1981-10-29-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nr. BUD)
VERISED KOKKU-PÕI^
KED EGIPTUSES
Eestlaste
Mitmes Egiptuse linnas olid möö'
(„Mek E k " kaastööUselt) — Viimasel Inglismaa dunud nädalal suured lahingud, fun^
juhatuse koosolekul Londonis arutati ka lEÜ d^mendalistide PoHt^ei vahd te
esimehe ja Eest! Hääle" toimeta^
must Inglismaalt. „E®sti Hääl" kirjutab, et „pikemaid arutlusi ja damentalistide peidukohtades tehti
mõttevahetusi tekitas esimehe eelteade, et ta astub tagasi nii^ e suuri läbiotsimisi ja konfiskeeriti
mehe kui ka.,Eesti Hääle" toimetaja ametikohtadelt enne käesole- hulk relvi ja käsigranaate. Politsei.
va aasta Jõulupühi. Ä k s tai ö»^m^^^^^^^
y ' instruktorid, õppeaineteks on täna-
Seega lõppes 360-miimine vene sõ- va^^^ sabotaazh ja terrorism.
Fundamentalistide sooviks on
moodustada Egiptusest islami riik
ii
„Eesti Häär on juba avaldanud
kuulutuse toimetaja leidimiseks. jaaegse kulla-teekond, mis kestis 40
Väino'Pärtel on sündinud 4. nov. aastat. :
1912. a. Tartus. Seal möödus tema Inglise miiriiristlejatorpedeerimi Iraani eeskujul, President Mubarak
lapsepõlv, kooliaeg ja rahuaegsed sel Iddsid ^kiilma haua Barentsi me- on sellele kindlasti vastu ja ei luba;
eluaastad. Lõpetanud 1931, a. Treff- res 60 inglise laevameest vene n« ; « . . , . . o I . U L . oo^t cöii;n*. tf»r„
neri günmaasiumi, alustas vabataht- tranš
et Egiptuses leiaks aset selline terror
kui valitsb praegu Iraanis.
likuna sõjameheteed ja leides ohvitserina
teenistust Kaitseliidus ning
hHjem sõjaväes. 1941. a. puhikenud
sõjas idarindel üksikpataljoni ja Eesti
Leegioni ridades kompülina ja rü-
MOUOTBATTEM KOHTUS .
Hiljuti esines siinses BBC televi-sioonis
hiiisöö saatena, im. News=
EKM uus juhatus. Esireas
Lupp; Teises reas: Tiit Romet,
W. Pent; Pildilt puuduvad
esimehed E. Kiilaspea, Stella
: P. Möldre/A. lurs, IJ.
revisjonikomisjoni liige H.
e liikmed A. Mttask,'Kadi
ja E^Marten.^^^
, esimees
.ala, E.
uste ja E
gemendi ^käsundusohvitserina, tet "ight, Greville Wynne, kes oli topelt»
Eesti Väeosade Kinaralinspektori agendiks. Ta üties usutlejale, et Ibrd
kindralmajor Mh. Soodla (suri Gos- Mountbatten (mõrvati iiri terroristi-lads
1965) adjudandiks 1943. a., kus poolt!) kohtus kord \[enelase koi.
a, E. Salurand ja
ja komisjonide
Foto — S. Preerh
teenis sõja lõpuni.
V. Pärtel oli rahvusgrupi juhiks
p.P. laagris, kuni siirdumiseni Ing-
Uus Egiptuse
president lubab
kasutada kõva kätt
Egiptusest saadud tätendavate and<
0 a, 0
(Algus esiküljel)
Nõmmik märkis, et ta koostab karto°
teeki nende kohta, kes Eestis^ soon-taväd
sõjakuri tegusid;' et seda õigel
ajal teutada nende vastu.- :
Vabadusfondi korjandusest laekub
$28.989.—, seega rohkem kui kunagi
varem ja eelarve ületati. K. Jõgi märkis,
et rahvas on riikkam ja raha tuleb
lihtsalt rohkem sisse, Suurema
kuiupostina esines möödunud EKiN
uue koosseisu valimine. Juurdemaks
oli ca 12500. A; Läte luges ette revis-jönikomisjoni
protokolli. Tegevusaruande
ja majandusaruande tohta
võtsid sõna E. lindaja,T. Tõsine, S.
'Kerson, J. Saarniit, L. Leivat jt. Tegevusaruanne,
kui ka majandusaruan-ne
kinnitati ühel häälel.
FAGÜIASTE KILPJSTAMINE^^
Selleks, et uutele liikmetele anda
ülevaadet EKN organisatsioonist ja
tööst esines esimees L. Leivat pikema
ülevaatega EKN organisatsioonist ja
taotlustest.. .
Kõneleja märkis muuseas, et EfK'N
on pölntilihe organisatsioon, kuid^ei'
tegele parteipbliitikaga. Kuid on teretulnud,
et üksikud liikmed kuuluks
Kanada poliitilistesse parteidesse L.
Leivat käsitas ka kodumaa 'külastamist
ja kodumaaga si4htlemist ning
märkis, et see on südametunnistuse
asi. Venelased on kõik söomesugu
rahvad venes tanud ja praegu on kord
eestlaste käes. Kommunistid püüavad
pagulaseestlasi killustada ja sel°
leks soodustavad kodumaa külasts^r
mist, et raskendada välisvõitlust.
Meie peame alatasa otsima uusi teid
oma võitluse tõhustamisbks, kuid põhiliselt
ei saa meie senist Jconpmu-nismi
vastast' taktikat muuta, Väitis
kõneleja.' • iv
Tegevuskavas esines rohkesti uusi
ettevõtteid. Etlarve esitati |35.500.-(-
suuruses. Tegevuskava konita oli rohkesti
sõnavõtte. L. Kolk soovitas leida
teid Liitunud Rahvaste Organisa-,
siooni juurde vaatleja koha taotlemist
Balti rahvastele. J. Saarniit tähtis
teada, et kas Balti 10-dal õhtul
toimub ka kuiistinäitus. V. Pent märkis,
et kunstinäitus toimuib ja isegi
näituse ruumis on pind igale rahvale
kindlaks määratud. Balti Õhtu eeltöid
Ottawas teeb V. Pent ja Torontos
Rahvuskultuuri esimees S. Ker-son.
Tegevuskavad ja eelarve kinnita-ti
ühel häälel.
UUS JUHATUS : V:
Uueks EKN esimeheks ,valiti ühel
häälel Laas Leivat. Juhatusse valiti
U: Peteršoo, H. Lupp, E. Taul, A. Kit-task,
Ä. Jürs, E. LeppnUrm, P. Möl<^-
re> V. Pent, E. Salurand, K. Kaljuste,
T. Tõsine, N. Valge, A. Läte ja E.
Lindaja. • ;
Töökomisjoni esimeesteks: Väliskomisjon
— E. Taül; Rahvuspoliitiline
— E. Kiilaspea; Rahvuskültuu-rilirie
r - S. Kerson; Informatsiooni.
— E. Salurand; Juriidiline - r A. Kala;
Vabadusfopd ~ K. Jõgi;'Aktsiooni —
H. Lupp; Kooli — E. Märten; Noorsootöö
~ T. Romet. Revisjonikoriiis-
: HELSIMGI (,>Meie: kaastööliselt)
juba kaks aastat emigrant^ aga pole seda nagu märganudki, sest
kõikjal maailmas on avasiili ees eestj vastuvõtukomiteed koos
koosviibimistega, nii et hea kui jõuab harjutused ja kontserdid ara
pidada":, ütles dirigent Neeme Jäiri ajalehe-Helsingin Sanömat'-
„Vaevalt jõuame istuda kahe harjutuse
vaheajal kui juba hejiseb telefon
ja keegi ütleb tervitusi kellegi
l'kaasmaalase poolt raudrimba tagant
— tegutseb ju eestlaste vennalik
ring. . ,
artiklis kritiseeritaikse teravalt,
et Järvit ei palutud Savonlin-nä
ooperipidustustele, sest valida oU
kas Järvi või nõukogude külalised.
Soomel olekski talle nüüd auyõ
maksta.
- - Neeme Järvi ,,rauad on nii tules",
et tema tegevusMender olevat
täis umbes viieks aastaks> ütleb usüt-leja.
Tema püsivamateks tugipunktideks
hakkavad 'kujunema Göteborg
ja Birniingham>niillede orkestrid on
Järvi reserveerinud esimeseks küla-liskapellmeistriks.
USA osas ta ütles,
et „aaštas on vaid 12 tuud ja inimene
peab ka vahest puhkust saa^
ma, nii et tuleb kurtes tõdeda, et
mi-ilie elukoha ja suurepärase stardi
võimaldanud riik jääb pisut
Oleg Penkqvskiga Londonis, kes oli
lääne vastuluure „suurimaks, kalaks".
Penk:ovski olevat paljastanud ^^^^ kohaselt oli president SadatJ
lismaale 1947T'S:;;;a Ä ^ ^ ^ mõmritel küllalt suur pool^^^^
iismaaie m7. a. bama sügisel loo- . , . lami vanausuliste ehk lundamenta.
dud ,,ümera" asuta aliikmöks a esi- r^^^ isikikult president Kennedyt ^ la sõlaväe koosseisus
meheks Boltonis kmii kutsumiseni Kuuba-kriisi puhul. Ffn«atilk^l hmdirntiXf nt
1950 a TEir nalpalkf»k«; a^iaaiaiaks 'Kohtumine lord Mountbatteni ja S^anaatiUstel fundamentalistidel on r ^ ^ t S ^ S ^ ^ ^01. PenkovsW vahel leidis aset 1961 ' olnud mitmeid kokkupõrkeid poilt.
ja.^estiM'aale talitu^^^ Coleheme'i õu- seiga, kusjuures palju politseinikke ajast alates olnud pidevalt lEü juht- f- ^mam Konas coienerne i ou- ^ saanud surma lluü FdnhKP nreo
konnas qe-kretäri ia l%ft a alates S^m^^L^ S e e s S kmoans nJaisn,a oGsahse).s ePaesn kULos&ndio, nkie sn osoebisliis- ®si"d seanatnlluoas nsui rmMau,b uaurask t golnp tulusbea npured-simene
ülesannetes. 'Peale esimehe ^ kmibnnHnQdPlpaflKinani kasutada kõva kätt ja mitte anda ar-kohustust
veel Väi svõitluise toim- ^^^^ Kaubandusdelegatsiooni ees, „«,n«fAia fA,i/.nic*w«i.» ir«r,
konna iuhiks Söiameesteloondise oli jutustanud kõik oma saladused mw. usulistele terroristidele, kes S S ^ ^ ^ S ^ igalktulkohne nädala jo^ksulB^^^
BRF-i juhatusliigr^iEestiS ^ahtorele (M 16). k«:d Mountba^ J^^SäÄ^nd^
..Võitleja' toimetuskõ^^^
1974 a alate*; f^rt Rpm^mäp « i r m a 1 prints Phllipi onu—- oh Bntl kind- J»^""=* luuucij^iuu ittüiuisuiUMCi un
läreie ( i f L t a a b i jXks ajavahemikul 1959- Pfi^ - M . granaate Ja
le" tohnetajaks ja ]caa&töölisdks, ri- « , /
kastades lehte ülevaatlike kirjutiste- Penkovs-ki mõisteti 1964 a. Moskvas ^ Samal ajal teostatakse puhastus^
garahvuspoliitilistest üritustest Lon- surma, et andis venelaste sõjasala- topd Egiptuse annees, kus vaH^^^^^
donis ja mujal — lAkadeemiliselt ^^^ed üle Läänele. Venelased ütle- takse kolk ekstrimistllku usulahu
iuulub V;P. kom Saicala perre. Sa^ vad, et Penkovski surmaotsus viidi iütoed VäljaeraldaUite seas on oh
muti on ta mitmel korralt Sndanud ^äide viie päeva jooksul. Wynne ole- nud 18 kõrgemat ohvitseri
Inglismaa eesüasi Eesti Kesknõuko- ^^da peeti elu^ ja küsitleti pi- _ ; ^
gu Euroopa-büroo konverentsidel ^'^Valt ja tõenäoliselt Penkovski soo-
Lüneburgis jä kõnedega^ esinenud ^^^^ enesemõrva! — Wynne, elukut-
Belgias ja Saksamaal. selt ärimees, viibis üheaegselt kohtus
V. Pärteli „teeneid" eesti rahvas- Penkovskiga ja ta oli vene väng-poliitilises
võitluses on märkinud ka '^^"^ o-ma 8-aastasest sundka-kodumaine
skribent A. Hansschmidt ristusest spioneerimise eest. G. Wyn-oma
raamatus ^Nähtamatu duelF vabanes vanglast vahetuskorms ^eli iraani diplomaati Lääne-Sak-
(Tallinn, 1969), pühendades tallte eri- vene meister-spioom Gordon Lonsda- camaal nalu<^^^^^^^^^^
Utüki'.01damrchStreet^l^ le'i (kmtldavasti surmid Venemaal) "^^^^
vastu.
IRAANIS HUKATUD
ÜLE 10,000-DE
masse ossa.
KIITUS-TyBINMJ£-V::v
Neeme Järvi emigreerus' läände
('peaaegu samaaegselt Arvo Pardiga,
kelle eest Järvi, võitleb tuHhingeli-selt.
Selle pärast' Järvi meelsasti al-gatabki
oma kontserdid Pardi helitööga
,,CantusBenjami Britteni' ma°
lestusele". Sama tulihingeliselt Järvi
'ülistab teist oma kaasmaalast
Eduard Tubinat, kes asus elama
Rootsi 1944 a.
„Tubihasaatuse!lcs on olnud see, et
teda on Eestis püütud surnuks vaikida
nii palju kui võimalik ainult sellepärast)
et ta on emigrant... ja
Rootsis on ta ainult iilieks sisserän-dajaks.
Aga küll näete, on tegemist
suure heliloojaga, kelle aeg on veel
-tulemas!".'.. ,; '..j
Seppo Jleikinheimo jätkab, et ei
saa väita, et Tubinat oleks Soomes
„liiga palju esitatud" ja esitab soovi,
et soome õrkesitrid paneksid tähele
ja peaks meeles Järve väite. Tema
oleks kindlasti kõige parem tõlgendaja
Tubina muusikale.
joni -KH, Aruja, E. Altosaar ja
Teder. Aukohtusse — M. Hansen, J.
Järvalt ja Mv Pühvel. Esindajaiks
tnemaailmsesse 'Kesknõukokku: H.
Lupp, L. Leivat, E. Salurand, U. Pe-tersoo,
H. Teder ja New Yorgist H.
Raudsepp, L. Vahter ja L. Savi, Esindajaiks
Balti Liitu: L. Leivat, H.
Lupp, E. Taul, E. Salurand, U. Peteršoo,
E. Altosaar ja K. Jõgi. Balti
Naiste Nõukokku: H. Aruja, H. Jõgi,
L. Aruvald, JrouadRiisna, Hansen,
Laansoo, Herma, ,Epner, Taul, Valge,
Otsustati saata tervitustelegram-mid:
ülemaailmsele Eestlaste KeskJ
nõukogu esimehele, E:V. esindajale
E. Jaaksonile New Yorgis ja peami-nister
P. E. Trudeaule. 1
E. Petersoo mitmete eelmiste koosseisude
esimehena avaldas tänu j |
tunnustust juhatüsliikmeile, kuid eriti
esimehele Lääs Leivatile hea ja tõ-
(Älgus esiküljel)
temale korraldatud atendaati, on täie
innuga töös. Möödunud laupäeval ta
võttis vastu patriarh TekleHalmano-ti
Abessüniast. See oli esimene kord
kus üks Rooma paavst võtab vastu
ühe ortodokskiriku pea. Patriarh
Almanoti vastuvõtt oli seoses paavst
John Pauli sooviga arendada kooso
tööd kristlike kirikute vahel.
-jAr Kanada parlament astus kokku pärast
kolm kuud kestnud suvepuhkust.
See andis jälle võimaliise konservatiividele
ja uusdemokraatidele
valitsuseründamiseks riigimajanduse
allakäigu ja suure töötute arvu
pärast. Peaminister kehitab õlgu ja
loeb, et tema kõige tähsam ülesanne
on tuua põhiseadus Londonist Kanadasse.
, '
Oktoobri esimesel poolel esines
New Yorgi Eesti Majas kultuurisuht-lemise
sarjas 'Kadriorus oleva kunstimuuseumi
juhataja Irene Teder
loenguga. Keldrikorral asuv EKL
ruum oli kuulajaist tulvil. Loeng eel-,
mise sajandi eesti kunstist, milles ta
refereeris ainult Köhlerit, Adamsoni
ja Weizenbergi, ja selle jätk, kus ta
kõneles rakenduskunsti teemal, oli
asjalik ja apoliitiline. 'Kunstiteadlasega
koos oli tulnud okup. Eestist
teda saatvat kaks tundmata isikut,
kes näisid olevat yalvureiks ja muude
vastavate eriülesannetega. Loengust
avalikult ei teatatud eelreklaamiks,
vaid publik öli kutsutud koha»»
le kirjalike kutsetega Liivi Jõelt, kes
on sealsete Kultuuripäevade peakorraldajaid.
Osa jä eriti rahvuslikemas eestlaste
ringkonnis on leidntid kritiseerimist,
et kultuurisühtlemise ettekandeid,
mis toimuvad mingikujulises
koostöös VEKSA plaanidega, korraldatakse
Eesti Majas — mis on eestluse
rahvuslikuks kantsiks. VEKSA
töös nähakse katseid väliseestluse õõnestamist.
Küsimus on kandunud ka
selles ajakirjanduse veergudele. New
Yorgis ilmuv ,;Eesti Postimees" märgib,
et ,;vene karu ei ole mitte üksnes
Eesti Maja ahju peal magamas
. . . vaid on sinna pesa teinud...".
Nõutakse, et Haridusselts kui majaperemees
avaldaks oma seisukoha.
Et viimane üritus leidis aset /seal
EKL ruumis, siis seletatakse, et BKL
juhatus ei tegele selle ruumi rentimisega
teistele isikutele ja organisatsioonidele
vaid kokkuleppeliselt Haridusseltsi
mänadzment.
peatüki „01d Church Street 111", kus
autor fantaseerib .^poliitilisi muinas-jutte"
spionaazhirlugude teemal... _
fouldavasti V. Pärteli lahktunine TELEVI^fÕÕÄs
Inglismaalt on seotud perekondlike
dalal. Nad seletasid ajakirjanikele,
et Iraanis on hukatud Ayatollah Kho-meini
võimuloleku kestel rohkem
kui 10000 linikut ja nad kuidagi ei
Tuntud vene dissident Vladimir ^aa nõustuda (Khomeini terroriga.
asendajalt siinses eestlaskonnas, eriti
uue ajalehetoimetaja lieidmisel, mis
põhjustega^ ja ta_surdA elama Safc ipgi^^jj esitas BBC.2 Khomeini salapolitsei on awukam ja
?amaale, Dieseldorfi. - Inghsmaa ; televisiooni episoodi. See oli 1961 «. *üvsem kui endise shahhi oma.
eestlaskond kaotab energüise ja yas- v^tofc Bukovski, siis IJ-aasta. salapolitsei agente leidub kõik-tutusnfcka
juhi rahvu^hitüises | ^ te^a arreteeriti Moslc- ^ Lääne-Saksamaal ja nad isegi
võitluses, teltele OB raske Ma KGB poott «nõukogudevastase" otsivad läbi diplomaatide võileivad,
tegevuse pärast. Järgmised 13 aastat et selgeks teha kas seal on sealiha
- k - u >. J B T,...., „ . i ta oli kas vanglas, töölaagrisvöi„vai- või mitte. Sealiha söömine muslemi- ^l!*y?f*^..Ä*^C f r • muhaiglas". Isegi vanglas olte ta <e poolt on raske patt ja usuvastane
mjaainist..,,EestiHaal itaub^ võitles inimõiguste rikkmnise vastu kuritegu.
korda kuus, varem di ta raadalleht. venelaste poolt Asüüli palunud diplomaadid rõhu-Äjakht
levib 700 eks^piires. , ,97^^ detsembris Bukovski saadel ^ kaseda. et neil on kadunud iga-
^IEÜ^abiföuneesteks_on Be^^^^ Venemaalt välja vahetuskorras sugune lootus, et Khomeini valitsus
Heinastu C„Vahs4Eesti esindaja) ^ ja lellapojaga Tshiili midagi teeb rahva majandusliku ol«.
Londonit ja August Kc^Nottmg- to_istide juhi Luis Corvalani korra parandamiseks,
hamist (propageeris A.Viirlaidi mg, ^^^^^^^^^^
hskeelse raamatu levikut mglto raa. ^^^^^ ^ __
matukogudesse). KGB saatjate kontrolli all. Iroonili-
SNGUSED VENE KULDA sel kombel V. Bukovski mainib oma " - - ^ - ^ ^ - - - - ^ ^ - - - " - " ^^
' - EESTI ÄRI
KÖlk MIS VAJATE
KÄSITÖÖKS
autobiograafias „To Build A Cästle"
Oktoobrikuus saabusid Murmans. a978),.et käeraudadel d inglise kee-kisse,
Põhja-Jäämei* vene sadamalin- '''' -^f T^^Ia-na
inglaste päästemeeskonna esinda- •kambris joudetmididel - sissegra-jad,
kes andsid üle venelastele nende ^^^^^^-V^rt^
kullakangid merepõhjast 40 miljoni Bukovski lõpetas Cambnd-naelsterihigu
väärtuses Sakslased ^ uhkooli bioloogia harus. Televi-torüedeerild
a^^942Wlaste miini- ^^^"^ " " ^ ^ tõetruult Bukovski Niidid, lõngad, tarvilikud vahen-
Siri^S^^^ n)m Michael Williams ja ta ema - did : heegeldamiseks, kudumi-
Brenda Bruce. KGB ülekuulajat ku. 3gj^3 punumiseks t kkimiseks
fiu- ' punumiseKS, tlKKimiseKS,
kovski mahukas (351 lk.) autobio- "^^^M^ valmistamiseks, macra-graafia
on huvitav raamat pagulas- nöörid, teki katte riided,
nagi Ameerite«;e ^aid .aksa allvee- I^g^Jale >- inglasele on see aine lambi varju raamid, käepidemed
nagi Ameeokasse, 7a d saksa allvee- tundmatu maa". Televisiooni saa- ia materjalid nukkude teeemi-aeva
tcMipeedo^^i^^^^^^^ det „Veendumuse vang" kommentee» ^ ^^^^^^^^^^ ""^^^^^ ^^^"^^
mvm^ jutas Konstantin De Goguel. V. fiu-
Stalin tahtis tasiida ameeriklastele i u,„i,.„ D^TX
nende relvasaadetise eest. Vene kuld,
pärit Siberist, ei jõudnud kuris
V. Bukovski isiklikult.
ÄRTO:
metis • i
husa koostöö eest. Tänu reaalsemal
kujul uue koosseisu esimehele avaldati
sellega, et õhtusel koosviibimisel
peakonsul I. Heinsoo andis L.
Leivatile üle Kanada eestlaste teenetemärgi
tema 40-da sünniaasta pu^
hui. Üksmeelne ja tõhus
lõppes Eesti hümniga.
jiri ülestõusust möödus 23. oikt.
25 aastat. 'Seda^päeva tähistati ungarlaste
poolt üle maailma juir^alatee-nisustega
](irikütes> aktuste ja selts-koridlike
kogunemistega, rõhutades
kõikjal N. Liidu brutaalsust selle
ülestõusu mahasürumiseL L
Ungari ülestõus algas spontaanselt
ühest üliõpilaste meeleavaldusest ja
levis kiirelt üle Ungari. Mõne tunni
jooksul oli kommunistlik kord likvideeritud
ja rahvas juubeldas. See
juubeldus ei kestnud kaua. Venelased
ründasid 4. nov. Budapesti ülekaalukate
jõududega ja surusid ülestõusu
veriselt maha. Ungarlased kao-tasid
selles ülestõusus üle 20,000 vabadusvõitleja
ja 200.000 ungarlast põgenes
läände. Paljud nendest leidsid
enestele uue kodu Kanadas.
ji 170 miili eemal Murmans-kist,
Barentsi merre, 780 jala sügavusse.
•
Müniristlejal ,;Edinbm^h" oli 4000
vene kullakangi, kuid vene navigaa-torid
ega tehnoloogid ei osanud inglise
mimiristleja uppumiskohta kindlaks
teha, rääkimata komplitseeritud
päästeaktsioonist, kus inglase tuukritel
tuli töötada merepõhjas tervelt
^ nädalat. Venelaste uppunud kulla . ^ ^
väärtust arvatakse tänapäeval 40 president Urho Kekkoneia,
niiljoni naela ümber. Sellest pääste- kes mõnda aefga on olnud haige, lah-aktsioonist
kaks osa saavad venela- jdis ametist. Uued presidendivalimised
ja ühe osa - itiglased.tegeU^^^^ to^M^i ll^-^-U.
wttes 7 miljonit naela saab Briti va- o , ^ . . . , ^ „ , lao^ ^
te, 18 miljonit laev^päästekom-^^^^^^^^ ,V .
Pa^i, jättes venelastele 15 müjonit Presidendi asetäitja ompeasM»
ies. mister Mauno Koivist(i>. *'
seks, vaipade sõlmimiseks.
Mustrid, käsitöö raamatud, väl^
jaõmblemise juhendid (kits)
KÄSITÖÖ IDEED
TERVELE PEREKONNALE
CREATIVE CRAFTS
4 J[OHN STREET
Rd. ja Lawrence Ave.
WESTONONT.
9-0732
VgHlg^m^ J@ parMmls® probleemid
^ ^ oma maja ajaKonascKs, mwgavaka nii Suvel
kui talvel * SMSstke energia kulu i^ RIIKLIK TOETUS |8(rt.--,
ta tseiMlat© dhukütte moodsa HEAT PUMBAGA. ^ Stereo, tv, Vldeop
jÄäpId, pliidid, pesumasinad, kuivatajad J.t. elektrimasinad kuutea
EÄTOm garantiiga ,,Good8 satisfactory or money refunded W Müillfe
Ja tellimi$t(S tMitmlhe väljaspool Ontariot i t o Ontario sales taidta.
OSTICE mwm ^ OSTKE PÜHADEKS
teie jawda
221-7694
nädalalõppudel
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 29, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811029 |
Description
| Title | 1981-10-29-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
nr. BUD)
VERISED KOKKU-PÕI^
KED EGIPTUSES
Eestlaste
Mitmes Egiptuse linnas olid möö'
(„Mek E k " kaastööUselt) — Viimasel Inglismaa dunud nädalal suured lahingud, fun^
juhatuse koosolekul Londonis arutati ka lEÜ d^mendalistide PoHt^ei vahd te
esimehe ja Eest! Hääle" toimeta^
must Inglismaalt. „E®sti Hääl" kirjutab, et „pikemaid arutlusi ja damentalistide peidukohtades tehti
mõttevahetusi tekitas esimehe eelteade, et ta astub tagasi nii^ e suuri läbiotsimisi ja konfiskeeriti
mehe kui ka.,Eesti Hääle" toimetaja ametikohtadelt enne käesole- hulk relvi ja käsigranaate. Politsei.
va aasta Jõulupühi. Ä k s tai ö»^m^^^^^^^
y ' instruktorid, õppeaineteks on täna-
Seega lõppes 360-miimine vene sõ- va^^^ sabotaazh ja terrorism.
Fundamentalistide sooviks on
moodustada Egiptusest islami riik
ii
„Eesti Häär on juba avaldanud
kuulutuse toimetaja leidimiseks. jaaegse kulla-teekond, mis kestis 40
Väino'Pärtel on sündinud 4. nov. aastat. :
1912. a. Tartus. Seal möödus tema Inglise miiriiristlejatorpedeerimi Iraani eeskujul, President Mubarak
lapsepõlv, kooliaeg ja rahuaegsed sel Iddsid ^kiilma haua Barentsi me- on sellele kindlasti vastu ja ei luba;
eluaastad. Lõpetanud 1931, a. Treff- res 60 inglise laevameest vene n« ; « . . , . . o I . U L . oo^t cöii;n*. tf»r„
neri günmaasiumi, alustas vabataht- tranš
et Egiptuses leiaks aset selline terror
kui valitsb praegu Iraanis.
likuna sõjameheteed ja leides ohvitserina
teenistust Kaitseliidus ning
hHjem sõjaväes. 1941. a. puhikenud
sõjas idarindel üksikpataljoni ja Eesti
Leegioni ridades kompülina ja rü-
MOUOTBATTEM KOHTUS .
Hiljuti esines siinses BBC televi-sioonis
hiiisöö saatena, im. News=
EKM uus juhatus. Esireas
Lupp; Teises reas: Tiit Romet,
W. Pent; Pildilt puuduvad
esimehed E. Kiilaspea, Stella
: P. Möldre/A. lurs, IJ.
revisjonikomisjoni liige H.
e liikmed A. Mttask,'Kadi
ja E^Marten.^^^
, esimees
.ala, E.
uste ja E
gemendi ^käsundusohvitserina, tet "ight, Greville Wynne, kes oli topelt»
Eesti Väeosade Kinaralinspektori agendiks. Ta üties usutlejale, et Ibrd
kindralmajor Mh. Soodla (suri Gos- Mountbatten (mõrvati iiri terroristi-lads
1965) adjudandiks 1943. a., kus poolt!) kohtus kord \[enelase koi.
a, E. Salurand ja
ja komisjonide
Foto — S. Preerh
teenis sõja lõpuni.
V. Pärtel oli rahvusgrupi juhiks
p.P. laagris, kuni siirdumiseni Ing-
Uus Egiptuse
president lubab
kasutada kõva kätt
Egiptusest saadud tätendavate and<
0 a, 0
(Algus esiküljel)
Nõmmik märkis, et ta koostab karto°
teeki nende kohta, kes Eestis^ soon-taväd
sõjakuri tegusid;' et seda õigel
ajal teutada nende vastu.- :
Vabadusfondi korjandusest laekub
$28.989.—, seega rohkem kui kunagi
varem ja eelarve ületati. K. Jõgi märkis,
et rahvas on riikkam ja raha tuleb
lihtsalt rohkem sisse, Suurema
kuiupostina esines möödunud EKiN
uue koosseisu valimine. Juurdemaks
oli ca 12500. A; Läte luges ette revis-jönikomisjoni
protokolli. Tegevusaruande
ja majandusaruande tohta
võtsid sõna E. lindaja,T. Tõsine, S.
'Kerson, J. Saarniit, L. Leivat jt. Tegevusaruanne,
kui ka majandusaruan-ne
kinnitati ühel häälel.
FAGÜIASTE KILPJSTAMINE^^
Selleks, et uutele liikmetele anda
ülevaadet EKN organisatsioonist ja
tööst esines esimees L. Leivat pikema
ülevaatega EKN organisatsioonist ja
taotlustest.. .
Kõneleja märkis muuseas, et EfK'N
on pölntilihe organisatsioon, kuid^ei'
tegele parteipbliitikaga. Kuid on teretulnud,
et üksikud liikmed kuuluks
Kanada poliitilistesse parteidesse L.
Leivat käsitas ka kodumaa 'külastamist
ja kodumaaga si4htlemist ning
märkis, et see on südametunnistuse
asi. Venelased on kõik söomesugu
rahvad venes tanud ja praegu on kord
eestlaste käes. Kommunistid püüavad
pagulaseestlasi killustada ja sel°
leks soodustavad kodumaa külasts^r
mist, et raskendada välisvõitlust.
Meie peame alatasa otsima uusi teid
oma võitluse tõhustamisbks, kuid põhiliselt
ei saa meie senist Jconpmu-nismi
vastast' taktikat muuta, Väitis
kõneleja.' • iv
Tegevuskavas esines rohkesti uusi
ettevõtteid. Etlarve esitati |35.500.-(-
suuruses. Tegevuskava konita oli rohkesti
sõnavõtte. L. Kolk soovitas leida
teid Liitunud Rahvaste Organisa-,
siooni juurde vaatleja koha taotlemist
Balti rahvastele. J. Saarniit tähtis
teada, et kas Balti 10-dal õhtul
toimub ka kuiistinäitus. V. Pent märkis,
et kunstinäitus toimuib ja isegi
näituse ruumis on pind igale rahvale
kindlaks määratud. Balti Õhtu eeltöid
Ottawas teeb V. Pent ja Torontos
Rahvuskultuuri esimees S. Ker-son.
Tegevuskavad ja eelarve kinnita-ti
ühel häälel.
UUS JUHATUS : V:
Uueks EKN esimeheks ,valiti ühel
häälel Laas Leivat. Juhatusse valiti
U: Peteršoo, H. Lupp, E. Taul, A. Kit-task,
Ä. Jürs, E. LeppnUrm, P. Möl<^-
re> V. Pent, E. Salurand, K. Kaljuste,
T. Tõsine, N. Valge, A. Läte ja E.
Lindaja. • ;
Töökomisjoni esimeesteks: Väliskomisjon
— E. Taül; Rahvuspoliitiline
— E. Kiilaspea; Rahvuskültuu-rilirie
r - S. Kerson; Informatsiooni.
— E. Salurand; Juriidiline - r A. Kala;
Vabadusfopd ~ K. Jõgi;'Aktsiooni —
H. Lupp; Kooli — E. Märten; Noorsootöö
~ T. Romet. Revisjonikoriiis-
: HELSIMGI (,>Meie: kaastööliselt)
juba kaks aastat emigrant^ aga pole seda nagu märganudki, sest
kõikjal maailmas on avasiili ees eestj vastuvõtukomiteed koos
koosviibimistega, nii et hea kui jõuab harjutused ja kontserdid ara
pidada":, ütles dirigent Neeme Jäiri ajalehe-Helsingin Sanömat'-
„Vaevalt jõuame istuda kahe harjutuse
vaheajal kui juba hejiseb telefon
ja keegi ütleb tervitusi kellegi
l'kaasmaalase poolt raudrimba tagant
— tegutseb ju eestlaste vennalik
ring. . ,
artiklis kritiseeritaikse teravalt,
et Järvit ei palutud Savonlin-nä
ooperipidustustele, sest valida oU
kas Järvi või nõukogude külalised.
Soomel olekski talle nüüd auyõ
maksta.
- - Neeme Järvi ,,rauad on nii tules",
et tema tegevusMender olevat
täis umbes viieks aastaks> ütleb usüt-leja.
Tema püsivamateks tugipunktideks
hakkavad 'kujunema Göteborg
ja Birniingham>niillede orkestrid on
Järvi reserveerinud esimeseks küla-liskapellmeistriks.
USA osas ta ütles,
et „aaštas on vaid 12 tuud ja inimene
peab ka vahest puhkust saa^
ma, nii et tuleb kurtes tõdeda, et
mi-ilie elukoha ja suurepärase stardi
võimaldanud riik jääb pisut
Oleg Penkqvskiga Londonis, kes oli
lääne vastuluure „suurimaks, kalaks".
Penk:ovski olevat paljastanud ^^^^ kohaselt oli president SadatJ
lismaale 1947T'S:;;;a Ä ^ ^ ^ mõmritel küllalt suur pool^^^^
iismaaie m7. a. bama sügisel loo- . , . lami vanausuliste ehk lundamenta.
dud ,,ümera" asuta aliikmöks a esi- r^^^ isikikult president Kennedyt ^ la sõlaväe koosseisus
meheks Boltonis kmii kutsumiseni Kuuba-kriisi puhul. Ffn«atilk^l hmdirntiXf nt
1950 a TEir nalpalkf»k«; a^iaaiaiaks 'Kohtumine lord Mountbatteni ja S^anaatiUstel fundamentalistidel on r ^ ^ t S ^ S ^ ^ ^01. PenkovsW vahel leidis aset 1961 ' olnud mitmeid kokkupõrkeid poilt.
ja.^estiM'aale talitu^^^ Coleheme'i õu- seiga, kusjuures palju politseinikke ajast alates olnud pidevalt lEü juht- f- ^mam Konas coienerne i ou- ^ saanud surma lluü FdnhKP nreo
konnas qe-kretäri ia l%ft a alates S^m^^L^ S e e s S kmoans nJaisn,a oGsahse).s ePaesn kULos&ndio, nkie sn osoebisliis- ®si"d seanatnlluoas nsui rmMau,b uaurask t golnp tulusbea npured-simene
ülesannetes. 'Peale esimehe ^ kmibnnHnQdPlpaflKinani kasutada kõva kätt ja mitte anda ar-kohustust
veel Väi svõitluise toim- ^^^^ Kaubandusdelegatsiooni ees, „«,n«fAia fA,i/.nic*w«i.» ir«r,
konna iuhiks Söiameesteloondise oli jutustanud kõik oma saladused mw. usulistele terroristidele, kes S S ^ ^ ^ S ^ igalktulkohne nädala jo^ksulB^^^
BRF-i juhatusliigr^iEestiS ^ahtorele (M 16). k«:d Mountba^ J^^SäÄ^nd^
..Võitleja' toimetuskõ^^^
1974 a alate*; f^rt Rpm^mäp « i r m a 1 prints Phllipi onu—- oh Bntl kind- J»^""=* luuucij^iuu ittüiuisuiUMCi un
läreie ( i f L t a a b i jXks ajavahemikul 1959- Pfi^ - M . granaate Ja
le" tohnetajaks ja ]caa&töölisdks, ri- « , /
kastades lehte ülevaatlike kirjutiste- Penkovs-ki mõisteti 1964 a. Moskvas ^ Samal ajal teostatakse puhastus^
garahvuspoliitilistest üritustest Lon- surma, et andis venelaste sõjasala- topd Egiptuse annees, kus vaH^^^^^
donis ja mujal — lAkadeemiliselt ^^^ed üle Läänele. Venelased ütle- takse kolk ekstrimistllku usulahu
iuulub V;P. kom Saicala perre. Sa^ vad, et Penkovski surmaotsus viidi iütoed VäljaeraldaUite seas on oh
muti on ta mitmel korralt Sndanud ^äide viie päeva jooksul. Wynne ole- nud 18 kõrgemat ohvitseri
Inglismaa eesüasi Eesti Kesknõuko- ^^da peeti elu^ ja küsitleti pi- _ ; ^
gu Euroopa-büroo konverentsidel ^'^Valt ja tõenäoliselt Penkovski soo-
Lüneburgis jä kõnedega^ esinenud ^^^^ enesemõrva! — Wynne, elukut-
Belgias ja Saksamaal. selt ärimees, viibis üheaegselt kohtus
V. Pärteli „teeneid" eesti rahvas- Penkovskiga ja ta oli vene väng-poliitilises
võitluses on märkinud ka '^^"^ o-ma 8-aastasest sundka-kodumaine
skribent A. Hansschmidt ristusest spioneerimise eest. G. Wyn-oma
raamatus ^Nähtamatu duelF vabanes vanglast vahetuskorms ^eli iraani diplomaati Lääne-Sak-
(Tallinn, 1969), pühendades tallte eri- vene meister-spioom Gordon Lonsda- camaal nalu<^^^^^^^^^^
Utüki'.01damrchStreet^l^ le'i (kmtldavasti surmid Venemaal) "^^^^
vastu.
IRAANIS HUKATUD
ÜLE 10,000-DE
masse ossa.
KIITUS-TyBINMJ£-V::v
Neeme Järvi emigreerus' läände
('peaaegu samaaegselt Arvo Pardiga,
kelle eest Järvi, võitleb tuHhingeli-selt.
Selle pärast' Järvi meelsasti al-gatabki
oma kontserdid Pardi helitööga
,,CantusBenjami Britteni' ma°
lestusele". Sama tulihingeliselt Järvi
'ülistab teist oma kaasmaalast
Eduard Tubinat, kes asus elama
Rootsi 1944 a.
„Tubihasaatuse!lcs on olnud see, et
teda on Eestis püütud surnuks vaikida
nii palju kui võimalik ainult sellepärast)
et ta on emigrant... ja
Rootsis on ta ainult iilieks sisserän-dajaks.
Aga küll näete, on tegemist
suure heliloojaga, kelle aeg on veel
-tulemas!".'.. ,; '..j
Seppo Jleikinheimo jätkab, et ei
saa väita, et Tubinat oleks Soomes
„liiga palju esitatud" ja esitab soovi,
et soome õrkesitrid paneksid tähele
ja peaks meeles Järve väite. Tema
oleks kindlasti kõige parem tõlgendaja
Tubina muusikale.
joni -KH, Aruja, E. Altosaar ja
Teder. Aukohtusse — M. Hansen, J.
Järvalt ja Mv Pühvel. Esindajaiks
tnemaailmsesse 'Kesknõukokku: H.
Lupp, L. Leivat, E. Salurand, U. Pe-tersoo,
H. Teder ja New Yorgist H.
Raudsepp, L. Vahter ja L. Savi, Esindajaiks
Balti Liitu: L. Leivat, H.
Lupp, E. Taul, E. Salurand, U. Peteršoo,
E. Altosaar ja K. Jõgi. Balti
Naiste Nõukokku: H. Aruja, H. Jõgi,
L. Aruvald, JrouadRiisna, Hansen,
Laansoo, Herma, ,Epner, Taul, Valge,
Otsustati saata tervitustelegram-mid:
ülemaailmsele Eestlaste KeskJ
nõukogu esimehele, E:V. esindajale
E. Jaaksonile New Yorgis ja peami-nister
P. E. Trudeaule. 1
E. Petersoo mitmete eelmiste koosseisude
esimehena avaldas tänu j |
tunnustust juhatüsliikmeile, kuid eriti
esimehele Lääs Leivatile hea ja tõ-
(Älgus esiküljel)
temale korraldatud atendaati, on täie
innuga töös. Möödunud laupäeval ta
võttis vastu patriarh TekleHalmano-ti
Abessüniast. See oli esimene kord
kus üks Rooma paavst võtab vastu
ühe ortodokskiriku pea. Patriarh
Almanoti vastuvõtt oli seoses paavst
John Pauli sooviga arendada kooso
tööd kristlike kirikute vahel.
-jAr Kanada parlament astus kokku pärast
kolm kuud kestnud suvepuhkust.
See andis jälle võimaliise konservatiividele
ja uusdemokraatidele
valitsuseründamiseks riigimajanduse
allakäigu ja suure töötute arvu
pärast. Peaminister kehitab õlgu ja
loeb, et tema kõige tähsam ülesanne
on tuua põhiseadus Londonist Kanadasse.
, '
Oktoobri esimesel poolel esines
New Yorgi Eesti Majas kultuurisuht-lemise
sarjas 'Kadriorus oleva kunstimuuseumi
juhataja Irene Teder
loenguga. Keldrikorral asuv EKL
ruum oli kuulajaist tulvil. Loeng eel-,
mise sajandi eesti kunstist, milles ta
refereeris ainult Köhlerit, Adamsoni
ja Weizenbergi, ja selle jätk, kus ta
kõneles rakenduskunsti teemal, oli
asjalik ja apoliitiline. 'Kunstiteadlasega
koos oli tulnud okup. Eestist
teda saatvat kaks tundmata isikut,
kes näisid olevat yalvureiks ja muude
vastavate eriülesannetega. Loengust
avalikult ei teatatud eelreklaamiks,
vaid publik öli kutsutud koha»»
le kirjalike kutsetega Liivi Jõelt, kes
on sealsete Kultuuripäevade peakorraldajaid.
Osa jä eriti rahvuslikemas eestlaste
ringkonnis on leidntid kritiseerimist,
et kultuurisühtlemise ettekandeid,
mis toimuvad mingikujulises
koostöös VEKSA plaanidega, korraldatakse
Eesti Majas — mis on eestluse
rahvuslikuks kantsiks. VEKSA
töös nähakse katseid väliseestluse õõnestamist.
Küsimus on kandunud ka
selles ajakirjanduse veergudele. New
Yorgis ilmuv ,;Eesti Postimees" märgib,
et ,;vene karu ei ole mitte üksnes
Eesti Maja ahju peal magamas
. . . vaid on sinna pesa teinud...".
Nõutakse, et Haridusselts kui majaperemees
avaldaks oma seisukoha.
Et viimane üritus leidis aset /seal
EKL ruumis, siis seletatakse, et BKL
juhatus ei tegele selle ruumi rentimisega
teistele isikutele ja organisatsioonidele
vaid kokkuleppeliselt Haridusseltsi
mänadzment.
peatüki „01d Church Street 111", kus
autor fantaseerib .^poliitilisi muinas-jutte"
spionaazhirlugude teemal... _
fouldavasti V. Pärteli lahktunine TELEVI^fÕÕÄs
Inglismaalt on seotud perekondlike
dalal. Nad seletasid ajakirjanikele,
et Iraanis on hukatud Ayatollah Kho-meini
võimuloleku kestel rohkem
kui 10000 linikut ja nad kuidagi ei
Tuntud vene dissident Vladimir ^aa nõustuda (Khomeini terroriga.
asendajalt siinses eestlaskonnas, eriti
uue ajalehetoimetaja lieidmisel, mis
põhjustega^ ja ta_surdA elama Safc ipgi^^jj esitas BBC.2 Khomeini salapolitsei on awukam ja
?amaale, Dieseldorfi. - Inghsmaa ; televisiooni episoodi. See oli 1961 «. *üvsem kui endise shahhi oma.
eestlaskond kaotab energüise ja yas- v^tofc Bukovski, siis IJ-aasta. salapolitsei agente leidub kõik-tutusnfcka
juhi rahvu^hitüises | ^ te^a arreteeriti Moslc- ^ Lääne-Saksamaal ja nad isegi
võitluses, teltele OB raske Ma KGB poott «nõukogudevastase" otsivad läbi diplomaatide võileivad,
tegevuse pärast. Järgmised 13 aastat et selgeks teha kas seal on sealiha
- k - u >. J B T,...., „ . i ta oli kas vanglas, töölaagrisvöi„vai- või mitte. Sealiha söömine muslemi- ^l!*y?f*^..Ä*^C f r • muhaiglas". Isegi vanglas olte ta |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-29-03
