Meie Elu = Our life, November 9, 1978

              MEOAPÄEVÄL, 1MOVEMBRIL „Meie Elu" nr. 45 (ISOÖj 1978
gBMH.wwwmii^.HBÜ
istiusü mošaii
Desiderius Erasmus (1467—1536),
hollandi katoliiklik õpetlane, kirja­mees,
humanist, ning end. munk-preester,
keda vahel nimetatakse re-f
ormaatsiooni i intellektuaalseks
isaks, ütles, et „Roöma kat. kirik va­jas
küll reformatsiooni, kui mitte re­volutsiooni".
Kuid just see oli, mis
sündis 16-da sajandi esimesel veeran­dil!
Ning selle tulemusena võime tä­napäeva
kristlust, suures laastus
lööduna, liigitada kolme eri-harru
(vanuse järjekorras): 1) Kreeka
(Ida-) ortoiJokslus, 2) Rooma kato-liiklus,
ning 3) Protestantism, ühes
selle paljude .erikirikute ning sek-taarsete
gruppidega.
Kui Martin Luther (1483—1546),
tollal tundmata saksa katoliiklik
munk-preester ja ülikooli professor,
31. okt. 1517 a. ööl naelutas oma 95
„teesi" Wittenbergi lossikiriku pea­uksele,
milles ta mõistis hukka Roo­ma
kirikus esinevaid väärnähteid,
küsitles paavsti liialdatud võimu-õi-gust,
ning nõudis Piibli ainuautori-teedi
jaluleseadmist, koos isiklike
vabaduste nõudmisega usulistes kü­simustes,
siis ei aima.nud ta, millise­le
pöördelisele ajastule, ning ainu-võimsuše
tipul oleva katoliku kiriku
lõhenemisele ta pani aluse. Üle-öö sai
temast kirikulise revolutsiooni juht
ja saksa rahvuslik kangelane! Hiljem
.märkis ta selle kohta ise, et temal oli
- Jumalalt määratud ülesanne autent­se
ristiusu taastamiseks, „saksa rah­va
prohvetina''. / v;
Otse paradoksaalseks faktiks seife
juures on, et Lutheril alul polnud
kavatsust rajada mingit uut kirikut,
veelvahem sekti. See nähtub selgelt
ühest tema kirjast (5. 3. 1519), kus
ta ütleb: „See polnud kunagi minu
kavatsus, tõsta revolutsiooni-mässu
Rooma Apostliku Tooli vastu.-.."
Kiud lahtipääsenud toitm haaras ta
j%aasa, tõstis ta juhiks, andis talle
jaguse ja innu, oma veenetega min­na
edasi... Paavstipoolsed katsed
Lutheri liikumise vaigistamiseks ja
jeegi sumbutamiseks siis, kui see
v on veel väike", (nagu paavst Leo X
märkis, ei ännud tulemusi. 1520 ä.
-detsembris purustas ta silla Rooma­ga,
põletades avalikult paavsji „bul-hiši
keelati .Lutheri juthiste ja
kirjutiste kuulamine ja lugemine.
•Selle ; tulemusena heideti ta sõna-kmlmatu
„ketserina"; Rooma kiri­kust
välja (3.1. 1520).
sellel viisil asendas Lutheri kirik
rooma-katoliikluse ka meie kodu­maal
ja Lätis.Lihtrahvalt tema soovi
või valikut ei küsitud! '.
^ v
Mis iseloomustab lutherismi? Meie
rahva rõhuv enamus, kuuludes ise
sellesse, peaks seda teadma. Olgu
vaid mäluvärskenduseks meenuta­tud,
et-selle kolmeks, kandetalaks on:-
l) Kiriku hierarhilise süstee­mi
ja preesterkonna, kui „vaheme-he"
osa eitamine, 2) õndsakssaamine
ja õigeksmõistmine Jumala ees üks­nes
uskumise ja mitte tegude läbi
(seda doktriini on pärast Lutheri
surma pehmendatud) 3) Piibli, kui
ülima ja ainsama autoriteedi tunnus­tamine
usutõdede leidmiseL {Muide,
Jakobuse epistli heitis Luther U. Tes­tamendist
välja, kui „kõlbmatu",
kuid see toodi pärast ta surma sinna
tagasi).
Üldiselt oli Luther kiriklikes asja­des
üsna konservatiivne. Ta püüdis
säilitada kõike, imis tema arvates
polnud vastolus piibliga. Nii jäid al­tarid,^
küünlad (kuid mitte püha­kud!),
isegi osa liturgiast ja midagi
vaimulike riietusest, kuigi kõik pil­did,
lihtsustatud kujul. Kuid algkiri-kute
seitsmest sakramendist ta tun­nustas
väid kahte: Ristimist- ja „ar-mu-
iauda", kusjuures, ta viimase
osas muutis algkirikute dogmaatilist
EESTLASTE TURiSMlREIS PIIBLI MAADEL! • ^ ; •
22 päeva külastusi piiblilikes ja ajaloolistes paikades Iisraelis,.Roo-';
mas ja Florences- -
12. MAIST KUNI 2. JUUNINI 1979. A.
Reisikava on koostanud pastor H. Rüdmik oma paljude kogemuste
põhjal (tema 12. reis Pühale Maale). Reis haarab endasse 120. aja­loolise
paiga külastuse Pühal Maal 18. päeva jooksul, kaasa arvatud
Punase- ja Surnumere äärsed alad Siinai ja Negevi kõrbes; Selgitu­sed
Eesti'keeles. Väljalend: New York—Toronto—Montreal,
/NÜÜD VÕIB KA TEIE ELUAEGNE IGATf.US TÄITUDA!.. ,
Informatsiooniks palume kirjutäda:-EVANGELICAL BIBLE LANDS
TOUR, c/o Rev. H. Rüdmik. 783 Arton Lane, PORT ST. LUCIE. Flo­rida
33452. U.S.Ä. Saadame teile täieliku reisikava. Kaasareisijate
arv piiratud. •'. ' -i ; . . •" ' •
19 stonics"
;;::;:.;!.pn'
Anu Kaal esine
„Estonia" teatri primadonna
ratuursoprän Anu Kaal esines hilju-1 © Vancouyeris, Briti-Kolumbias, elu-ti
New Yorgi südalinnas ühe hotelli neveestlanna magister Edda Pavis-stuudios
umbes 50-pealisele eesti Andresson koos abikaasa dr. Richard
publikule. Viimase moodustasid pea* N. Davisega lendas New Yorgi kaudu
miselt siin muusika alal tegutsevad Euroopasse, et osa võtta Lissabonis
isikud, teatriinimesed, kujutavkunst- Portugalis nädal aega kestvast üTe-nikud
ja mõned isikud Kultuuripäe- maailmsest sötsiaal psühhiaatria
vade ringkonnist. Viimase lisaüritu- konverentsist. Konverentsi lõppedes,
sena seda ka erakirjade abil rekla- enne tagasilendu koju, reisiti edasi
meeriti. Mingit sissejuhatavat sõna^ Hispaaniasse Madriidi ja mereäär-võttu,
nagu toimus umbes aastapäe- sesse kuurorti Alicante.
vad tagasi olnud bariton Tiit Kuusi- ® President Carter külastas Miamit,
ku j.t. solistide esinemise eel, see- pidades kõnesid peamiselt demo-kord
ei olnud. Anu Kaalu repertuaa- kraat Robert Grahämi toetuseks,
seisukohta, leides õigema ".Kristuse j r*s ei olnud ka ühtegi vene laulu, mis kes kandideerib Florida Kuberneri
tõelise ja reaalse juuresolu" veinis olukordi arvestades laseb oletada, et kohale. Presidendi Miamis viibimise
ja leivas; mitte substantsi umber- seekordse -ürituse-' ilmet püüti eesti ajal oli tema auvalvesse määratud 5
muutumise Üldkehtivat jumajatee-Ipa^lašpulbliküle' suupärasemaks te- noort kadetti J.R.O.T.C. mereväe
nistüskorda luterlikes kirikutes pole. ha. Seepärast külalissolisti esinemi- üksusest, üks nendest oli eestlane
^ ne kujunes ka kohal olnud vähesele Thomas Hinno Fort Lauderdali kesk-
Martin Lutheri kohta ori kirjuta- publikule miljöö sellest küljest med- koolist,
tud rohkem raamatuid kui, ühegi tei divamaks, mida omakorda suuren- ® » F o r t Lauderdali News" toob ära
se isiku kohta ajaloos, 'peale Jeesuse, das lauljatari kunstiliselt kõrge ta- artikli uue kõrgehituse alustamisest
Temas on nähtud kas ainult head ja se. : ' Pompano ^
ülistavat, või jälle aina halba ja huk- M x x K a a * o n aastatelt umbes 40-le m m m projektis onette nähtud 240
kamõistvat. Alles viimastel aegadel lähenev ja lühemat kasvu, habras ja korterit otse mere rannas, umbkaud-on
hakatud mõlemast leerist teda lavakogemusist sarmikalt naeratlev n e väärtus 23 miljomt. Projekti di-vaatlema
erapooletu: hinnanguga, daam; .kes otse plahvatava üllatuse- poriks on arhitekt T^rmp Purye.
Isegi katoliiklased hakkavad tunnus- ga juba esimesest numbrist demon4^kond Parred asusid Louna^lo-tarna,
et ilma temata poleks isegi streeris ennast ühe eesti võimekama n d a s f elama Kanadast paar aastat
nende kirikus saanud teoks seesmi- koloratuursopranina. Dünaamilises I t a?a s i
ne, puhastav ri.n. ,,vastureformatsi- skaalas ta mängles ülima kergusega,
obn" (Trento konsul, 1545/46). Dr, G. kaasaarvatult kõrgeis nootides. Ei I Eesti Sihtkapital Kanadas
Elson Rüff, lut. kiriku vaimulik, aü- asutanud seda aga vast siisW veel-1 Annetus
tbr ia end Lutheri kiriku amet. hää- P täiuslikumaks nüanssiderikkuseks
Itllllltllllllllllllllilllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllillllllll
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont, M4K 2R6
Helistada tel. 699-5295
lekandja toimetaja USÄ-s, iseloomus-, J a J a i seepärast kohati shablooni.
tab reformatsiooni isa järgmiselt: Väikese'miinusena lisandus ka pai-
„Lutherii oli puudusi. Tal oli tormi- ilmnenud defekte hääles, arva-liselt
äge temperament ja sageli va- tavalt kliimavahetusest reisil. Meed | liiiiHinHHlUinHIIHIllinilllllHnillllHllllllllIHlinilUmHinil
las ta oma oponendid ja tetoäga mit- olid ka ainukesed negatiivsed tegu-
Sealt peale, kuni elu löpünf pühen-1 tenõustuvad üle taltsutamatult sol- "d ta esinemisel. Lauljatari hääte-das
Luther end oma kiriku kujunda- yavate. sõnadega.,." <Nii näiteks v a r v ; o n
( meeldiv, tema koloratuuri-
;ahis.ele,:^ reformatsiooni kaitsmisele, kommenteeris ta paävs
laiendamisele, ningSo^ma õpetuste vii- Saksamaa^, k a r d i n a l ^ rasi ja parandame vam, sa-mistlemisele,
.••lugemata ''• kirjutiste, Lutherit_ püüdis, veenda ta •õpetuse- Parajal maaraL^iigevam-kw/^u^''[-mu^l.suvilate katuseid,
raamatute ja jutluste kaudu. Tema tagasivõtmise k0kku . des, on ta ooperiaariates ~ mis nä^
märkimisväärseteks ' teosteks .onUaamisel,, kui tumedat ja ignorant-
•':,,Mänifest saksa kristlikule aadlile"- s e t teoloogi, kes: õrna ülesannete täit-. küpsuse ja eriti sarmika esitus-
„Babyloonia vangipõlv", „Kristlikü miseks -on sama4õlbmatu, kui eesel viisiga esines ta V. Bellini ja G. Doni-inimese
vabadus-', „Uue Testamendi" kandlemängimiseks!") Kuid tsiteeri- i e t ^ ooperiaariates, lauldes õhtu
saksakeelne tõlge, (milleks'ta kasu- des edasi dr. Ruffi sõnu: „Ta (Lut- ooperimuusikas prantsuse ja itaalia
tas Erasmuse kõrgetasemelist kree- her) tegi kahtlemata mitmeid kahet- keeles. .Eesti lauludest kandis Ä.
ka keelset tõlget), ^ing^Väike
kismtis", mis sai vundamentaalseks misse, (valitsejate ja aadlitega), sai- r e ' ^- Lemba ja G. Ernesaksa loo- ^ Kolmap., 1. nov.—30. nov. Martin
ÕDperaamatuks kõikidele, prõtestan- limatuid- rünnakuid/ mida tänapäe^ Juhuslikud ku­udele.
1 i vai enam keegi ei tihka k a i t s t a . . ' . ' ^ l a u I J a t a r o n o m a m ^
; Ajalooliselt' võttes, sõna „prötes- Hoolimata.kõigest, me ei tohi unus- Piduse saanud Tallinna knoservatoo- örchard View Blvd.
•.tailt'- (.protestantism") tuli tarvitu- tada; et ta oli briljantne, inimlikult riumis ja seejarele Itaalias ning ta ^ Neljap., 9. nov. dr. Roman Toi
sele alles 1529, Ä y,Stiilidest eesti koorimuusb
vai 5: saksa Dsariigi valitsejat-vürsti isiksus. Ta oli karmi aj Tema esinemist New kas" Tartu College'is algusega kl. 8 õ.
protesteerisid enamuse poolt vastu- tuultes julge võitleja, kes oma siiras ^o r g i s kviteenti rohke aplausi ja Reedel, 10. nov, „Move over Mrs.
võetud dekreed teed süda- Ul l e dega. Klaveril, saatis solisti su- Markham" soome keeles St. Law-
; osariikides, kus luterlased, valitseja- merahu ja usulise kindluse .leidma] i u v a l t i a hoolika tähelepanelikkuse- r e n c e Centre'is algusega kl. 8 õ.
ga eesotsas, of^ enamuses nende usu seks. Lutherlased respekteerivad te- 8a k o h a l i k n o 0 ^ Hüdlaste Seltsi
prahti seerimiseks, kuid jätta kato- da- kui üht'suurimatest õpetajatest;
liiklastele 'vabadus nende usu säilita- ning vabastajatest kristlikus kirikus,
miseks. Prof. Hugh T. Kerr, Prince- kelle ideed jatkuvalt inspireerivad | PedesM Jaan
toni , ülikooli reformatšiöoniajaloö värskele mõtlemisele. Ning viimast
eriteadlane, kahetsevalt mainib, etM'.saa isegi Lutheri oponendid jätta
sellega reformatsioon „jätnud pro- tunnustamata. Rääkimata umbes 75
teštantidele reaktsionaärse iseloomu, miljonilisest (umbes 20. erigrupis)
millest pole ülesaadud tänapäevani".J evangeelsest kristlasest maailmas,
Üüri
: Ajaloos esineb palju müüte. Neid
esineb ka iga kiriku ajaloos, Lutheri
oma kaasaarvatud. Et reformatsioo­ni
edu .oli nii suur ja kiire, et paari­kümne
aastaga luterlik kirik oli
kindlalt rajatud, haarates miljoneid,
selle.põhjuseks polnud aga kaugeltki
vaid usulised tegurid. Sellest võime!
Vlugeda „Eneyclopedia Britannica'st":-
„Pöleks saksa valitsejad-vürstid mit­te
leidnud selle olevat endi huvides,
viia. jõuga läbi tema. (Lutheri) idee-printsiipe,
poleks temast kunagi saa­nud
midagi rohkemat, kui vaid ühe
vähetuntud sekti juht..'." (Luther
lubas nimelt igale valitsejale, kes võ­tab
vastu tema reformatsiooni, Vaba-
: düse' võtta üle Rooma kiriku ja
kloostrite suured; mäa-alad ja varad).
Teiseks kaas teguriks oli, etiprokla-
/ meeritud usuline vabadus jäi tavalt I
kes kuuluvad „lutherismi".
Turismi reis
piiblirnadciel® :
Eeloleval kevadel korraldab pastor
Helmut Rüdmik Kanada ja USA
eestlastele järgmise kristliku turis-mireisi.
See' turismireiš on külasta­da
inimkonna tsivilisatsiooni hälli ja
kestab 22 päeva. Sellest viibitakse
Pühal Maal 18 päeva ja Roomas ning
Florence's kokku' 4 päeva. Pühal
Maal viibides on võimalus seekord
külastada ka Siinai mäge ja peatu­takse
2 päeva Eilatis, Punase Mere
kaldal
„Te võite sisse kolida kui korter
meeldib teile",
nii ütles majavalitseja, —
„kuid teadke, et vaid lästetuile
on määratud see üürima j a".
•Ja. koeri, kasse, ega teisi olevusi
ei tohi selles majas leiduda-ja
kärarikkaid pidustusi
ei sobi üürilistel pidada.
Ka pillimäng on keelatud
ja raadio ega TV
ei ole majas sallitud".
„Jah, majakord kui nõuab nii",
potentsiaalne üürnik nõustus
sedamaid, —
„eks kõigil tule sellele siis endid.
allutada". ~
Ja üürnikule ette tõstes pabereid
nüüd valitse ja näitas, kuhu alla
kirjutada.
See õhkas: „Ehk küll pisar silma
mulle tikub;;
ma alla kirjutada küll ei julge,
sest maja rahu see ju rikub,
kui liiga Valju krabinaga pruugin
oma sulge".
Reisikava on koostanud pastor H.
sele lihtrahvale praktiliselt vaid pa-1 Rüdmik oma paljude kogemuste
berile; Augsburgi rahuleping, sõlmi- põhj ai. See on tema 12-nes reis Pühä-
. tud 'pärast veriseid võitlusi luterlas- le Maale ja siiani üle 300 eestlase on
te ja katoliiklaste vahel 1555; väljen- kõrgelt hinnanud 'reise, kus selgitusi
<das selgesõnaliselt: „Iga isiku usk, antakse eesti keeles. Turismireisiks
katoliiklik või luterlik, määratakse on reserveeritud parimad 1. klassil realist laupäeval, 12. mail 1979 a. See
•sellega,' kus (kelle valitsemispiirkon- hotellid Ashkelonis Vahemere kai- on kõige ilusam aastaaeg Kesk-Idas.
nas) ta elab." ehk nagu tookordne dal>> Aradis Surnumere ääres ja Ti-imotto
kõlas: „Cujüs regio ejus reli- berias, Galilea kaldal. Jeruusalem-gio"
(,;kelle valitsus, selle üsk"). Sel- mas ööbitakse 6 ööd ja iga päev te­lel
printsiibil sai P.-Saksamaast ja hakse ringreise ümbruskonda. Reis
Skandinaaviast evangeelse protes- oh nii kavandatud, et ei ole ülejõu
tantismi ala (LutKer soovis ise oma käiv vanematele inimestele,
kirikut mitte nimetada Juterli- Ühise perena lendavad Kanada ja
kiiks",' vaid „evangeelseks"). Ning| USA eestlased välja Toronto-Mont-
Kaašareisijad peavad end registree­rima
paari lähema kuu jooksul, kuna
arv on piiratud. .Üksikasjalisemaks
informatsiooniks ja reisikayaks pa­lutakse
kirjutada aadressil: Evange-lical
Bible Lands Tour, c/o Rev. H.
Rüdmik. 783 Arton Lane. Port St. Lu-cie.
Florida 33452,' USA.
Märdipidu Tartu College'is algusega
kl. 7 õ. ":•/.•'.:;•'•••/•';•;•''.
^ Laup., il. nov. St. Gatharinesl Ees­ti
Seltsi sügispidu Folk ArtsMulti-cultural
Centre, 185 Bunting Rd., ai
gusega kl. 7.30 õ. .
^ Laup., 11. nov. Eesti Rahvusteater
Kanadas esituses ,,Põrgujpõhja uus
vanapagan"" St. Lawrence Town
Häiris algusega kl. 8. õ.
Pühap., 12. nov. Vana-Andrese ko­guduse
loterii algusega kl. 2 p,
Pühap., 12. nov. Cantate Domino
20.' kontsert Peetri kirikus algusega
kl. 4 p.l. •'•
^ Pühap,,'lii nov. Liisa Lomp/i 100-a.
sünnipäeva tähistamine Baptisti ki­rikus
algusega kl. 6 õ.
^Neljap., 16.—22. nov. Timmase
toode näitus -Fairways Gallery's,
1400 Dixie Rd. Mississauga.
^Reedel, 17. nov. „Rahvusliku kuns­ti
õhtu" Eesti Majas algusega kl.
7.30 õ.
$ Laup., 18. nov. Toronto Eesti Õn­gitsejate
ja Jahimeeste Seltsi „Vals-side
ja Vanatantsude õhtu" Eesti
Majas algusega kl. 7 õ. V
^ Pühap., 19'. nov* „Perekondlik pä­rastlõuna"
Eesti Majas algusega kl.
13.00. •
^ Pühap., 19. nov* Korp! Fidentia
50. a. juubeli kontsert-aktus Tartu
Coilegel ruumes algusega kl. 6 õ.
^ Reedel, 24. nov. Ešto 76 suurfilm
OISE aulas, 252^Bloor Str. W., algu­sega
kl. 9 õ.
^ Reedel, 24.-26. nov. Arville Pu-ström'i
maalide näitus Eesti Majas.
$ Laup., 25. nov. Eesti Rahvusteatri
esituses „Elü ja armastus" Lawrence
Park Gollegiate Institute auditooriu
mis 125 Chatsworth.
Valijaid palutakse tungivalt hääletada enne kl. 5, et väl­tida
pikaajalist ootamist. Palutakse mitte oodata kuni hää­letamise
haripunktini (kl. 5 p.l.—8 6.) i
.V: H Ä Ä L S T Ä M I S E AE© KL. 11 HOM.—8 õo
KUI OLETE: VAHETANUD ELUKOHTA 27. oktoobrist
1978. a. saadik teie riimi ei ole valijate nimekirjas uuel
aadressil. Teil ei ole võimalik hääletada oma uues eluko­has.
Teil ori võimalik hääletada omas vanas elukohas.
Valijaid palutakse tungivalt tähele panna hääletamiskoh-ta,
mis ön märgitud postkaardil, milline saadetakse kõiki­dele
teadmiseks kus hääletada. ,
RÖY V. HENDERSON
City Clerk arid
Eeturning Officer 9. november 1978
CREST1VIÖTORS GÜS^
Panandysed kõikidel® ©ufo liikidele
253 Merfova Str.
liitlane omanik. t
jolte
JOHN E SOOSAAR,
Chartered Accouütant
,55 Unlversity Ave., Toronto, Ontario, M5$ 2H7
TdL 862-7115
1942 Avenue
(HWY 401 2 bl. lõunasse)
.787-5767
Äri avatud: esmasp., teisip. 10—6, kesknädalal
suletud, neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6.
© tulge ja tutvuge Mljuti Skandinaayiast saabunud
mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jne.
Hinnad soodsad. Isiklik'•=•'.ja usalduslik teenindus.
Kauaaegse kogemustega sisedekoraätor.
Austusega WILLY DAENZER
„CABi©USEL TOURS" 5 nädalane dets. 29.-hveebr. 3. Florida
spetsiaal, alates §349.—. Tehke Teservatsioonid kohe.
i i e . 1064361
Eesti Maja> 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 466-4813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
^ I H I I I I l l U l l l M l i l l l l i m i l l U H I IHIKIHWIl|'IIIIMM
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
tel. (416) 466-1951
FLOWERS & G1FTS
MEIE ÄRIS ÖN SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeiel —
KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA, NAHA ja
• : PUUNIKERlHJSE alal
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
ÕTTESÄHVÄTUSI
Kui naine juhuslikult peaks vaiki­ma,
ei tohi teda ühelgi juhul katkes­tada,
Ei ole alati üks ja sama, teada tõ­de
iseenda kohta või kuulda seda'
teiste käest.
Taktitunne on erakordne võime
vaikida ka siis kui: oleks põhjust rää­kimiseks.
. On alati veidi häiriv kui vale mees
mõnikord õigeid asju ütleb.
' : • ; '
Ideaalne abielumees; peab olema
väljas kui lõvi ja kodus nagu lam­mas.
Ajalugu on inimeste eksimuste ju­tustamine.
iiad NIHITS
Vana ja hajameelne professor kü­sib
toatüdrukult: ^ , •:
„Kas olite eile õhtul teatris?"
• „Ei. Ma läksin kohe voodisse." ' .
„Ah nii! Oli seal Jka palju rahvast?"
Läänesakslane- Josef Maier. külas­tab
sõpra idatsoonis. Ta küsib:
„Kui läänepiir.peaks avatama/kas
jääd siia?"
„Mis - ma siin üksinda peale hak­kan?"
Ironiseerib börsimaakler Wall
Streetil:
„Dollari kurss pole põrmugi lange­nud.
Aastal 1945 maksis Saksamaal
üks sigaret ühe dollari. Tänapäeval
võime siin osta dollari eest terve pa=
id."