Meie Elu = Our life, October 2, 1986

              Funktsionäär väidab '
Liidu viisa kasutamine
<)
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 40 (1908) 1986 NELJAPÄEVAL, 2. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 2 XXXVII aastad
oreerimise
tunnustamisele
Konverents Riia rannas tõstis lätlaste
rahvuslikku uhkust
Seitse lätlast on tagasi koos Riia-Iurmalas, millega seoses
USA delegatsiooniga Riia ran- toimus USA lauljate ja muusiku-"
Ajakirjanik Nichõlas Daniloff,
kes vahistati Moskvas spioonina,
vabastati ja on tagasi USA-s. Esi­algu
ei olnud selge, kas tegu on
„vahetuskaubaga", kuigi ametU-Biult
kinnitati, et tegu ei ole USA-s
vahistatud vene spiooni Gennadi
Zakharovi vabastamisega. Kuul­dub
siiski, et Zakharov varsti vaba­neb,
vahetatuna mõne dissidendi
vastu.
nakonverentsilt ja väidavad, et
nende poliitiline missioon täi­tis
oma ülesande. Teisalt kriti"
seeritakse endiselt Washingto­ni
ametiisikute saatmise pä­rast,
kuigi need kokkutuleku!
kinnitasid, et USA ei tunnusta
Läti, Leedu ja Eesti inkorpo­reerimist
N. Liitu.
te esinemisi koos lätlastega,ergu-tas
lätlaste rahvuslikku uhkust,
mis pahandas Nõukogude funkt­sionääre.
MOSKVA SOOVIS
See tundub |,iroonilisena", üt­les
I.P. Wallach „The New York
Times'i" esindajale, kuna Mosk­va
soovitas Lätit konverentsi ko-
Moskva oli sellisest dekla- hana ja USA ametiisikud olid
ratsioonist Läti pinnal üllatatud peagu valmis ettepanekut tagasi
ja häiritud. Kommunistliku par- lükkama poh]usel et nende ko-tei
keskkomitee rahvusvahelise halolekut vo,ikstolgendada.Nou.
Tutil mõistab hukka
Aglikaani kiriku peapiiskop Lõu-na-
Aafrikas, Desmond Tutu, mõis­tab
teravate sõnade hukka presi-
Eesti keele kursuselTorGnto Eesti Majas. 1. rida vasakult — L i i s Truuvert, Karin Vähi, Esther Viiva ja Erik dent Reagani veto-õiguse rakenda-
Lillepõld. 2. rida — Epp Aruja, Ester Kivi, Anne Orunukk ja Aime-Mai Kaunismaa. Seisavad kursuste mist, kongressi poolt vastuvõetud
rraldaja Helgi Nippak ja õpetaja Endla Kannel. Foto - 0. Haamer seaduse pidurdamiseks. Selle sea­dusega
taheti rakendada Lõuna-
. „:•'. • , • ., . . : •... • • • —-— — '::; Aafrika suhtes |rängad sanktsioo-
. mid, mis presidendi arvates oleks
olnud sõja kuulutamiseks sealse
lahva vastu. President ei lugenud
seda USA õigeks sammuks.
Peapiiskop Tutu kinnitas, et aja­lugu
mõistab kord president
gani üle kohut ning loeb tej^a
lejaks apartheidi hoidmiseks.
1,
osakonna abijuhataja, Georg M.
Korniyenko ütles Washingtoni
esindajatele, et nad on seda juba
teinud, kuna tulid Lätimaale N.
Liidu viisadega, mis on võrdne
Läti tunnustamisega ühe N. Lii­du
vabariigina. .
Chautauqua Institution'i poolt
korraldatud USA-N,Liidu vahe­kordade
diskussiooni-kokkutu- . . . J I - A - " U -i
leku korraldamine okupeeritud grupp e. esindai>ud lati uhiskon-maal
tekitas eri arvamisi ka Balti
kogude korra seaduspäraseks
tunnistamiseks.
Seitsmest lätlasest, kes kuulu­sid
USA delegatsiooni, neli olid
alla 30 a. vanad ja kuuluvad läti
noorteorganisatsioonidesse.
Osavõtjate hulgas oli ka Amee­rika
Läti Seltsi sekretär Ojärs
Kalninš, kuid läti keskorganisat­sioon
Kanadas väidab, et see
ii
u
(l
da.
HELSINGI (ME) — Okupeeritud Eesti on Mihhael Gorbatshovi majandusreformide katsejaamaks enne
kui need rakendatakse laiemas ulatuses. „Eesti on hagu laboratoorium, kus tehakse proovi uute retsep­tidega,
sest on väike ja ka riskid väiksemad", seletasid majaidustegelased Tallinnas ajalehele „Helsingin
Sanomat".: •
N. Eesti Gosplani; peadirektor ja teet. Halva toote hinda alandatakse töölistele selline kiire töö ei meeldi,
ministrite nõukogu esimehe asetäitja ja maailmaturu tasemel oleva hinda Kui Lauristini tänaval asuvas ette-
Gustav Tönspog ütles, et esiteks tõstetakse. . võttes hakati uut siisteemi proovima,
proovitakse väiksematel aladel jakui Lugus lisas, et see kõik on alles läksid kaks juuksurit mujale tööd
õnnestuvad, rakendatakse reformid start ja nad veidi kardavad, kas otsima.
terves N. Liidus. Eestis on juba vai- ,,oleme valmis nii suurte muudatuste Prof. Lugus pooldas seda, et kui
mis ratsionaalne haldusorganisat- j a o k s . inimene tahab töötada, seda talle lu-sioon
ja üsna kõrge tasemega too­dang
koos hästi väljaõppinud tööjõu TOLHOOSIDESKI
•ja juhtkonnaga. , • MUUDATUSI
Eesti Teaduste Akadeemia majah- Põllumajandus on vene majanduse
dusteaduse prof. Olev Lugus lisas igavene hädaorg. Pole siis ime, et
batakse, ka kõrvaltööna oma töökoh-has
vabal ajal mõni tund. Osa tuludest
peab ta siiski firma arvesse kandma.
Tähtis uues süsteemis olevat ka see,
et tööjõu puudust saab nii likvideeri-avata
Ottawas
Neljapäeval 18. septembril avati
Ottawas Parlamendimäel endise
Kanada peaministri ja Balti rahvas­te
toetaja John G. DiefeL lakeri mä­lestusmärk
umbes neljatuhande
inimese osavõtul.
Kava algas tema valimispiirkon-naPrince
Alberti noortekoori ette­kannetega.
Kutsutud külalised,ke!-
le hulgas oli näha liberaalide partei
rahvusgruppides USA-s ja Ka­nadas,
kuna osa lätlasi seda poo­ldas,
eestlased ja leedulased aga
ametlikult taunisid.
HEAKSKIIT KASVAB
Toronto lätlaste arvamine on
tagantjärele kaldumas heakskii­du
poolele, ütles ,,Latvija-Ame-rika*'
peatoimetaja A. Kundrats
,,Meie Elule". USA-s sündinud
nooremad lätlased, kes Riia-Jur-malas'
peetud kokkutulekust osa
võtsid, tegid tõhusat poliitilist
tööd rinnamärkide usulise kir­janduse
ja informatsioonimater-jali
jagamisega Riias ja mujal.
Pgljud noored nägid esmakord­selt
Läti Vabariigi lipu värvisid
ja kuulsid, et USA ei tunnusta
Läti annekteerimist N. Liitu.
Nende tegevus häiris ametivõi­musid,
nii et konverentsi julges-tusülem
juhtis kokkutuleku or­ganiseerija,
toimetaja John P.
Wallachi tähelepanu seitsme lät­lase
tegevusele ja hoiatas, et nad
võivad saada füüsiliselt kanna­tada.
Konverentsi korraldamine
Riia supelrannas peetud kon­verentsil
oli 2200 osavõtjat, neist
üle 200 USA-st. Teised olid N.
Liidu esindajad, ka Läti funkt-
• sionäärid.
VÄRSKE v6õP
Kuigi ettevalmistuste ajal kõ­neldi,
ei uksed on avatud kõigile
soovijaile, oli ,,sõel" tihe. Rah­vas,
kes oli kogunenud konve-rentsihoone
juurde, tõrjuti taga­si.
Nagu kirjutab „ N ew York
Times'i" kaastööline Philip
Taubman, olid ettevalmistused
põhjalikud. Riiast läänes asuv
Jurmala, kus suvitajad N. Liidust
saavad maitsta ^lääne" mugavu-sijOli
kõigiti valmis külalisi vastu
võtma. Peatänav oli suletud au­toliikluseks,
hotellid mugavad,
kaupa rohkesti ostudeks. Ka
Riias oli näha värsket võõpa, te­lefonid
töötasid, toit hea ja tee­nimine
tähelepanelik. Üks kau­pade
rohkusest üllatatud Riia
elanik ütles ajakirjanikule, et
ametivõimud olid soovitanud
mitte seista sabades kaupluste
ees,
i;
• I
Täienduskoolis algas
õppeaasta
tänavate
ajalehe kaastöölisele Jukka Rislak- .muudatusi ka selles suhtes on ooda- da. Praegu olevatki näiteks perekon- juhti JohnTurnerit abikaasaga, ma­kile,
et enne 1. maid N. Liidu kerge- ta. 'Teatavasti on Eesti põllumajan- nad hakanud valmistama tooteid, jahdusministrit Michael Wilsonit,
tööstuse ministeerium tegi otsuse, et dus kõige produktiivsem terves N. mida suured tirmad ei taha või ei suu- Stuart Mclnnes'it ja teisi valitsuse
terves riigis hakatakse rakendama Liidus ja Rislakki järgi palgad maal da valmistada. Tallinna
Eestis proovitud menetlust ja tule- on linna omadest kõrgemad. Töödte-mused
on olnud tõhusad. Põhimõt- hakse ka rohkem,
tekson, et nii ministeerium kui teha- Eesti põllumajanduses on proovi-sed
on täiesti isemajandavad. Vä- tud täielikku isemajandamist, kuna
hendatakse määramisi ülevalt poolt sovlioosidele ja kolhoosidele on an-ja
õigus otsustamiseks vüalcse vaba- tud„maksimaalne iseseisev otsus-riiklikule
jä tehaste tasemale.
Riik määrab viieks aastaks^kui pai- kontingent on määratud viiele aasta-ju
tuludest tema arvele, kantakse, le, muidu neile on lubatud harida või
Lõputooted ning rahad jäävad mi- teha, mida nad tahavad ülejäägiga,
nisteeriumidfele ja tehastele;- nemad KaLugus ja Tönspoeg möönsid et
ise otsustavad, kuidas ülejääk kasu- maa asulates teenindus on halvem
tada ehk mida suuremad tulud seda võrreldes tööstusega, paremaks ole-rohkem
jääb vabrikule kapitali. vat olukord muutunud siiski remon-
Edasi prof. Lug^us väitis, et N. Lii- di-ja hooldusaladel, samuti juuksuri-dus
on palgad liiga kõrgele tõusnud, te osas; -
produktiivsusest kiiremini. Töötasu^
olevat võimalik tõsta ainult juhul,
kui tootlikkus kasvab..
Eestikergetööstus on täiesti vastu­tav.
Süsteem on uus N. Liidus. Kui
tehas toodab miljon paari halbu saa-liikmeid
koos paljude parlamendi-nähakse
autosid, milledest müüakse liikmetega, keda paigutati lavale
pereettevõtete ehteid. Ostjaid jätku- torupilli muusika saatel.
vat. Kanada peaminister Brian Mul-roney
avas ausamba 19 kahuripau-
MITTE KAPITALISM gusaatel. Peale ametlikku avamist
Muidugi Nõukogude võimud eita- siirduti mitmetele yastuvõttudele
tusvõimetAinult teatud põhitöödele vad, et tegu oleks kapitalismiga. Parlamendimäel.^ Õhtul järgneS'
kosutaval suvepuhkust,
huvitavaid laagreid ja reise, algas
eesti lastele taas emakeelne õppe-iiggevus.
Möödunud teisipäeva õh­tul
oli Eesti Maja suurde saali ko­gunenud
umhes sada noort, vane­maid
ja vanavanemaid, et osa võtta
ta jooksul, toimuv põlluharimise töö.
Vanemate ja õpetajate hoolitsusel
ning juhatusel kasvavad, arenevad
meie noored mitte ainult pikkuses,
vaid ka teadmiste ja oskuste oma­mises,
milleks siin, meie koolis on
eesti keel ja teised Eesti ja eestlusega
Tööline teeb tööandjaga aastaks
lepingu, kui palju ta loovutab oma Tshehhoslovakkia omadega,
tuludestkuus, näiteks 200 rubla. Tal- Koopiaid ei võeta mitte ainult
le endale jääb 300 rubla, kui palk on kommunismimaadest, vaid ka lääne-
500 rubla. Tööandja annab talle töö- likust Soomest: „01eme jälginudTal-ruumi
ja seadmed/riistad. Materjali, linna sadamat ehitavaid soomlasi ja
paid, mida ke^gi ei osta, saab vabrik ostab ta kas tööandjalt või kauplu- vaadanud, kuidas nemad organiseeri-ise
kannatada. Toodete kvaliteet ja sest. Kui töö tehakse halvasti,töö-see,
mida toodetakse, on tähti^, kuna andjal on õigus tühistada leping,
kasum määratakse selle järgi. Tehas Teise süsteemi kohaselt tööline an-ise
võib määrata'mingil määraL ka nab kogu oma tulu tööandja kassas-hinna
ja kui ta hakkab valmistama se ja saab lepitud protsendi endale. Et
uut, kõrge kvaliteediga toodet, võib ta võta teeninduse või töö eest
tõsta selle hinda, ja kui tootel on hea liiga palju, selle üle valvatakse.' •
edu, saavad töölised teha lisatööd^ Lugus mainis, et mõnel proovialal,
pooleteistkordse palgaga. nagu näiteks tv- ja raadioparanda-
Rasketööstus lubab nüüd ka suu- misel, tõusid palgad möödunud aas-red
palgavahed, selle järgi,'kui hea tal isegi kolmekordseks, produktiiv-tööline
on ja milline on toote kvali- sus poolteise-kahekordseks. Kõigile
Sellele see siiski läheneb. „Kui otsus- suurem vastuvõtt ausamba komi-tusvõimet
allapoole viiakse, siirdub tee kutsel Chateau Laurier Hotel-sinna
ka vastutus. Pankrotid pole ohuks lis.
N. Liidu firmadele, nõrka juhtkonda Eestlastest võttis avamisest osa
aga,ootab ilmtingimata vallandamine, A. Kängsepp oma valimispiirkonna
Tönspojaüteluse kohaselt olevat parlamendiliikme kutsel
teistest sotsialismimaadest palju ees­kujuks
võetud ning kontaktid Ungari
majandusekspertidega olevat väga
head, samuti Ida-Saksamaa ja
oma töö. Selles on meil palju
a." Paari aasta eest olid eesti
tippmehed õppereisil Soomes, ide­esid
otsimas -ja juhtimismeetodeid
õppimas. Teaduste akadeemias uuri­takse
ka Soome majandust. See ole­vat
ka prof. Luguse „hobbyks". Mis
võiksid olla nende reformide tule­mused?
Muidugi prof. Lugus on op­timistlik
ja ütles Soome lehele:
(lärglhk. 3)
I paHameBideliikme ANOREWWITER'! toetuseks
n©8japSäeva)3/9. okl-198S Bouõe^ard Cllub'i.mumi^^ 1491 Lakeshoire BBvd.
Pilet-^$100.00 isikult
Küialiskõnelejaks Bianada tervishoõummisterThe Hon. JAKE EPP.
Palun ühöinegei^eiega meeldivaks õhtuks.
kolQ-5.30-8.00 hhtul
täienduskooli, avaaktusest, kooli- seotud õppeained. Soovin noortele
töö algusest eelolevaks aastaks head sirgumist nii
pikkuses kui tarkuses. Vanematele ja
Aktus algas. ühislauluga ,,Eesti õpetajatele head kätt ja õnne kooli-lipp".
Vaimuliku kõne pidas pastor põllu haridus- ja kasvatustöös!
Edgar Heinsoo. Pastori kõne moto oli Eriti sooja teretulemast ütleme tä-neljas
käsk; ,,Austa oma isa ja ema, na neile noortele ja nende vanema­i
s u käsi hästi käib ja et sakaua elad tele, kes siin viibivad esmakordselt,
maa peal!" See käsk olgu nurgaki- Enamikus tulevad need noored laste-viks
ka igas perekonnas. Tänapäeva aiast ning neile on tuttavad juba meie
moodsa kooli ja ,,minnalaskmisega" kooliruumid. Uued on aga õpetajad
ei hoolita tihti enam sellest toekast ja vanemate klasside õpilased, kelle-juhtmõttest.
Leidub isegi noori, kes ei ga aja jooksul sõprussidemeid luuak-tea
midagi Jeesus Kristusest. Leidub se.
ka lapsi ja noori, kes ei suuda; ei Öpetjaskonna koosseis täienes sel
oska, näha oma vanemate ja õpeta- aastal Juta Puhmiga, kes on ka õppe-jate
heatahtlikkust. Kiires tänapäeva jõud meie keskkoolis. Õppetöö toi-tempospeaksid
vanemad ja õpetajad mub ka sel aastal koostöös Toronto
rohkem rääkima lastega. Tuleb luua linna koolivalitsusega.
miljöö, milles noor saab tugeva ka­rakteri.
Armastus vanema ja lapse
vahel ön maagiline jõud.
Et eesti rahvas oleks tugev, selleks
vajame kristlikku kodu. Ei tule hä­beneda
söögipalveid ning koolidesse
tuleks tuua usuõpetus. USA-s sisen­datakse
lastesse rohkem patriotismi
kui Kanadas.
Pastor Heinsoo palus õnne ja ar­mastust
eesti kodusse ja kooli ning
Taevase Isa õnnistust. •
Pastor õnnistas koosviibijaid.
Lauldi,.Õnnista ja hoia".
(Järg Ihk. 5]
Toronto Eesti
Gümnaasium algas
õppetööga
Reedel, 26. septembri kl. 20.
algas avaaktusega uut Õppeaastat
Toronto Eesti Gümnaasium. Lühi­kese
palvuse ütles koolijuhataja Ed­gar
Marten. Koolikomitee esimees,
H. Lupp avasõnas tuletas meelde
saadaval hiistades 767-5917.
UUE INNUGA'
Järgnes koolikomitee esimehe eesti keele olukorda okupeeritud
Hans Lupp'i tervitus ja sõnavõtt uue Eestis, kus valitsuse püüdluseks on
õppeaasta alguse puhul: „Täna on eesti keele;suretamine. Seda^ roh-pööripäev
ja ametlik sügise algus, kem on vaja õppida keelt koolis,
Seljataha jääb suvise puhkuse ja uue kus õppemaksuks on endi8eltS40,00
jõukogumise aeg. Loodan, et suvi oli perekonnalt, tänu Toronto kooliva-kõigile
kosutav ja meie võime jälle litsuselt saadavale toetusele,
õppeaastale vastu minna uue innu Koolijuhataja E. Marten toonitas
ning energiaga. Põllumehele on sügis eelkõneleja väidet, et eesti keel on
lõikuse, viljakoristamise ja saagi kadumise hädaohus. Teeme oma
John G. Diefenbakeri ausammas kokkupanemise aeg. Koolipõllul on parima selle keele säilitamisekso
Parlamendimäel, ees A. Käng- see vastupidi, sügisega algab külvi-sepp,
kes võMs osa avamisest aeg ja sellele järgnev, kogu õppeaas- Aktus lõppes hümniga.