Meie Elu = Our life, February 3, 1983

              ,,lVieie Elu''nr. 5 (1713) 89^^^
[irjutamise ja paljundamse vä­ät
» eriti tulevikus, kuna iga uus
tite seeria käsitleb uut osa Ins-ii
põhiainetest, iKõneleja, toöni-
[et .osäivõtjatc vanusele ei ole
jiiiselt piiri pandud. Ta aga soo-et
rohkem peaks olema õpila-jr^
ma põlvkonna keskelt.
?ries ühislaul „01i võtkem Ju-t
suus südamest nüüd kiita". Pä-
, koguduse õpetaja lõpupalvet
fuudi õpetajate ja õpilaste eest
lahkumiseks ,,Nüüd hingvad
us
7/
Sff
ftalõpul ilmus Lundis Eesti 'Kir-
Kooperatiivi kirjastusel Pedro
leni lühilugude kogu ^Kingitus".
}s leidub 65 miiniatuuri väga
;äte pealkirjadega ning kirju
^tikaga. Ühtlane on ometi auto-
[rane elu vaatlus ja tähelepanu-mis
haarab ühiskonda ja itnih.
loodust, loomi, inde ja lilli.
lasti ön autori suh tuimiine leebe
|ujaatav, harvemin sarkastiline
laeruvääristav. Suurimaks panu-
I osutub aga huumor, mille poo-
Jneie kiirjandus tavaliselt on üs-
Kiene. Ka kriitiHstej lugude mõ-
|št mahendab mõnusiaks moon-liääletoon,
• .
ön üldiselt kergesiti' loetavad,
leeleliselt kui sellepoolest, et nen-
Jilkkus tõuseb harva üle 2—3 le-lije.
JRaamat võib' sellepoolest
bda heaks lugemismaterjaliiks ka
ftele. Palju on kasutatud diaioo-pmi
või Sellele sarnanevaid sise-
^utusi, Väline miljöö pärineb
lasti ameerika eesiMaste ühiskon-pakkudes
arvatavasti rohket
jmdimise rõõmu kohalikele luge-
|.: Sarnal ajal võiks see olTa hu-
Euroopa kirjandusõpradele
võõrapärasustega kui kasulik
jlupHikas. Kuna raamatu aUto-on
vanim elusolev eesti kirjanik,
>n sellest taPletatud rohkell! elu­list,
mis ulatub, kaugele ül<J elu
lete muutusjärkude.
MnRiMiiniinRiiinniRiiiihiniin
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. PfiU - 1918 -
llllllilllllillllillllllHIIIIRINItilNtSiillltllRIIIIIIINiRta
Ml-f
SEOBINIMES
ja TaWinna vahel on kolm kor-
^ädalas, ja nende laevadega saa-
' Helsingisse alati üsnagi rõhkes-stlasi..
aide ridc-de kirjutaja omavaheli-
[utuajaniisel klubi jühatusliiikme
lut Hööveliga, kelle eriülesan"
on klubi tegevuskaiva koostami"
1 viimistlemine, nie kuulsime, et
JLiüab ka edaspidi asetada suure-rphku
vestlustele ja etitekanne-
•neie oma inimeste ettevõtetest
ordaminekutesl, mis on alati hu-
|kkuvad ka kõikidele teistele ja.
koik seob meie inimesi omakor-fagu
suuremaks sõprade ringiks.
paldi sellest sõprade ringist on
noored oma ettevõtete, jä kOr-liinekutega.
• Märkimist väärib
Jitreali eesti noorte rahvatantsu-
[lp;.kes omakorda,seob üsnagi to-grupi
noori sõprusringiks. .Meie
likui on kindlasti huvitav näha
J grupi esinemist nende peoõhtul,
korraldatakse üheskoos. Mont^
li Eesti Seltsi 50. aastapäeva juu-
Ipeoga märtsikuul.
|iihese lumega talv on olnud siiani
imuseks eriti meie noortele, kes
jvaimustatud talvesportidest na-
|suusatamine, iKu d see lumepuu-on
oimud imestu|sväärne ka teis-
• Nii äratas üldist, tähelepanu
itreäli päevalehe „The Gažette"
ji:güdel ühel hommikul lehe kari-bristi
Aislini joonistus, ms- kuiju-jühte
meest jalutamas ilma lume-länaval
suuskadega üle õla ja leh-iipas,
oma pea kohal silmade ees
käega: ,;My God mosquitos!"
V ^ HENN ARVO
ms
NEOÄP4EVÄL, 3. VEEBRUARSL.-' THüRSDÄY, FEBRUARY 3
rWHONOKONGIS
€rlmm's Foods Ltd. peaosaiTiik Ja Juhatuse esimees Lembit Jäneo
^äjsjcoos abiklaasa Meeriga Jaapanis, Hiinas ja Hongkongis. Qm
iielsutest jutustab ta reas reisikirjadss.
Pärast neli ja pool tundi kestnud
lendu Tokiost, jõudiis meie 60-»-
meline reisiseltskonda 9 miljoni ela-nikuga
Hiina pealinna Pekingi, mille
fennuväli tuletas meelde St. Johnsl
l^SO-nendatest aastatelt Neli poollpee-tud
hiina lennukit, ülks USA lipuga
„jet" ameerika delegatsiooniga ja tei­ne
samasugune ühe Aafrika maa de­legatsiooniga.
'Meid viidi otse läbi passi- ja tdÜ-
Icontrolli. Räpases ruumis ei olnud
istmeid ja püsti seistes tuli oodata
pakkide saabifmist. Teisi reisijaid ei
olnud kusaigil naha. Passid ja ankee­did
korjati ära jä teatati, et saame
tagasi hotellis.
'Pakid saabusid ruumi ühte otsa,
pidime need viima teise otsa ja tea­tama,
et kõik on kohale saabunud.
Sellest peale pakijd meiega enam
koos ei reisinud, nägime neid ainult
hotellides või raudtee- ja lennujaa­mades.
; '
bussi ja sõit Taücs hotelli pooüe, Nii
lennuväljal 'kui fea teeääres oli pruu­niks
põlenud tolmust rohtu, puud
olid tolmused' pruun-rohelised. Tee
ääres kasvasid peamiselt paplid,
kuid ka paju, leinapaijusid' märaiid
ja tagaplaanil viljapuud. Puud oM
täpselt ühesuguste vahedega ritta is-tutaitud.
Lennuljaamäst umbes kaks
TOI kolm kilomeetrit oli tee nelja lü-niline,
muutudes «kalheks kuni linna
jõudsitaie. Teed tarvitati! jalgratturi-te,
hobuste ja vankrite, eeslite ja kä­rude,
jalakäijate ja mootorsõiduikite
poolt. Kui keegi ei tea tmiiks autol
pasun on, siis see saab selgeks Hii­nas.'
• • • • ••
Jõudsime ipeaiionü asfalteeritud
peatänavale. Kuueliiniline, valgete
joontega. Kolmes ühesuxmalisest liii-
JALGRATTAD
Jagunesilme kaheks 30-ne Inimese
grupiks. Saime kaks jaatpanis tehtud
riist vasakpoolne oli täis jalgrattu­reid,
paremipoolsel OÜd jalgratturid,
hobused ja eeslid, kesfemises olid
mjitmes suuruses väga vanaaegsed
veoautod, linna liikluse bussid ja mõ­ned
mustad suured' limusiinid.
Tänavaäärne elamute rajoon kõos^
nes peamiseM Icolmest liigist eluma­jadest.
Uued miitmelkordsed korteri-majad,
paljud rõdudega. Need või­nuks
olla' päris kenad kuii voodii-pesu
ja riietust d oleks ilgal rõlul Ja
Elamute osas oh Pekingis pidevarmg.VTOdi^.oiiinfidl® kõnnak
korruselised moodsamad elamud. ^ •• • - :• ... r
ves ära viskamiseks ja uue saami­seks.
Tolmuimejat kicgu Hiinas ole­ku
ajal me ei näinud; Vaipu puhas­tati
niiske ,žmoppiga". &e süsteem
aknal; Tundus, et vanemad elamud andis"' kopitanud lõhna kogu, hotel-on
onni moodi, koosnedies ühest 8— üle. Vaxuii ja naopesemise kausi va-
12 ruutmeetri toast, ehitatud mudast hei oli seüia ääres põranda sees üm-või
kuivatatud savist tellise taolised märgune restiga auk, mis arvatavas-mvidfest.
Orignaalsdt tousematerja- ti vanni-või „trooni'' iilevooki korral
li ei näinud kuid nüüd on sdldcs väga vajalik.'Kõik see oH^aru^^
plekiltükke.lnidagi musita nagu as- aga hais mis sellest awgust tuli ei
Mt, presenditükke, õlgi või õle ja S2r t?äitnud üksi vannituba, vaid ka tei­vi
segu. Onnil on tavaMsel 4 ruudu- sed ruirniid. •
ga aken ja uks. Oli aknaid kus hÜK
na õlg kübar ja ka p M k filmi tükfe SÖÖMAD
oli klaasruutu asendamas. Selliseid ' Söögisaal dii kõrvalmajas. Kuna
elamuid oli püütud meie tee ääires kõiik söögiajad' olid väga samased,
kõrvale on ebitatud mitm®-
Foto — Lembit Jänes
Igasugused remondid ja lisaehitused elumajadele,
suvilatele ja äridele — ka uute ehitamine
mm MASONRY & GENERAL
CONTRACTORS
107 PIIT AVE. SCÄRBOROUGH, ONT. — TEL 755-1473
Kaminad Ja patiod Seintekatted (dryvirall & plastering) lAr
Vannitubade seinad ja põrandad i( Tsemendi- Ja kivitööd
i( Keldrite väljaehitamine jne.
JOSEPH Ja IVIAIMU NAGY Räägime eesti keelt
yarjäta tellisest tehtud kõrgete ae­dadega,
kuid üle selle võis näha mi
kaugele kui silm ulatus selliseid cxn^
nisid tihedasti üksteise kõrval. &
sMs kirjeldaks ühte pikemalt. Küm­ne
mimese.ümmargused lauad, val­ged
riidest laudlinad, paberist ser-vietid,
laual iga ühele kaks väikest
saste mullast tänavate ääres selle kaussi, õlleklaas j ä t k a t e puu pulka.
'kahe äärmuse vahd oli kolmas ela­mu
liik, moodne onn, natuke suurem,
onn, natuke suurem, siirgete tellisest
seintega ja korraliku katus^a.
' Lõpuks jõudsime Pekingi njn, sõp­ruse
hotelli, mis oli ehitatud 1954 ve^
neläste poolt. See koosnes ndljast
ikümnekordsetest fäpsdt ühesugus­test
ehitustest millede keskel suur
Joogiks õlu või apelsiinisooda pudeli­tes.
Suurel ümmargusel vaagnal
tuuakse ühte sorti toit, näiteks sea­liha
lõigatud kahe kuni kolme suu­täie
suurusteks tiükkidibks. Lasl(sime
vaagnat ringi käia ja võtsime pulka­dega
paar tükki kõi^ema äärega
kaussi, mõni näljasem sai kolm. Va­hepeal
oli toodud lauale keedetud
rüs, mida panime madalama ääre­ga
kaussi. 'See suure vaagnaga prot-
K Ü T T E D
^ Uued ja parandamine -k ÖLI- Ja GAASIAHJUPE vahetamhie.
^ Korstnavoodrid (chimney linings) Veetorude parandamine
i( Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed.
R O L A N D K U L L I K TcL (416 ) 275-1280
. seduur kordus ^jandiga, kalaga, kap-ndjakandjlme
vaHjak. Esimene ()a ka vastega, herneste või mõne muu hii^
viimane) mulje oh väga trööstitu, ^a juurviljaga.
Meile anti neljandale korrusele esik,
vannituba, elutuba ja magamistuba. Jäi^nes su^jp mida tull panna sa-
Toad olid kolm meetrit kõi^ed, elu- masse -kaussi 'kust lihad ja juurviljad
tuba 4x4 meetrit, magamistuba 4x8 , olid söödud. Miina giidid panid ka
meetrit. Toa seinad olid kaetud päris järgi jäänud rüsisui>i sisse. Meie sõi-puhta
tapeediga ja krobeliselt kroh- me suppi lusikatega, hiinlased panid
vitud lagi oli Värvitud' valgeks. Aken- kausi suu juurde, aitasid pulkatega
de ees olid voltideta helesinised kar- paksemat supi seest suhu ja yedela-dinad,
mis mägi välja nagu voodili- mat löristasid nagu venelased tulist
nad. Värvitud hästilkÄksuvad puu- ^^ed alustassilt. Toidu juurde oli või-põrandad
keskelt kaetud vaibaga, inalik kas jasmüni või rohelist teed.
Elutoas oli Jaapanis tehtud vänvi- enamns^lf» Uik»line TV. Siis yeel kiirjutüslaud ja
tool, laual tjndi pott ja sulepea. Lae­kas
inglise, ja hiinakeelsete peadega
khipaberid ja ümbrikud, siiis väike
kohvilaud kahe pehme tooliga, laual
teranospudel tulise veega, külmavee
Esimene maitses enamusele li^a
vänge, parem minek oli rohelisel teel.
Magussöögiks oli kas õun, pirn või
pimõun. Taoline söögiprotseduur
kordus iga lõuna ja õhtusöögi aja,
sama nägi välja ka' hiina hommiku­söök.
Viimasega süsiki tehti erand ja
Jalgratas on Hiinas tähtsam liiklusvahend, ja nagu vaatest läbi
bussi akna näha, on laia! Pekingi tänaval ruumi ka mõnele vanale
veoautole. Foto-—Lembit Jänes
karaafe, plekist lahtise tee purk ja anti nn. ameerika hommikuehie, mis
•kaks kaanega teetassi. koosnes kahest siniseks keedetud või
rasva sees praetud munast, röstitud
Magamistoas olid kaiks krääksuvat leivast, peekonist, keedisest ja vil-voodit
kaetud siidilt pä^atekkide- jakohvist. Kõik toidud' olid sööda­ga,
nende vashel öölaud, riidekapp ja vad, mõned päris maitsvad. Jäi mul-tool.
Mõlemis toas keset lage rippus je, et mida lõuna poole jõutkime
elektripirn (mitte üle,25 vv) üma kup- seda maitsvam oli toit. (Võibolla
lita, aga vannitoa tuli oli kaetud läksime näljasemaks),
plastik armatuuriga. Vannitc^
,,trcon'V töötas, veekast oä btme PEKINGI PART
taga, kate oli aga kaduma läinud ja Kiirjedaksin veel viimast einet „Pe-aseridatud
i^rvitud vineeritükiga. king Duck" restoranis. Peasöögks oM
Vann öli väga must, kuna seda kasu- ka pekingi part. Alguses toodi keset
tati ka põranda ja vaipade pesemiise lauda vaskiiõu, mille keskel oli kaa­nega
kaetud tuüste süte kolle. Välis-sei
na^a moodustas umJbes 8-ilO cm
laiuse „vallikraavi" ümber sütepoti.
See oli nii soe, et hoküs vee keemis­punkti;
'lähedal. Järgnesid õhukesed
toored I kxMnaliha lõigud; ja keedetud
hiina juurvili. Kelner tuli laua juur­de
ja pani 4—5 lõiku korraga keevasr
se vette vaga lühikeseks aijaks —
võibolla 20—30 sekundiks, õngitses
siis välja ja serveeris. Sama kordus
kuni kõik liha oli keedetud' ja söö­dud.
Oli maitsvam kui seda võiks
oletada. Järgnes küpsetatud part
(see;kor(d terve part keset lauda), sa­maaegselt
õhukesed umbes 15 cm
läbimõõdus soojad pankoogid, „hoi-sin"
kaste, rohelised sibulatpealsed,
lõigatud 7—8 cm. pikaks jä ka pikuti
kitsasteks ribadeks. Siis tuli jäll^i
kelner laua juurde, pani ühe pan-kcogi
taldrikule, lõikas pardi nahka
immbes suutäie suurusteks tükkideks
ja lõikas pardi liha sama suurtelcs
tükkideks. Pani paar tükki pannkoo­gi
keskele, n^ris kastet iUe pardi-liha,
pani rohelisi sibulapealseid pi­kuti
üle ja ruMs sigile pannkoogi sis­se.
Sõime näpuga ja maitses tõesti
hea.
Viimasel ikcntserdi! Torontos Roy
Thomson Hf^iris mfärkasime et Era-vo
kavaraamatu 75-dal lehelkülijel on
Sara Waxman ära toonud Victor
Feldbriiri auks pekingi pawli' ette-valmiistamise
otsast lõpuni.
DSIIilllllillllllllllllllllillllllllllllllllillllllliltiillllllllllillllllllll
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused JSK
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Jo^
teistele eesti organlsatsioonldelci
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi s&(&°
mieeks. — Eesti Maja, 958 Broad>
vlew Ave. Toronto, Ont. M4I^
lilllllllllllllllllillilllllllllllllliillllllillllllllUIUIIIillllllllllilDI
ILMUS
Blmar Rebane
JOHTUD EESTI
LÄBI AEGADE"
LÜHIÜLEVAATES
m Ihk. Hind $7,00, postiteel
tellides lisandub saatekulu $1.
MÜÜGIL
„,MEIE E L U " tolifusoiD
958 Broadview Aye.
Toronto, Ont. M4K 2Rö,
otiiiBuanouBiianoiiEiiBiiaiioiiiiioiiQiiiiia lOiiDiiiiiQiiDusnaiioiiQiiiiisuaiiQsi&iiiUKiuouxumotniajiouuim^^
ilmcir Rebane
noorusmaa
iioiiBiiBiisiisiiiiiiaiiOMOiiaiiaiioiioitiiioiioiiiiioiioiiaiioiiGiiaiiiiiioiisiiiiiiiioiioiioiisiiaii^
NÜÜDMA 6 (D 0
•Kui Kari August iHindrei kirjutas
need värsid, siis vta teadis, mis ta üt­les.
See dii äsjaliik lõpp Verd! bra-vuursele—
„0h, rõõmude karitk, kuis
särad ja vilgud — sind ahnelt me
huultele toomel" Kohta, kus seda
loomude karikat nautis yoorimees,
kutsuti kõrtsiks,! kus seda. nautis,
härrasmees, seda kutsuti restoraniiks
(kui me ei kõnele siin konventidest!).
Klõige ke^semaks selliseiks asutu­seks
Tartus oli muidugi ^Vanemuise"
teatri alakorral asetsev samanimeli­ne
restoran. Sinna pääses teatrimaja
iuajieest, kas hoidudies kõrvale pileti^
ikassast, või laskudes laia treppi möö­da
alla ülalt teatri jalutusruumist
pärast^ etenduse lõppu. OM Ita neid,
kes ei tulnud õieti kustki, vaid ka­sutasid
restorani ukseesist numbri-mängu
mängimiseks kümnekrooniste
(siniste) rahatähtedega, mis käisid
peost pihku ja taskust taskusse.
Hooaeg restoranis oli muidugi õh­tuti,
nagu öeldud, pärast etendust
ja pärast 'koosolekute Icpipu konven­tides,
et puhata päraät pingutavat
vaimset tegevijst. Eritii^ rahvarohkeks
kuijunesid õhtiid, mil kokku langesid
konvendi koosolekud ja operetieten-dused.
'Siis Oleks hädasti vaja olnud
venivaid seinu, missugust asjaolu
targalt ^rvestaji teatrimaja ümber­ehitusel,
kus siis restoraniruum an­dis
end poolitada suufffe)lükatava va-,
tiks oli orkestri poodium, mille ees
asus tantsupõrand, kus harrastati
rahvarohketel õhtutel midagi samast
Tootsi poolt Paunveres loodud nn.
puntratantsule. Kui oli vähe lahe­dam,
eshies seal sageli üks hästi tüse
ja Tartus hästituntud doktor, kes
harrastas daamidega teha erilisi tant-supaasid
ja kandis kas veripunaseid
või teises jalas teist värvi sokke. '
Pärast ümberehitusit tekkis resto­rani
keskele ka koikteelilaud, miile
ees istujate mottoks oli orkestri klar­neti
poolt põristatav - - „rraahha pa­neb
rattad käima..." Vastupidi
Ameerikamaa traditsioonidele oli
restoran uppumas kristall-lühtrite
valguse särasse, sest keegi ei tahtnud
end nürgataha peita, vaid just vastu­pidi
— mindi just „t€isi vaatama ja
ennast näitama". Peale mõnekordse-te
tudengite omavaheliste kaMüste
oli seal lõbustuseks ka kaibäiee-eten-dusi.
NH tantsis seal kord ü ^ napi
riietusega imisisik puupüsti täis pub­likule
ja tantsupõrandalt är£^ joostes
kukkus sülle Ühele ukse ette;istunud
ringkonnakohtu auväärsele liikmele.
Viimane sai sellest nii erutatud, et
tellis terve pudeli Southenii 'ja unus-tas
arve teistele maksta! j
Juhtus mimdki imelikku. Näiteks
ihnus sinna «koixl tuntud kirjastaja
juba ülevas meeleolus, kuid viisakalt
— lips kaelas. Ainult särki polnud!
Teine kord põrutas üks kellegi tas­kus
lahti läinud Jcaitseliidu revolver
si to — Ja ka'vastas-istuva
napsisõbra jala. Viimane, see
on jalg koos tema omanikuga toime­tati
käiiku Erakliinikusse tolle tüse­da
tohtri ravile, ja — laina asjaosa­lised,
olid tudengid — süs oli selts­konnale
selge>et oH tegemist duelli^
ga.
Vikii shnitsel „Vanemuise" resto­ranis
(õhtul) maksis 90 senti, pius
jootraha, kokku arve 1 kroon. Teised
lihatoidud (shnitsel Tall'imi_a moodi,
karbonaad jne.) maiksid rohkem Toi­du
juurde kuulus muidugi ,^karah-ve"
viinaga, miüe suurus olenes osa­võtjate
arvust. Restorani kelnerid
teenisid suhteliselt küllalt hästi joot-rahade
näol. Et oma kolata pidada
olevat neil tulnud resorani omaniku­le
juurde maksta. Arvete kirjutamise-kohta
kelnerite .poolt oli laialt levi-
^^ud niisugune jutt, et kui seltskond
oli juba küllalt kõvasti „võtnud", ei
kontrollitud kehieri poolt koostatud
^rvet enam tõsiselt, iuigi seal seisis
näiteks: karbonaad — niipalju, hee­ringas
- niipalju, leib - nupalju,
kurke polnud — niipalju, kokiku —
niipalju.
' Suviste aiakontsertide ajal laienes
festoVani tegevus aeda — kõlakoja
vastas oleva, balustraadiga eralda-rõdu
näol. Sel ajal, kui kontserdi
Külalised istusid kõlakoja ees pingi-rMadel,
või jalutasid ümberringi,
^õis istuda balustraadi taga ja, kui
tasku parajasti rohkem ei, lubanud,
juua Maas „teheed", mis tähen-teed
piirituse või konjaki lisandi­ga.
See oli eriti mõnus, kui õhtu oli
jahe. ,,Tehee" piiritusega maksis 50
senti ja 'konjakiga 75 senti. Võis aga
teha ka nii, et süüdata klaasis olev
piiritus, mis ju tõusis vee peale, ja
hoida leegis lusikal suhkruga. Sealt
see tilkus sulavana ning kõrbenuna
iklaasi ja andis „teheele" omapärase
maitse. Et piiritus tõuseb ülesse ja
vesi mitte, see seletab ka asijaolu, et
vesi kellelegi ,ppähe" ei lähe, küll aga
viin!
Teisele paigale tõusis restoranidest
algul Suurturul asunud .Automaat".
Uue omaniku (Jugari) kätte läinult
ristiti see„Sinimandriaks" — Hugo
Raudsepa loomingu järgi. Too viidi
hiljem üle moodsamarsse ruumides­se
politseiplatsi lähedal. Viimasest
asjaolust hoolimata oli — nagu kõ-nelda'kse
— seal nn. „vaikival ajas­tul"
vahetevahel nii rahvas kui ka or­kester
püsti tõusnud ja laulnud sa­ma
laulu: ,jPriius kallis anne..." —
igasuguse nähtava põhjuseta!
Muide ^ meil oli ka oma politsei-tund
ehk sulgemisaeg (et mitte nih­kuda
määrusi), kui pidu oli selleks
ajaks alles hoogu saanud ja lahku­mine
raske, suleti uks üldisel nõus­olekul
ja pidu võis, nüüd juba „era-ettevõttena"
edasi kesta, seni kui jät­kus
neid, kes orkestrile uusi „sini.
sed" juurde matsid.
Restorane leidus muidugi nohikesti
siin ja seal üle linna, mõned ühendur
ses suuremate mäwäkogunemise rou»
midegä, nagu ,;Sõdlurite kodu"* ja
,;BürgermjU8se", ivõi eniam söökla
ulatuses, nagu näitelcs ,jKuld' lõvi"
Rüütli ja Küütri tänavate nurgal,
teisel korrusel, kus tavaline üldiselt
ser\'eeritav lõuna malcsis 45 senti.
Alumisel korrusel oli biljardiruum,
kus asus ka paar head istumiskohta
omavaheliseks jutupuhumiseks. Toit
toodi kelneri poolt ülevalt. Raekoja
laga aga oli kõrts, mis oli sellepoolest
tähelpanuväärne, et ta edendas eesti
kultuuri suuremal määral kui eelmi­sed,
seli^, aMlli2 kü'()aistaja Oskar
Lutsu poolt sealt nopitud karakter­kujude
näol.
Aga eks restoranide külastamine ja
kõrtsis istumine olnud rohkem lõ­butsemise
asi, oma igapäevast leiba
tuli — nagu ütleb tabavalt üks sak­sakeelne
laul — „aus den teuren El-temarmen"
rebitud noorel inknesel
leida sööklatest, kus võis kõhusoppi
saada midagi juba 30 sendiga ja võis
kombineerida odavamltki, kui lepiti
vaid leiva ja supiga. Nähtavast ole-lati,
et tudengi kõhusopp, vastupidi
tema avarale peasisemus^le, on üsna
pisike. iSest üliõpilassöökla lõunate
kuukaart maksis ka vaid 10 krooni.
Nende lõunate „sisukuse" koihta rää­kisid
kurjad keeled, et kui üks sööja
tõmmanud enesele supi sülle, tröös­tinud
teda ettekandjad sellega, et
ega see plekki riietele d jäta, selles
pole kübetki rasva!