Meie Elu = Our life, November 9, 1978

              NELJAPÄEVAL,^. NOVEMBRIL >~ fflüESDAY, NOVEMBER 9 Ä i e Elu'1 nr, 45 (1500) 1978
Ätt AASTAT TŠGÄSI
0.
Aasta 1918 algas võitutõotavaft suurtükki, 800 lennukit ja 540 tanki.
Saksamaale ja tema liitlastele. Vene­maal
oli puhkenud revolutsioon ja
rinne keskriikide vastu oli varisenud
kokku. Baltikum, Valgevene ja Uk­raina
okupeeriti sakslaste poolt. See
Sindis keskriikidele suure võimaluse
oma maa varustamiseks toitairietega
ja sellel rindel ^vabanenud vägede
viskamiseks läänerindele, et saavuta­da
seal samasugust võitu kui idas.
1918. a. suvel sakslased teostasid
läänerindel 2 sui| t läbimurret, kuid
ei saavutanud kuinmagil korral stra­teegilist
võitu. Liitlaste rinne jäi pü:
sima ja sakslased kandsid raskeid
kaotusi. Välirnarssal Montgomery
Väidab, et nendes pealetungides Sak­samaa
kaotas sõja. Seal kadus saks­lastel
usk võidusse.
Samal ajal kasvas liitlaste usk või­dusse.
Ühendriigid olid kuulutanud
sõja Saksamaale ja sealt hakkasid
tulema Prantsusmaale värsked ja
hästi varustatud väeosad. Inglased
• i •
katsetasid tankidega ja kindral Mo-nash
kavandas uue, ühendatud väe­liikide
juhtimise lahingus/See lähtus
põhimõttest, et jalaväge, kui peamist
ning maad okupeerivat väeliiki tuleb
pealetungil toetada ..kõigi võimalike
tehniliste vägedega.
8..aug. teostus Amiensi juures suu­rem
pealetung. Seal oli rakendatud
13 jalaväe ja 3 ratsaväe diviisi, 2,070
Saksa rinne mürti läbi ja võeti 20,000
vangi. Sakslased nimetavad 8. aug.
oma mus taks päevaks. Nende rinne
hakkab taanduma ja 4. okt. ollakse
nõus sõja lõpetamiseks läbirääkimisi
alustama. Vaherahu kokkuleppele
kirjutatakse alla 11. nov. 2 päeva va­rem,
9. nov. puhkes Saksamaal revo­lutsioon.
Sõjategevus lõppes samal
ajal ka kõigil teistel rinnetel, sest
kõik riigid olid sõjast tüdinenud ja
ihkasid rahu.
Saksa • revolutsiooniv puhkemine
langes kokku toitlusrahutustega Tal­linnas,
mida juhtisid Cl Sternbeck
ja N. Köstner. Mindi Toompeale ja
seal esitati ka poliitilisi nõudmisi
suure rahvahulga saatel. Nõuti oku­patsioonivägede
äraviimist ja võimu
andmist Eesti Ajutise Valitsuse kät­te.
Kindral lubas rääkida Jaan Pos-kaga.
'•• . -:
Järgmisel päeval, kui see kokku­saamine
aset leidis, oli saksa laevas­tik
Tallinna sadamas; juba ühinenud
revolutsiooniga ja hakanud eestlaste­ga
vennastama. Selles olukorras ei
jäänud kindral Seckendorf f il muud
üle kui lubada I. Poskal Eesti Ajuti­ne
Valitsus kokku kutsuda. See astus
kokku 11. nov. ja saksa okupatsioo-nivalitsus,
hakkas kavandama maalt
lahkumist, mis oli liitlaste üheks va­herahu
nõudeks.
A. Mõmniik
BBBBnBXSIBI
Kiri Ingfismaalti
COVENTRY (^eie Elu" kaastööliselt) — SeptembÄuu keskpaiku
suri äkitselt Georgi Markov, 49-aastane bulgaaria kirjanik ja raadiokom-nientaatör,
kes elas Inglismaal, Londonis 1971. a. saadik ja töötas BBC-s,
Bush Housels, abielus inglannaga. Surma põhjused on omapärased. Bul­gaarlane
oli seisnud bussi ootamiskohal, kui tundnud korraga, et keegiy
võõras mees torganud) talle vihmavarju teravikuga reide. Hiljem, nagu po­litsei
andmed kinnitavad, mees vihmavarjuga üürinud taksiautö jä rääki­nud
inglise keelt tugeva, välismaise
- . Georgi Markov suri peatselt haig­las,
ilmselt süstitud mürgi tagajärjel.
G. Markov, nägu, märkisime eespool,
oli teenistuses juures, nn. Bul­gaaria
osakonnas* Ta tegi vähest vi­siite
ka Saksamaale, Münchenisse,
•kus tal oli rohkesti bulgaarlastest
sõpru ..Vabadusraadios". Ka olevat
ta vahest esinenud Lääne-Saksamaa.
saadetes. (,.Deutsche Welle" Frank­furdis),
G. Markovi raadiosaated olid
väga populaarsed kommunistlikus
Bulgaarias. G. Markov oli jutustanud
sõpradele Münchenis, et Bulgaaria
salapolitsei olevat; teda pidevalt jäli­tanud
ja 1972. a. on tehtud tema koh­ta
tagaselja kohtuotsus.
G. Markov, kes oli noore tütre isa,
õli juba enne põgenemist (1969. a.
Itaalia kaudu) hästituntud lasteraa­matute
autor ja' ta novelle lavastati
isegi Londonis. Kirjanikuna oli ta
hästi teadlik sealse kommunistliku
eliidi ^voorustest" ja ta arvustas
oma raadiosaadetes üsna teravalt
bulgaaria kommunistlikku süsteemi.
Briti politseivõimud, Scotland Yard,
võtavad oma ülesannet tõsiselt. Hu­vitav,
millised on kord politseivõi­mude
rapordid G. Markovi müstilise
surma kohta.
Nagu pärastsurmane lahkämišpro-tokoll
näitab, G. Markovi surm „ei
olnud loomulik". Markovi lähem sõ;
ber Teo Lirkof, kes temaga töötas
koos BBC-s, Busli House'is, on sele­tanud
täiendavalt üksikasjades: pä­rast
võõralt mehelt piste saamist
vihmavarjuga reide, Markov oli tul­nud
tagasi BBC raadiosaate jaama
büroosse-tundes seljas tugevat valu
ja T. Lirkof oli näinud suurt punast
vistrikku G. Markovi reies. Sinna
kohta oligi võõras mees torganud
vihmavarjuga. Mees oli vabandanud
vahejuhtumit ja, kadunud kiiresti
taksiautös. Kui Markov koos Lirko-figa
lahkusid BBC-st, töökohalt 5
tundi pärast ebameeldivat vahejuh­tumit,
ta tundnud ikka veel valu ja
end üsna nõrgana. Kodus; abikaasa
An-^abel, leidis, et mehel oli.kõrge
*: palavik ja raskusi rääkimisega. Haig­las
oMes Markov oli ütelnud: ,,Mind
on mürgitatud!" Magu märkisime
eespool.1 G. Markov oli veendunud
antikommunist ja tal oli suur kuu­lajaskond
Bulgaarias. Bulgaaria
Saatkond Londonis ei teadnud mi-
' dagi Markovi surmast. Ta vend Ni-kola
saabus Itaaliast Londonisse.:
. Inglise ajakirjandus märgib G.
Markovi surmajuhtumit ^.mõistatus­liku
probleemina", mis võinuks anda
: ainet Agatha Christie kriminaalro­maanidele,
j^agu piid seda omal ajal
Gonan Dqylel Sherlok Hõlmesi ja
ta kaaslase dr. Watsoni salapärased
mõrvalood.
Nagu „Baüy Telegraphi" kommu­nistlike
küsimuste 'ekspert David
FJoyd märgib, siis Markovi juhtum
m analoogiline, kommunistlike valit-
Valimised toimuvad regulaarsel tööpäeval, esrm
13. novembril 1978. Et keegi ei kaotaks õrna häält töö tõt­tu,
palutakse tööandjaid kaasaaidata igal viisil, et võimal­dada
hääletama minna. -
Municipal Elections Act (1977) paragrahv nr. 49 (2) ja (3)
49-(2) Tööline, kes on kvalifitseeritud valija ja tal ei ole
3 tundi järjest väljaspool tööaega hääletamiseks,
r ajal millal valimispunktid on avatud, peab saama
selle aja tööandjalt.
(3) Tööandja ei või hääletamiseks lubatud aega pal-
. gast mahaarvestada ega mingil muul viisil töölist
karistada.
Kiri Säksamäölt
RAHVASAADIK HALVUSTAS SÕJAMEHI
G&SLINGEN („Meie. Elu" kaastööliselt) — Palju pahandust elanik­konnas'
põhjustas CDU-fraktsiooni kuuluv liidupäeva liige di\ Norbert
Blüm; loetu, kuuldu ja nähtu kohaselt partei tagapingimees. Ta kirjutas
ajakirjas ,,Der Spiegel" järgmise lause: „&as keegi teenis Hitleri KZ-is või
rindel, ei moodusta minu silmis mingit graduaalset erinevust. Lõppude­lõpuks
püsisid KZ-id nii kaua kui seisis rinne."
i s s e ®
ROY-V, HENDERSON
City Clerk:
and Returning 'Öfficer
süste võtetega oma kardetavate vas­taste
likvideerimisel; alates 1917. a.
Venemaa revolutsioonist* Näit. 1940.
a. Stalin lasi Mehhikos' mõrvata
Trotski oma salapolitsei (NKVD)
kaudu. Samal aastal likvideeriti sa­lapäraselt
saksa juhtiv kommunist
Willi Münzenberg, kes ignoreeris
Moskvasse tagasipöördumise kutset
1938. a. — 1941. a. kindral Valter Kri-yitski;
KGB vastuluure endine juht
Lääne-Euroopas,.; kes deserteerus
Läände, leiti tapetuna Washingtonis,
hotellis.. Edasi, — vene kapten Niko­lai
Khokhlov, endine KGB agent, kes
keeldus mõrvamast Vene emigranti­de
juhti, leiti 1957. a. Frankfurdis
mürgitatuna. — 1962. a. oktoobris
Bogdan Stashinski pihtis, et ta mõr­vas
Münchenis ukrainlaste juhid Lev
Rebefi ja Stefan Bandera, tarvita­des
selle juures erilist, gaasi-püstolrt.
Venelased võtavad endisi KGB-mehi
ja defektoreid üsna tõsiselt.- Sellepä­rast
Lääne-Maaiimas neile antakse
tihti uued nimed ja teAakse isegi
näooperatsioone; et muutuksid vene­lastele
tundmatuks; j,' :
Ülknalt dramaatiline' on aga dr.
Vladimir Tkachenko, vene teadlase
juhtum, kes viibis 1967. a. Inglismaal
õppeülesannetega. Kui venelased
sa id teada, et dr. Tkachenko kavat­seb
põgeneda, ta viidi KGB.agentide
abil Londoni Vene Saatkonda, kus
mehele tehti uimastav süstimine.
Briti võimud takistasid Londoni len­nujaamas
dr. T. toomist vene lennu­kile.
Ta anti aga lõpuks üle Vene
Saatkonnale ja see viis põgeniku siis­ki
meelemärkuseta olekus lennukile.
Sellest ajast peale pole dr. Tkaeiien-kost
midagi enam kuulda. — Viimas­tel
aastatel Jugoslaavia salapolitsei
on olnud eriti agar oma vastasrinna-juhtide
hävitamisel, kes on tuntud
Tito fanaatiliste vastastena, eriti
kroaadid.'-,
Nagu nüüd,kuuldub, Georgi Mar­kovi
1 oli kavatsus- kirjutada paljas­tavaid'
memuaare. Ta tundis hästi
praegust Bulgaaria presidenti Todor
Zhivkovi.. Ja talle ei antud möödu-nud
aastal Bulgaaria külastamise lu­ba,
ühenduses isa surmaga. Ta tun­dis
Bulgaaria kommunistlikke juhte
isiklikult. Ta teadis nende juhtide
armuseiklusi ja armukesi ja muid
inimlikke nõrkusi,- sõnaga Markov
tahtis palj astada Bulgaaria kommu­nistlikku,
eliiti. Ta vihased kommu-nismivästased
kommentaarid olid
tingitud ühenduses isa surma ja ma­tusega.
Anatoli Kuznetsov, kes põgenes
Londonisse „Lenini biograafia" kir
jutamise ettekäändel, viibib praegu
'Londonis südamehaigusega ühes
haiglas. Ta oli G. Markovi hea sõber.
Mõlemad sündinud aastal 1929 ja
põgenenud Läände anno 1969. Nad
kavatsesid kirjutada kahasse üht
kommunismivastast raamatut. Mõ
lemad mehed on viibinud 3 kuud
T.E.S. Lasteaia juhataja Iive Vaikla ja kasvataja Sylvia Siitam inardipeo-liste
keskel. Foto —.0. Haamer
See — ühe lugejakirja kohaselt —
rumaluse poolt vaevalt ületatav| väl­jendus
kutsus esile protestitormi en­diste,
rindemeeste ja nende omaste
hülgas. Üle 900 isiku astus protestiks
CDU-parteist välja. Ilmus arvukalt-lugejakirju
publikatsioonides; kus
langes raskeid sõnu Blümi aadressil.
Sõjavigastatute häälekandja „Die
Fackel" kirjutas ühes kommentaaris:
,,pr. Blümi seletus on sama kvalitee­diga;
kui keegi tahaks väita, et tema
silmis pole vahet timuka ja arsti va­hel.
Mõlemad vabastavad oma hoole­aluse
tema kannatustest. Üks alati­seks
ja teine vähemalt ajutiseks."
Vahepeal on dr. Blüm oma väljen­dust
kahetsenud, samuti on tema ise­moodi
seisukohast distantseerinud
CDÜ-esimees dr. Kohi. Br. Blüm on,
sündinud 1935; a., mistõttu tal pole
ilmselt õiget ülevaadet olukorrast
Hitleri diktatuuri ajal. Seda -pole
paljudel temaealistel ja noorematel.
Nii ütles üks tudeng oma isale; kes
kannatas' sõjavigastusešt tingitud
valude all: „Mis sa nüüd oigad! Kes
sind käskis ennast sõtta toppida?" —
Selle lause, kommenteerimine kuulub
psühhiaatrite pädevusse.
Sakslastel on tabav väljendus ini­meste
kohta, kes tõstavad esile pisi­asju,
kuid ei1 näe olulisi probleeme.
Selliste inimeste kohta öeldakse pil­kavalt:
„Sorgen haben die Leute."
(Muresid on inimestel) .Üksnes selle
lausega võiks vastata kirjanik Hein­rich
Bölli lugejakirjale . ajakirjas
„Der Spiegel". Pealkirja all „Ma käe
ban radikaalidemääruse ohvrite pä.-
rast" avaldas ta lugejakirja, milles
puudutas muu hulgas radikaalide­määruse
„ohvrire" õiguste kärpimiši,
ning endale ja oma perekonnale juh­tunud
pahandusi seoses selle määru­sega;
Heinrich Boil pn vastuvaidlema­tult
andekas kirjanik, kuid poliitili­selt
ilmselt kirjaoskamatu. Radikaa­lidemääruse
rakendamine pole põh­justanud
ainsatki surmaohvrit, küll
aga punaste radikaalide kilda kuulu­vad
poliitgangsterid, kelle ohvrite
üle Böll pole sõna. võtnud..
Radikaalidemäärus kehtestati 1972,
aastal, et takistada punaste ja pruu­nide
ekstrimistide inf iitreerimist
riigi või omavalitsuste teenistusse.
See määrus. on kehtestatud, demo­kraatliku
ühiskonna kaitseks, mille
vabadust ja hüvesid naudivad ka pa­hempoolse:
ilmavaatega kirjamehed.
Korras südametegevus ja vererin­ge
peab olema vanema tel härradel,
kes otsivad silmarõõmu stripteäsel
lokaalides, Tänavu suvel suri Berlii­nis
ühes sellises lokaalis südamera­bandusse
üks 57-aastane rootslane,'
kes oli hõbepulma puhul ringreisil
Saksamaal. Neil päevil läbis ajalehti
teade, mille kohaselt sai Frankfurdis
ühe eevakostüümis ^tantsijanna"
korteris surmava südamerabanduse
üks 77-aastane pensionär. Vanahärra
oli andnud välja 300 marka, et nauti­da
selle eest tund aega lahtiriietami"
se kunsti privaatetendusel.
sfeai
peeti laupäeval, 4. novembril Eesti
Majas kl. 10 e.l. Lasteaia pere kõndis
saali; juhitud kasvatajatest ja reas-tusid
lauluettekanneteks Ilo Maimet­sa
juhatusel ja Leena Tiismanni, ki­tarri
saatel Lauldi: „Tere, tere eide­kene",
„Nüüd puhub tuul", „Karja-safve
laul", „Karu laul", „Mart nüüd
tuleb materdades", „Teine jalg teeb
nii", „Meie teeme võid" ja lõpuks
„Kõik minu pardikesed". Enamik
lastest olid mardipeole vastavas riie­tuses,
esinedes küll jänkudeks; karu-kesteks,
haldjateks jne. moondatult.
Peale lauluettekannete siirduti klas­siruumidesse,
kus pakuti maiustusi.
omal ajal „vahetusskeemide" alusel
vastastikku üksteise sünnimaal —
Kuznetsov — Bulgaarias, ja Markov
— Venemaal, Kuznetsovi kommen­taar.
Bulgaaria kohta: „Leian, et Bul­gaaria
oli. süngem kui Venemaa". Ja
Markov Venemaa kohta: „Hullem
kui rnatsi-Saksamaa!" Mõlematele
defektoritele on tehtud nende sünni­maadel
tagaselja surmaotsus.
Märkigem siinkohal, et kommu­nistlikus
Bulgaarias elab ca 8 miljo­nit
elanikku. Nad on suurelt osalt
(83%) vene õigeusku. Enne sõda Bul­gaaria
oli vaene põllumajanduslik
riik. Poliitiliselt. kunigriik (Boris,
hiljem ta alaealine poeg Simeon II)
sai eriti kuulsaks 1933. a. Saksa Rii­gipäeva
põletamise protsessil, kus
bulgaaria kompartei juht Georgi Di-mitrov
pidas sõnaduelli marssal Gö-ringugä,
üks' kaebealusena, teine
tunnistajana kohtuprotsessil; Dimit-rov
suri hiljem Venemaal aastal
1949.
Muide, ka bulgaarlasi — Vladimir
Kostovi Pariisis ja Stefan Barkövi
Los Angeles'is, on salapäraselt '• rün­natud
selja tagant, Kostovi Pariisi
almaajaamas ja Barkovi põgenemi­sel
Londonist Seattle! (Washingto­nis);
Mõlemad on olnud tegevuses
raadiosaadetega Bulgaariasse.
HICÄGO!
Tänavused Kesk-Lääne Eesti Noor­te
Koondise Sõpruspäevad (arvult
XXI) korraldatakse Chicagos tänu-pühanädalalõpul,
23.-26. nov. Nelja­päevane
ja reedene kava toimub täie­likult
Chicago Eesti Majas, laupäe­val
pn päevane kava lähedal asuvas
Marriotfs Linconshire Resort hotel­lis,
õhtune sõpruspidu aga jälle Ees­ti
Maias. :
Päevade kava oh huvitav ja mitme­kesine.
Tänupüha õhtupoole alatak­se;
Eesti Majas lõunasöögiga, mida
serveeritakse E. Maja perenaiste
poolt kl. 3:00—6:00-ni. õhtul kl. 7:00
on prof. Ivar Ivaski loeng „Eesti.saa­tuse
peegeldusi Älveri ja,Kaplinski
luules," mis tohiks laialdast huvi
äratada.' Sellele ; järgneb disko-õhtu,
mille peakorraldajaks on Reet Sööt.
Reede, 24. nov. hommikupoolel, al­gusega
kl. 10:00 kõneleb noor ajaloo­lane
dr.• Olavi Arens 1917. aasta sünd­mustest,
Eestis; dr. Taavo Virkhäus
annab ülevaate tänapäeva eesti muu­sikast.
Õhtupoolses kavas; algusega
kl. 2:00, on prof. Vello Sermati loeng
Kristjan Jaak Petersonist; prof. Art­hur;
Võõbus kõneleb kristlusest tä­napäeval.
Sama päeva õhtuks on
KLENK'il õnnestunud- saada, esine­ma
meie noort bass-baritoni Inge-mar.
Korjust, keda saadab klaveril
Tõnu Kalam. See on selle tunnusta­tud
laulja esimene iseseisev kont­sert
Kesk-Läänes/mis kindlasti vää­rib
laialdast huvi ja osavõttu. Selle
korraldaja Chicagos Kalju Kaldalu.
Laupäeva, 25. nov. hommikupool­ses
kavas' (Marriotfs Lincolnshire
Resort'1 ruumes) kõneleb noor aja­loolane
mag. Maarja Krusten teemal
i(&ultuurielu iseseisvas Eestis," ing­lise
keeles, kusjuures sõnavõtud või­vad
olla nii eesti kui inglise keeles.
Sellele järgneb Olaf Kopvillemi ette­kanne
>,Eesti keel kõnes ja laulus."
Enne lõuriavahet peetakse ka
KLENK1 peakoosolek. Õhtupoole kl.
2:00 on luule pärast-lõuna prof. Ivar
Ivaskigä, kus meie tuntud luuletaja
esitab oma luulet kommentaaridega,
Laupäeva õhtuks siirdutakse jälle
Eesti Majja, kus .toimub traditsioo­niline
sõpruspidu õhtusöögi ja tant­suga;
Peo kavalises osas hoolitsevad
peotuju eest E l l Täbur ja Olaf Kop-villem,
esinedes lauludega. Tantsuks
mängib A.Stelmokas'e orkester.
Chicago Eesti Maja asub Chicagost
põhja-läänes, sissesõit . Milwaukee
Avenue'lt (21)> V2 mi. põhja pool
Deerfield Road'i; tänavasilt: Esto­nian
Lane, paremal pool. Ööbimiseks
on ette nähtud Marriott's Lincolns­hire
Resort hotell; mõni miil Eesti
Majast põhja pool,.Lincolnshire, lin­nakeses.
Selle hotelliga on KLENK-
'il kokkulepe, et Sõprušpäeyist osa­võtjad
saavad tube alandatud hinna­ga:
kahe. topeltvoodiga tuba 130,00,
kuhu võib kuni neli inimest sisse
minna. Seda alandust'saab ainult
KLENK'i kaudu tube tellides; kasu­tage
seda võimalust. Selle hotelli
bussid liiguvad kaunis tihti 0'Hare,
lennuvälja ja hotelli vahel, nii et k&
lalistel, kes lennuväljale saabuvad, ei
peaks raskusi: olema hotelli pääsemi­sega..
Tarbe korral helistada Mar­riott^
Lincolnshire Resort'1 maksu­vabalt
800-228-9290, või (312) 634-0100.
Transport Eesti Maja ja hotelli vahel
korraldatakse eraautodega KLENK'i
poolt.; ::;
. Lõuna-, ja õhtusöögid Sõpruspäeva-de
aj ai on saadaval Eesti Majas
mõõdukate hindadega.
Neil, kes Sõpruspäevist täies ulatu­ses
saavad osa võtta, on kõige kasu­likum
osta üldpaäse S30.00 eest, mis
sisaldab kõik loengud, disko-õhtu,
kontserdi ja sõpruspeo koos õhtu­söögiga.
Kontserdipääse eraldi ostes
on S6.00, disko-õhtu $5.00.
Sõpruspäevadest osavõtuks, . ho­telli
registreerimiseks ja sõpruspeo
pääsmete reservatsiooniks registree­rida
kas kirja või telefoni teel järg­mistel
aadressidel: :
;KLENK" •?•
c/o Urve Auksi :
13977 Stonehenge Dr.
Oriand^ Park, III. 60462
Tel. (312) 460-1837 (
Saksa eeskujulik sotsiaalhopldus,
relatiivselt vähene tööpuudus, kõr­ged
palgad ja elustandard ning libe­raalne
asüülõigus on meelitanud vii­maste
kuude jooksul ainuüksi Lää-ne-
Berliini üle 10.000-nde „majandus-põgeniku"
Pakistanist. Lahkumise
Pakistanist organiseerivad seal hea
ärivaimuga petturid, kes kirjeldavad
Saksa Liiduvabariiki peagu maapeal­se
paradiisina, kus sotsiaalabiga
„teenib" rohkem kui Pakistanis töö^
ga. Kergeusklikud ja sageli primi­tiivsed
pakistanlased müüvad kogu
oma varanduse, et tasuda petturite­le
vahendamise ja lennukulud. Paljud
saabuvad Berliini valmiskirjutatud
asüülõiguse taotlustega taskus. Lää-ne-
Berliinis täidavad formaalsused
hea ärivaimu, kuid mitte, just kõrge
.kutse-eetikaga ..; advokaadid. Primi­tiivsed
ulualused hangivad pakistan-lastest
kaubitsejad Berliinis.
Kuna pakistanlaste enamuse moo­dustavad
inimesed, kes tahayad pää­seda
vaesusest, ega pole kodumaal
poliitiliselt jälitatud, on Läane-Ber-liini
ametivõimud alustanud pakis-tanlaste
sundkorras tagasisaatmise­ga;
Majanduspõgenike ülalpidamine
Berliinis ja nende tagasisaatmine ön
läinud Lääne-Berliini senatile maks­ma
miljoneid!
. Maikuul lahati Jugoslaavias neli
tagaotsitavat saksa poliitgangsterit.
Saksa Liidüyalitsus esitas Belgradi
Võimumeestele taotluse tabatüte väl­jaandmiseks.
Tito võimuesindajad
olid asjaga päri, kuid ainult sel tin­gimusel,
et vastutasuna antaks Sak­samaalt
Jugoslaaviale välja 8 eksiil-kroaati.
Väljanõutud kroaate süüdis­tatakse
terroriaktide sooritamises
Jugoslaavia asutiste ja isikute vastu
Saksamaal, Asjas on tõde: mõlemad
— nii eksiilkroaadid kui ka Tito sa­lapolitsei
— on sooritanud terroriak­te
ja veretöid Saksa Liiduvabariigi
territooriumil. r
Septembrikuu keskpaigas langetas
Saksa Liidüvälitsus otsuse, mille ko­haselt
ei anta Jugoslaaviale välja
nõutud ekšlilkroaate. See otsus kut­sus
esile terava kriitika Jugoslaavia
parteimeediumides, kus heideti Bon-nile
ette, nagu mõõdetaks Saksa­maal
terrorismi kahesuguse mõõdu­puuga.
Igatahes kavatseb Bonni va­litsus
osutada tulevikus rohkem tä­helepanu
ekstrimistlike välismaalas­te
poliitilisele tegevusele Saksamaal
ning rakendada rangemaid eeskirju
nende välismaalaste vastu, kes kasu­tavad
asüülõigust kodusõja pidami­seks
Saksa territooriumil.
' -kk
On avatud
iS
kus antakse nõu .parimate eksper­tide
kaasabil kõigis eluprobleemi­des,
minimaalse tasu eest. Usalda-5
tavus garanteeritud.
Vastuvõtt kokkuleppel, tel 278-
3529, kella 9,00—11.00 hom.
;.; AINO'LÄÄNEMETS
ILMUS MÜÜGILE
Einar Sanden, dokumentaalteos
10
Hind §12.50, saatekulu .75<?
Müügi!»Meie Elu" talituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
•:V^^.M4K••^k6•^^:•!•
^ ^ ^ ^ ^ ^
Merike Tumma Quinn
1008 Longwood Dr. :',
Lake Forest, 111. 60045
Tel. (312) 362-6662
Nagu tavaliselt, need Päevad on
avatud kõigile, kes eesti kultuuri vas­tu
huvi tunnevad)' nii noortele kui va­nematele,
ühiselt mõtteid vahetades
kasvame ja tugevneme rahvakilluna
siin suurel maal, paljude rahvuste
kodumaal. Tere tulemast Chicagosse
tänupüha nädalalõpul!
&LEN& ja Vanematekogu