1979-12-06-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 49 (1556) „Meie Elu" nr. 49 (1556) 1979 NELJAPÄEVAL, 6. • DECEMBER 6
KRIISI
[alised spioonid, terroris-pestud
ajudega intelli-cuid
(kunstnikke, kirja-
|si). Kõik nad töötavad
[SA-d isoleerida ja kom-
Idule viia.
kommunismi vastu USA-1
rda organiseerida Euroo-lismivastane
rinne sealsest
ja on ainukene rin-jb.
Väljaspool Euroopat
Isteks olnud mitte demo-
Irraga' riigid vaid kõva-
|atuurid. N. Liit on spet-
' selliste, riigikordade
|s „rähva" ülestõusude
'Ise abil. Selle tagajärjel
tanud oma sõbralikest
g liitlastest Vietnami,
aäni, Afganistani, mit-riigdi
ja osa Kesk-Amee-
JÄRGMINE
näib olevat N. Liidul
\w valitsuse kukutamine
ma on N. Liit saatnud
arvukalt oma spioone •-":.
linud kohaliku kommu-lei,
valitsüsvastaste de- --
Inide korraldamiseks
usvõitlüslike" gruppide
iseks. Kapitalismi ja va- '
statakse riigi raha rais-pruptsioonis
ja politsei
Olukord Marokos on
[akindlaks, ta on majan-
Jüstes ja vajab kindlasti
(t ÜSA poolt. Vastupidi-n
-USA lõpetanud relva-
Marokole ja piiranud
[u abi. Näib nagu män-
[imu Marokos kõmmu-lithi
arvates USA peaks
ltitmä oma. välispoliiti-sioorii
ja aitama kujun-itlasriikides;
selline de-tofd,
mis püsima jääb
cu propaganda turmtu-igasugusele
õõnestus-lspireeriks
kommunist-elavaid
rahvaid kuku- >
Inistiikku korda. Ainult
Jdmisega demokraatiale
|oiehoiu võitmisega on
sevdädä demokraatlike
ja pidurdada kommu-ituuri
levik. Teostades
|b-välja tulla õrna välis-iisist;
;
r A. Nõmmik '..
IANENUD
teada, et endine Eesti
on ^siiski elus...
takse, et vastukaaluks
eputavale rubriigile
| antakse võimaluste piiteid
väljasõidulubadest
)hta, kuna see on Heldete
ilmekas rikkumine
Itis avalikult ei teatata.
Arvo Pärt lubati Lon-tge
sellepärast, et välja-teeldumine
põhjustas
landuses skandaali, mil-lkõneles
ka ..Ameerika
teatas Eesti raadio uh-
|>pa kirikukonverentsile
metropoliit Aleksius,
lõistetavalt j aeti maini-asõiduluba
oli viimasel
õpetaja Jaan Kiivitilt
iarsüsest leidis peapiis-frk
sedapalju mehisust,
ise sõidust, Säärased
huvi tavad kodueestlasi
[it on veel nii mõndagf
iwelriaasfci
linnapeana
:il möödus üks aasta
\ il valiti Toronto linna-to
SUN" kaastööline S.
las sel puhul ringküsi-
|eas, kellel on olnud ti-
Lüpuudet uue linnapea-lised
vastused:
Toronto linnapea
|— Vahekord ametialal
j Sewellil puudub oskus
il. • \ • V
linnapea Mel Last-on
üks arusaamatus
iüle ei ole temast min-
|innapea Alan Redway: :
itroversaalne isik, aga
tel; ..r,
linnapea Gus Harris:
[aks tema tegevust 100
temal on julgust val^
mõtleb. Paljudel see
mapea Dennis Flynn:
lapea omamoodi mant-alati
sellega rahul kui-pma
kohustustesse kui
k Gayle Christie: Mina
iga ma kardan, et ta
(rsaalseid hüppeid ja
|el kas ta'alati teab, et
ja mitte enam oposit-lnavolinik
June Row-m
et tema ei ole veel
la tööd ja on arvami-
)ib lahendada kõik kü-
U
11
M
! i
I J
L;
jvv
I
SM
I
il.
W
'l
I
A
O 0
(Algus1esiküljel)
tat tagasi Tallinnas ja ütles, et tal
on see päev hästi meeles, sest ta oli
üks neist Eesti ohvitseridest, kes terroristide
poolt Balti jaamas vangistati
ja oli juba rivis mahalaskmisele,
kui ^aam vabastati! 1
Kanada Eesti Võitlejate Liidu tervitused
ütles esimees K: Tori märkides,
et liit Vabadusvõitluse Nädala
raames korraldab selliseid aktusi ka
Montrealis, Hamiltonis, Ottawas ja
mujal.
Selleks ajaks oli lumetormi tõttu
viibinud peakõneleja Ülemaailmse E.
Vabadusvõitlejate Keskuse esimees
A. Jurs kohal.
Ta ütles, et meie seas on täna siin
neid, kes Vabadussõjastj on osa võtnud.
Need kangelased teavad paremini
teile jutustada, kuidas võideti
Eestile vabadus. \ \ ' .
STUSTöö
Kommunistide joonestustöö on
praegu ülemaailmses ulatuses käigus.
Kui ka teised ^maailma rahvad
ia riigid kommunistide, õõnestustöö-le
sama kindlalt vastu astuksid, nagu
Eesti võimud 1-sel detsembril.
1924. a.. siis poleks nende taotlustel
edu. Kuid kahjuks ei ole see nii. Kõneleja
märkis, et avalikult mõistetakse
küll hukka Argentiina, Tshiili jt.
parempoolseid rezhiime, kuid Mosk- •
va kommunistlikku vägivalda Balti
riikides ja mujal ei meenutata. Ta
kirjeldas seda, kuidas Nikaraagua ja
teiste kommunistide kätte mängimisel
USA ise kaasa aitas.
President Roosevelti> 'administfat-siooni
sisseimbunud Moskva kommunistide
agendid aitasi|d selleks kaasa,
et Balti riigid jäeti N. Liidule tasuks,
et venelased aitasid Hitlerit
võita. Lõpuks märkis kõneleja, et ega
meie oma rahvaga pole ka kõik asjad
.sugugi korras. EKN-ni tegevuse vas-
. tu avaldatakse mahategevat kriitikat.
Meie vaenlane seekord, on palju
kavalam, kui oli varem. Meie peame
sellepärast oma silmad lahti hoidma
ja paljastama kommunistide agentide
kavatsusi ja plaape. •
LANGENUD ;
KOHUSTAVAD
Meie eesmärgiks on koos, teiste
Ida-Euroopa ikestatud rahvaste esindajatega
võidelda Moskva vallutus-plaanide
vastu; Selleks kohustavad
meidihiii' Vabadussõjas, kui ka Teises
Maailmasõjas meie keskelt.lange-nud
kangelaste ohvrid, mälestus ja
kommunistide poolt kümnete tuhandete
viisi Siberi orjalaagritesse viidud
ilmsüütud kommunismi ohvrid.
Meid tiivustarJi Eesti noorte vapper
vastupanu Nõukogude Eestis Moskva
terrorirezhiimile. Kandgem edasi
meie esivanemate ja kuulsusrikka vabadussõja
kangelasvaimu ja koondagem,
kõik j õud Eesti Itaasväbastami-seks,
lõpeta^ kõnejeja.
Muusikalises osas esinesid kannel-daja
A. Kuus oma kaaslasega. Meinhard
Niirivee laulis sõdurilaule G. II-tali
saatemuusigaga. Müüdi läbi mitu
loteriid, kus olid peavõitudeks
Ants Vommi, ja J. Saarniidu maalid!
Juhtus nii, et õnneloos tõi A. Vommi
maali, mis kujutas Vabadussõjas
langenud Soomusrongide diviisi ülemat;
kapten A. Irve Tartu vabasta-mislahingu
sõjamehe rüüs-peokõne-lejale
A. Jursile. J. Saarniidu maali
võitjaks osutus E. Kore ja kolmanda
maali sai pr• Nüüd. ^Rikkaliku einelaua
eest hoolitsesid Eesti Maja kohviku
virgad perenaised. Mängis G.
• Il tali orkester.
Teadustaja Raffi Moks ütles tänusõnu
kõigile, kes sündmuste heale
kordaminekule kaasa'aitasid. .Eriti
tänati kunstnik A. Vommi peavõidu
A. Irve maali eest, kuristnik J. Saarniitu
-ja teisi loterii võitude lahkeid
annetajaid.
KUULSAD KÕRGI
RADIAL TIRES
(Algus esiküljel)
ses ja edasikestmisel.- Soovitades siiski
arvestada kriitika jä asjatundliku
nõuandega. Eriti olla ettevaatlik n.n.
rahvusromantikal, põhjeneva prõ^
duktsiooni suhtes:.
ETTEKANDEID KUNSTIST
ÜLDISELT
(Algus esiküljel)
esitasid kolm kõnelejat. John J. Hoh-mann
(Michigan Art Train Inc. direktor)
käsitas valguspiltidega „Kunst
ratastel'*', Nancy ' Hushion (Ontario
Arts Council) — kunstist Ontarios ja
Peeter Sepp (National Art Gallery of
Canada) kunstist üldiselt, ja igaühe
kultuuri väärtusena. Kõik need esitati
inglise keeles.
; EDUARD WIIRÄLTT •
.GRAAFIKA NÄITUS
Näituse avas Toronto ajalehe kunstikriitik
James Purdle. Muuhulgas
oma lühikeses sõnavõtus ta mainis,
et kuigi ta ei tunne eesti kunsti, ta
mõistab ja tunnustab Wiiralti kui
suurepärast mitme tehnikaga graa-fikameistrit,
tema fantaasia rikkust
ja kunstilist teostust.
Näitude .avamisele kuhu pääses ka
ilma kogu Festivali 20-dollarilise osavõtumaksu
lunastamiseta oli kogunenud
lisaks loengute kuulajaile um-
:bes 30:kunstihuvilist.:"' "
— , Näituse kataloogis, milles oli toodud
ka 15<eäline Wiiraltit käsitlev
kirjutis, esitati 33 tööd mis saadud
13 isikult. ;
Wiiralti teadaolevalt registreeritud
graafikat loendatakse 450 piires. Tal
on olnud mitmeid loominguetappe,
alates Eestis „Pallasega", siis Dresdeni
kunstiakadeemias, Pariisi esimene
ajajärk (1926—30), siis mutusaastad
Algeeria, Wiin, .Šhveits,. kodumaal II
Maailmasõja aastail, põgenikuna
Rootsis' (kuni 1946) ja jälle Pariis.
33 juhuslikult.. kogudest leitud tööd
ei saagi ülevaadet pakkuda, ega eel-
• reklaami õigustada, ega ka Wiiraltit
tutvustada Kanadas kui eesti kunsti
tipprrieest. 0
Pariisi esimene periood* üks huvitavamaid
loominguliselt, ei olnud
üldse esitatud. Segaval oli.seegi piiratud
osa näitusel esitatud, oskuse-tult
grupeeritud, hulga reproduktsioonidega,
mitmekordselt mappidest
j a raama tuis t-a j akir j ades t. Puudusid
täielikult väljaanded kunstnikust
võõrkeeltes rahvusvahelisel parnassil,
samuti kataloogidki, mis näidanuks
kunstnikku tõesti ja dokumen-teerituna
rahvusvaheliselt.
Muide Torontos Põhja-Ämeerika I
Eesti Päevadel (1957) toimus kunstinäituse
osas (CN näituse kunstigaleriis)
Wiiralti eriväljapanek, kataloogis
märgitud 95 originaaliga/lisaks
muukeelsed • kirjutised kunstnikust
raamatuina, ajakirjades, .leksikonides
ja kriitikat. Rootsis mälestusnäitus
Wiiraltist hõlmas 155 tööd.
Näituse.avamise järele oli Aleksis
Rannitilt ettekanne '„Wiiralt, eesti
söövituskunstnik ja graveerija, tema
pühapäeval, 2. detsembril. Tartu Col-lege'i
ruumides rohkearvulise akadeemilise
pere osavõtuga.
Aktuse avas Toomas Soöts, millele
järgnes tavakohaselt^,.Gaudeamus .."
A. Raudsepa poolt alatuna. Aktuse
kõnelejaks oli V. Salo, teemaks —
„Üku Masing".
Uku Masing,, kes 11. augustil sai 70
aastaseks, oli Tartu Ülikooli õppejõuks
1933—1940 aastatel,, kaotades
Õppekoha teaduskonna sulgemisel.
1944. a. kuni käesolevani on tegutsenud
peamiselt tõlkimisega, kuid on
avaldanud ka hulga lühiuurimusi filoloogia,
kirjandus- ja usundiloo ning
usuteaduse alalt. Teaduslikud' uurimused,
tõlked ja luule on tegevusalad,
kus Uku Masing on avaldanud
püsiva väärtusega töid, Kõneleja käsitas
eriti ta luulet, mis on üks oma-,
; pärasemaid, deklameerides ühte ta
; luuletust. Helilindilt kuulati Priit
fPedajä laulu U. Masingu sõnadel:
•„Läinud: esivanemad ja nende -va--,
iud..."
.Aktust .kaunistasid muusikalised
ettekanded. Leena Tiismann ja Erik
Teose laulsid viimase kitarri saatel
Torn Paxtoni tuntud rahvalaulu ja
. Tiina Kiik kontsert-akordionil esitas
Bachi ..English suit€ III, prelude ja
Rameau „Le Rappel des Oiseaux",
ning kuulajate tungival nõudel veel
Jäime Padros'e „6 variatsiooni".
Aktuse lõppsõna dr. E. Aru j alt..
Talveks lumekumin
„HAKKAPELIITTA" :':
• ' : ' v ' - V - N r . 08
Mii suve- kui talvekumrnid on konstrueeritud parimast materjalist.
Pikk iga — eksellent tee hoidmine iga olukorras
suurepärane pidurdamise võime — suurem kilomeetrite
arv väiksema bensiinikuluga.
}'•••. MIS SOBIV SOOME — SOBIB KANADAS - r °
/ TEIE AUTO VÄÄRIB NOKIA —
Vancouver (B.C. ja Alberta): Formulä Distributors Ltd.
Saskatoon: Automobiltechnik 665-8875 294-2916
Thunder Bay: Giant Tire 344-1531
Südbury: Sudbury Tire 674-5216
Bäy: Brooks Tire 474-9700
I0KIÄ PRODUCTS LIMITED
111 Eailside Road, Don Mills, Ont. M3A 1B2, 416-441-2323
W. A. (Al) Gilchrist
President
saa
Nagu seda tehti kodus
igasugused Euroopa tordid
küpsised ja maiustused
TELLIMISTE TÄITMINE
Euroopa kogemusteega
rätsep
ILMUS
ÜLIKONNAD — -KOSTÜÜMID
— MANTLID
ivaliteet materjalid
191 Roncesvalles Ave. Toronto
:Ont. M6R 2L5 —Tel. 416/533-7802
B. Kedzierski 7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
• •Tel. 416/769-9535 '
Rudi H. Schneider
AIN KALMU!
PÄÄSTA MEID ÄRA KURJAST
kolmas raamat mälestusi — 204 Ihk.
Hind tellijaliikmetele:-brosh. 16.90; köites $9.00 '
Kaanehind mitteliikmetele: brosh. $9.00; köites $11.50
Poolsari (6 raamatut) brosh. $39.00; köites $52.00
Festivali esimene päev kl. 10 hom.
kuni kl. 8 õht.
TEINE-PÄEV
Teine päev oli pühendatud eesti
kunsti ja muuseumi küsimustele. Esmalt
laüdkonnavestlus „Eesti kunst
tuleviku perspektiivis". Vestlust juhtis
Peeter Sepp,. liikmeiks Heino Äin-so,
Olga Berendsen, Johannes Paha-.,
pill, Eda Sef)p ja-Oss Timmas. Samas
'.küsimusgrupis esines veel Oss Timmas
ettekandega „Hävinemisprotsess
"kunstipärandi vaenlaseria» ja Jöh. Pa-hapill
„Eesti musueum tuleviku perspektiivis".
Oli omavahelist juttu siit
ja seal, väiksele kuulajaskonnale.
Sinna raami kuulus ka läti uue.
Kultuurikeskuse presidendi Valdis
Liepinsi pikk ettekanne selle saamisloost.
EKK president mainis, et see
ettekanne on kavva võetud eeldusel,
et võiksime endi muuseumi soetamisel
sellest lähtekohti ja mõtteid leida.
Selgus, et lätlastel olid kokku
pandud pool miljonit dollarit. Annetajate
nimestik, mida 'kõneleja lasi
ringi, sisaldas sadu nimesid, enamikus
annetustega 1000 dollarii, väik-som
huik mitmetubai dega kuni' 5000
dollarit, kuid ka väiksemaid — sajast
peale. Muide S5000-ga "kolm nende
rahvuskaaslast Venezueelast, siis
suuremaid annetusi arstidelt, advokaatidelt,
professoritelt jt. Ta mainis
... ka, et. antud küsimuses pole olnud
üksmeelt. Osa inimesi ei poolda end.
Läti Maja müümist College Streetil,
mis asub kesklinnas ja on teisi probleeme.
!
guhafagaks
on valitud Karl Laaritee> kes vaimu-likuna
Luteri Kirikute Liidu teenistuses
on olnud aastaid mitmes Lõu-ria-
Ameerika riigis ja teeninud viimastel
aastatel eestlasi Lõuna-Root-sis
Lundi piiskopkonna õpetajana.
Ta lõpetas kolledzhi poliitiliste
teaduste alal Staten Islandil ja usuteaduse
alal Philadelphias, saavutades
veidi hiljem mõlemal alal ka magistri-
kraadid. New Yorgi lähistel olles
oli Laantee pidevalt tegev üliõpilaskonnas
ja korporatsioon Rotalia
juhtkonnas. Rootsis kuulub Laantee
^Rahvusliku Kontakti" toimetusse.
ida Ko
Esindajad: A. Viirlaid, 63 Glen Bavl&Cr®s.,: Toronto, ÄtariövM4JS
1X7; ^tonian Publishtog €o;r^,^
ronto, Ontario, M4K 2R6; V. Kolda, 86 Stirling Ave. N,, Kitcheher,
Ontario; E. Kivestu, 588 Westluke Ave., Montreal; Que. H4X 1P7; tel.
484^685; V. Kurm, 368 Toiedo St., Thunder Bay, Ont.; The Scandina-vian
Shoppe, 279 Danforth Ave., Tor. M4K 1N2; V. Lenk, 511 Lawson
Rd. London, Ont., N6G 1Y1; H. Lille, 1 Eriksdale Rd., Etobicoke, Ont.
M9G 2B5; W, MetsM, 6 Dawn Rd., St. Catharines, Ont. 12N 4M6;
Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. Ef , Hamilton, Oht. L8L 2C1; K. Pikker,
3876 Pandora St., N. Burnaby, B.G.; ü, Veedler, 47 Kent Avev
Sault St®. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 Sarauel Drlve, Ottawa, Ont.
K1G 3C3.
PÜDDD
Jõuluõhtu jumalateenistus peetakse
pühap., 23. dets. kell 3, Christ Luth
Chürch'is — 1955 E. Oakland Park
Blvd. Ft. Lauderdales. Jutlustab
kand. Elmar Järvet. Orelil E. Allik.
Solist sopran Anadie Allik.
Pärast teenistust toimub jõulu-koosviibimine;
kiriku suures seltskondlikus
Saalis. Kohvilaud on kaetud
koguduse naisliikmete poolt. Sõnalises
osas esineb kand. E. Järvet ja
muusikalises osas solistid. ••
.Uueaasta jumalateenistus armulauaga
toimub samas 1. jaan. kell 3,
I L M U S ; '
HIND $9.50 (Postiga tellides lisandub saatekulu)
Müügil ..MiäE 110" ^Šr^ses, Ees-Ji Abistamas
komitees ja Pr. E. Korjus, 362 Lawrence Ave.
Toronto, Ont. M5M117 — Tel. 7874136
latud, kui kommunistliku põhrkorra- tehnika ja visioon mõnedes tema töö- Siis oli veel J. Hohmanni ettekan- :\ kus teenib Baltimore ja Washingtoni
ga mittekooskõlas olevad ettevõtted
® Lõuna^Aaf rika saadik Ä. Gardner
Dunn vangistati püstolkuulipildujatega
varustatud San Salvadori pahempoolsete
terroristide poolt. Terroristid
vedaskj saadiku oma veoautosse
ja sõitsid minema.
® Quebecis võimul olev Rene Leves-que
separatistide partei kaotas järel-valimistel
Montrealis järjekordselt
jälle ühe koha. Võitjaks oli suure
hääleenamusegä opositsioonis olev
liberaalide partei kandidaat.
® Kanada töötute ja immigratsiooni
minister RonAtkey märkis, et uues
eelarves kulutatakse suuri summasid
selleks, et noortele töötutele muretseda
töökohti. Kavas on rakendada
tööle 119,000 noort. Praegu tõuseb
noorte töötute arv Kanadas üle
400,000-de. .
® Kanada õMrikkas Alberta provintsis
on suur puudus õlis^ ja paljud
bensiinijaamad on suletud. Esialgul
ei ole teada, millest puudus on tingitud.
Kahtlemata on selle taga õli-ettevõtted,
millised tahavad hindu
kõrgemale kruvida, sest Albertas oli
õli palju odavam, kui mujal.
® ÜSA-s süüdistatakse, et Iraan M.
R. Pahlavi New Yorki meelitaja oli
endine välisminister H. Kissinger,
kes tahtis sellega valr^istada J. Car-des
(inglise keeles), mida jäid kuulama
vähesed näitust külastanud.
„CANTUS FIRMUS"
Festivali esimene pikk päev pikenes
veelgi muusika ja luule programmiga
CANTUS FIRMUS — A. Ranniti
poolt Wiiraltile pühendatud luuletuste
esitamisega Lydia Vohu ja Sarah.
Krzeczunowicz poolt eesti ja inglise
'keeles. Läti nöör harfist Mora Bu-manis
esitas vahepeal 5 pala ja Konservatooriumi
chamber quartet pikema
kontsertpala. Nii kestis esimene
ne „Fundraising Seminar". Kuulajakog.
õpetaja Rudolf Troost.
tele jäi küsitavaks, miks need vestlused
ja ettekanded olid võetud Festivali
kavva, mida võinuks teha mista-.
hes ajal ja kohal EKK omavahelisel
arutlusel.
VEEL WIIRALTIST
Teise Festivali päeva lõpuosas olid
veel mõned ettekanded • Wiiraltist,
Prof. Olga Berendsen rääkis temale
omase selgusega , Kunst ja kunstnikud
Wiiralti loomingus" ja Rutt Tui- KGB Eestis Jüri Lina aastast kam
RONTO MAJA KOHVIK
vašty
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
Tel. kohvikus 466-0104
Avatud esmasp.—neljapäevani õhtuti 5.00—10.00
Reedel suletud, laupäeval 9.00-42.00
pühapäevalI2.00—7.00 I
KÜLASTAGE EESTI MAJA — TULGE EESTI KOHVIKUSSE.
HUBANE MILJÖÖ.
SOO
— perenaine
STOKHOLM (M. E.) — Eestist väi--
jaimbunud andmete' järgi
teri. administratsioonile raskusi eesmärgiga,
et. presidendi valimistel
oleks vabariiklaste parteil edu ja tema
saaks jälle välisministriks vabariiklaste
piletil. H. Kissinger olevat
käinud haiglas ja mõjutanud shahhi,
et ta ei lahkuks USA-st.
ving. huvitavalt eestlastele. • aga mil-lesi
närast ingliskeeles, ,yPrintmak-ing
Techniqües of Eduard Wiiralt"
ning Ilse Leetaru ..Mälestuskilde
Eduard Wiiraltist". Lõpuks veel
kuulati Rairi Rebase helÜinti ^ . W i i ralti
looming Eestis ia väliaspqol".
Seegi päev oli kestnud kb 10 homm.
kuni kl. 6 õht. -<i\-
paaniat, püüdes selgusele jõuda üha
uutes inimestes, kes võisid olla Eestist
kevadel lahkunud publitsisti tuttavad.
Nii pinniti novembri algul
taas Tartu tudengeid. Ühte hoiatati
ühtlasi Eesti-aegsete ajalooraamatute
lugemise eest. See olevat vaenulik
tegevus.
Seega pole KGB senini hoolinud, et
Jüri Lina on loobunud Nõukogude
Kokku võttes EKK üksikutele võimude; omavoli paljastavate artik
Q . Peaminister J . , Clark j»-; Alberta,
peapiinister P. Lougheed jõudsid õli
hiniia suhtes põhimõttelisele kokkuleppele.
Lahtiseks jäi ainult õliette-võtete
maksustamise küsimus. Qlir
hinnad tuuakse eelarves lähemal ajal,
Õli eest tuleb maksta kõrgemat hiiri-liikmetele
oli Festival huvi ja mõtteid
oakkuv. Üldsusele, oodatud mul-tikultuurlastele
ia meile endile jai-suur
Eduard Wiirait vaid Hart Hou-se'i
seinte vahele. Ka nrof. Berend-.
sen küsismiks see ei võinuks toimuda
-Eesti Majas.
lite kirjutamisest. Asjaosaline teatas
Stokhoimist, et ta jääb nüüd7 umbes
kuuks ajaks äraootavale seisukohale,
et kindlaks teha, kas rahupakku-mine
võetakse vastu või mitte.
Endiselt ei saa Jüri Lina tuttavad
ka kirju kätte, kuna KGB need järjepidevalt
konfiskeerib.
f@r@nt© Foresf Hiili linnöoss® vcsjatqks©
Sobiv k®hfcabi®lupG<arileo
Aedniku ülesandeks on lillede kasvatamine triiphoones (kasvuhoones),
murta ja iluaia korrashoid. Maja-abiline hoolitseb kodu
korrashoiu eest,
Elamine Kanada perekonnas. Tasuta kasutada kahe-tpaline korter
kõigi mugavustega koos toiduga kohapeal. -—Palk kokkuleppel.
Majas töötavad kokk, ettekandja ja autojuhid;
\ - - w . INFORMATSIOONIKS HELISTADA 282-0469 •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 6, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-12-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791206 |
Description
| Title | 1979-12-06-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Elu" nr. 49 (1556) „Meie Elu" nr. 49 (1556) 1979 NELJAPÄEVAL, 6. • DECEMBER 6
KRIISI
[alised spioonid, terroris-pestud
ajudega intelli-cuid
(kunstnikke, kirja-
|si). Kõik nad töötavad
[SA-d isoleerida ja kom-
Idule viia.
kommunismi vastu USA-1
rda organiseerida Euroo-lismivastane
rinne sealsest
ja on ainukene rin-jb.
Väljaspool Euroopat
Isteks olnud mitte demo-
Irraga' riigid vaid kõva-
|atuurid. N. Liit on spet-
' selliste, riigikordade
|s „rähva" ülestõusude
'Ise abil. Selle tagajärjel
tanud oma sõbralikest
g liitlastest Vietnami,
aäni, Afganistani, mit-riigdi
ja osa Kesk-Amee-
JÄRGMINE
näib olevat N. Liidul
\w valitsuse kukutamine
ma on N. Liit saatnud
arvukalt oma spioone •-":.
linud kohaliku kommu-lei,
valitsüsvastaste de- --
Inide korraldamiseks
usvõitlüslike" gruppide
iseks. Kapitalismi ja va- '
statakse riigi raha rais-pruptsioonis
ja politsei
Olukord Marokos on
[akindlaks, ta on majan-
Jüstes ja vajab kindlasti
(t ÜSA poolt. Vastupidi-n
-USA lõpetanud relva-
Marokole ja piiranud
[u abi. Näib nagu män-
[imu Marokos kõmmu-lithi
arvates USA peaks
ltitmä oma. välispoliiti-sioorii
ja aitama kujun-itlasriikides;
selline de-tofd,
mis püsima jääb
cu propaganda turmtu-igasugusele
õõnestus-lspireeriks
kommunist-elavaid
rahvaid kuku- >
Inistiikku korda. Ainult
Jdmisega demokraatiale
|oiehoiu võitmisega on
sevdädä demokraatlike
ja pidurdada kommu-ituuri
levik. Teostades
|b-välja tulla õrna välis-iisist;
;
r A. Nõmmik '..
IANENUD
teada, et endine Eesti
on ^siiski elus...
takse, et vastukaaluks
eputavale rubriigile
| antakse võimaluste piiteid
väljasõidulubadest
)hta, kuna see on Heldete
ilmekas rikkumine
Itis avalikult ei teatata.
Arvo Pärt lubati Lon-tge
sellepärast, et välja-teeldumine
põhjustas
landuses skandaali, mil-lkõneles
ka ..Ameerika
teatas Eesti raadio uh-
|>pa kirikukonverentsile
metropoliit Aleksius,
lõistetavalt j aeti maini-asõiduluba
oli viimasel
õpetaja Jaan Kiivitilt
iarsüsest leidis peapiis-frk
sedapalju mehisust,
ise sõidust, Säärased
huvi tavad kodueestlasi
[it on veel nii mõndagf
iwelriaasfci
linnapeana
:il möödus üks aasta
\ il valiti Toronto linna-to
SUN" kaastööline S.
las sel puhul ringküsi-
|eas, kellel on olnud ti-
Lüpuudet uue linnapea-lised
vastused:
Toronto linnapea
|— Vahekord ametialal
j Sewellil puudub oskus
il. • \ • V
linnapea Mel Last-on
üks arusaamatus
iüle ei ole temast min-
|innapea Alan Redway: :
itroversaalne isik, aga
tel; ..r,
linnapea Gus Harris:
[aks tema tegevust 100
temal on julgust val^
mõtleb. Paljudel see
mapea Dennis Flynn:
lapea omamoodi mant-alati
sellega rahul kui-pma
kohustustesse kui
k Gayle Christie: Mina
iga ma kardan, et ta
(rsaalseid hüppeid ja
|el kas ta'alati teab, et
ja mitte enam oposit-lnavolinik
June Row-m
et tema ei ole veel
la tööd ja on arvami-
)ib lahendada kõik kü-
U
11
M
! i
I J
L;
jvv
I
SM
I
il.
W
'l
I
A
O 0
(Algus1esiküljel)
tat tagasi Tallinnas ja ütles, et tal
on see päev hästi meeles, sest ta oli
üks neist Eesti ohvitseridest, kes terroristide
poolt Balti jaamas vangistati
ja oli juba rivis mahalaskmisele,
kui ^aam vabastati! 1
Kanada Eesti Võitlejate Liidu tervitused
ütles esimees K: Tori märkides,
et liit Vabadusvõitluse Nädala
raames korraldab selliseid aktusi ka
Montrealis, Hamiltonis, Ottawas ja
mujal.
Selleks ajaks oli lumetormi tõttu
viibinud peakõneleja Ülemaailmse E.
Vabadusvõitlejate Keskuse esimees
A. Jurs kohal.
Ta ütles, et meie seas on täna siin
neid, kes Vabadussõjastj on osa võtnud.
Need kangelased teavad paremini
teile jutustada, kuidas võideti
Eestile vabadus. \ \ ' .
STUSTöö
Kommunistide joonestustöö on
praegu ülemaailmses ulatuses käigus.
Kui ka teised ^maailma rahvad
ia riigid kommunistide, õõnestustöö-le
sama kindlalt vastu astuksid, nagu
Eesti võimud 1-sel detsembril.
1924. a.. siis poleks nende taotlustel
edu. Kuid kahjuks ei ole see nii. Kõneleja
märkis, et avalikult mõistetakse
küll hukka Argentiina, Tshiili jt.
parempoolseid rezhiime, kuid Mosk- •
va kommunistlikku vägivalda Balti
riikides ja mujal ei meenutata. Ta
kirjeldas seda, kuidas Nikaraagua ja
teiste kommunistide kätte mängimisel
USA ise kaasa aitas.
President Roosevelti> 'administfat-siooni
sisseimbunud Moskva kommunistide
agendid aitasi|d selleks kaasa,
et Balti riigid jäeti N. Liidule tasuks,
et venelased aitasid Hitlerit
võita. Lõpuks märkis kõneleja, et ega
meie oma rahvaga pole ka kõik asjad
.sugugi korras. EKN-ni tegevuse vas-
. tu avaldatakse mahategevat kriitikat.
Meie vaenlane seekord, on palju
kavalam, kui oli varem. Meie peame
sellepärast oma silmad lahti hoidma
ja paljastama kommunistide agentide
kavatsusi ja plaape. •
LANGENUD ;
KOHUSTAVAD
Meie eesmärgiks on koos, teiste
Ida-Euroopa ikestatud rahvaste esindajatega
võidelda Moskva vallutus-plaanide
vastu; Selleks kohustavad
meidihiii' Vabadussõjas, kui ka Teises
Maailmasõjas meie keskelt.lange-nud
kangelaste ohvrid, mälestus ja
kommunistide poolt kümnete tuhandete
viisi Siberi orjalaagritesse viidud
ilmsüütud kommunismi ohvrid.
Meid tiivustarJi Eesti noorte vapper
vastupanu Nõukogude Eestis Moskva
terrorirezhiimile. Kandgem edasi
meie esivanemate ja kuulsusrikka vabadussõja
kangelasvaimu ja koondagem,
kõik j õud Eesti Itaasväbastami-seks,
lõpeta^ kõnejeja.
Muusikalises osas esinesid kannel-daja
A. Kuus oma kaaslasega. Meinhard
Niirivee laulis sõdurilaule G. II-tali
saatemuusigaga. Müüdi läbi mitu
loteriid, kus olid peavõitudeks
Ants Vommi, ja J. Saarniidu maalid!
Juhtus nii, et õnneloos tõi A. Vommi
maali, mis kujutas Vabadussõjas
langenud Soomusrongide diviisi ülemat;
kapten A. Irve Tartu vabasta-mislahingu
sõjamehe rüüs-peokõne-lejale
A. Jursile. J. Saarniidu maali
võitjaks osutus E. Kore ja kolmanda
maali sai pr• Nüüd. ^Rikkaliku einelaua
eest hoolitsesid Eesti Maja kohviku
virgad perenaised. Mängis G.
• Il tali orkester.
Teadustaja Raffi Moks ütles tänusõnu
kõigile, kes sündmuste heale
kordaminekule kaasa'aitasid. .Eriti
tänati kunstnik A. Vommi peavõidu
A. Irve maali eest, kuristnik J. Saarniitu
-ja teisi loterii võitude lahkeid
annetajaid.
KUULSAD KÕRGI
RADIAL TIRES
(Algus esiküljel)
ses ja edasikestmisel.- Soovitades siiski
arvestada kriitika jä asjatundliku
nõuandega. Eriti olla ettevaatlik n.n.
rahvusromantikal, põhjeneva prõ^
duktsiooni suhtes:.
ETTEKANDEID KUNSTIST
ÜLDISELT
(Algus esiküljel)
esitasid kolm kõnelejat. John J. Hoh-mann
(Michigan Art Train Inc. direktor)
käsitas valguspiltidega „Kunst
ratastel'*', Nancy ' Hushion (Ontario
Arts Council) — kunstist Ontarios ja
Peeter Sepp (National Art Gallery of
Canada) kunstist üldiselt, ja igaühe
kultuuri väärtusena. Kõik need esitati
inglise keeles.
; EDUARD WIIRÄLTT •
.GRAAFIKA NÄITUS
Näituse avas Toronto ajalehe kunstikriitik
James Purdle. Muuhulgas
oma lühikeses sõnavõtus ta mainis,
et kuigi ta ei tunne eesti kunsti, ta
mõistab ja tunnustab Wiiralti kui
suurepärast mitme tehnikaga graa-fikameistrit,
tema fantaasia rikkust
ja kunstilist teostust.
Näitude .avamisele kuhu pääses ka
ilma kogu Festivali 20-dollarilise osavõtumaksu
lunastamiseta oli kogunenud
lisaks loengute kuulajaile um-
:bes 30:kunstihuvilist.:"' "
— , Näituse kataloogis, milles oli toodud
ka 15 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-06-03
