitus eestlastele E.V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO
Tervitused külalistele ^ MAIKI A N D R E LUPP
Langenute mälestamine — V Õ I T L E J A T E Ü H I N G — Ü LO TAMRE
Põimik — T E - S E L T S I K O O L I D ja U S T E A E D
Kontsertosas kaastegevad — T . E . Meeskoor; T . E . Segakoor;
„Estonia" koor;.,Lootuse" noortekoor; Cantate Domimo;
Estonia Orkester
TORONTO EESTI GAIDID J A SKAUDID
Sissepääs S5.00 koos kavaga.
Õpilased ja lapsed tasuta»
Uksed avatakse kell 2 pl.
Pärast aktust kohvlja koogid
Eesti Majas Eesti Maja Ja
T.E. Seltsi korraldusel
Fääse
TORONTO E E S T I S E L TS
^ ivrjiwi^ivr — — — ——— , .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 3, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-02-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830203 |
Description
| Title | 1983-02-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
(XDD
Nr. 5 (1718) 1983 NEUAPÄEVAI-, 3. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 3 XXXIV aastakäik
EUROOPAPARUMENT TAOTLEB
ISESEISVUST lALTI RIIKIDELE
STRASBOURG (,Jeataja") — !3. jaanuaril võttis Euroo-paparlament
Štrasbourgis vastu resolutsiooni, kus Euroopa
ÜhisliidU (EG) välisministritele tehakse ülesandeks toetada
taotlsi omahalduse ja omariikluse taastamiseks Balti
riikides. Resolutsioon esitas Euroopaparlamendi Poliitilise
Komisjoni fiige Otto von Habsburg ja see võeti vastu %
häält poolt ja |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-03-01
