Meie Elu = Our life, November 9, 1978

              NELJAPÄEVAL, 9.; NOVEMBRIL —• THUifcSMY, NOVEMBER 9 ;,,Meie-.EIu'' nr, 45 (1500) 1978
Tl KOI I //
Esmaspäeva õhtul-peeti „Eesti Kodu" peakoosolek, kus esile kerMsid
majanduslikud vahekorrad Eesti Äbistamiskomiteegau
Kohal oli juhatus, täies koosseisus:
Jüri Parik — esimees, Konstantin
Reissaar — abiesimees, Riho Rändes
— varahoidja-Iaekur, Karl Novek —
kodu-vanem, Kondrad Sepp — tehni­line
nõuandja, Edvard Simonlatser
— välisalade hooldaja, Julie Herma
— sekretär. Siserevisjorükomisjoni
liikmed Evald Reintee esimees, En­del
Toiger — abiesimees, Ilmar Tork
-sekretär. Protokollis Vambola Voi-
Isa,: häältelugejateks valiti Armette
Haljaste, 'Elma^|Maldre ja Richard:
Metslang. ' ..'.;.;J
Koosolekud juhatas Jüri Farik,
kes tervitas aktsionäre ja andis lühi-kese
ülevaate läinud tegevusest. Ter­ve
kevad ja suvi on juhatusel möö­dunud
pingerikkas asjade ajamises,
ei kõike vormikindlalt jooksma pan­na.
Kooskõlas Kanada seaduste ja
nEesti Kodu" kodukorraga on juha­tus
pidanud palju koosolekuid, et
:. arutada jagrlahendadä küsimusi ja
probleemejiiEesti Kodu" ülevõtmise­ga
Abistamiskomiteelt.
Juhatus pidi isegi appi võtma ad­vokaadi,
et kirjalikult otsida lähen»
dust vigade wi tegemata tööde lõ­petamiseks.
Juhatus ori suusõnaliselt Abistamis­komiteega
koMuileppinud,. -kirjalik,
vastus Abistamiskomiteelt on teel.
,;Ees.ti Kodu" soovid on rahuldatud
kui kirjalik vastus võrdub - suusõna­lisele.
„Eesti Kodu" saab omale müü­mata
parkimiskohad garaashis tin­gimusega,
et annab vabu kohti emV
tatava puhkekodu kasutada. „Eesti
Kodule" jääb õigus kasutajate kinni­tamiseks
või äraütlemiseks, kui sel
leks peaks juhatus. põhjust leidma.
„4esti Kodu" poolt tehakse kõik lõ
petamata seinte ja elektritööd, Abis­tamiskomitee
katab kulud. Abista
miskomitee ostab ka välisvaibad rõ­dudele.
„Eesti Kodu" saab kä anten
ni mis oli ette nähtud prospektuses.
Vastavalt kokkuleppele Abistamise
komiteega, „Eesti Kodu" peab ost
ma majahoidja korteri,
mis ei olnud hinna sisse arvestatud
ega prospektuses märgitud. Raske
on leida seletust asjaolule, kuidas
võis Abistamiskomitee kavandada
nii. suure korterimaja 134 korteriga
ilma majahoidja korterita. Ostmisel
iga ostja eeldas, et hinna sees oli ka
majahoidja korteri osa. Nüüd ei ta­ha
keegi viga tunnistada. Katsutak­se,
vabandust leida seaduse kõvera
paragrahviga. „Eesti Kodu'- tasub,ka
oma advokaadi kulud, kuigi majale
üleandmisega seoses olevad kiilud
pidi Abistamiskomitee tasuma. .
. Kinnitati eelmise: peakoosoleku
' protokoll.
1977/78 aasta majanduse aruanne
puudub tänaseni Abistamiskomiteelt,
on.ainult bilanss. Selgub, et ei ole
laekunud nii palju kui loodeti. Viga
oli tehtud kulude- arvestamrsel. Et
puudujääki katta, pealD ajutiselt
makse tõstma.
1978/79 aasta eelarve on tasakaa­lu
viidud, reaalsete kulude jä tulu­dega.
Kuu maksud muudetakse ar­vestades
korterite suurust ja parki-mis
kohta.
Moodustatakse reservi-kassa
f75,CöO.OO suuruses, millest kaetak­se
tulevikus paranduskulud
Kõigil tuleb maksta umbes §10.00—-
$1L00 kuus, et seda summat ülesehi-tada
ja see kestab umbes 4 aastat.
Selle asemel, et suuri kindlustusmak­se
tasuda igal aastal võimalike pa­randuste
katteks, korterimajad ka­sutavad
reservkassat. Reservkassas-se
makstud summa jääb sisse ja ar­vatakse
korteri väärtuse juurde.
1978/79 eelarve: 12 kuud 1978 kuni
31. dets. $174.600 ja 3 kuud 1979 kuni
31. märts $41.000. Pärast sõnavõtte
eelarve kinnitati. Tulevikus kavatse­takse
tegevusaasta lõpp viia 31. märt­sile.
;' . . I
Välisrevident Gunnar Mitt on ju­hatuse
poolt rakendatud ja on tööta­nud
juba 4 kuud, et raamatupida­mist
sisse seada ja kontrollida ma­janduslikku
läbi käiku. See on olnud
suur ja aeganõudev töö. Koosolek
kinnita9 välisrevidendi ühel häälel ja
suure aplausiga.
Majahoidja korteri ostmise otsus-tamine
kutsus esile palju šõnavõt-
Pensismäride Klubi esinaine F. Terts, tervisvõinüemise grupi instruktor Ingrid Saar ja grupi juhataja Renate
Sõira, IRaremal — Ellen Lainevool grupile äsja muretsetud harjutus-jalgrattäl. Foto —. O. Haamer
Majahoidja korteri aktsiad S32.500.—
väärtuses läheb „Eesti Kodu" arvele.
Pensionäride Klubi juurde äsja
asutatud tervisvõimlemise huviring
pidas neljapäeval, 2. novembril tut-vumiskoosviibinnse
algusega kl. 3.00
pJ. Osavõtjate arv oli üllatavalt roh­kearvuline;
— ligi 200.'
Grupi instruktor, Ingrid Saar, sel­gitas
tervisvõimlemise vajadust. See
võimlemiseviis on eriti levinenud
Soomes ja viimasel ajal ön hakatud
kasutama ka Kanadas. Pole teada, et
eestlaste keskel oleks varem sarna­seid
gruppe moodustatud, nii peaks
siis Toronto grupp olema üks esime­si..'.;
Vananemise tundemärgid, seletas
Ingrid Saar, hakkavad ennast tun­da
andma enamasti neljakümnen­date
lõpul või viiekümnendate algul.
Uurimused on näidanud, et kerge
võimlemisega saab vananenud liha­seid
ja liikmeid hoida paenduvatena.
Soovitav on grupivõimlemine, sest
Kahjuks selle osa. ülekandmine kör- on lõbusam —Jollakse koos. Grupid
teriömänikele ei ole võimalik. Pros- võivad olla kas segagrupid -või nais-pektuse
muutmine on palju suure- tele ja meestele erigrupina. Iga gru-mate
kuludega .seotud. Igal korteri
omanikul tuleb tasuda summa vas­tavalt
oma korteri suurusele ja par­kimiskoha
omandamisele. Koosolek
nõustus peale kinnist hääletamist
korteri ostmisega. •
Koosolekul algatatud küsimuste
all teatas esimees Jüri Parik sekre­täri
Julie Herma lahkumist ja tänas
teda juhatuse ja korteriomanike ni­mel
tehtud suure töö ja abi eest.
1. dets. alates on
Heljo Novek lubanud sekretäri,
ameti endale võtta.
Järgmiseks võttis sõna õpetaja E
Pähn kes tänas suuremeelset E. K
juhatust kes nii palju end ja oma
aega on ohverdanud ilma mingisugu­se
tasuta meie kõigi heaoluks. E
Pahna sõnavõtt sai pika ja südamli­ku
aplausi osaliseks. Oliimestamis
väärne kuidas E, K. elanikkond üks
pist osavõtja peab esitama arstitõen­di,
et võib tervisvõimlemisest osa
võtta. Hoiduda peaks pingutavatest
harjutustest ja lõpetamise harjutu­sed
peaks aitama südame tegevust
viia normaalseks. Teryisvõimlemist
peaks tegema kaks korda nädalas.
Kui ainult üks kord nädalas koos
käiakse, siis oleks soovit,ay teha ko­dus
harjutusi. Väga kasulik pn ter­visele
iga päev 2—3 klm. jalutada.
Et anda ettekujutust, kuidas te­hakse
grupitervisvõimlemist, inst­ruktor
I. Saar nalus kõiki püsti seis­ta
ja püüda teha järele tema poolt
tehtavaid liigutusi kehaga, käte. jal­gade
ja muidugi ka pea ja kaelaga.
Mõneminutiline võimlemine lõi väga
lõbusa meeleolu ja kui klubi esinai­ne,
F. Terts Hakkas grupist osavõtta
tahtjaid registreerima, oli soovijaid
120.
Esimene grupivõimlemine toimub
Eesti Maja keskmises saalis 20^ no­vembril
kl. 12.00 päeval.
Klubi perenaised olid hoolitsenud
kohvi ja suupistete eest ja meeleolu-muusika
eest hoolitses V. Saarni, ka­sutades
uusi tervisevõimlemise huvi­ringile
muretsetud aparaate.
Pensionäride Klubi järgmine koos
viibimine toimub neljapäeval, 16. no­vembril,
E. Maja suures saalis, algu­sega
kl. 2.30 p.l.
iU D NELJA TÄHTPÄEVI
päeva õhtupoolikul laudade ümber
Tartu College'i saalis. „Palju tutta-
. , ... . ._ .„vaid nägusid meenub riooruspäevilt."
meelselt'usaldas ja toetas „Eesti | J a / t a , n ä i s o J e v a t : - . g u s _ v ä t e m a l t
Toronto mulgid tähistasid oma kokkutulekul nelja tähtpäeva ja olid,
katnud laua ka teiste maakondade esindajatele — loomulikult mulgikap!
säga. Viljandi ajaleht „Sakala" asutamisest sai tänavu sada aastat täis
sajaaastane on ka Viljandi Maakonna gümnaasium, 70 a. möödus Haridus­seltsi
Tütarlaste Gümn. asutamisest ja Viljandi Maakoguduse põline õpe*
taja Jaan Lattiku sünnist möödus sada aastat. .
„Kui jõudsin täna siia, siis nagu Raag (Võrumaa), L. Vahtras (Hiiu-tuttav
tuul Mulgimaalt puhus vastu" maa-), R. Marley (Läänemaa) P, Ain-ütles
teadustaja Edgar Kink urn- saar (Pärnumaa), E, Libe (Virumaa)
bes 200-le, kes õlid kogunenud püha-.Tallinnas tegutsenud Mulkide Klub
endiste, liikmete nimel kõneles Jaan
Martin. Tervitusi olid saatnud kau­gemalt
Johannes Västrik Saksamaalt
Kodu" juhatust.
eliiä'
•.•j m
Georgina Valla­vanema
kandidaat
sai käristada
Georgina vallavanema kohale on
nüüd juba viis kandidaati, nende hul­gas
Bob Pollock, kes end eelmises
lehes kuulutusega eestlastele tutvus­tas.
See on üks piirkond, kus omava­litsuse
valimistel Udoras, Royal
Beachis ja Keswiekis. elunevatel hää­leõiguslikel
eestlastel, on palju kaasa
rääkida. Abivallavanemaks kandidee­rib
ka EricLarson, kes samuti juba
varemalt end kuulutusega tutvustas.
Georgina vallas oli eelmistel vali­mistel
ebakorrapärasusi, mille tõttu
vallavalitsus tagandati ja määrati
ajutine administraator. Selle järelka­jana
sai nüüd karistada kaks aastat
tagasi läbikukkunud kandidaat Jo-seph
Dales 100-dollarilise rahatrahvi­ga.
Ta oli hääletanud ühe surnud isi
ku eest. Joseph Dales siiski kandi
deerib uuesti vallavanema kohale.
Montrealis asutati
Eesti Pensionäride
Juba mõnda aega kõne all olnud
pensionäride klubi asutamise vaja­dus.
Montrealis sai lõpuks^ teoks 15,
oktoobril! Jaani kog. seltskondlikes
ruumes- Asutamiskoosolekul võeti
va stu. klubi põhikiri ja moodustati
juhatus, kelle hooleks jääb klubi te­gevuse
ellurakendamine.
~ Juhatus . moodustati, järgnevam
koosseisus: esimees — Edgar Hein­soo,'.
abiesimees ±- Leonid Kallas,
sekretär — Heino Altosaar, laekur —
Richard Ritsing, abilaekur —• Edith
Tomson, klubi perenaine — Dagmar
Muru, varahoidja — Nikolai Karklin,
hoolekande ; rja äbistamis juhataja
— Anne Altosaar, juriidiline nõuanne
— Juljus Ridal, klubi seltskondliku
tegevuse ja meelelahutuse korralda- *'
ja — Mari Unucka, revisjoni komis­jon:
E. Aser,.V. Niilend, U. Rigä.
Klubi on juba tegevuses kultuuri­liste
ja muude isetegevusringide väl­jaarendamiseks.
Kogutakse andmeid
ja kuulatakse ara uue klubi liikmete
soove jä ettepanekuid. Esialgne koos­käimine
on ettenähtud vähemalt
paar korda kuus.
Asutamiskoosolekul registreeri?
väga entusiastlikult 45 liiget,- kuid
võib arvata et; see arv kahekordis­tub.:
;|
Viimaks «meti!
Eesti Maja Noorteruum on nüüd
avatud noortele! Alustame filmi- ja
mänguõhtuga 17. novembril, kell
7.00. Kõik noored teretulnud! Veet
ke noorteruumis kas ainult kaks tun­di
või terve õhtu! Tulevikukavas on
diseötants ja Õpetus neile, kes- selle
tehnikat veel täiesti ei tünne. Niisiis
noored, näeme teid reedel, 17. nov.
Muusikaline põimik „Uus ja Vana" T.E. Meeskoori ballil. Vasakult — Er-mo
Kulmar, Kaarin Maimets, Leena Tiismann, Sylviä Siitam, Leida Järvi)
ja Ho Maimets. Foto •—O. Haamer
toimus laupäeval, 4. nov. Prince Ho­tellis.
Kuigi sam ai aj ai oli mitu selts-kondlikku
üritust, oli T . E . Meeskoo­ri
ballile kogunenud paarsada küla­list.
. -; i .;; ..
Balli kavalise osa-täitmiseks kogu­nesid
laulumehed! orkestri poodiumi
ette, et Harry Toi juhatusel laulda
Lehar'i „01ge ten-itet daamid ja här­rad
seejärele koori esimees, Ä.
Raag ütles kõigile tere tulemast T.
E. Meeskoori 28. aaslapäeva tähista­mise
ballile ja soovis' head balli tuju
ja ülevat meeleolu. Asta Bällstadti
juhatusel esitas ko<J)r R. Toi MAiut,
t a i u t , " ja (Harry,.Toi-,juhatusel
Paul Tammeveski „Üks ainus õ i s . . ."
.Leida: Järvi • koos Jaaniku" noor­tega
(Ilo-Katrin ja Kaarin Maimets,
Leena Tiismann ning Sylvia Siitam),
esitasid põimiku „Uus ja viina".
•Tantsusammude ja ,,1-ütmilise. liiku-misega
kaasuvaid tuntud viise" ja po-
Järjekordne pensionäride klubi
koosviibimine toimub neljap., 16
nov. Eesti Maja .suures saalis, algu­sega
kell 2.30 p.l., millest klubi liik'
meid külalistega palume osavõtta.
Juhatus
pulaarseid-lööklaule saatis klaveril
Ermo Kulmar,.kelle tehtud ka muu­sikaline
seade. Ettekanne kutsus esi
le kestva aplausi. Esinejatele anne
tati tänutäheks punaseid roose. •
Ettekannete lõpuks laulis,koor A
F. Rizzius'e „Rõõmsad laulumehed".
Teadustajana tegutses Andres Raud
sepp. «.
Avavalsiga algasid kaks koorijuhti
Asta Ballstadt ja Harry Toi ning
avar tantsupõrand täitus peatselt ti­hedalt.
Nii tantsu- kui meeleolu
muusika eest hoolitses Arro orkes­ter.
käepigistusi jätkus kõigil kõigile.
Mulkide Seltsi esimees Johannes
Vihma tervitussõnu lausudes, mee­nutas
maakondade vahel loodud sõp­russidemeid
suvistel - „Killamängu-del"
ja tundis headmeelt, et esinda­jad
olid nüüd tulnud mulkidele • kül­la.
Karikaturist ja kodumaa päevilt
tuntud sportlane Henn Arvo .oli tul­nud
Montrealist „kus tutvustades
end mulgina või saarlasena või har­jakana
ei ärata j Ust eri 1 isi tähelepa­nu
või vaimustust". Seal on sageli
füüsiliselt võima tu e n d i de nii fit see­rida
suguharudena. See on.üks neist
nurkadest siin .maailmas,/.kus üks
meist suurem rahvusgiupp on para­jasti
oma rahvusliku identsuse ; ia
vastava tunnustuse otsinguL Eestla­sed
seetõttu on. aga hakanud rohkem
kooskäima ja ilmselt rohkem, koos'
mõ tlema. „Saka la' ' en cl ise t oime tuse
iikmena kõneleja" hindas selle asuta­ja
Carl Robert - Jakobsoni eeskuju,
kes edutasusku meie rahva ja. maa'
tulevikku.
Kirjanik Salme Ekbaum kõneles
Viljandi Haridusseltsi -Tütarlaste
Gümnaasiumist, mis asutati Viilem
Reimanni õhutusel ja kus esimene
direktor oli Jaan Lattik. Kool alustas
Viljandi Eesti Põllumeeste Sel ts
ruumes j a hiljem kauaaegseks direk­toriks
oli Mihkel Varik, Kõneleja üt­les,
et kooli 70. aastapäeva tähistat
jka kodumaal. :
.Seda/tehti ka Viljandi.Maakonna
Gümnaasiumi juubeli puhul, nagu
selgus. Jaan Varese kõnest, kes luses
ette ühe koolivenna kirja. Sellest sel
gus, et Viljandis oli koos olnud uni-bes
500 endist õpilast ja õpetajat.
Kõige-ulatuslikuma ülevaate andis
Johannes. Anton praost Jaan Latti-kust,
kirjeldades tema elukäiku ja
tegevust-nii vaimulikuna, poliitikuna
kui kirjanikuna. • •
Kõnedele vahepalana Elna Libe ja
dr.' Härm laulsid „Meie-väike Vii j an­di",
ja ,,Mu meelen kuldne koduko­tus".
Laul oli loodud dr. Härmi ka­dunud;
ema poolt ja tänutäheks saa­deti
koosolijate allkirjadega tervitus
kodumaale tema isale.
Siis tõusid tervitusteks ..maavane-mad"..
Ä. Käärid (Saaremaa), A.
ja Arnold Sepp USA-st.
Enne kui asuti traditsiooniliste
mulgikapsaste juurde ütles -palve
piiskop Karl Raudsepp. Kõlasid ühis­laulud
vanast kuulsast Mulgimaast.
Sõnavõttude sarja lõpetas rah­vuslikule
tööle ergutavate sõnadega
endine Viljandi maavanem Mihkel
Hansen.
võistlushooaeg Toronto, ümbruskon
nas lõppes nn. „Gentlemeh's Race-
'iga" Sibbald Point Prov. pargis Sim
coe järve ääres pühap., 29. okt
Isade ja poegade klassis,tuli 8 mii
li distantsil võitjaks Theo Velienc
poja: Martiniga. Gentlemän ja abista
ja (pacer) klassis tuli kõige kiirema
ajaga (23 min.) esikohale Fitness
Instituudi president Bill Gäirdner
keda; abistas Robert Vellend. ja tei­seks
Eesti. Suusaklubi liikmed Kau
ko Riihiahö ja Ted Hogarth
Vqncouveri
oori sügispid
peeti 14. okt. Poola majas. Osavõtja­te
arv oli küllaldane, kui arvestada
ruumidena. I
Koor esitas viis laulu.koorijuhi dr.
Ruus'i taktikepi alk „Pidu hakkab" (
M. Härma, „Leelokundlaste laul" T.
Vettik,; „Tombi Toomas" J. Aavik,
„Ma kõndisin vainul" C. Kreek,
„Kangakudumise laul" E. Oja. Pub­lik
võttis esitatu kiiduavaldustees
vastu.
Soololauluna esitas koorijuht dr.
Ruus R. SchumannT,,Mustlase elu".
Koori liikmed I. Valgre, K. Ranna-oja
ja A. Pärn esitasid*veel kätken-deid
Ilmar Külvet'i satiirilisest loost
,,Elu tänapäeval", mis lõi lõbusa tu­ju
pealtvaatäjais. ;.
Koori naispere poolt oli kaetud
laud, mis palju kasutamist leidis.
Loosimisel oli „õnneseen" J. Lee-met,
kes võitis kaks korda. J! Loöt-saar
võitis maali ja hr. Kapsta ja hr.
A. Valdma võitsid pudelid „külmaro-huga".
I'1-. ;v/ v : ; \ ; ; ; v . :;
Peo heaks kordaminekuks- aitas
kaasa Vancouveri Pensionäride Or­kester
A. Valdma juhatusel. Kõlasid
tuttavad meloodiad ja publik lõbus­tas
end .suurepäraselt kuni Jinna-määruste
kellaaeg" tegi lõpu peole:
lüfmSlise võimlemise
meistrivõistlused
peeti Torontos Etobicoke Olympiu-mis
reedel ja laupäeval, 3. ja 4. nov.'
ja lõppesid Kanada võiduga. Võistlu-
Eqsön;veeFmaa^tikusõidü: hooaeg
ha, Mehhiko, Austraalia ja Uus-Me-remaa.
Väga pingelises võistluses sai
üksikvõistluses kuldmedali 18.30
punktiga Jana Lazor — Kalev-Estien-nist;
hõbemedali 18.25 punktiga sai
Debbie Br^ant — Mohclönist N\B.,j.a
pronksmedali omandas Sue. Soffe
USA 17.95 punktiga. Hüppenööri,
võistlusel omandas .kuldmedali- Beb-'
bie Bryant 17.90 punktiga; jäites'Ja­na
Lazür'ile hõbemedali 17.75, punk­tiga.
Kelly Moüigan —. St. Cathari-nest
ja Sue Suile USA-st: 'jagasid;
pronksmedalit. Vk.\ikvõistluste üici-võitjaks0
tuli Debbie -Bryant ja tei­seks
jäi Jana La/.()r (Kalev-Estienne)'.
Pisikesed ebaõnnestumised, külmei.
Kanada' võimlejal põhjus las id murd-osalist
punktide kaotust ja., sellce:
tõusis. Sue Soffe USA ainukeseks
kuldmedali, saajaks.-.'Maade., järele
tuli esikohale Kanada 36.00 punkti­ga,
teisele, kohale Brasiilia 32,85
punktiga ja kolmandale kohale jäi;
USA 31.25 punktiga.. Eestlasi võist,
lusvõimlejate hulgas ei olnud. Võist­luste,
peaköhtunikuks. oli. Evelvn
Koop.
— m m m m . ! •' 1.1,1a1
lesti õpetajate ühing
Kanadas
tähistab 12. nov. kell 2 Eesti .Maia
väikeses saalis Tartu Seminari 150. a.
juubelit. Sõnavõtte Tartu 'Seminari
endistelt. õpetajailt.,ja õpilasilt. Koh­vilaud.
. . • ••
Teretulemast pedagoogid!
E.Õ.Ü. juhatus
Saukas viibis
Mulkide kokkutulekult. Istuvad vasakult — Edgar Kink, Salme Ekbaum,
Johannes Vihma (Mulkide Seltsi esimees). Seisavad — Jaan Vares, Henn
Arvo jaiohannes Anton. All — üks'mulkide laudkond. Foto — 0. Haamer
Käesoleva" nädala alguses' viibis
Torontos ja külastas oma täditütart
ning Sven Ehverti perekonda .Olev
Saukas Brasiiliast; O. Saukas on.-en-dise
Eesti pnsul.Brasiilias, F.'Sau-kase
poeg ja viibib ühel pikemaajali­sel
ametreisil Ühendriikides ühe Bra­siilia
suurettevõtte: esindajana.