1982-11-11-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,)me Elu" nr. 45 (1706) 19! Elu" w. 45 (im) MEUÄPÄEVAL;H,
XSEBSKPSOQ
Uil»
^ ^ ^ ^
' "• /'/{
l 4
kasutati ümbrikena kasutamiseM-Balti
filatelistide näitusel H.
1919. aastast. All — väiksema-
Itätud Eesti Vabariigi marke.
Foto — B,
FILATILISTIDEti
määrati lätlasele J. Ronis'eIe tema
kogu eest Riia lirma postitemplitest.
Selles leidus haruldusi, mis ulatasid
18. sajandisse.
Näituse puhul trükitud nägusa eri-limjbriku
vastu tundsid Icülastajad
elavat huvi. Selle väärtusele andis
tuhiisti juurde näituse kuupäevaga
ja vastava tekstiga Kanada posti eri-tempel.
See oli) üldse esimest korda nende
;^Balti näituste ajaloos, et ka filokar-tia
(postikaartide kogumine) oli esin-
-•datud. See ala, mis'pärast suurt po-
,pulaarsust sajandi alguses oli hulk
aastaid „varjusurmas", on nüüd jäUe
väga levmud kogu maailmlasu Järjesit
ilmub turule igasuguseid käsiraamatuid,
ülevaateid ja hinnakatalooge
piHposfkaartide kohta. Ning leidub
hulk.ärisid, mis spetsialiseeruvad ainult
postikaartidtele, seda eriiti Euroopas.
Nende kaup tuleb Itigematu- •
lest albumitest, mida emad ja vanaemad
kunagi talletasid ja mis nüüd
"välja otsitakse.
Piltpostkaartide ajaloo alguseks
peetakse aastat 1870, mil esimesed
pildiga postfeardid ilmusid käibele
iPreisi^Prantsuse sõja ajal. Eestis
trükiti esimene piltpostkaart aastal
1895 Tartus, mis oli esimene kogu
tsaai)f-Venemaa kohta.' Tallinn ja
mõned teised Eesti linnad järgnesid
samal aastal.
Segqkoori kontsert
jumalateenistus
Toronto Eesti Segakoori kontsert-
^umalateenistus toimus pühapäeval,
7. nov. Peetri kirikus. Toronto Segakoori
suur lauljate pere vaevalt mah-tus
Peetri kiriku rõdule. Koorijuht
Uno Kook'i juhatusel lauldi K. A.
Hermanni ,yTroostilaur', Adalbert
Virkhausi ,yMa tõstan silmad üles",.
Konstantin Tümpu — „Püha" ja U
V. Beethoven'! ,;Kõik taevad laulvad".
Koorisolistiks oli Tamara Nor- ,
heim, orelil saatis d-r. R. Toi.
Jutlustas õpetaja Andres Taul.
Orelil esitas dr. R. Toi omaloo^
mingu ,JVIõtiöklus. III".
Tenor Georg Soans laulis G. F. '
Händel'i „Largo".
> Pärast jumalateenistust koguneti
keldrikorruse seltskondlikku ruumi
püstijala kohvile, millest saadud tulek
läks missionitöö toetuseks.
,,MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti üiiiškonna teenistus
e s .
^ 362 Danfoith Ave.,
Toronto, Ont. MIK IN8
lÄ A Tel. (416F 466-1951
m —^ 466-1502
IM RIKKjpKUS VAUKUS
lusteks Ja tähtpäevadeki. ^ i
kinkeesemeid — > A
[GÜ-, KERAAMIKA-, NAHA
WSEalal i'
Iti, läti ja inglist keelt
Esto *84 ijeakomitee esimeeis Toomas Metsala kõnelemas 12. USA
Eesti Rahvusorganisatsioonide. Kongressil, Lakewpodis. Program-mitabeiit
hoiab ÜSA Esto '84 komitee esimees Veljo Areng, laua
• ääres kongressStoSmkonna esimees Jüd Virkus.
ÜSA eesti organisatsioonide 12-2ies
kongress oli üle maa eestlaste ke§°
kustes huviga oodatud. Seda tõestas
üle si^ja delegeeritud osavõtja, Jces
olid saabunud 3-päevasele tööle praktiliselt
igast toaiaOmakaare^t Lake-woodi
Eesti Majja, kus neid kostitas
sealne naisring ja sõbralik-kodune
õhkkond, mitte vähem ka ilmataat
parajalt soojate-selgete sügisiüjnade»
.;ga.':..; -:: • '.^
Kongres&i|yäevade programm oli
tava kohaselt ette kindlaks määratud,
pea tööd arendas' eelnevas tegevuses
iBRKÜ organisa'tsioonide
toimkond J. Virkuse hoolsal juhtimisel.
Näis aga> et üsna mitmed delegaadid
olid kriitiliselt häälestatud
kongressi töö feemade suhtes, kuna
peamine raskus kaldus kultuurialastele
küsimustele, mispärast kongress
"sai seekord 'kuluaarides nimetatud
ka „kultuuri,päevadeks". Mitmed isikud
tahtsid näha, et kongressi päevakorras
olnuks võimalus kuulda referaate
ja avaldada mõtteid nütme-suguste
irahvuspoliiitiliste, eriti võit-luslike
küsimuste suhtes ~ mis kas
nüüd täiesti puudtisid või leidsid
ikerget rirvamisü
Esimese päeva õhtune koosviihimi-ne
möödus organisatsioonide ja koguduste
esimeeste vahel „ad üMtum"
^iisi^, mispärast võis ka kuulda olu^
listes küsimustes vahel eriaiwamisi',
muuhulgas sõeluti .seal ka VEKSA
küsimusi> mõnedelt üllatuslike ettepanekutega
omaks võtta . soovitud
taktikasi Need ja teised arutlused
, jäid siiski esimeeste omavahelisse
ringi, said h^akskiddu või ka hukkamõistmise
osaliseks. >
AVAMIwk
Kongressi ametlik avamise tseremoonia
rullus kombekohaselt. vaimuliku
saate, (tervituste ja heade
soovidega. Uus konsul dr. A. Roos oli
. nende hulgas, keda nüüd paljud kauemad
delegaadid nägid-kuulsid esmakordselt
ja kviteerisid ta esinemi»-
sel lausutud mõtteid rahuolu ning
elava aplausiga. Esmakordne ja ülendav
oli, et isikliku soojasõnalise ter-vituskirja
oli saatnud New Jersey
osariigi kuberner T. Kean. Et Kanadast
OÜ ^abunud kohale suurearvuline
ešinkus ,ESTO-84 juhtivaid tegelasi
eesotsas peakomitee esimehe
T. Metsalaga, see tõi seekordsele
kongressile palju positiivset elevust.
Nad kõll): võtsid ka vähemal või rohkemal
n^äral sõna, selgitades pidustuste
eeSöid ja kava, samuti avaldades
soo^i, et USA eestlaskond täis-jõuliseltl
'ESTO-84 kordaminekule
kaasa aütab. Viimast võib ka loota,
sest on loodud koostöölme õhkkond
ja heakskiitu senistest eeltöödest Torontos
ilmestas seegi, et kongressi
auditooriumist ei kostnud mingeid
angumente vaid kuulati huviga külaliste
sõnavõtte, esitati mõned vähesed
asjalikud küsimused ja aplodee-riti.
lUHTKõNE
^ Juhtkõne oli kongressile USA ühelt
tõusvalt naistegelaselt-ideoloogilt —
Lilian Esopilt Baltimores. See oli
täiesti kooskõlas kongressi juhtmõttega:
Tulevane Eesti — tänasest eesti
kõdust! Kõne hõlmas eestluse elujõu
aluseid ilaias skaalas. Erilist
rõhku asetas ta meie järeltulejate
keeleoskuse, meelsuse, teadmiste ja
teotahte osale. Peagu kõik referaadid
oli huvlLpakkuvad, esinejailt hästi
ettevalmistatud ja muide ka avameelsed
raskuste ning muude negatiivsete
nähete suhtes — milliste üle-lamist
on vaija kui tahetakse jätkata
tegevust eduga. Siinjuures esinejate
nimesid:' Veljo Areng ja Toomas
Metsala, Eda Treumuth,' Anu-
Irja Parming-Ojamaa, Olaf Tam-mark.
Vaike Lugus, Ellen Parve-
Michelson-Hölland, õp. Elmar ICuus-ler,
dr. Maano Milles, Tõnu Vande-rer
ja Erik Veski. Nende ettekandeid
rikastasid ka levitatud 'kirjalikud
materjalid, samuti näituse väljapanekud.
Keskmise päeva õhtul oli
hubane seltskondlik koosviibimine,
küs meeolukate lauludega oma abikaasa
Asta klaverisaates hiilgas te»
nor H. Riivald, järgnes jalakeemtus.
Lõpupäeval oli kavas' „Eesti tegevuse
tutvustamise" seminar kolmelt
naislektorilt (Fedak-Kari, Ristsoo ja
Karu), mida aga- asjata oodati. Selgus,
et seminar oli hoopis alustanud
vist tosina osavõtjaga tööd ühes
keldrikorra ruumis. Millest see segadus
tekkis, jäi arusaamatuks. Lõpu^
osas oli resolutsioonide esitamine ja
kongressi lõpetamme.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi^ärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele ,
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
>li9liiilllllilliilllllllllllilliilllillillillllil9SiHIUIiliillll^
Eesti Invaliidetoetav Naisringi
moenäitus toimus 31. okt. Eesti Majas
täissaalile juba 15. aastat! §e&.
kordne tõi talve ligemale, sest algas
kasukate demonstreerimisega.
Üldine moeloojate tendents on üle
maailma anda naise välimusele enam
luksust kui kunagi varem. Aeg nagu
pole selleks õige, sest pearõhk pannakse
materjali kallidusele. Tarvitatakse
loomulikke kiudaineid, nagu
villa, siidi, puuvilla ja linast. Moe-joon
on sirge, kuigi seelikuosa sisaldab
rohkesti materjali. Uudisena
jäljendavad mõned moeloojad meeste
mantleid ja õhtul smokinguid
Kleitide varrukad on enamuses^ pi^
kad, puhvitud, kroogitud ja volangidega.
Värviskaala on rikkalik. Parii-
Marta Tiido on esinenud moe-
Valdsaar, Fdrd. Rikka, EndaÄi näitustel !5 Siastat,
sis on praegu esikohal must ja valge.
Neile järgneb lilla, sinihall, tur-kiis,
hall, mürkroheline ja huvitavad
uued punased toonid Sametjald-
'kesed ja suured kikilipsud täiendavad
üWpilti. Sukki on mitraet värvi
ja päevariietuses kuukib kübar (Fe-dora)
ja kindad. Seeliku pikkus va-riteerub
pealt poolt põlvi kimi pahkluuni,
olenedes kandja east, kujust
ja jalgadest
Moenäituse üldilcorraldaja oli Helju
Salumets. Nõuandjatena abi&ta^
sid Elva Palo, Helmi Maider ja Marta
Tiido. Avaspna ütles esinaine Veera
• Lindeman. ja sujuvalt teadustas
Maiki Andre Lupp. Georg Iltali kerge
rütmilise muusika saatel hakkasime
hindama ja nautima New Yorgi,
Londoni, Rooma, Türgi ja Pariisi
moemajade hõngu. Lihtsuse mõttes
vaatlen Mannekeene tähestikulises
järjekorras."^
MANNEKEENID
Barbara Brooklebamld' esinemine
oli üks meeldejäävaid. Punane täisvillane
jaküc musta seelüku ja valge
siidpluusiga (Mario Vatentino, import
Itaaliast). Ta elegantne, täisvillane
kreemikas püksköS'tüüm — kavandatud
Alfred Sunguusi poolt, kes
on tõusev täht moemaaihnas ja oma-loomiujgulcs
,oli roheline siidjerseyst
musta I jaanalinnu sulgedega balli-kleit.
Ileida Kask esitas Finn Furs'ilt
lambanahkse sirgjoonelise kasuka ja
kaheosalise punakaspruuni zhors-hettist^
ärastlõunakleidi. õhtuks oli
pikk sametiseelik ja shifoonpluus lvi
Kiilaspea.oli omale mitmed kaunid
sobivad kleidid õmmelnud, nagu roheline
beesh-pruunijooneline peenvil-lane
päevakleit /— 'kaelus ja alaveer
käsitsi stepitud. Või erkroosa südist
kokteilkleit, või mustast siidist am-piirlõiilcega
õhtukeit väga peente õla»
paeltega. Leida Kiilaspea oli talle
heegeldanud kleidi (160 töötundi).
Mahmure Kopani seemisnahkne
kostüüm oli im;port Türgist sinna
juurde kuuluva kontrastse siidpoly-e^
ter pluusiga. Ta huvitav ilusate
värvide kombinatsioonis õhturiietus
oli india siidist ja oba tööl Unda
Ku'I:k - mahe hallikaslilla kaheosaline
õhturiietus, siidpolyester seelik
ja pluus shifoonist, nulle }caelus,
õlakud ja varru'ka ääi>ed olid rüüshiv
tud. Meeldiv oli ka Linda must kok-.
teilkleit valge rinnaesi'se ja valgete
mansettidega.
Linda Liigand oli enesest teinud
saksa aristokraadi! Ta esiijies kahsk-sa
tualetiga. Moeuudis oli fcokteil-smoking.
Sametist musta jika õhtu-kleidi
peal oli omapärase laiajoone-.
ga roosa satäänkeep —-äärestatud
kleidi materjaliga (Kopani looming).
Elegantse musta villase kostüümi
juurde oli hästi sobivates värvitoonides
sall ja kübar. Must moodne Sü-,
gismantel mõjus suurena, aga meeldejääv
oli aristokraate* luksuslik
kahes värvitoonis õhtukleit sätendava
jakiga (H. Maideri looming).
VAHELDUSEKS LAUL
Vahepeal esines solist Andres
Raudsepp lauludega. Klaverisaade
oli Liina Teoselt, kes tuli Torontosse
Portland Oregonist. Neid tänati pea-le
aplausi veel punaste roosidega.:
Tiina Lomax oli häid edusamme
teinud ja tõi vanaaegse tegumoega
Füüshidega kleite väga hästi esile.
Ruuduline taftist kokteilkleit oli alt
kroogitud. Lilla villane päevakleit
moodsate pikkade puhv-varrukatega,
mis randmest hästi kitsad. Seelikuosa
vööl rikkalikud voldid, aga jättis
siiski sirge mulje. Monika. Mim-dinger
oli huvitav oma kaheosalises
siidkrepist riietuses, omille püksid
avarad ja alt kokku köidetud. Pluus
vabalt langev ja puliviitud õlgadega
(Wayne Clarki looming). Elva Palo
demonstreeris .peamiselt La Femme
ilusaid ja sobivalt valitud moode temale,
omase elegantsiga. Laiaäärega
kübar sobib oivaliselt tema näoga.
Anna Pajuäär kandis õhtu kalleimaid
ja ilusamaid kingi. Ta on hea õmble- i
ja \i oskab valida mis talle sobib.
Haruldus oli valge peenest villasest
klassilise lõikega kostüüm, nüUe sall,
kindad ja kübar mustaga sobitatud.
Anne õhturiietustes oli palju peeneid
viimistlemisi, nüs aega viidavad.
Järgnes teine vaheaeg, malles loo>
siti loteriivõidud.
Silvia Preem kandis alguses hinnalist
seemisnahast kostüümi, järgmisena
beeshil põhjal mustamüstrüist
Päevakleiti, müle seeliku osa peenelt
plisseferitud; Sife heldillat kokteil-kMti,
muie.seeliku küljed: huvitavalt
drapeeritud, ja lõpuks sirgejoonega
mustast sätendavast materjalist ba!-
likleiti, millele luksust lilsas marabu
sulgedest jakk. Anne Pritchett esitatavates
ansamblitest (oli kuus) jäi
meelde metallilisest materjalist õhtukleit,
alt glosslõikega, mis aga mõjus
sirge joonega. Ta; türkiis muaree
•taft kokteilkleit oli omapäraselt ait
kroogitud ja rüüsid kleidi ülemisel
äärel, samuti õlasallil ning sobivalt
samavärvi pärlikee juustes. Astm
Rein sai palju aplausi. Ta esines
seitsme hea tualetiga. Sportlik halld-ruuduline
seelik pärlhalli jakigamõjus
viimistletult koos punase Mibaira,
sallija kinnastega.
Tänavusel moe" demonstreerimisel
puudusid puhtsportlikud moed (esi'-
nes vaid kolm üle lava jooksjat),
seega ka ,;monokmid" — ilma rinm-osata
supelitrikoo. Astra on keskealine,
aga kui harmooniliselt talle sobi®
kirsipunane siidzhorzhett metalliÜs^
rikkaliku tikandiga kleit, mille materjal
oli Cüracaost. Ta kaheosalise
musta kokteilansambli seelik oli seo-tav,
n.n. ümbermähitav.
Tiiu Roiseri pesusametist punane
seelik ja peenvillane pluus, e^t voltidega
oli „Fitting Room" ateljeest.
Sügavalt soe. tweed talvemanitel sobiva
kübaraga. Tiiu süras. oma nooruses
roosamustrilise shifoon õhtukleidis,
^mille 0li valmistanud mu endine
õpilane Tallinnast Tiiu ema
Koidula Roiser.: Linda Saamüt oli
elegantne valges klassilises kostüümis
koos mustade lisanditega. Linda
säras naiselikkusest südshifoonist
luksuslikult kutdpaelaga diagonaalselt
kaunistatud õhtukleidis, mille
varrukad olid väldsõmbkisest kroogitud.
Kleit oM ta oma looming.
Beesh udusulgedest ansambel oli
„Fitting Rcbmist". Sinisepõhjalise
nägusa päevaklddi vapkul, mülel
olid puhv-^arrukad ja punase süd-paelaga
kaunistatud oli Linda unustanud
oma ea.
Veteran Marta Tiidot (esines kol^
me professionaalselt hea tualetiga)
austati eraldi ja öeldi, ei kuigi' öm
suur tööpuudus, on tema töö 'kmd-lustatud
järgmiseks 15 aastaks. SM-viä
Trei rüetus oli peamiselt
Femnüst", täissiid ja ^isvillasesä
materjalist. Eriti sobiv oli mustasit
zhorzhetist õhtüpüksid ja „tuxedo"
pluus. Ka Ellen Valteri riiaus
LÕUNA-FLORIDÄ
TEATED
Fort Lauderdales asuiva L-Florida
Eestlaste Koondise juhatus avaldab .
Floridat külastajate huvides alljärgneva
ürituste kava: '
14. nov.—- LFJEiC. peakoosolek
441 teel asuva kiriku kõrvalruumis.
Algus kell 2 p.l.
21. nov. — Jumalateenistus E.
Oakland Park B M . asuvas kirikus.
T^-enib õp. Suurkivi. Algus' kell 3 p.l.
27. riov.—L.F.E. Koondise hooaja
avairidu. See toimub Ukraina klubi
ruumides. Hollywoodi®. Algu® kell 4 '
P.L . «
5. dets.—• Jumalateenistus 441 teel
asuvas kirikus. Teenib õp. Rüdmik.
Algus kell 2 p.l.
. 18. dets. L.F.E. Koondise jõuluõhtu
441 teel asuva kiriku kõrvalruumis.
Algus kell 4 p.l.
24. dets. ~ I Jumalateenistus E.
Oakland Park Blvd. asuvas kirikus. •
Teenib õp. Lind. Algus kelf 3 pJ.
2. jaan. -^^--JiMikateenistus E.
Oakland Park Blvd. asuvas kirikus.
Teenib õp. Lind Algus kell 3 p.l.
i.F.E. Koondise korraldusel toimub
seekord E.V. aastapäeva ajctus
ja järgnev pidu pühapäeval, 27. veebruaril
alguseg^ kell 4 p.l. Nagu möödunud
aastapäevaks nii on ka ^Ueks
puhuks varutiid esinduslikud «Moose
Lodge" avarad ruumid mis asuvad
Fort Lauderdales, 1201 NE 7-th
Av.
Aktuse kõne on 'konsul dr. Aarand
Roosilt, muusikalisi maiuspalu oo
pr. Maaja Duesberg-Roosilt.
„La Femmist" või oma töö. Esinemi-ns
silmapaistvalt meeldiv ja naem-tus
sai publiku vastunaeratuse.
Lõpuks Helju Salumets tänas koi"
Mv Tänuks ulatiti igale punane roo<&
— dekoraator Artur Mihkelsoole,
abistajaie Helgi Sooarule, Georg H-tlile
ja uue trq)i tegijale hr. Mükk'-
ule. Publik aplodeeris suure rahuldustundega
kõigile asjaosalistele.
EHA TÄRMET TOÖMBER<G
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 11, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-11-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821111 |
Description
| Title | 1982-11-11-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,)me Elu" nr. 45 (1706) 19! Elu" w. 45 (im) MEUÄPÄEVAL;H,
XSEBSKPSOQ
Uil»
^ ^ ^ ^
' "• /'/{
l 4
kasutati ümbrikena kasutamiseM-Balti
filatelistide näitusel H.
1919. aastast. All — väiksema-
Itätud Eesti Vabariigi marke.
Foto — B,
FILATILISTIDEti
määrati lätlasele J. Ronis'eIe tema
kogu eest Riia lirma postitemplitest.
Selles leidus haruldusi, mis ulatasid
18. sajandisse.
Näituse puhul trükitud nägusa eri-limjbriku
vastu tundsid Icülastajad
elavat huvi. Selle väärtusele andis
tuhiisti juurde näituse kuupäevaga
ja vastava tekstiga Kanada posti eri-tempel.
See oli) üldse esimest korda nende
;^Balti näituste ajaloos, et ka filokar-tia
(postikaartide kogumine) oli esin-
-•datud. See ala, mis'pärast suurt po-
,pulaarsust sajandi alguses oli hulk
aastaid „varjusurmas", on nüüd jäUe
väga levmud kogu maailmlasu Järjesit
ilmub turule igasuguseid käsiraamatuid,
ülevaateid ja hinnakatalooge
piHposfkaartide kohta. Ning leidub
hulk.ärisid, mis spetsialiseeruvad ainult
postikaartidtele, seda eriiti Euroopas.
Nende kaup tuleb Itigematu- •
lest albumitest, mida emad ja vanaemad
kunagi talletasid ja mis nüüd
"välja otsitakse.
Piltpostkaartide ajaloo alguseks
peetakse aastat 1870, mil esimesed
pildiga postfeardid ilmusid käibele
iPreisi^Prantsuse sõja ajal. Eestis
trükiti esimene piltpostkaart aastal
1895 Tartus, mis oli esimene kogu
tsaai)f-Venemaa kohta.' Tallinn ja
mõned teised Eesti linnad järgnesid
samal aastal.
Segqkoori kontsert
jumalateenistus
Toronto Eesti Segakoori kontsert-
^umalateenistus toimus pühapäeval,
7. nov. Peetri kirikus. Toronto Segakoori
suur lauljate pere vaevalt mah-tus
Peetri kiriku rõdule. Koorijuht
Uno Kook'i juhatusel lauldi K. A.
Hermanni ,yTroostilaur', Adalbert
Virkhausi ,yMa tõstan silmad üles",.
Konstantin Tümpu — „Püha" ja U
V. Beethoven'! ,;Kõik taevad laulvad".
Koorisolistiks oli Tamara Nor- ,
heim, orelil saatis d-r. R. Toi.
Jutlustas õpetaja Andres Taul.
Orelil esitas dr. R. Toi omaloo^
mingu ,JVIõtiöklus. III".
Tenor Georg Soans laulis G. F. '
Händel'i „Largo".
> Pärast jumalateenistust koguneti
keldrikorruse seltskondlikku ruumi
püstijala kohvile, millest saadud tulek
läks missionitöö toetuseks.
,,MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti üiiiškonna teenistus
e s .
^ 362 Danfoith Ave.,
Toronto, Ont. MIK IN8
lÄ A Tel. (416F 466-1951
m —^ 466-1502
IM RIKKjpKUS VAUKUS
lusteks Ja tähtpäevadeki. ^ i
kinkeesemeid — > A
[GÜ-, KERAAMIKA-, NAHA
WSEalal i'
Iti, läti ja inglist keelt
Esto *84 ijeakomitee esimeeis Toomas Metsala kõnelemas 12. USA
Eesti Rahvusorganisatsioonide. Kongressil, Lakewpodis. Program-mitabeiit
hoiab ÜSA Esto '84 komitee esimees Veljo Areng, laua
• ääres kongressStoSmkonna esimees Jüd Virkus.
ÜSA eesti organisatsioonide 12-2ies
kongress oli üle maa eestlaste ke§°
kustes huviga oodatud. Seda tõestas
üle si^ja delegeeritud osavõtja, Jces
olid saabunud 3-päevasele tööle praktiliselt
igast toaiaOmakaare^t Lake-woodi
Eesti Majja, kus neid kostitas
sealne naisring ja sõbralik-kodune
õhkkond, mitte vähem ka ilmataat
parajalt soojate-selgete sügisiüjnade»
.;ga.':..; -:: • '.^
Kongres&i|yäevade programm oli
tava kohaselt ette kindlaks määratud,
pea tööd arendas' eelnevas tegevuses
iBRKÜ organisa'tsioonide
toimkond J. Virkuse hoolsal juhtimisel.
Näis aga> et üsna mitmed delegaadid
olid kriitiliselt häälestatud
kongressi töö feemade suhtes, kuna
peamine raskus kaldus kultuurialastele
küsimustele, mispärast kongress
"sai seekord 'kuluaarides nimetatud
ka „kultuuri,päevadeks". Mitmed isikud
tahtsid näha, et kongressi päevakorras
olnuks võimalus kuulda referaate
ja avaldada mõtteid nütme-suguste
irahvuspoliiitiliste, eriti võit-luslike
küsimuste suhtes ~ mis kas
nüüd täiesti puudtisid või leidsid
ikerget rirvamisü
Esimese päeva õhtune koosviihimi-ne
möödus organisatsioonide ja koguduste
esimeeste vahel „ad üMtum"
^iisi^, mispärast võis ka kuulda olu^
listes küsimustes vahel eriaiwamisi',
muuhulgas sõeluti .seal ka VEKSA
küsimusi> mõnedelt üllatuslike ettepanekutega
omaks võtta . soovitud
taktikasi Need ja teised arutlused
, jäid siiski esimeeste omavahelisse
ringi, said h^akskiddu või ka hukkamõistmise
osaliseks. >
AVAMIwk
Kongressi ametlik avamise tseremoonia
rullus kombekohaselt. vaimuliku
saate, (tervituste ja heade
soovidega. Uus konsul dr. A. Roos oli
. nende hulgas, keda nüüd paljud kauemad
delegaadid nägid-kuulsid esmakordselt
ja kviteerisid ta esinemi»-
sel lausutud mõtteid rahuolu ning
elava aplausiga. Esmakordne ja ülendav
oli, et isikliku soojasõnalise ter-vituskirja
oli saatnud New Jersey
osariigi kuberner T. Kean. Et Kanadast
OÜ ^abunud kohale suurearvuline
ešinkus ,ESTO-84 juhtivaid tegelasi
eesotsas peakomitee esimehe
T. Metsalaga, see tõi seekordsele
kongressile palju positiivset elevust.
Nad kõll): võtsid ka vähemal või rohkemal
n^äral sõna, selgitades pidustuste
eeSöid ja kava, samuti avaldades
soo^i, et USA eestlaskond täis-jõuliseltl
'ESTO-84 kordaminekule
kaasa aütab. Viimast võib ka loota,
sest on loodud koostöölme õhkkond
ja heakskiitu senistest eeltöödest Torontos
ilmestas seegi, et kongressi
auditooriumist ei kostnud mingeid
angumente vaid kuulati huviga külaliste
sõnavõtte, esitati mõned vähesed
asjalikud küsimused ja aplodee-riti.
lUHTKõNE
^ Juhtkõne oli kongressile USA ühelt
tõusvalt naistegelaselt-ideoloogilt —
Lilian Esopilt Baltimores. See oli
täiesti kooskõlas kongressi juhtmõttega:
Tulevane Eesti — tänasest eesti
kõdust! Kõne hõlmas eestluse elujõu
aluseid ilaias skaalas. Erilist
rõhku asetas ta meie järeltulejate
keeleoskuse, meelsuse, teadmiste ja
teotahte osale. Peagu kõik referaadid
oli huvlLpakkuvad, esinejailt hästi
ettevalmistatud ja muide ka avameelsed
raskuste ning muude negatiivsete
nähete suhtes — milliste üle-lamist
on vaija kui tahetakse jätkata
tegevust eduga. Siinjuures esinejate
nimesid:' Veljo Areng ja Toomas
Metsala, Eda Treumuth,' Anu-
Irja Parming-Ojamaa, Olaf Tam-mark.
Vaike Lugus, Ellen Parve-
Michelson-Hölland, õp. Elmar ICuus-ler,
dr. Maano Milles, Tõnu Vande-rer
ja Erik Veski. Nende ettekandeid
rikastasid ka levitatud 'kirjalikud
materjalid, samuti näituse väljapanekud.
Keskmise päeva õhtul oli
hubane seltskondlik koosviibimine,
küs meeolukate lauludega oma abikaasa
Asta klaverisaates hiilgas te»
nor H. Riivald, järgnes jalakeemtus.
Lõpupäeval oli kavas' „Eesti tegevuse
tutvustamise" seminar kolmelt
naislektorilt (Fedak-Kari, Ristsoo ja
Karu), mida aga- asjata oodati. Selgus,
et seminar oli hoopis alustanud
vist tosina osavõtjaga tööd ühes
keldrikorra ruumis. Millest see segadus
tekkis, jäi arusaamatuks. Lõpu^
osas oli resolutsioonide esitamine ja
kongressi lõpetamme.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi^ärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele ,
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
>li9liiilllllilliilllllllllllilliilllillillillllil9SiHIUIiliillll^
Eesti Invaliidetoetav Naisringi
moenäitus toimus 31. okt. Eesti Majas
täissaalile juba 15. aastat! §e&.
kordne tõi talve ligemale, sest algas
kasukate demonstreerimisega.
Üldine moeloojate tendents on üle
maailma anda naise välimusele enam
luksust kui kunagi varem. Aeg nagu
pole selleks õige, sest pearõhk pannakse
materjali kallidusele. Tarvitatakse
loomulikke kiudaineid, nagu
villa, siidi, puuvilla ja linast. Moe-joon
on sirge, kuigi seelikuosa sisaldab
rohkesti materjali. Uudisena
jäljendavad mõned moeloojad meeste
mantleid ja õhtul smokinguid
Kleitide varrukad on enamuses^ pi^
kad, puhvitud, kroogitud ja volangidega.
Värviskaala on rikkalik. Parii-
Marta Tiido on esinenud moe-
Valdsaar, Fdrd. Rikka, EndaÄi näitustel !5 Siastat,
sis on praegu esikohal must ja valge.
Neile järgneb lilla, sinihall, tur-kiis,
hall, mürkroheline ja huvitavad
uued punased toonid Sametjald-
'kesed ja suured kikilipsud täiendavad
üWpilti. Sukki on mitraet värvi
ja päevariietuses kuukib kübar (Fe-dora)
ja kindad. Seeliku pikkus va-riteerub
pealt poolt põlvi kimi pahkluuni,
olenedes kandja east, kujust
ja jalgadest
Moenäituse üldilcorraldaja oli Helju
Salumets. Nõuandjatena abi&ta^
sid Elva Palo, Helmi Maider ja Marta
Tiido. Avaspna ütles esinaine Veera
• Lindeman. ja sujuvalt teadustas
Maiki Andre Lupp. Georg Iltali kerge
rütmilise muusika saatel hakkasime
hindama ja nautima New Yorgi,
Londoni, Rooma, Türgi ja Pariisi
moemajade hõngu. Lihtsuse mõttes
vaatlen Mannekeene tähestikulises
järjekorras."^
MANNEKEENID
Barbara Brooklebamld' esinemine
oli üks meeldejäävaid. Punane täisvillane
jaküc musta seelüku ja valge
siidpluusiga (Mario Vatentino, import
Itaaliast). Ta elegantne, täisvillane
kreemikas püksköS'tüüm — kavandatud
Alfred Sunguusi poolt, kes
on tõusev täht moemaaihnas ja oma-loomiujgulcs
,oli roheline siidjerseyst
musta I jaanalinnu sulgedega balli-kleit.
Ileida Kask esitas Finn Furs'ilt
lambanahkse sirgjoonelise kasuka ja
kaheosalise punakaspruuni zhors-hettist^
ärastlõunakleidi. õhtuks oli
pikk sametiseelik ja shifoonpluus lvi
Kiilaspea.oli omale mitmed kaunid
sobivad kleidid õmmelnud, nagu roheline
beesh-pruunijooneline peenvil-lane
päevakleit /— 'kaelus ja alaveer
käsitsi stepitud. Või erkroosa südist
kokteilkleit, või mustast siidist am-piirlõiilcega
õhtukeit väga peente õla»
paeltega. Leida Kiilaspea oli talle
heegeldanud kleidi (160 töötundi).
Mahmure Kopani seemisnahkne
kostüüm oli im;port Türgist sinna
juurde kuuluva kontrastse siidpoly-e^
ter pluusiga. Ta huvitav ilusate
värvide kombinatsioonis õhturiietus
oli india siidist ja oba tööl Unda
Ku'I:k - mahe hallikaslilla kaheosaline
õhturiietus, siidpolyester seelik
ja pluus shifoonist, nulle }caelus,
õlakud ja varru'ka ääi>ed olid rüüshiv
tud. Meeldiv oli ka Linda must kok-.
teilkleit valge rinnaesi'se ja valgete
mansettidega.
Linda Liigand oli enesest teinud
saksa aristokraadi! Ta esiijies kahsk-sa
tualetiga. Moeuudis oli fcokteil-smoking.
Sametist musta jika õhtu-kleidi
peal oli omapärase laiajoone-.
ga roosa satäänkeep —-äärestatud
kleidi materjaliga (Kopani looming).
Elegantse musta villase kostüümi
juurde oli hästi sobivates värvitoonides
sall ja kübar. Must moodne Sü-,
gismantel mõjus suurena, aga meeldejääv
oli aristokraate* luksuslik
kahes värvitoonis õhtukleit sätendava
jakiga (H. Maideri looming).
VAHELDUSEKS LAUL
Vahepeal esines solist Andres
Raudsepp lauludega. Klaverisaade
oli Liina Teoselt, kes tuli Torontosse
Portland Oregonist. Neid tänati pea-le
aplausi veel punaste roosidega.:
Tiina Lomax oli häid edusamme
teinud ja tõi vanaaegse tegumoega
Füüshidega kleite väga hästi esile.
Ruuduline taftist kokteilkleit oli alt
kroogitud. Lilla villane päevakleit
moodsate pikkade puhv-varrukatega,
mis randmest hästi kitsad. Seelikuosa
vööl rikkalikud voldid, aga jättis
siiski sirge mulje. Monika. Mim-dinger
oli huvitav oma kaheosalises
siidkrepist riietuses, omille püksid
avarad ja alt kokku köidetud. Pluus
vabalt langev ja puliviitud õlgadega
(Wayne Clarki looming). Elva Palo
demonstreeris .peamiselt La Femme
ilusaid ja sobivalt valitud moode temale,
omase elegantsiga. Laiaäärega
kübar sobib oivaliselt tema näoga.
Anna Pajuäär kandis õhtu kalleimaid
ja ilusamaid kingi. Ta on hea õmble- i
ja \i oskab valida mis talle sobib.
Haruldus oli valge peenest villasest
klassilise lõikega kostüüm, nüUe sall,
kindad ja kübar mustaga sobitatud.
Anne õhturiietustes oli palju peeneid
viimistlemisi, nüs aega viidavad.
Järgnes teine vaheaeg, malles loo>
siti loteriivõidud.
Silvia Preem kandis alguses hinnalist
seemisnahast kostüümi, järgmisena
beeshil põhjal mustamüstrüist
Päevakleiti, müle seeliku osa peenelt
plisseferitud; Sife heldillat kokteil-kMti,
muie.seeliku küljed: huvitavalt
drapeeritud, ja lõpuks sirgejoonega
mustast sätendavast materjalist ba!-
likleiti, millele luksust lilsas marabu
sulgedest jakk. Anne Pritchett esitatavates
ansamblitest (oli kuus) jäi
meelde metallilisest materjalist õhtukleit,
alt glosslõikega, mis aga mõjus
sirge joonega. Ta; türkiis muaree
•taft kokteilkleit oli omapäraselt ait
kroogitud ja rüüsid kleidi ülemisel
äärel, samuti õlasallil ning sobivalt
samavärvi pärlikee juustes. Astm
Rein sai palju aplausi. Ta esines
seitsme hea tualetiga. Sportlik halld-ruuduline
seelik pärlhalli jakigamõjus
viimistletult koos punase Mibaira,
sallija kinnastega.
Tänavusel moe" demonstreerimisel
puudusid puhtsportlikud moed (esi'-
nes vaid kolm üle lava jooksjat),
seega ka ,;monokmid" — ilma rinm-osata
supelitrikoo. Astra on keskealine,
aga kui harmooniliselt talle sobi®
kirsipunane siidzhorzhett metalliÜs^
rikkaliku tikandiga kleit, mille materjal
oli Cüracaost. Ta kaheosalise
musta kokteilansambli seelik oli seo-tav,
n.n. ümbermähitav.
Tiiu Roiseri pesusametist punane
seelik ja peenvillane pluus, e^t voltidega
oli „Fitting Room" ateljeest.
Sügavalt soe. tweed talvemanitel sobiva
kübaraga. Tiiu süras. oma nooruses
roosamustrilise shifoon õhtukleidis,
^mille 0li valmistanud mu endine
õpilane Tallinnast Tiiu ema
Koidula Roiser.: Linda Saamüt oli
elegantne valges klassilises kostüümis
koos mustade lisanditega. Linda
säras naiselikkusest südshifoonist
luksuslikult kutdpaelaga diagonaalselt
kaunistatud õhtukleidis, mille
varrukad olid väldsõmbkisest kroogitud.
Kleit oM ta oma looming.
Beesh udusulgedest ansambel oli
„Fitting Rcbmist". Sinisepõhjalise
nägusa päevaklddi vapkul, mülel
olid puhv-^arrukad ja punase süd-paelaga
kaunistatud oli Linda unustanud
oma ea.
Veteran Marta Tiidot (esines kol^
me professionaalselt hea tualetiga)
austati eraldi ja öeldi, ei kuigi' öm
suur tööpuudus, on tema töö 'kmd-lustatud
järgmiseks 15 aastaks. SM-viä
Trei rüetus oli peamiselt
Femnüst", täissiid ja ^isvillasesä
materjalist. Eriti sobiv oli mustasit
zhorzhetist õhtüpüksid ja „tuxedo"
pluus. Ka Ellen Valteri riiaus
LÕUNA-FLORIDÄ
TEATED
Fort Lauderdales asuiva L-Florida
Eestlaste Koondise juhatus avaldab .
Floridat külastajate huvides alljärgneva
ürituste kava: '
14. nov.—- LFJEiC. peakoosolek
441 teel asuva kiriku kõrvalruumis.
Algus kell 2 p.l.
21. nov. — Jumalateenistus E.
Oakland Park B M . asuvas kirikus.
T^-enib õp. Suurkivi. Algus' kell 3 p.l.
27. riov.—L.F.E. Koondise hooaja
avairidu. See toimub Ukraina klubi
ruumides. Hollywoodi®. Algu® kell 4 '
P.L . «
5. dets.—• Jumalateenistus 441 teel
asuvas kirikus. Teenib õp. Rüdmik.
Algus kell 2 p.l.
. 18. dets. L.F.E. Koondise jõuluõhtu
441 teel asuva kiriku kõrvalruumis.
Algus kell 4 p.l.
24. dets. ~ I Jumalateenistus E.
Oakland Park Blvd. asuvas kirikus. •
Teenib õp. Lind. Algus kelf 3 pJ.
2. jaan. -^^--JiMikateenistus E.
Oakland Park Blvd. asuvas kirikus.
Teenib õp. Lind Algus kell 3 p.l.
i.F.E. Koondise korraldusel toimub
seekord E.V. aastapäeva ajctus
ja järgnev pidu pühapäeval, 27. veebruaril
alguseg^ kell 4 p.l. Nagu möödunud
aastapäevaks nii on ka ^Ueks
puhuks varutiid esinduslikud «Moose
Lodge" avarad ruumid mis asuvad
Fort Lauderdales, 1201 NE 7-th
Av.
Aktuse kõne on 'konsul dr. Aarand
Roosilt, muusikalisi maiuspalu oo
pr. Maaja Duesberg-Roosilt.
„La Femmist" või oma töö. Esinemi-ns
silmapaistvalt meeldiv ja naem-tus
sai publiku vastunaeratuse.
Lõpuks Helju Salumets tänas koi"
Mv Tänuks ulatiti igale punane roo<&
— dekoraator Artur Mihkelsoole,
abistajaie Helgi Sooarule, Georg H-tlile
ja uue trq)i tegijale hr. Mükk'-
ule. Publik aplodeeris suure rahuldustundega
kõigile asjaosalistele.
EHA TÄRMET TOÖMBER |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-11-05
