Meie Elu = Our life, May 22, 1980

              , 22;,MAIL — , MAY 22
tasa
t@rvisvõimleiat@le
Toronto eestlaste suruim organisatsioon — Pensionäride Klu­bi
pidas hiöödunud nädala kolmapäeval oma aasta peakoosole­ku;
kes üksmeelselt kiitis heaks oma energilise juhatuse tegevuse.
Ligi 700-st liikmest oli Eesti Majja koosolekule tulnud 93, kuulama
aruandeid, • arutama tegevuskava ja valima.
matuga, millest enamus emakeelsed
raamatud ning väiksel arvul inglise-,
saksa-, rootsi- ja prantsuskeelseid.
Lugejaid 80-^100. Raamatukogu hoid-^
jaks on Aleksander tamm.
2) Käsitööring — juhataja Ella
;Kumm abiks Helene Rülmallik. Osa­võtjaid
25—30 klubi liiget. Aastajook-sul
valmistati arvukal hulgal käsitöid
loterii jaoks ning korraldati liiknies-konna
'käsitööde müük ja näitus.
3) Sotsiaalring: juhataja Elfriede'
Loosberg. Aasta, jooksul kaotas ring
kaks tublit abilist ü^e šürma läbi ja
teise haigestumise tõttu, riiillest tin­gituna
ringi töö on kannatanud. Üles­kutsed:
uute abiliste jeidmiseks. ei ole
tarvilisel määral õmiestünud.
4) Malering töötab Ädele.Söom'!
juhtimisel. Mängijaid 6—8. ;v
5) Bridgeringi juhib Paul Tamme­veski.
Mängijaid igal kolmapäeval
nelja, kuid vahesi ka viie lauaga li­psaks
pealt vaatajad.
6) Laulukoor tõotab riikliku toetu-
^segä, milline saabud New Horizoni
kaudu. Ringil on pma 10 liimeline ju­hatus
ning esimeheks - Marta Meyer.
Lauljaid 25 ja juhiks Leida Pilt. On
oldud väga aktiivsed,.esinetud klubi
koosviibimistel, kirikutes, vanade 'ko­dudes.
Külastatud ja esinetud Jõe-^
kääru laste suvekodus/Hamiltonis ja
St • Gatharines.
7) Tervisyõimlemise ring — kõige
noorem ja osavõtjate arvu poolest
kõige suurem klubi huviring asuta­tud
klubi juhatuse poolt 1978 aasta
juunis, töötab riikliku toetusega, mil-
Une saadud New Hörizoni kaudu. '
Põhikirja järgi juhatas koosolekut
esimiet\s F. Terts ,kelle ettepanekul
mälestati tegevusaasta kestel surma
läbi lahkunud 18 liiget.: Esimees mär-kis
oma avasõnavõtus juhatuse suju­vat
koostööd ja avaldas tänu vaba­tahtlikele,
kes kaasa aidanud koos­viibimiste
läbiviimisel. Tegevusaru-.
andes P. Terts loetlds toimunud üri-tusi.
. • . .
Ta Ütles, et möödunud aasta tege­vus
üll võrdlemisi pingerikas. Aasta
jooksul peeti 10 juhatuse koosolekut.
Voeti. Gsa\ teistei organisatsioonide
koosolekutest, kuhu klubi esindajaid,
oli kutsutud.
Korraldati 2 väljasõitu: esimene
IiLinnlloni botaarjika aeda, teine Sib-bakl
PointTSimcoe järve ääres, üks
filmi õhtupoolik kahe lühifilmiga.
. Koosviibimisi korraldati 7 eeskava,
Pensionäride Klubi juhatus. Istuvad, vasakult: H. Mägi, E. Loosberg (abi esinaine), F. Terts (eisinai-ne)
v'HvParšons, E.Terts/Seisavad —V;;Saarri^^^ Kraav,-I/Leps,; A.Laanep (uus), F. MöUer,' E.
Kumm. ^ Foto — J. Säägi
kolivi ja ikohvlkõi
kuu kcfosviibimise
\ ' a b a r i i g i 62. sünn
dat -.aastaDäeva.
vasega. Veebruari
meenutati Eesti
päeva ja klubi 10-
^orraldati loterii.
milline klubi käsitööringi ja klubi
lirKineie kostööi õnnestus harulda-v.
Mi. hasii ja andis tulu.
luuluks ja kevadpühadel külastati
, Taara \ anadekodu ühes klubi laulu-k(.
origa ja kingitustega.seal viibivate­le,
kaasmaalastele. Haiglates, viibijaid:
on klubi nimel külastatud, viimasele
puhkusele läinud klubiliikmeid aja­lehtedes
mälestatud, väärikalt .ära
saadetud ja järelhüüetega austatud.
Tähtsatel sünnipäevadel on saadetud
• unnesoove. • ^
. Kui mõni klubi liige ei ole, seda
saanud, siis on põhjuseks see, et
meil puudub tema. sünniaeg,, ütles
aruandja.
•2400'RAAMATUl
Klubil on seitse huviringi:
1 i . Raamatiikogu umbes 2400 raa-
PSM TOETUST':
Ringil oma 13 jiikmehne juhatus.
Esimeheks esimese tpetusperioodi
jooksul, milline lõppes 27; märtsil,
oli RenateSõrra. Võimlejaid kahes
grupis kokku 69 ning instruktoriteks
Ingrid Saar ja Asta Käimar, klaveri­mängijaks
Erik Liigand. Rahaliste
kulutuste kontroll kuulub keskvalit­susele,
ning klubi juhatusel ei ole
sellega midagi ühist. Eelarve on
koostatud New Horizoni poolt koos­töös
ringi juhatusega. Võimlemisest
osavõtjad peavad oleiiia klubi hik-med
ning New Horizoni/noutimisel
kuuluvad iervisvõirniemise ringi ju­hatusse
kolm klubi juhatusliiget;;kes
on aga ka võimlejate nimekirjas uue
toetuse saamiseks anti sisse avaldus
märtsi kuu algul S8531.00. suuruse
eelarvega, miilise summa peale saa-
• bus tshekk paar päeva tagasi, mille­ga
on võimlemisringi tegevus kind­lustatud
kaheks tegevusperioodiks.
.Ajakirjandus on meie tegevusse
suhtunud väga hästi, mille eest suur
tänu.'' ,
: IVIAJANDUSARUÄNNE ••. •,
• Majandusaruande ja eelarve esitas
laekur 0. Kraav. Tulude poolel on
: laekunud liikmemaksudest $.1989,
koosviibimkstest 11204.74, hoiuste int­ressidena
11315.38, loteriist. ja käsi­tööde
müügist 11786.40 ja ettenäge­mata,
tulud: 1128.00. Kokku oli tege-^
vusaasta jooksul tulusid;|6423.52. Ku­ludest
suurim oli üiir Eesti .Majale
12.531,50, liikmemaks U:S.C.p. (pen­sionäride
'keskorganisatsioon),
I579-00, kuulutusteks jä ^ lilledeks
$312,77 ja väljasõidud 1274.52.; Huvi-
' ringidele on antud toetusi — sotsiaäl-ringile'
S163.67, käsitööringile 1511.15,
raamatukogule S186.41 ja teistele
1175.80. Koosolekute kulud on
1144.49, kontoritarbeid on ostetud
122.55 eest, toetusi antud 1375.00, te-
-lefonimäksu 1110.58 ja ettenägemata
kuludeks läinud $539.64. V
. Kokku küludepoolel |5 927.08. See­ga
tegevusaasta ülejääk 1496.44, mis
tõstab saldo T4.269.84 dollanle.
Revisjonikomisjoni aruande kan­dis
ette.P. Auksi. •
Eelarve on.koostatud väikese puu­dujäägiga
— tuludepoolel 15500.00 ja
kulud. 1647500. Tegevuskava kulgeb
umbes samas raamis nagu ^eelmisel
aastal.
•VÄLIMISED/ ..:•
Vanuse järgi langesid välja juhatu­sest
E; Loosberg; E. Terts, 0. Kraav
ja A. Tamm. .Nei^t kolm. olid nõus
kandideerima. Juhatus oli -leidnud
veel kolm kandidaati. Kinnisel hääle­tamisel
valiti juhatusse E. Loosberg
:(79 häält), E. Terts' (8 3h;), 0. Kraav
; (80 h.). ja Ä. Läanep (6V h.). Juhatuse
kandidaatideks jäid 0. •Agas'k ja H.
Laafne; Revisjonikomisjon valiti ta-,
gasi koosseisus hrad Soosaar. Auksi
/Küosüiek läks rahutuks H. Lepni
sõna\'õtu ajal, kes, nagu korduvalt
varemgi, püüdis esitada oma seisuT
kohta Klubi asutamise aja- osas. Pa­rast
mitmeid sõnavõtte, vahelehüü-deid
ja proteste kuulajad ilrhselt jäid
rahule Klubi esimehe seletusega, mis
kinnitas praegust ametlikuks tunnis­tatud
asutamisaega.
• Vastates L.Vaheri soovile, lubati
trükkida Klubi põhikiri soovijatele
levitamiseks ja arusaamatuste välti-,
miseks luges koosoleku juhataja sel­le
kä ette. ; '
Tehriilisdt hästi korraldatud koos-
. oleku lõppedes avaldati J..Säägi etter
panekul .tugevate 'kiiduavaldustega
juhatusele tänu tegevusaasta kestel
tehtud tubli töö eest.
1, Ont. tähistati emadepäeva pühapäeval, 11,
juimalateenistusega, kus koguduse õpetaja Ernst Lootsma
päevakohast jutluse. Pärast jumalateenistust koguneti kiriku saali
ÄbistaMstdimkonna poolt kprraldatud aktusele ja
Aktusekõnele jaks oli gdr. Hilja Kuutma Torontost.
„Mele Elu" nr. 21 (1579)
KevadkiriOttawast
Kohalikud Ee^ti, Läti jä Leedu
seltsid korraldasid ühise traditsioo­nilise
kevadballi 3. mai õhtul. Kogu- '
nes mugav arv inimesi, enamikus
nooremaid. Lätlasi oli tublisti üle-
>kaalus; eestlasi umbes 45, leedulasi
vähem. Sissejuhatuseks kõneles lät- .
lane ja jutustas anektoodi, mida kuu-lati
nähtava heameelega:
Lätlane keskusteleb eestlasega, lät­lane
seletab, eestlane kuulab ja noo­gutab
pead. Jutu teemaks on Läti­maa,
mis olevat maailma kultuur­seim
ja parim' ja „isegi läti lehmad .
annavad rohkem piima kui eestlaste •
omad, läti kodud, on uhked ja kauni­mad
kui naabritel jne.'' Eestlane Tu- .
lep appi ülistajale: „Tõsi, mis tõsi, ,
teil lätlastel on isegi paremad naab­rid
kui mieil".
! , • . : : . • •
Tõsisema sisuga oli eestlaste koh­tumine
Jüri Linaga. 7. mail Jüri Lina
kõneles vähemusrahvaste saatusest,.,
kodumaa külastamisest, dissidentide .
julgustamisest - ja abistamisest,. sest
väljaspoölt osutatud huvi ja tähele­panu
kergendab nende olukorda. Rõ­hutas,
et venelaste KGB oh palju
toorem ukraina ja tatari dissidentide
vastu, sest neil ei ole sellist seljata­gust
nagu baltlastel. Mainis, et Stali-ni
ajastul võis saada eesti rahvusvär­vide,
heiskamise eest kuklalasu, hil-'
jem peale Stalini.surma 5—10 aastat
vanglat^ ja Sibmsse küüditamist,- tä- :
napäeval.aga loetakse seda huligaan­suseks
ja lipu lehvitajat ootab arrest
ja lühiajaline Vanglakaristus.
Küsimusi esitati palju. Pr. Vanda
päris, kas kodumaa külastamine on .
pahanduseks külastavatele, sest ko­dumaal
käib 50% eestlasi, siin aga .
vaadatakse viltu kodumaad külasta­jatele
ja suhtlejatele Vene saatkon­naga.
Proua liialdamine külastajate
protsendiga kutsus välja pahameelt
'kuulajat'e seas. Edasi selgitas pr.
Vanda, vastupidi J. Lina väitele, et
tema sugulaste elukohas on saadaval
chtralt-linnuliha ja liha. Sugulased
elavad r Tallinn-Õismäei. Siinkohal
selgitas J. Lina, et õismäel on pare-
• mat klassi'parteitegelaste elupaigaks
ja mis seal on olemas ei ole aga saa­daval
Tallinna elanikele. DaisyTaada
kaebas, et talle saadetakse juba paar
aastakümnnet ajalehte „kodumaa",
kuidas saaks nüüd telÜmist katkes­tada.
J. L soovitas prügikasti visata ^'
või tagasi saata;
• Asjalikke küsimusi mittesuhtlejate
hulgast oH palju. Jüri Lina oma taga­sihoidliku
esinemisega otsekohesuse­ga
pälvib kiitust; Tema loogikas on •
intelHgentsust ja. väljendustes ele­gantsust,
' *^ •
,.Meie Elu" hr
. axn
Eesti rahvarõiva klass esines väljapanekutega
Schoolr näitusel rahvarõivaste ja tikanditega,
ietusi (vasakult) Laine Paju, Helgi Sooaru,
Toomberg (klassijuhataja).
Northern Secondary
Mäitusel andsid se-
Leemet ja Eha
Foto — 0. Haamer
lahvarõiVa klassis s
Morthe-rn Secondary Schooris lõp­pes
rahvarõivaste valmistamise-tei­ne
tegevusaasta 9. mail „Open House-isa".
Publik tundis suurt huvi meie rah­varõivaste
ja hõbeehete vastu. Välja-ponckul
oli Uus-Muhu, Väike-Maarja,
Järva-Jaani, Kadrina-Ilumäe, Ansekü-.
la ja Vana-Pärnu rahvarõivad. Hõbe-riiicid
oli 3 naela koos Eesti ja Ka-
^iiada lipuga: ; -r \
Nä i (LIs i ime11 et i nagu .ikka, aga ka
Toronto Haridusosakonna esindajad
ütlesid komplimente, kellede arva-p
i i i i e oli, et Ukraina ja Eesti rahvus- •
en^-Tid olevat siin domineerivad ja
nciide rahvarõivad värvirikkalt kau-
Pühja-Türonto- keskkool pühitses
so^Mt^ näitusega omä|50 aastast juube-
Ml, sellepärast oli ruumipuudus suur
ja osa väljapanekuid rippus korido­ris
laes t alla, peamiselt vaibad. Kooli
iuubeli puhul sai õhtukooli juhataja,
Housholds-Art: osakond,- Mary^ Jean
Wuoc.s.rahvarõiva klassi poolt deko­reeritud'eesti
hõbeehtega. Selles koo­lis,
on ligi sada meie noort hariduse
omanud, kes nüüd Juba ülikoolist lä­bi
ja tegitseyad Kanada ühiskonnas
vastutavatel kohtadel. Ka pal|ud ees­ti
õpetajad töötavad ja on. täbtanud
seal, OHn 1953/54 :õppeaastal äfeäl esi­mene
eestlane ja'alles viis aastat hil­jem
järgnes teisi. l • .
Õpilaste soovil, ja kooli lahkel vas'
tutulekül jätkub rahvarõivaste val­mistamine
seal ka tuleval õppeaas­tal,
kuigi 'kursus oli peamiselt, ette­nähtud
„Esto '80" rahvarõivaste val­mistamise
abistamiseks. Kes rahva­rõivaste
valmistamisesse süveneb,
see leiab et seal on väga palju õppi-
Aktus algas €'Ganada helidega; mil­le
esitas klaveril Ruth Terri. Sellejä-rele
ütles Abistamistoimkonna esiriai-'
:ne Olga Akkerta avasõnad ja tutvus­tas
külaliskõnelejat gdr. Hilja Kuut-ma'd,
tõstes eriti esile, terna. tegevust
gaidijuhina.
AKTUSEKÕNE: .^V
Aktusekõnelcja ütles muuhulgas:
„Eesti ema ja vanaema! Meie rah­va
saatus on sinu hoida. Ara iial la­se
eestluse elutulel kustuda!.Leia ae-"
ga. peale väsi-lavat päejatööd viia'
oma lapsed eesti täienduskooli, püha-
• päevakooli, rahvatantsurühma, gaidir
de ja skautide sõprusringi ning eesti
-sõprade keskele.
Jutusta oma lastele Läänemere kal­dal
asuva väikeriigi raskest:minevi­kust,
ta lühikes' .t helgest õitseajast,
ta'praegusest .karmist.saatusest ning
ta vaprast ja tammiselt rahvast,
õpeta oma lapsi hindama eesti väär­tuslikku
omakuHüuri ning.ta kaunist
.rahvusomapära. Juhata oma lapsed.
. eesti raamatu juurde Ja julgusta neid
kõnelema meTe väljendurikast ema-
E. t. T.
Helmi Kürrik'u raamatu „Eesti
Rahvarõivad" kolmanda trüki''toim­kond
valmistas raamatu ettetellimi­se
vastuvõtjatele meeldiva üllatuse.
Nimelt saadeti kingituseks üks raa­mat,
millele pn sisse trükitud tänu-kaart.
Kaardil on kaunis mustast
Põhja-Eesti hllkirjast õis jä tekst.
Pr. Eha Toomberg!
Tänumärgiks tõhusa abi eest Hel­mi
Kurrik'u raamatu „Eesti Rahva­rõivad":
eeltellimisti^ hankimisel. Väl­jaandev
toimkond, Elrnire Kägi, Ta­mara
Polder, Susanna Tomson.
Chartered Accountant
University Ave., Toronto,
Tel 862-7115
io,M5J2H7
Eesti, noor! Sina oled Eesti elu ja.
tulevik. Võta kuulda oma ema õpe
•tusi hing hinda tema tõekspidamisi
ja püüdlusi. Tema mõtted ja teod on
alati suunatud sinu-heaolule. Ära la­se
tänapäeva mugaval elul ning ühis­konna
üldisel ükskõiksusel end eest­lusest
eemale meelitada. Äusla oma
isade' maad ja.emakeelt, ning sir^u
tubliks eesti: emaks' või isaks, kes
omakorda tulevikus; oma lastele ju-austab
selges eesti keeles ühest.väike-sest
maast, seal kaugel Soome lahe
'kaldal, mis olnud.aastasädumeie esi­vanematele
-koduks, Ole uhke' .oma
, päritolule ja ära iial häbene kõnelda
eesti keelt.".
Sisukale, aktusekõnele järgnes
ühislaul „Ema .süda"-. Järgneval teši^
; tasid täiendijskooli õpilased päeva­kohase
kava: Kadri Reikmart. esitas
klaveril p. Steibelt'i Rondo, Me lani e
Purres luges ette „Tuhat tänu, ema"
ja. väikene Jack Purres ütles oma tä­nusõnad
emale, : Õpilaskoor esitas
laulud:„Emäke" ja Jervitus emale"
ja sellejärele Kadri Reikmah dekla­meeris
oma ema luuletuse „Ema õpe
. tus". Järgnes koim laulu õpilaskoo­rilt:
„Lõoke"^ '"Jiillessoolo-osa laulis
. Kadri Reikman, „Õrn oöbilt" ja „Kar-japoisike".
;
KAHEKÕNE , , .
Järgnevalt esitasid Peeter Paas ja
Peeter Terri H. Reikman'! poolt
koostatud huümorika 'kahekõne, kus
poisid jutustasid, 'kuidas nad. oma
ehiadele emadepäeva hommikul
headmeelt valmistasid. Üks tegi ema.-
le hommikusöögiks pannkooke, pu­rustades
tosina mune, millest mit-med
kukkusid põrandale, olles iiba-dad
kui konnakude.Jahukott kukkus •
kraanikaussi ja' kui sinna vett peale
läks,' siis muutus kõik kliistriks. Ema
olipoisi teost väga üllatunud, ega
pannud- tähelegi kui siirup kogemata
voodisse tilkus. Kööiki nähes hakkas
tä suurest liigutusest nutrna. ,
Teine poiss kinnitas, et naised üld­se
nutavad ikergesti. Tema olevat
emale hommikul pesu ära pesenud.
OH pannud kindluse mõttes pesuma­sinasse
terve karbi pesupulbrit, aga
.see oli nii vahutama hakanud, et kõik
kohad olid vahtu täis ja ta pidi pesu­kapist
kõik -'käterätikud välja, võtma,
et nendega põrandat pühkida. Ema
õli siis kogeledes üt|lnud, et mine
pealegi välja mängim^. Poisid võtsid
siis õngeridvad ja läjksid kalale, et
emadel oleks hea med emadepäeval
oma poegade püütud.|{alu rookida,
Eeskavalise osa lõpuks laulis õpi­laskoor
veel J. Aaviku „,Emale".
. Aktusel tähistati ka täienduskooli
õppeaasta lõppu ja koolijuhataja
Valdek Lenk andis seekordsele,täien­duskooli
lõpetajale MelaniePurres-
. 'ele üle jõpulunnistuse, mainides, et
kuigi Melanie koduseks keeleks,ei ole
eesti, keel, on ta kümne aasta jook­sul
• näidanud püsivust ja' huvi eesti
keele, eriti äga eesti, ajaloo ja maa-
. teaduse vastu. Ta on mitmel korral
•ka Eestit tutvustanud Kanada kooli­des.
Õpetajate poolt kingiti Melanie-le
koohlõpetamise puhul Muuk-Ra-jamaa
„Väikene. Õigekeelsuse Sõna-
• faamat". • '
Meeleolukale aktusele ütles lõppsõ­na
koguduse esimees Woldemar Jaa-
'ku ja aktus.lõpetati hümniga. Järg­nes
koosviibimine kohvilauas."'
Laupäeval, 10. mail peeti Simcoe
järve lõunakaldal asuvas Virginia
Ühendatud kirikus emadepäeva ju-malafeenistus
; eestlastele. vJutliistas
abipraost,T. Mõmmik, organistiks oli-
Ed, Wehri j a solistiks õp. Nõmmiku
9-aaštane tütar Kadrin, tes laulis,
noorusliku hääleg aL. P l l f i „Emale".
Õpetaja oli jutluse aluseks valinud
Matteuse ev. 28 pt. 20-nda salmi. Ta
kriipsutas alla eesti ema hoolt ja ar­mastust:
Eesti ema oli see kes juba :
kauges minevikus, ras'ketes oludes Ja
pikkadele tööpäevadele; vaatamata
leidis veel aega lastele õpetades neid
lugema ja kasvatas nad 'kristlasteks..
Sel jumalateenistusel .mõtleme
eesti emale ja ka inglise õpetajale
Robert Raikes'ile kes 200 aastat ta-gasi
asutas pühapäevakoolid. Edasi
rääkis ta pühapäeva koolide .tähts.u-.
sest minevikus ja ktesoleval ajal, sä-
. muti tõi ta esile miks õpetaja Raikes
need koolid asutas. • .
Lõpupalves mõtles õpetaja eesti
maale, eesti rahvale ja eesti emadele.
Pärast jumalateenistust koguneti
kiriku seltskondlikku ruumi, kus prd.
Hõbe ja Jukk kostitasid kirikulisi
kuuba 'kohvi ja maitsvate šuiipistete-ga.
Kadrin Nõmmik laulis'Ed. We-lin'i
klaverisaatel „Kui niä ükskord
suureks kasvan, (saksa rahvaviis) ja-'
• „Ema süda" lauluga ühinesid kä pal-velised.
Pisipreili sai teenitult kiitu­se
ja tänu osaliseks tugeva aplausi
näol. Koguduse esimees hr. Jukk tä-
,. fias solisti ja ulatas temale tänutä­heks
ümbriku.
Järgmine jumalateenistus Georgi­na
eestlastele toimub Suttoni kalmis­tul
IB, juulil.- Jutlustab õpetaja El­mar
Pahn. ' . •
••^.-j.-.s.gi-;
Saaremaa Ühisgümnaasiumi või
hilisema nimega Kuressaare, gümnaa­siumi
-endiste; õpilaste kokkutulek
toimub laupäeval, 31. mail Oma Saa­re
linnuses Gardehvilles Trentoni lä­hedal.
Kogunemine lõunaks. Regist-;
reerida: Leida Tõsine (Mississauga)
- 279-5623, tööl 821-2200, loe. 307, või
924-6028;. : ' • ^ ;
Seitsmes Ameerika mandri Baltiai-neline
teaduslik konverents peetakse
Washingtonis, Georgetown ülikoolis
5.-8. juunini, alates neljapäeval kell
1-2 päeyai ja lõppedes laupäevaõhtuse
banketiga, või pühapäevahommikuše
AABS peakoosolekuga. Osavõtumaks
on 35 dollarit (kõik UŠ ühikuis)*
kuid pensionäridele ja tudengitele 15
dollarit. Reedene lõunasöök on 10 ja
laupäevane bankett 22 dollarit. Lähe­mad
andmed peaksid nüüd AABS
liikmetele^saabunud olema, mittehik-med
saavad informatsiooni helista­des
Aru jäle, (416) 447-8^58. Samasse
palutakse pöörduda ühissõiduks sõi­dukit
pakkudes või sõitu soovides.'
Pi-ogrammist näib, et korraldatak­se
42 istungit, milles on 94 loengut,
23 laudkondlikku arutelu j a on mää-ratud
23 köiTimentäatorit ettekanne­tele.
Programmist nähtub veel, et
ühel või teisel viisil on konverentsi,
- programmis tegevad 34 eestlast, neist
viis Kanadast, pluss ijks kauemat ae­ga
Eestis elanud juut, ja võimalikult
miinus üks. Marja Tuulikki S. (kes
refereerib soome küsimuses). Need
on: Ilmar Arens, Olavi Arens, Silvia
Forgus, Ivar Ivask, Enn KÕiva,. Vik­tor
Kpressaar, Galina Kruberg, Hil­ja
Kukk. Leo Kuus, Ilse Lehiste, Im­re
Lipping, Kersti Luhaäär-Linask, Il­mar
Mfikiver, Toivo Miljan,:FeIix Oi­nas,
Leo Ormiste, Marju Rink Par-mirig,
Tõnu Parming, Aleksis Rannit,
Toivo Raun, P, Peter. Rebane, Hain
Rebas, Eda Sepp, Fanny Sivers, Mar­ja
Tuulikki Snyder, Mare Taagepera,
Rein Taagepera, Heino Taremäe, Vik­tor
Terras, Roman Toi, Olev Trass,
Henn-Jür-i Uibopuu, Herbert Vald-saar
ja Reet Värnik;
,,Ämeti poolest" on eestlasilt 20
loengut (21% koguarvust), laudkon­nas
on 7 (30%), kommentaatoriteks
6 (26%) Ja istungi juhatajaiks 9 (2196
koguarvust). Ivar Ivask, kui presi­dent
kelle ametaeg lõpeb, peab tra­ditsioonilise
kõne banketil.
- E. A.
lugejad, arqe unustage oma
sõpradele soovitamast
w ..MEIE ELU"
itost võtta maantee 401 itta.-
Brightoni teesildi juurest keerata pa­remale
(Hwv 30). Sõita otse ilma ära
keeramata läbi Brightoni linna.: Hil­jem
ületeda kanal; (hoia vasakule)
kuni tuleb ,,Slop" silt (ainukene
teel). Sealt läheb harutee otse edasi.
Sisseseaded, uuendused ja paran­dused
elumajades või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
Lic. E1044
Ühe km. järel keerata kähe maja va^
heit paremale. Varsti vasakul suur
Oma Saare värav.
. ' - ^, 'Toimkond-
Ml
24.-25. mail
realile kujünei
Toronto Eestil
11 kavandatuc
ühiste k(
Montreali eesti
üllatavalt süi
ning samuti t|
ja Londonist.
Ühtekokku i |
divat sajani,
seks sündmu!
kevadpidu jaü
ju'kui aeg võil
lalised hautidi
misväärsüsi. j
Št. Joseph's
ja Mount Roj
Üks grupp
omakorda pü|
nistusel Monti
lalised peatuv|
dia- üHkooli
• ton Häiris, kj
ka toitlustai
peoõhtu ieiabi
näs asuvas St
kondlikes ru
müük sellckJ
Montrealis ed
see asjaolu to]
retulemäst!"
Montreali
aasta-koosolel
meheks Richal
juhatuse liiki
ELi
Al
10. mail tähi
rikus vaimul!
burgi usutuni
Selle luterliku
miseks oli etti
lutud muusika
gerite näol.
Pisifunktsioj
rektselt nii la
õpetajad. Sanj
bert Binhamii
vas St. Philipl
Nelson St. AnsI
terlikku suürj
ja Bob Hopell
naljade ja stiil
James Nestihgj
vait, et Augsbul
võimalik kiril
käed püksitasl
Jätkuv muu;>j
tasid Elmer Isi
meka kanada ki
juhatusel --viii
verentsi, mida
tarne. Tänu Eli
koori kavale \õi
sündmus tagasi]
dav komhee st
teri kirikuteval
korraldanud: Ai
se tähistamiseU
Koori kontsel
aasta. Alustades
^a ja lõpetades!
loominguga, tõe
kus helilooming
semele langetuc
bastian Bachili
Michael Praetoi
Orlando Lassol!
Ltitherilt eneselj
reie oma usutõi
mise rõõmus
ette.
Kõneledes kai
gust tuleb üteldj
Clifford Ford,
son ega Dävidl
1. MANNINEl
nastik, K. Ü. „
2. tr. ESTO
-108 lk. 131
Nagu nähtub,
more'is täielikul
gevust. On nim(^
'kirjastU|!^V Tnillc
mus kõrdustrüi
endise, Tartu
õppejõu, Ilmari
munud" raamal
sõnastik". Ilms(
raldajail raamati
damise idee seo
suguste etnogral
raldamisega, mi
esemete otsestel
matu originaali
raamatukogus t
selle kogudest .n|
kasutada. Kaäsc
• ande teo'kssaam|
'komitee Hikme(
Jaan Born. Mälj
mari-Mähninen
va Muuseumi il
ning avaldas ka|
mete kohta
näit. teos ^,Kan|
sõnas möönab U
' h ä d a s eesti vans
tustega, kuna
puudusid. Vanal
• muidugi olid kä|
tundmata. See p(