Meie Elu = Our life, May 16, 1985

              m
• jr
THURSDAY, MAY 16
Published by Estonian Publishing Cc. Toronto Ltd., Estonian
House^,958 Broadview Ave;,iToronto, Ont. Canada,
tel. |66-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milfordi N.I.,USA.
I Tel. (201) 262-^77i.
' „Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus
^ : AsutA. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus JB talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
' 5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. k l ^ hm.-4 p^l*
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.!^0. USA-sse (US$) 1. a. $44.00, 6 k. $25.00, 3 k. §17.00..
Ül^meremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadasf 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa U 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
' 1 Üksiknumber- . • '
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel|5.50,
\ \ tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
„Meie Elu" inr. 20 (1837) 1985
e otsimine
Ameerika Ühendriiges
" - 1 1 Seaduslik tagapõhi
Kõigepealt tuleb tähendada, et - valitsuse sõjajõudude poolt, (C) iga
Karu läheb vodka l õ k s u . ..
alkoholitarvitajad).
ti N. Liidu täiskasvanuist on
hüüdnimesid nagu „sõjakurjategi-ja"
jne. tuleb võtta pigemini kui
propagandalisi lööklauseid, kuna
kõik^mida selle alla paigutada võib
ja mille all kord Nünbergis kohut
mõisteti, ei ole mitte kaetud rah­vusvahelise
sõjasüütegude nomen­klatuuriga,
^riti kuna see ajaliselt,
oli määritletud juba alates aastaga
1933, mil Hitler tuli Saksamaal või­mule,
aga sõda polnud veel olemas.
Sisuliselt on praegu ikkagi tege­mist
vaid selle osaga, mis puudutab
juudi rahvusest isikute mõrvamisi
hitlerliku Saksamaa administrat­siooni
ja (alates 1939) sõjajõudude
li9WI9!igillllIIII!lllilllllliilllllilllllilllilllllilllilil9lilillllin^
aastat on möödunud sel- sephHocht rõhutas läiieks, et on
lest, kui 35 maad kogunesidHelsin- tarvis tegusid ja mitte sõnu. Nõuko-gis
ja siis lõpuks alla kirjutasid nn. gude Liit lubab oma könstitutsioo-
Helsingi leppele Euroopa julgeole- nis küll kõne- ja pressivaba^dust.
ku ja inimõiguste alal. Nüüd on Kuid seal on külluses näiteid, kus
samad osalised kops Ottawas, et inimesed on vangistatud just neid
jälle kordsell sissevaadet saada õigusi kasutades. Genya Intrator
inimõiguste arengu edus või tagasi- märkis: viimasel viiel aastal on op-minekus.
Varemad sarnased kok- ressioon Nõukogude Liidus suure-kutulekud
ei (^le praktiliselt mingit nenud. Emigratsioon on katkenud,
edu saavutanud. Ka käimasoleva Usuline tagakiusamine toimub,
konverentsi osas ollakse pessimist- Vanglaist kinnipeetud dissidente
likud. I ^ jälitatakse pidevalt. Rahvaste õigu-
Võib-olla on nüüd õige aeg küsi- sed ja kultuurid leiavad mahasuru-da,
kas on üldse lootust, et Helsingi mist.
leppe osalised kunagi edu saavuta- UÖA vastav komisjon süüdistab:
vad? Võib-olla peaksime koguni dissidentide vastane kampaania on
küsima, kas ei tuleks Helsingi lepe süvenenud. On tihenenud kodani-tühistada
terves omas ulatuses, ke kontroll nende sidepidamisel
sest üks mõttetu lepe teeb rohkem läänfega. On süvenenud ebaametli-kahju
kui kasu, maksab vastuvõt- ku kirjanduse likvideerimine,
vale rahvale palju rahaliselt, rais- Vangidega käitutakse brutaalselt,
kah ekspertide ja bürokraatide töö- 1984.a. sai selliselt surma seitse
tunde ja häirib osalisi rahvaid tar- vangi, keda kinni peeti südametann-
Inetult. nistuse avalduste pärast.
Selle küsimuse on osaliselt Otta- Kuid keegi ei räägi kõige oluli-was
esitanud USA delegaadid: ini- sematest küsimustest, milliste pä-mõiguste
rikkumine Nõukogude rast Helsingi lepe tuleb/likvideeri-
Liidus on nii ulatuslik, et da. Helsingi konverentsist oli kõige
USA küsib endalt, kas jääda osa- enam huvitatud Nõukogude Liit. Ta
liseks Helsingi leppes või sellest taotles omale ,jEuroopa julgeole-välja
astuda? USA esindaja Ric- kut". Ta saavutas selle leppe korras
hard Schifterl märkis: USA on võt- viimase maailmasõja järgsed pu­nud
senini osa, et saavutada tule- "d. Nende hulgas arusaadavalt ka
musi ja tuua paranemist inimeste koi"» Bait» riiki. Siit peale ei räägi
ellu, kes kaniiatavad mimõiguste keegi enam Balti riikidest. Neid
rikkumise all. "ag" poleks kunagi olnudki. Hei-
Mida loodame siis meie sellistest singi leppega saavutas Nõukogude
konverentsidest, sest meie enda Liit omale nagu vaikse sanktsiooni,
rahvas kannatab kõige raskemalt Läänemaade esindajad kirjutasid
Inimõiguste rikkumise all? Meie inimõiguste punktidele. N. Liit
Ikka loodame,et saame oma rahva võtab allkirju totaalse sanktsioo-inimõiguste
küsimust levitada ko- J^»na- Oma allkirjad andsid ka USA
' gunenud delegaatide ja sel puhul president Ford ja Kanada peami-koondunud
pressi hulgas. Ka seda- nister P.E. Trudeau. .
puhku käisid Ottawas EKN esinda- Nõukogude Liit sai aHkirjad,
jad, pääsemata muidugi konverent- kuid tõlgendab lepet oma moodi,
si ruumi kuid, kohates mõningaid Helsingist peale on inimõigused ja
inimesi poliitikute ja pressi hui- nende rakendamine N.Li|dus vil­gast.
Nad loodetavasti said ka levi- mase^sisemine asi.". See dnMosk-tada
oma bülletääne, sest ilma nen- va punkt ja aamen. Teistel ei ole
deta olnuks Ottawa reis mõttetu. §elle kohta midagi ütelda. Nii on
Kuid konverents toimus kinniste Helsingi leppe kõik punktid Mosk-uste
taga ja uksed olid suletud oma- va sisemine asi.
Kanada peaminister Brian
roney rõhutas oma valimiskam-paänis,
et Kanada Progressiivsele
Konservatiivide Partei määrab
vastutusrikastele kohtadele valit-susasutistes,
agentuurides, kroo-mkompaniid,
es Ja hooldusasutus­tes
kõrge kvaliteediga ja vastava
kvalifikatsiooniga mehi ja naisi et­nilistest
rahvusgruppidest, ühisel
alusel teistega. Tegelikkus on kujfl-nenud
teiseks.
Peaminister Mulroney on määra­nud
nendele kohtadele patronaazhi
aluseloma endiseid sõpru ja kaastöö­lisi
nende hüvitamiseks tehtud töö
eest, eriti viimases .valimisvõitluses.
Nelja nädala jooksul peaminister
määras kõrgematele :ametkohtadele
90 isikut. Nendest 24 isikut kõgema-tele
ametkohtadele valitsusasutistes
ja 66 isikut mitmesugustele teistele
vastavatele ametkohtadele, nagu
Petro-Ganada, Senat ja' teised. Koh­tadele
määratuist 23 olid naised, 34
Quebec'i prantslased. Ülejäänud 33
seas oli ainult üks uuskanadalane,
kreeka päritoluga Efstatios Baroo-tas,
kelle peaminister määras senaa­toriks.
Barootas oli tulnud Kanadas­se
20 aastat tagasi ja end siin üles-töötahud
prominentsele kohale; 8
miljoiii uuskanadalase seas Barootas
oli ainukene, keda peaminister vää­ristas
määramisega senaatori koha-
;le.S'.•
NIMISTU SAADETI ;
Peaminister ei võinud teadmatu­ses
olla silmapaistvate kogemustega
ja kõrge kvalifikatsiooniga uuska-nadalaste
suhtes, kelle kohta saatis
nimestiku peaministrile Kanada Et-nokultuurilise
Nõukogu esimees
NavinParekh. Selles nimestikus olid
70 uuskanadalase nimed, kes oma
kõrge kvalifikatsiooni ja kogemuste
poolest on väärilised määramiseks
vastutusrikastele kohtadele valitsus­asutistes
ja mujal,
Peaminister nähtavasti ei mõtel­nud
nendele, kui ta oma valimiskam­paanias
ütles, et temal ei ole ühegi
kohustuse täitmine hädavajalikum ja
ühegi ülesande täitmine rohkem
meelepärane kui kindlustada vähe­musrahvustele
kindel ja väärikas elu
Kanadas.
Kohtadele määramisel ta on eelis­tanud
naisi, määrates neid senaatori­teks
ja teistele vastutusrikastele koh­tadele.
Ta soosis frankofoone, tuues
neid suurel hulgal Ottawasse tööle
valitsusasutistes, kuid Euroopa päri­toluga
uuskaiiadalased ta tähelepa­nu
ei köitnud, kui mittenähtav vä­hemus
anglofoonide seas.
Mainides eriti ,,nähtavaid" rah-vusgruppe,
on võimalik,et peaminis­ter
hakkab lähemas tulevikus kohta­dele
määrama värvilisi uuskanadala-si
ja mitte-eurooplasi. Euroopa pärit­oluga
uuskanadalasi ei panda tähe­le,
kuni nad endid kuuldavaks tee­vad.
Neil tuleb esitada kindel nõue, et
kinni tuleb pidada põhimõttest —
võrdsed võimalused võrdse kvalifi­katsiooni
juures ja samal ajal eelis
nendele, kellel on suuremad koge­mused
ja parem kvalifikatsioon.
VÕRDSED VÕIMALUSED
• Kanada Etnokultuurilise Nõukogu
esimehe Nayin Parekh'i poolt pea­ministrile
esitatud nimestik, millele
peaminister vajalist tähelepanu ei
omistanud, andis põhjust küsimuse
selgitamiseks konservatiivide ja teis-
• te parteide juures, kaasaarvatud mit-mekultuuri
minister Jack Murta.
Need kõik on avaldanud arvamist, et
võrdsed võimalused võrdse kvalifi­katsiooni
juures on õige põhimõte
isikute ametisse värbamisel ja valit­sus
peaks pidama kinni sellest põ­himõttest,
koos nõudega, et kõrgem
kvalifikatsioon ja suuremad koge­mused
annavad eeliseid nende oma­nikele.
T. Str. .
0
jagu aega ka pressi liikmeile. Nii
jätkub saladiplomaatia, kuigi küsi­muses
on inimõigused, mis puudu­tavad
kõiki inimesi. Kuid konve-
Loogiline järeldus: Helsingi kok­kulepet
pole tarvis. See tuleb kus­tutada
rahvusvahelistelt lepetest
koos kõigi Euroopa julgeolekuliste
rents algas skeptiliste tunnetustega, tagatistega. See ei vabasta veel koi
kuigi just inimõiguste küsimuses
on tarvis selgeid ja julgeid seisu­kohti.
Austria parlamendi esindaja Jo-me
Balti riiki. Ometi tunneme end
vabana ebamoraalsest Helsingi
V.
:s)i!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiin
Nii kaua kui valitseb meie kodu­maal
vene kommunistlik vägivalla
okupatsioon—nii kaua kui kestab
eestlaste vabadusvõitluslik tege­vus
— nii kaua ei saa vaba eestlane
osavotta kodumaal toimuvatest
okupatsioonivõimu pidudest, sest
niisugune osavõtt aitab tunnustada
okupatsiooni ning kahjustab eesti
vabadusvõitlust.
Käesoleva aasta suvel Tallinnas
toimuv laulupidu on vene 45-aasta­se
okupatsiooni tähistamiseks^mil-lest
KGB ja VEKŠA soovivad välis­eestlaste
rohkearvulist osavõttu —
aga eestlased võõrsilt ei lähe ega
võta osa Eesti Vabariigi 45. matuse
va peost — meie
Kommuiiistlik blokk
on Saksamaa
äheedamise vastu
Teise maailmasõja lõpu 40. aas­tapäeva
tähistamise! Moskvas oli
Mihhail Gorbatchevil nõupidami­ne
kommunistlike riikide juhtide­ga,
kaasaarvatud Ida-Saksamaa
juht Erich Honeker. Koos viimase­ga
deklareeriti, et Saksamaa ühen­damine
ei ole kommunistlike riiki­de
huvides. Saksamaa peab jääma
tükeldatuks määramata ajaks, just
nii nagu ta on praegu.
oma kodumaale siis^ kui eesti
jälle vaba ja iseseisev.
EESTI RAHVUSLASTE KOGU
Keemiliselt puhta vee eraldamine
roiskvetest ei ole nüüdsaja tehnoloo­giale
mingiks probleemiks.' Eriküsi-mus
on muidugijküivord tasuv see
on majanduslikult. Senini on roisk-vete
kasutamine joogivee allikana
leidnud rakendamist ainult väikses
skaalas ja olukordades, kus tõesti
enam muud lahendust pole,.küludest •
hoolimata. Sellepärast "tekitas see
vastava ala erit^ädlaste-maailmas
elavat täjielepanu, kui tehniliste aja­kirjade''
üheks kc mulisemaks uudi­seks
20 aastat tagasi oli teade, et
Edela-Aafrika pealinn Windhoeck
olevat saamas esimeseks linnaks
maailma sellek osas, kus linna varus­tamiseks
hakatavat kasutama vett,
mis välja yoolab puhastusseadmeist
pärast roiskvee (sewage) tavalist
protsessimist.
Linna olemasolev veevärk, mis
oma vee — kaks miljonit gallonit
päevas — sai puurkaevudest, oli oma
kapatsiteedi piiri saavutanud ja joo­givee
toodangut tuli suurendada tu­leviku
vajadusi arvestades 50% võr­ra.
Eelarve kohaselt oleks see töö
linnale maksma läinud 11/2 miljonit
tolleaegset dollarit, kui olemasolevat
süsteemi uute puurkaevude lisamise
teel suurendada. Roiskveel puhas-
• tussüsteemist läbikäinud vee järel-puhastamise
teel oleks aga veevärgi
kapatsiteedi samavõrdne suurenda­mine
maksma läinud ainult $150.000,
mm
/7F itl EKSLIIBBi
ta
Hondl S5.00 © Postiteel saates
-sse
MÜÜGIL
\" tdifyse^
Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Akuutse kuju võttis jaht arvatavai-le
sõjasüüdlasile, kui vaenulised va­hekorrad
Ameerikal Nõukogude Lii­duga
(kui faktilise informatsiooni al­likaga)
paranesid. Loodi Ameerika
konsulaadid Nõukogude Liitu ja huvi­tatud
rahvusgrupi mõjuvõim kong­ressis
võis end avaldada. Juhtivaks
jõuks oli teatavasti esinduskogu liige
Elizabeth Holzman, kes esitas Immi­gratsiooni
ja kodakondsuse akti
muutmiseks ettepanekuid, mis ka
vastu võeti. See toimus suurema tä­helepanuta
aastal 1978, aga on suu­rima
mõjuga praegustele tähelepa-nuväärseile
sündmustele.
Nimelt on nii, et üldine kriminaal-süütegude
jälitamise kord Ameerika
seaduste järgi ei võimalda kohtu­mõistmist
kuski väljaspool Ameeri­ka
territooriumi toimunud tegudes,
j a selle seaduse muutmise katsed
põrkunuks tugevamale vastupanule.
On seega lihtsam asju ajada admi-nistratiivkohtute
kaudu Immigrat­siooni
ja kodakondsuse akti alusel.
Selle protseduuriga võidakse immig-reerunud
isikult' võtta tema seni
omandanud Ameerika.kodakondsus
ja ta siis maalt välja saata.
Nimetatud akti paragrahvi (See:
212.), mis loetleb isikuid, kes ei või
saada viisat ja sissesõidu luba, lisati
tekst (33), mis ütleb (tõlkes):
,,Ükski võõrmaalane, kes ajava­hemikul,
mis algas 23. märtsil 1933 ja
lõppes 8. mail 1945, ühenduses või
juhenduses: (A) natsivalitsusega
Saksamaal, (B) iga valitsusega igal
alal, mis oli okupeeritud Saksa natsi-alitsusega,
rtiis oli loodud Saksa
natsiValitsuse toetusel või sellega
koostööl, (D) iga valitsusega, mis oli
Saksa natsivalitsuse liitlane — kä-sundas,
õhutas, abistas või teistviisi
osales ükskõik mis isiku tagakiusami­ses
(persecution) rassi, usu, rahvusli­ku
päritolu või poliitilise vaate pä­rast."
Järgmisena lisati paragrahvi (See.
212), mis loetleb küüditatavad võõr-maalased,
restoodud tekst täpselt
,samas sõnastuses. Samuti lisati sea­dusse
(See. 243) klausel, mis — käsi­tades
peaprokuröri (Attorney Gene­ral)
õigust deporteerimist peatada —
keelab selle õiguse kõnesolevate isi­kute
suhtes.
Deporteerimise kohana on ette
nähtud järgnevad võimalused;
(1) maale, kust niisugune võõrmaa­lane
(alien) viimati tuli Ühendriiki­desse;
(2) maale, kus asubvõõrsa-dam,
kus selline võõrmaalane asus
laevale sõiduks Ühendriikidesse või
naabermaale: (3) sünnimaale; (4)
maale, kus asub sünnikoht deportee­rimise
otsuse ajal; (5) igale maale, kus
ta asus enne kui läks maale, kust ta
tuli Ühendriikidesse; (6) maale, mille
suveräänsuse all oli võõrmaalase
sünnikoht tema sünni ajal; (7) kui de­porteerimine
igaühesse eelnevaist
kohtadest või maadest on teostama­tu,
ebasoovitav või võimata, siis igale
rnaale, mis on nõus vastu võima sel­lise
võbrmaalase oma territooriumi­le.
(8 U.S.C. §1253 (a),)
Sellele võib lisada Ühendriikide
välisministeeriumi ühe seaduslike
küsimustega tegeleva ametniku kir­jast,
et kirjeldatud Holtzmani lisan­dite
alusel kohtulikult „Nazi perse-cutoriks"
tunnistatud isikutele fii lu­bata
deporteerimises kergendust,
kuigi nende elu või vabadus võib olla
ohustatud deportcerimiskoha maal
(riigis).
Sellega on silmus lõpulikult kokku
tõmmatud, nagu kõigest eelnevast
järgneb. Täpsuse mõttes võiks-veel
öelda, et kodakondsuse asjus teotsev
administratiivkohus võib küll maini­da
üht-teist oma otsuse põhjendus­tes,
aga otsus ise sisaldab vaid üht —
kodakonsuse äravõtmist, mitte kelle­gi
süüküsimust sõjasüütegudes.
Esto '84 oli meenutus Vabadusfondi sihiks
Vabale Maailmale miljon dollarit
Ontario mitmekultuurialase nõu­andva
kogu (Advisory Council on
Multiculturalism and Citizenship)
väljaande ,,Multiviev^s" märtsi­numbris
ilmus nõukogu liikme Val­ve
Andre kirjutis Ülemaailmsetest
Eesti Päevadest pealkirjastatult,,Es­to
84 Estonian reminder to the free
world". Koos ülevaatega pidustus­test
on antud tagapõhjana lühiüle­vaade
Eesti uuemast ajaloost rõhuga
sündmustel jmis viisid Balti riikidq
okupeerimisele N . Liidu poolt. Valve
Andre tõstab esile eestlaste raugemat
tahet säilitada ja viljeleda oma kul­tuuritraditsioone
Vabas Maailmas ja
õigustatud vabadusnõuet. On märki­misväärne,
et etniliste gruppide kul­tuurielu
kirjeldav informatsioonile^t
on andnud ruumi taolisele tugev, .t
poliitilise ilmega kirjutisele.
President Mitterrand
selgitab
Maailma tööstuslike riikide juhti-|
de konverentsil Bonnis üllatas teisi
riike Prantsuse presidendi põikpäine
jäämine oma eriseisukohtade juurde,
põhjustades sellega konverentsi nur­jumist.
Ajakirjandusele antud interv­juus
president Mitterrand seletas, et
see konverents oli halvasti etteval­mistatud.
Iga osalev maa taotles oma
individuaalseid eesmärkp, jättes kõr­vale
Euroopa ühtsuse. Prantsusmaa
on nõus võtma osa kõne all olnud
kavast, korraldada 1986.a. uus töös­tuslike
riikide konverents, kui see on
paremini ette valmistatud.
Prantsusmaa peamiseks nõudeks
on, et Euroopa põllumajandus oleks
vajaliselt toetatud, et ettevalmistu­sed
oleks tehtud ühise rahareformi
teostamiseks ja parem side loodud
Kolmanda maailma rahvastega.
Prantsusmaa ei ole nõus võtma osa
USA poolt propageeritavast maail­maruumi
relvastamisest, kuna temal
ei ole usku sellesse kavasse. Kui
mõned eraettevõtted soovivad sellele
kaasa aidata allkontraktoritena, siis
see on nende oma asi. Valitsus neid ei
toeta.
NEW YORK - Pärast pikka eel­tööd
loodi Ülemaailmne Eesti Va-hadusfond
kui Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu (ÜEKN) lahutamatu
osa ja kutsuti ametlikult ellu inkor-iporeerimisega
9. novembril 1982.
ÜEKN kinnitati USA-s tulumaksu­vabaks
7. juunil 1983.
Eesti Vabariigi aastapäeval 1984.
aastal kuulutati ÜEKN poolt välja
Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi
Aasta, mis lõppes Vabariigi aasta­päeval
1985. Aasta jooksul laekus
annetuste kaudu US $8,377.39, mis
tõstis Vabadusfondi põhikapitali
US $35,791.82 peale.
Vabadusfondi 1985. aasta põhi­kapitali
kogumise siht on U§
$100,000.00, mida tuleb saavutada
][)äranduste ja annetuste kaudu.
ÜEKN üheks eesmärgiks ja üles­andeks
on ehitada Vabadusfond ja
saavutada miljon-dollariline põhi­kapital.
Päranduste tegemisel palutakse
kontakti võtta oma advokaadiga või
ÜEKN ) Vabadusfondi juriidilise
esindajaga, kelleks on: Casimir
Zacharski, Esq. c/o 0'Connor &
Sweeney, 1513 Fidelity Building,
Baltimore, Maryland 21210, USA.
Vabadusfondile võib annetada
raha või väärtpabereid. TŠekk või
rahakaart kirjutada „Estonian
World Council, Ihc. (Fund)" nimele
ja saata: Estonian World Freedom
Fund, Estonian World Council,
Inc., P.O. Box 23869, Washington,
D.C. 20026-3869, USA.
Väärtpaberite ülekandmiseks
palutakse võtta kontakt Vabadus­fondi
juriidilise esindajaga.
Vabadusfondi põhikapitali inves­teerimisest
saadavat sissetulekut
võib ainult kasutada ÜEKN ja eesti
vabaduse eesmärkide saavutami­seks
ülemaailmselt.
oxcx «ID.
..MEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,.MEIE ELU"
„Meie Elu*
i.
Eesti Sihti
— Eesti
Töö- ja m|
suunas, Ü1
•Eesti Sili
peakoosolq
mail. Eesti
oli 15 liiget
on 134 liigol
maksu tasi]
Kobsölel
mees Hans
tegevust m(|
pidada ühe
ja kingituq
ületanud 1
meid ümhr
litseb veel
Mälestati
vältel surmi
ja annetaja]
Koosolel
haselt osimi
sekretär 11
valiti härral
ARUANDE
Tegevusi
Tähele panil
ESK ajaloJ
lOnri, mil iil
tulekute ia|
mille knsui
si. Raliali.'!
testament i(|
olnud rohk<
ma läbi lahi
rändasid
Springmouj
$40,800. Al
voldik, mllll
Eneri Taul.l
toelusi
noortega tel
ja asutus(^dj
suuremaid
dud ](h
$2000. Peal
suurim toet
fondi ($5noj
netusi 17 ori
$5000 ulatil
fondi, mi
$375,000.
altiKJaan A|
gen Reiali j |
tamendid, i |
tõusta $:IOB|
Rahalisel
kur Henn
aruanne
$160,939.Orj
hastulu oli
oli tasakaal
ROHKESTI
Aruannej
kelt, mis a
seks süüdifj
sed ei pu\iq
A, Sepit
mees Lup))!
et Haavani
• koojl' kuuli
aruanded ||
aga olla viij
tootmiskuli
Siin ei ole
de eest on
anne nõuai
likull on nä|
kulud, asj
palgad, pall
relsetud jne
line. Seeei;]
dagi. Siin
müügist 7iY
Võib motol
kuid mingit!
olnud iga k|
kord selget^
Haavaniit
kapitalile si
lele mehelfti
seb praegu
peab aru d
kes seda o|
anded minj
Lupp:
vastu võtta
ESK, kui M
se tegevue(
das saame fj
See äri on a