Meie Elu = Our life, May 22, 1980

              f. fA*/CV-'*-
PAGUUSISUMPATISEERIV
KIRJUTIS SOOME AJALEHE
HELSINGI (M. E. kaastööliselt) --Aprmik^^
mus hanildane eesti pagulasi sümpatiseeriv kirjutus Soome
suurimas ajalehes MHelsingin Sanomat'j. K^olumnisti Heik­ki
Brotheruse poolt tõsteti esile küshnus hõimurahva pagu­lastest.
Senini on see olnud siin suur tabu. Pika artikli peal­kirjaks
oli „Virolaisista vähäsen" (Vähe eestlastest):
Nr. 21 (1579) 1980
• Second Clasp MaU Registratlon, No. 1354.
N E U Ä P Ä E V A L ; 2 2 . MAIL^-THURSDAY, XXXI aastakäik i
Politsei vaigistas
mustad Miami limiaosas ,,Liberty
Ci ty' mis osaliselt põletati maina.
Surma sai 16 inimest Ja sajad haa­vata.
743 vahistati. Vägivald algas pä­rast
seda, kui neli politseinikku, ke­da
süüdistati ühe lieegri surnuks
peksmises mõisteti kohtus
IISA tulemägi Mount St. Helens,
mis pärast 123 aastat näitas sisemist
tegevust märtsikuust alates, purskas
nagu aatomponun^ paisates tuhka
80 000 jala kõrgusesse. Veerandsada
lnii|iest said surma või on kadunud.
Tuhka oh langenud sadade miilide
kaugusel ja pilv liigub suures kõrgu­ses
üle F.-Ameedka. Tuhka on lange­nud
ka Lääne-Kanadas, kuid arvatak­se,
et Ointarioni tuhapilv ei Jõua.
es
Laupäeva! tolmunud demonstratsioonis jkanada ühtsuse toetamiseks võttis osa kaasmaalasi peami­selt
vanemast generatsioonist. Pildil rorigkaik liikumas University Ave. eesreas sint-müst-valge lipuga
E. Epner kahe rahvarõivais assistendiga^H. Aruja ja Epp Aruja). Neile järgnevad: plakatiga ,>Esto-
— V. 'Niinvee ja ,„Estonians for one Canada" —. H. Kivi ja E. Šalurand. ' Foto— 0., Haamer
Möödunud laupäeval toimus Toronto etniliste gruppide massdemonstratsiooii
iiääletuse puhul selleks, et toetada Kanada ühtsust Ja Quebeci jäämist Kanafcfö
OTTAWA — Kui valitsus ei tule
vastu postiteenijate ametiühhigü
nõuetele, on neil õigus alustada strei­ki
selle nädE^la reede hommikul, 23.
mail. Kirjakandjate ametiühing sõl­mis
uue kollektiivlepingu mõni aeg
tagasi, kuid sorteerijad ja teised sise-iÖQÜs^^
l ei ole saanud kokkuleppele.
Kui nõudmised rahuldatakse, hakka­vad
postiametnikud saama 9 dollarit
tunnis, makstud eineaja jne;
Eelmise streigi lõpetas parlament
üsna kähku, kuid seekord on ameti­ühing
sõjakas meeleolus ja lubab ig-npreerida
sundvahendeid. Postiamet­nikud
on. omale kindlustanud ka sel­jataguse
teiste ametiühingute näol.
s
S
S3
„Täna> kevadpäikese särades
Soome lahel laguneva jää peal,
tahan kirjutada Virostr mis asub
nii lähedal ja samal kuigi nii
kaugel, et on vaja spetsiaalseid
korraldusi reisimaks talvel Tal­linna.
Kasutan tavapäraselt ni­me
„Viro", kuigi ametlikult kir-jutiti
Eesti Vabariik. .,Viro" xm
maakonna nimeksv mitte riigi,
aga nii oli ka Soome. (Võrdleb
maakonna nime Varsinais-Suo-mi'ga,
mille põhjusel hakati ko­gu
maad nimetama Suomi. J. M.)
Vabariik •kestis ainult 22 aastat,
kuni N. Liiduga liitmiseni. Veel
pole selge, mille pärast Afganis­tan
okupeeriti ja pealegi nii suu­re,
kiirusega. See vastu „Virost"'
ja teistest Baltimaadest on
sirgjooneline sdetüs. Kavatsu­seks
oli „meie territooriumi lai­endamine,
rahvastiku lisamine,
meie piiride kindlustamine ja
laia rannajoone hankimine Lää­nemerest."
On poliitilisi fakte, mida peab
sellistena möönama. Veel nüüd­ki
räägitakse, geopoliitikast, kui­gi
enam ei öelda otse, et seie õi­gustaks
okupeerimise.
Tollal, mil ptsüstati olümpia­mängud
Moskvas korraldada,
politiika jä sport olid ägedalt
üksteisest eraldatud. Alles nüüd
on tähele pandud, et purjespor-divõistlused
korraldatakse „oku-peeritud
territooriumil." Protesr
tina toiniub Stokholmis eesti
kultuurifestival, kuhu on oodata
20.000 väliseestlast.
Rootsi (nagu Soome) on tun­nistanud
Baltimaade annektsioo-ni,
aga ka pakkunud varjupaika
ja majandusliku edu mitmele tu­handele
eestlasele, kes okupeeri­mise
eest riigist välja põgenesid.
Üks nendest, kõrges ametis olev
majandusteadlane ja pangadirek­tor
Rudolf Jalakas ütleb: „Kui
ma töötan, olen rootslane, kui
kohtun välismaaiastega, tegutsen
jä^-^iriõtlen muidugi rootsipära­selt.
Inimesena aga mulle on või­matu
end tunda teisena kui
eestlasena."
Ka kodueestlased tunnevad en­nast
samuti inimestena, võib-olla
veelgi rohkem kui pangadirektor
oma rohelise oksa peal. Soomla-sed^
püsisid soomlastena auto­noomia
ajastul sellest hoolimata
truuna valitsejale nii kaua, kui ta
ei hakanud venestama. ' '
,National Geographic" aprilli­kuu
numbris oli pikk illustreeri­tud
kirjutis „Virost". Majandus­likku
puudust pole, aga vabadus­tega
olukord ön halvem. Omi
saavutusi eestlased võrdlevad
Lääne, mitte teiste nõukogude
vabariikidega. Nad aga ei ole või­melised
takistama järkjärgult
toimuvat venestamist, mis hõl­mab
peagu 40% rahvastikust ja
Tallinnas poole elanikkonnast
(otseselt pärast sõda mitte-eest-laste
arv oli kolm protsenti)..
Võimupoliitikast ka kõige küü­nilisem
arusaaja ei saa jätta tä­hele
panemata vastuolu meie
reaktsioonides: Rahvaste enese-määramisõigus
on meie meelest
iseenesesf s^lge asi, kui.on küsi­muses
kaugemad maad, keegi
aga ei tee häält, et sama õigus
kuulub ka eestlastele. Seevastu,
on täiesti loomulik, et väiksemad
Kariibimere saared saavad ise­seisvateks,
ja et nende esindajad
on otsustamasj maailma asju
mo-s.
Teine asi on, et eestlaste; osas
fanatism ei too kasu kellelegi.
• Positiivne rahvuslik tunne on
eestlastele omane. See ilmneb
nende kõrges kultuuris. Onüme,
et nad on suutnud säilitada oma
rahvusliku identsuse tervikliku^
na ka ilma riikliku vabaduseta."
See kirjutus vastab tuhandete
soomlaste' arvates ka tõele ja
võib märgata, et huvi Baltimaa­de
vastu hakkab üha rohkem
Soomes arenema. Sellest on too
artikkel üheks esihieseks näiteks
siinses ajakirjanduses. Lisatagu
veel, et/nii enne sõda kui ka pä­rast
seda võõrsü ilmunud eesti­keelseid
raämatiiict öii fchkem
esiplaanil soome raamatukogu­des.
Paistab, pagu oleks neid ise­gi
rohkeni Nõukogude-Eesti kir­jandusest.
• J . M .
S'
E
§
paa
lliillllilllilllllillllllilllHIIÜitllliillllllllliilllllilllllllillllUl^^
Demonstratsioon, millest tuhande­line
rahvahulk osa võttis algas Queen
Parkist, kust marsiti lippude lehvi--
des ja vastavate plakaatidciall Toron­to
Raekoja ette, kus toimusid sõnavõ­tud.
Demonstratsioonil oli ülekaal
• Aasia päritoluga etnilistel gruppidel.
Oli rohkesti hiinlasi, kes kandsid
oma draakonit. Euroopa päritoluga
etnihstest olid poolakad esitatud
oma sõjaveteranidega. Balti rahvas­test
olid ainult eestlased kohal.
Peakõnelejaks oli linnanõunik T.
Ruprecht. Ontario parlamendiliik-meist
oli kohal Margaret Campell ja
liidupariamendi liikmetest preester
Cornevile, kes rääkis hiljem prantsu­se
keeles. Etniliste organisatsioonide
arv oli 40 ümber 20 etnilisest grupist.
T. Ruprecht märkis oma 'kõnes
muuseas: Quebeci rahvas oma rahva­hääletusel
20. mail teeb ajaloolise ot­suse,
mis ei puuduta mitte üksi Que­beci
provintsi, vaid omab suure täht-kolmapäeval^
28. mail kl. 10 hom.—kl. 10 õ.
West Annex, Goliseum, ExMbition Place
©ÕOR PRIZE^^^
Chevette 12-door hatchback „Lea§eplah'ilt"
® Oksjonid — kl. 1 päeval ja kl. 7 õ. (esemeid kuulsustelt nägu
Dylan, Bob Hope, Bill Davis, Blue Jays)
© Uued riietiVsesemed © Spetsiaal peaaegu uus boutique
© Tarvitatud riietusesemed.
© Kodus valmistatud toidud © Koloniaal kaubad
© Värsked aed- ja juurviljad.
® Iga tunni järele „specials"..
® Uued kaubad (kinkeesemed, ehteasjad, majapidamistarbed) .
®^ ,;Evening Games of f hance".
® Visa kaardiga võimalik sularaha saada.
® jv Sissepääs — Sl.OO alla 12 a. tasuta — pensionärid 50^ uksel
.ö GO rongid ja TTC väljakule ja tagasi. (pcense
® $5.00 alates kuni $10.00 sajad paarid pesusametist ja ,JLevis"
teksaspüksid.
© - Söö, JOO JA NAUDI MUUSIKAT KL. 7—KL. 10. õ.
suse kogu -Kanada rahva suhtes. See
otsus puudutab igat Kanada provint­si.
Ilma Quebecita ei ole Kanadat
praegusel kujul. See hävitab selle
maa tervikluse.. Meie kinnitame, et
meie va j ame Quebecit. Meie ei soovi;
et nad liiguyad eri suimas.
Meie etnilised rahvusgrupid oleme
tulnud üle maailma mitmetest maail­majagudest,
et ehitada siin Känädät
üheskoos harmoonüises koostöös.
Meie vajame ka Quebecit, et ehitada
ühist Kanadat. Va j ärne ühendatud
Kanadat kaldast kaldani.'
Selle järele loeti ette. inglise ja
prantsuse keeles ühine deklaratsioon
esitamiseks Quebecile, kus toodi ette,
et vajame ühendatud Kanadat ja soo­vitati
20. mail rahvahääletusel hääle­tada
Rene Levešque ettepanekule
:;,,ei": :r
sütitava kõnega esines touise Ro
vic, Ühendatud Kanada komitee ko­ordinaator,
kellele deklaratsioon üle
anti. Ta märkis, et meie konstitutsi-
Bl
« i d .iMeie Elu" feliijad
ENNUSTA!
-vi-
Eesti Majcisi
ooh on 113 aasta vana ja see vajab
ainult uuendamist. Kuid meie ei va­ja,
et meie Kanada lõhutakse. Ühen­datult
tõuseme, kuid lahutatult hä­vime..-
Eesti lipu all marssis kaasa paar­kümmend
inimest.
® Ontario peaminister'W[ Davis pi­das
kõne, kus ta märkis, e|t on häda­vajalik
palkade ja hhidad^ kontmll,
et võidelda inflatsiooni vastu. Ta spO"
vis^ et see küsimus tuleks 'võtta ava­likult
kaalumisele ja ai^tamisele.
Ühtlasi W. Davis hoiatas, et kui prae­gusi
kõrgeid palganõuditiisi ei alan-data,
siis valitsusel ei Jää muud üle,
kui jälle taastada palkade ja hindade
kontrolli.
® Lääne-Saksamaa politsei peab jah­ti
liibiialastele, kes mõrvasid Liibüa
praeguse diktaatori koi. M. Khadafy
ülesandel oma endise diplomaadiEl
Medhavi paar nädalat tagasi. Ta las­ti
surmiks ühes tunnelis, kus liikus
momendil palju rahvast. Mõrvar pee­ti
kiniii; rahva poolt. Et vältida edas-
' --. • • I •
24. mail, 1980.a. EESTI BAPTISTMÜriküS
883 Broadvievv Ave.
algusega kell 12 päeval, kuni kell 3 p.l.
Mitmesuguste käsitööde/kodumaiste
realiseerimine misjonipõldudele saadetavate
T A D T II ' N T I T Ü U
I n K I U ^<'t"-^IOOriST WEST
''1, .fk.iik M.icJison Avfiiuo — S|j<idina |iiam ,
T.E.BX VÄLISMISJONI TOIMKOND ; I
Loengu
Prof. REIN TAAGEPERA
AJALOOLISEST AUGUST EESTI
KULTUURILOOS 1948-1955
esmaspäeval, I. juunil kell 7.30 õ.
; • TARTU INSTITUUT
•:\[: METSAÜLIKOOL• :
pidiseid tapmisi, on politsei võtnud
.jiibüalased oma^kaitse alla. Liibüa
saatis maalt välja 23 ameeriklast, kes
jõudsid Lääne-Saksamaäle. See oli
vastulöögil^s sellele, et USA valitsus
saatis maalt välja 4 liibüälast, keda
süüdistati Liibüa dissidentide kim­butamises
ÜŠA-s.
® ÜSA presidendivalimiste eelringis
saavutasid J. Gaijter |a R. Regan jär­jekordse
võidu Marylandis ja Neb-raskas.
Sellega on enam vähem kind­lustatud
nende kandidatuurid eelseis­vatel
presidendi v^lhnistel, kima neil
; on yalimisteks vajalikud hääletaja-mehed
juba olemas. Edward Kenne­dy
ja Georg Bush jäid tagaplaanile^
J » Iraani president *Ä. Bani-Sadr võt­tis
,veriselt kohtunikult" Sheiklv
Khalkhalilt tema ameti, sest ta keel-;
dus täitniast valitsuse otsust shahhi
poolt ehitatud marmorpalee lammu­tamise
peatamiseks. Marmorpalee',
lammutati vabatahtlikke poolt. Pre- j
rsident jä valitsus soovis paleed säili­tada
ja nimetada seda mõrvatute mä­lestusehitiseks.
Sheik Khalkhali on
mõistnud sadu shahhi pooldajaid
• surma. • ,j , •
<õ Ameeriklased valasid Pärsia lahes
veepinna üle põleva ahiega ja süüta­sid
selle. Katse leidis aset Iraani ve­tes
Pärsia lahe veeteel, ja seda jäi
sid Iraa|ilknnuk}d.
Kell 5 p.L mälestussamba
väljakul 1 1
a
VÕIDUTULI
Palvus: piiskop Karl Raudsepp;
Kõne: Dr. Kari Aun
Võidutuli: aupeakonsul
/ J L Heinsoo
Kontsert: sopran Valve Tali
Kell 12 (keskööl)
Mälestussamba esise!;
' ' • •' • • -'
„MÖTTELENNUL ;
Kell9
EESTI RAHVUSTEATER esitab
Salme Ekbaum.
l, Mikiveri dramaüseering A. Gailitl romaani„Toomas Nipemäadi" ai­netel
Muusika: Jüri Mandre. Vabaõhulavale seade ja lavastus: Lydia
Vohu. Muusikajuht: OlafKopvillem. Lavakujundus: Elmar Silm.
Osalised: HEINZ RIIVÄLD (nimiosas), Erika Veskimets, Elna Libe,
leida Järvi, Valve Tali, Oudi Kalm, Endla Komi, Harry Lillioja, Edgar
Khik, Erik Kasteta, Jaan KivisUd, Hetao Halltag, Hetao Vellner, Jaan
Lentsj.t. Kaastegevad: Hamiltoni Eesti Segakoori ja „Helletajate"
lauljad, Hamiltoni E.Rje!.^JCandair tantsijad, j.t.
GEORG TLTALI
1 J