Meie Elu = Our life, June 20, 1985

              , 20. f, JUNE 20 „MQ|e Elu" nir. 25 (1842) 1986
oma EDoez
" — Estonian
Püblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd:, Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R8
468-0951 • -
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr.i N^w Milford, NJMUSAO
I Tel (201) 262^771;
1' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
AsutA.Weileri algatusel 1950.
..Meie Elu" toimetus, ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljäp. kl. 9hm.--8 õ.Vlaup. kl/$tim.-4 p-l*
„MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. $22.00.
3k. ^15.50. USA-sse (USS) 1. a.|44.00,6 k. $25.00, 3 k. S17.00.
Ülemeremaadesse - 1 a. ?48.00, 6 k. $26.00, 3 k. ^19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. ^28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse:.l a. $30.80^6 k. $15.40. Õhupostilisa
' .[ ülemeremaadesse: l„a.j58.00, 6 k. $29.00.
• ' Üksiknumber—750;
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel 15.50,
, - tekstis Š5.00, kuulutuste küljel S4.75.
„Foretgn Affairs", 4 korda aastas
ilmuv mõjukas Ameerika ajakiri
toob huvitava uurimuse Ameerika
rahva suhtumise kohta Nõukogude
Liitu. Artikli autoriteks on tuntud
rahva meeleolu uurimise eritead­lased
David Jankelovich ja John
Doble. Uurimus näitab, et Ameeri­ka
riumi.
ei impee»
Juba 1980.a. 67% Ameerika rah­vast
pooldas vaatekohta, et ..Nõu­kogude
Liit kasutas detente'i (sõbra­liku
läbisaamise poliitikat) oma sõja­jõudude
ülesehitamiseks.-meelitades
meid- eksliku julgeolekii tundesse.".
Ameeriklased arvavad, et Nõuko­gude
Liit on agressiivne riik sõja­liselt
ja ideoloogiliselt, surudes läbi
iga omakasulist võimalust,püüab pi-vält
devalt üles leida Ameerika nõrku
kohti, tõlgendab iga Ameerika sõbra­likkuse
ja leplikkuse avaldust kui
Ameerika nõrkust, ei pea oma luba­dusi,
petab lepingute täitmise alal ja
läbirääkimistel surub läbi oma seisu­kohad
olles järeleandmatu.
Alljärgnevalt on esitatud mõnin­gad
vaatekohad, mille suhtes rahva
meeleolu uurimise eriteadlased palu­sid
intervjueeritavaid teatada, kas
nad nõustuvad, või ei nõustu.
nõustujad eitajad
OVER 50 YEARS OF GM SALES ANP SERVICE
ÖGAN PAUL junus
Müük ja rentimine
Äris 291.5054
Chev OIds Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
muresid kodumaal
Kodumaal kolhooside asutamise majandi keskmine toodang, ja ligi
ja sovhooside laiendamise ajal oli 1000 kg väiksem lähedal paikneva
loomapidamise ümberkorraldami- 200-pealise farmi keskmisest too-
§el suurimaks ülesandeks üliislau- dangust. Karuselllüpsiplatsil töötav
tade muretsemine, See võttis aega lüpsja näeb lehmast ainult udarat,
aastaid! Kui pikapeale saadi luba- ega jää tal aega „loomale otsa vaada-
See on ilus jutt sellest sõnajala-õiest.
Nimelt, et sõnajalg õitseb aas­tas
ainult ükskord ja see on jaaniööl.
Kes leiab sellel ööl sõnajalaõie, sel­lele
saab osaks suur õnn.
Lembit ei leidnud sõnajalaõit Paa-la
jõekaldal. 1343 aasta vabadusvõit­lejad'
ei leidnud \ sõnajalaõit. Kuid
aastal 1919 jaaniööl leidis Eesti ar­mee
sõnajalaõie Võnnu väljadelt ja
Düüna jõe kallastelt. Seesõnajalaois
tõi edu ja onne Eesti sangarlikule
armeele ja tervele Eesti rahvale.
Need Vabadussõja sangarid vabas­tasid
oma kodumaa kommunistide
hordidest ja sbagiahnetest saksa
avantüristidest.
Nagu ainuke sõjavang saksa Lan­desveeri
armeest, keda s/l Lembitu
dessantmeeskond Düitna jõe kaldalt
laevale tõid ja kellel oli kuüsteist-kümmend
haava/mida ta sai laeva
kahurimürsust. rääkis, oli ta vaba­tahtlik
sõdur saksa armees Ja tulnud
sõdima sellepärast, et temale ja kõi­gile
armeel vabatahtlikele olla luba­tud
peale Eesti vallutamist anda
mõisaid ja soodsaid teenistuskohti.
Niisiis sai^a jutt, mida piiskop A l ­bert
rääkis oma ristirüütlitele, kui ta
saatis neid niõõga ja ristiga Maarja­maad
vallutama. Umbes samasugu­ne
oli ka Trotski jutt oma hordidele,
kui ta saatis neid komissaride kuu-
Hpildujate torude ees üle Narva jõe.
et vallutada Eestit suure jagamata
Venemaa võimu alla. ülemaailmalise
revolutsiooni proletaarlaste võimu,
samuti oma juhtide võimu suurenda­miseks,
j
Samasuguse jutuga ja heas lootu­ses
asus ka Eesti armee oma kodu-maadkaitsma.
et päästa Eestit sellest
lubatud proletaarlaste diktatuurist ja
selle lubatudiparadiisist.
Kõik need lubadused, nii proleta­riaadi
diktatuuri paradiisist kui ka
mõisate jagamisest saksa armee va­batahtlikele,
muutusid tühisteks
Eesti armeel^ lubatud vabaduse ja
oma isikliku maasaämise lubaduste­ga,
sest seda lubadust andis oma
päevast sai Võidupüha, algas Eesti
rahvale õnnelik aeg. Rahvas omal
vabal kodumaal töötas hoolega.
Tung hariduse järele haaras noori.
Selle tagajärjel tõusis rahva kultuuri­line
tase ja andis ihitmeid rahvusva-heliseh
tuntud teadlasi. Maareformi
seadusega täitis valitsus oma luba­duse
ja iga põlluharija sai omale
pärisomandiks normaalsuumses talu.
Esimeses järjekorras muidugi mehed,
kes peale võiduka sõja tülid koju.
Seega täitus rahva aastasadu kest­nud
soov. Kerkisid nägusad uued
talud. Põllumajandussaaduse olid
rikkalikud, ja neist jätkus oma rahva
Seitsmekümnendate aastate jooksul, kui meie püüdsime
parandada suhteid Nõukogude Liiduga, viimane salaja
ehitas üles oma sõjalised jõud..
Nõukogude Liit pidevalt uurib meid, püüdes leida meie
nõrkusi. Kui nad leiavad neid. nad kasutavad kiiresti neid
p ra . . . . . . . . > . > . . . . . I ,
Nõukogude Liit peab meie sõbralikkuse avaldusi meie
nõrkuse tunnuseks — — • • • — ..
Nõukogude Liit kasutas detente'i kuijuhust ehitada üles oma
sõjalised jõud, meelitades meid ekslikku julgeoleku tundes­se...
. . . . . ' . —
Kui meie oleme nõrgad, siis parajal silmapilgul Nõukogude
Liit ründab meid ja meie liitlasi Euroopas ja Jaapanis . . .
Nõukogude Liit arvestab ainult sõjalise jõuga . . . . . . . . ..
Nõukogud petavüd, valetavad, varastavad ja teevad üks­kõik
mida, et soodustada kommunismi — . . . . . — . ..
Nõukogude Liit on petnud meid peagu iga lepinguga ja
kokkuleppega, millele nad iganes on alla kirjulanud —
40 aastat tagasi sakslased tungisid Nõukogude Liitu ja
tapsid miljoneid Vene kodanikke. On täiesti arusaadavad,
miks nad on vastu, et meie seame üles Saksa pinnale
tuumarelvad —
Ameerika tihti süüdistab Nõukogude Liitu raskuste pärast
teistes maades, mis tegelikult on põhjustatud vaesuse, nälja
ja poliitilise korruptsiooni poolt.......
90
73
67
65
61
61
23-
27
28
24
sid ja materjalisid lautade ehita­miseks,
siis endiste riigimõisate
ehitusplaanisid ei peetud sobivaks,
uue ühiskonna tootmisvaimulä
vastavaks. Senised kuni sajaleh-maliste
lautade kavandid arvati lii­ga
väikesed olevat nüüd kokkulii­detud
majandites kasutamiseks.
Tootmisüksust suurmajandites
(kolhoosides ja sovhoosides), kus
ühes kohas on vähemalt 400 lehma,
nimetatakse lüpsikarja suurfarmiks
(kompleksiks). See koosneb lautadest,
silohoidlatest, küünidest ning kana-
- Hsatsiooni. vesivarustuse, elektri­võrgu
ja õueala seadetest. Isegi f armi-töötajatele
elamute ehitamine on sa­gedasti
vajalik. Ühel suurmäjandil
võib olla mitu suurfarmi ehk looma­kasvatuse
osakonda. Esimesed suur-l
farmid läksid käiku 1968. aastal, Tar­tu
sovhoosi Rahingu ja Saku s. Loku­ta
farmid.
ta, ega loornaga kõnelda."
Veel näiteks: Rapla rf. kolme pari­ma
üle 400 lehmaga piimafarmi
keskmine toodang lehmalt oli 1983.a.
4012 kg. alla 400 lehmaga kolme
parima farmi toodang aga 5020 kg.
Kõige rohkem piima lupsti keskmi­selt
lehma kohta ,,Tasuja" 95 lehma­ga
Naistevalla farmis, s.o. 6251 kg.
Siin ilmneb teravalt suurfarmide too­dangu
mahajäämine võrreldes väik­semate
karjadega.
KONTSENTREERIMINE
SOODUSTAB HAIGUSI
Suurfarmide algusaastail väideti,
et nende rajamine kergendab nak­kushaiguste
tõrjet, võimaldades ka-,
sutada spetsiaalalata loomaarstide
abi. Loomade hulgane kontsentreeri­tus
aga soodustas mitmesuguste hai­guste
levikut. Praegu ei ole ilmselt
35
26
, . Aatomsõja kardetavuse suhtes on töötavad, esitas 1984.a. intervjueeri-tarbeks
ja ka ekspordiks.•Koplipoi- . Ameerika rahva arvamine muutu- tavatele' seisukoha võtmiseks järg- Tl^^\Z^nA^hnvVS^^^
sid, kes lahkusid^ S^Z^tShS^l^S"
sid vabatahthkuh rmdele, said rngi • l i k ^ ^ . k g . 1955.,. Gallupi asutus lei- sõjas ei saa olla ühtegi võitjat. Amee- Nende sõn^^^^^^^
dis, et ainult 27% ameeriklastest ar- rika Ühendriigid ja Nõukogude Liit
vas, et kui tuleb täielik aatomsõda, mõlemad saaksid täielikult hävita-siis
kogu inimkon hävib. See uuri- tud." 89% nõustus selle vaatekoha-misasutüs,
kus Jankelovich ja Doble ga. . LT.
ükski suurfarm viirushaigustest va-
Viiekümnendatel aastatel plaanil- ba. Intensiivsed tootmisülesanded ei
seti lautasid kuni paarisaja loomale;
kuuekümnendatatel aastatel tööjõu
vähesuse>tõttu tõsteti tööde mehhani­seerimine
esiplaanile. Hakati plaa­nitsema
500—700-lehmalisi suurfar-misid,
julgemad mehhanisaatorid ei
kartnud 1500-lehmalisi komplekse.
kulul õppida kuni kõrgema kooli
lõpetamiseni. Soodsa pikaajalise lae­nuga
ehitati tödstüsi ja laevandust,,
nii et eesti lipu all sõitvaid laevu nähti
üle seitsme mere. Rahakurss oli sta­biilne
ja eesti krooni ^eeti rahvus­vaheliselt
paremaks vääringuks.
Riigi välispoliitika oli leidnud rah-vusvaheHselt
väärikat tunnustust. Sa­muti
oli ka riigi sisepoliitiline olukord
stabiiln^' mis oli rajatud vabal
demokraatlikul alusel. Riigi majan­duslik
tase. oli tõusuteel. Ei olnud
töötatöõlisi ega majandust ruineeri­vaid
streike.
Aga nagu tarksõna ütleb.et rõõm ja
kurbtus või õnn ja õnnetus on kaksik­vennad,
rahva õnnest oli ainult üks
samm traagiHse lõpuni.
•Juba terve inimiga on sellest möö­dunud,
kui õnnetus tabas meie kodu­maad.
Võidupüha sangaridon lahku­nud
igavesele puhkusele. Neile ei
antud isegi võimalust nautida teeni­tud
vanaduspuhkust, vaid maad val­lutanud
diktaatorid lasid neid mõr­vata
või hukkuda sunnitöölaagrites.
See võimu haaranud proletariaat,
kes pidi elama lubatud rikast ja õnne­likku
elu, ei ole senini veel saanud
omale korralikku riietust ega toitu.
Lisaks seaduslikule maksuva- trustkompaniidega. et. võidelda koos
Siendile (raha) tulid ca 14 aastat pettuste vastu ja maksutähtaja möö-tagasi
käibele samaks otstarbeks dumisel osa saada 18—20% intressist,
ka krediitkaardid. Avalikkus tervi- Knight-Ridder'i andmetel kõik
tas ärimehi ja pankureid geniaalse krediitkaartide valmistajad, ärime-leiutise
puhul ja lootis, et need on hed ja rahaasutised on asutandka
mitmeti paremad rahast ostude ja vastava ühingu pettuste selgitami-teenuste
tasumisel — üksainus seks (lACCI). mille esimees Russ
kaart paksu rahakoti asemel! ~ Meltser hiljuti öelnud Los Angeles'
Kuid mitmed majandusteadlased is, et petiste poolt tekitatud kahju-ei
jagand seda vaimustust ja nime- detasumisest ei pääsevat ka kaardi-tasid
leiutist kasuahneks fantaa- hoidjad, kuna pettus seaduse järgi
siaks. eeldavat ka tarbija vastutust.
PETTUSE VIISE
Viimasel ajal kaotatud, varastatud
või röövitud juhud on tunduvalt vä-
Krediitkaartide käigustamisidee
pole uus. Üldjoontes see sarnaneb
Nii olid need õnneliku elu lubadused vekslikäibega. kuid suuresti lihtsus-samasugused
valed nagu kõik valed, tatud toimega. Krediitkaart jääb , J 1 . j n ^ x •
rahvale Vaba Eesti asutav kogu. See. millede peal see lubatud õnnelik kestvah selle omaniku või hoidja ^enud Jcuid selle eest^^^^^^^^
oh Eesti armee ja rahva soov, millest proletariaadi diktatuur oh rajatud, kätte ja võlausaldajale loovutatakse ! ! ? ! ! ? ; ! ? ! ! ° ' ' " '^
Vale^ pettus, mõryad ja sunnitöö on vaid kaardihoidja nimi, kaardi num-selle
diktatuuri alus. See alus on aga ber ja rahaasutise nimi, kus kaar-kõikuv
ja kord see variseb^kuid enne dihoidja sularaha arve.
lõppu võib ta veel palju õnnetusi ja Kuni 1973.a. esines krediitkaarti-pahandusi
teha. de kasutamisel pettusi ainult kaota-oli
unistajtud üle seitsmesaja aasta.
See.tahe öma kodu ja oma maa järele
oligi põhjuseks, et Eesti armee suutis
saavutada uskumata võidu.
See jaaniöö sõnajalaõis tõi ka
tõelikult onne ja ilus muinasjutt muu­tus
tõeks. Sellest päevast,kui jaani- A. VARES
Pühendatud Balti märtritele Eestist. Lätist ja Leedust, kes 14.
1941 küüditati oma kodudest Siberi tühimaadele.
3ifl941.
Latvia, Lithuania, Estonia over^un!
Prodding whips and guns herd Baltics Brave
To cattle-cars and cold, Siberian graves.
0 Baltic Martyrs, You who gave yourLife,
Forgive me for a world that breeds such strifeo
Forgive me that I turned my back while You
Breathed forth the last, faint flickerings of Li!©.
Yet know the "Gall of Freedom" that you.gave
Waa buried notin some Siberian grave.
lt burns within the hearts of men who yearn
To carry "Freedom'sTorch" each in his turn.
So "Rest in Peace" dear, Baltic Martyr'8, braveo
The place you He is not some cold, damp grav©,
It 18 a Martyr'8 Shrine.
Sweet, hallowed ground,
Where bow low isi
And Iov@ profoundo
fULIE ECKERT-MACLEAM
Sudbury, Ont.
tud, varastatud või röövitud kaarti­dega.
Siis aga ilmusid neile lisaks
võltsitud kaardid, et rahvast petta
massiliselt, millisele.hädaohule pole
seni suudetud panna piiri USA-s ega
ka Kanadas..
-KAHIUDE SUURUS
Knight-Ridder'i pressiandmetel
pettused krediitkaartidega aina suu­renevad
ja kaardi omanik pole enam
võlasumma suuruse otsustaja, nagu
arvati algul. Vale ja võltsitud kaarti­dega
opereerimiseks on USA-s ku­jundatud
isegi vastav ettevõte, laial­daselt
organiseeritud tegelasvõrgu-ga.
mida kutsutakse „valgekraeliste
maffia."
Kongressi . juriidilise komitee
aruande järgi on USA-s viimase 3 a.
vältel tekitatud krediitkaartidega ra-haasutistele
kahju üle 100 miljoni
dollari, mis juba 1973 kuni 1982 tõus­nud
see 15-kordseks. Vastavalt
Ontario valitsuse uurimusele ulata­sid
nende kahjud üle |16 miljoni (Ka­nada)
ja seda ainult 1978-st kuni
1982.a-ni.
Krediitkaartide ettevõtetest on
suuremad: Visa, Master-Gard ja
American Express; ainult Master­Card
on teatanud, et ta liikmete
(kaardihoidjad) kahju ä. 1982 kohta
on ^45,6 miljoni (USA). Selle tõttu
kaartidega, kus suuremates keskus­tes
isegi vastav„mustturg" nendega
hangeldamiseks. Ühel juhul ameti­võimud
leidnud isegi magnetilise
lindi (tape), mille abil võidud valmis­tada
100 luhat krediitkaarti. Petiste
ring pidi kasutama hästiõlitatud ja
usaldustvõitvaid võtteid, et saada
teada õige kaardihoidja nime. kaardi
numbri ja selle kestvusaja. Selleks
pakutakse valitud ohvrile telefonis
mitmesuguseid õngeyõtvaid võima­lusi,
nagu häid ja odavaid tv-aparaa-te.
praeahje. riideesemeid, raama-tuid,
vitamiine jne. Siis ka alandatud
hindadega igasuguseid sõite teatega,
et teie olete selekteerimisel võitnud
selle sõidu täiesti tasuta jne.
UUS SEADUS.
Juriidilise komitee uurimusaruen-de
kohaseh USA kongress võttis
vastu seaduse krediitkaartide ja,
arvutitega opereerijate võltsi­jate
ja petiste karistamiseks (Coun-terfeit
Access Device and Computer
POOL KARJAST SUURFARMIDES
1984.a. novembri andmetel, umbes
pool eesti lüpsikarjast peetakse nüüd
suurfarmides, kus toodetakse ligi
50% piimast. Uuel tootmisviisil aga
hakkavad ilmnema mõned tõsiselt
halvad küljed, mida asjaosalised loo­makasvatajad
peavad kaaluma meh­haniseerimise
edu vastu.
Suurtes kompleksides oli Looma­kasvatusinstituudi
andmetel 1981.a.
lehma keskmine aastatoodang 3410
kg piima, kümnes parimas farmis
4825 kg piima. 2Q halvimas farmis
ainult 2433 kg. Siin esinevad suured
vahed toodangus, mille põhjusi ta­hetakse
uurida ja seletada.
Toodangut pidurdab asjaolu.et
suurele loomakarjale ei jätku farmi-lähedastest
rohumaadest. On tehtud
kindlaks, et loomade ajamine kauge­male
kui 0.5 km põhjustab kuni 10%-
lise piimatoodangu languse. Suure
loomade arvu puhul jääb osa kopli
rohust kasutamata,see tallatakse ära.
Vihmasel ajal sügavalt poriseks tal­latud
teedel tekivad raskesti ravita­vad
sõravigastused. Osa lehmi tuleb
pidada laudas aasta ringi.
Töbjõu kokkuhoiuks moodustati
suuri lüpsigruppe. ühe lüpsja hoolda­da
anti 70—80 lehma, lüps tehakse
veel kuidagi ära» aga sündjnud vasi­kas
jäetakse hooletusse. Ternepii-mast
ja seal leiduvatest kaitsekeha-dest
ilmajäänud vasikas haigestub
kergesti. Kokkuhoidmine vasikate
söötmise arvel maksab ennast hiljem
valusasti kätte.
Suurfarmi aastane piimatoodang
lehma.kohta Rapla rajoonis, kus ka­sutusel
esimene 600 lehma mahutav
karusell-lüpsiplats (Eestis praegu 2
seadet), on 500 kg väiksem kui sama
võimalda infektsiooniahela katkes­tamist
meetodil ..kõik korraga sisse,
kõik korraga välja", kus vajaduse
korral tuleks loomade hoonestik ja
varustus desinfitseerida totaalselt,
või halvemal juhul suured loomade
grupid hä vitada.
Tööstusliku loomakasvatuse ja
looduskaitse vahel on trkkinud vas­tuolu.
Suurfarmid on laialdase reos­tuse
allikateks, eeskätt silo- ja sõnni- •
kühoidlad, virtsakaevud jm. Suurte
seakasvatuskompleksidega piirneva­tel
aladel on ^ reostamine ületanud
igasugused vastuvõetavad normid,
mille puhul tekib triitide ja nitraa-tidega
mürgistuse oht. Haigestumine
ähvardab loomi ja ka inimesi.
Et leida lahendust suurfarmides
noorloomade üleskasvatamise prob­leemidele
ja parandada olukorda,
korraldati möödunud sügisel Tartus
loomakasvatusinstituudi kaastege­vusel
nõupidamine koos Moskva
esinda atega ja akadeemikutega. Ins­tituudi
dir. E. Valdmann nentis, et
elujõuetute vasikate sündimise ja esi­mestel
elupäevadel haigestumise
üheks põhjuseks on tiinetele lehma­dele
antav halb sööt, millest tekkivad'
ainevahetushäired ja maksakahjus-'
tused nii lehmadel kui vasikatel.
Praegu on vasikate kaod surnult
sünni, hukkumise ja hädatapmise tõt­tu
mõnedes suurfarmides lubamatult
rohked. Suurt toodangut võidakse
loota ainult lehmadeh, kes ei ole vasi-kaeas
põdenud, ja edasised pidamis-tingimused
tagavad looma hea tervi­se.
I
A . l .
T ~ — = —
LUGEJA KIRJUTAB
ID3I
Fraud and Abuse Act of 1984), mille
president Reagan kehtestas 12.
oktoobril m.a. See on esimeseks lii-duseaduseks
kõnesolevate kuritegi-jate
karistamiseks. Karistusnormiks
ön kuni 15.a. vangistust ja 50.000
dollarit rahatrahvi ioi kahekordne
petteväärtus, Kanadas puudub selli­ne
.seadus, kuid võib loota, et vas­tavad
võimud ka siin midagi selletao­list
plaanivad.
A.M.
Gvatif d EESTI ULUÄm
kõik kredntkaartide kompaniid oma-
S^^^Sp^SP^^S^^^^^^^^ vahel seotud ärimeeste, pankade ja
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine ! LTD
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R_2S;9
Omanik UNDA SEPF
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Senaator Barootes ei
ole uuskanadalane
..Meie Elu" 16. mai numbris, lehe­külg
2 on artikkel: ..Kunas saame
üheõiguslikeks?". Selles artiklis on
öeldud, et peaminister määras senaa­toriks
uuskanadalase Efstathios Ba-rootes'e,
kes oli tulnud Kanadasse 10
aastat tagasi.
Kust kohalt te võtate sellised vale­andmed?
Senaator Efstathios Baroo­tes
on sündinud Saskatooni linnas,
Saskatchewani provintsis. Ja on ela­nud
kogu oma eluaja Kanadas, välja­arvatud
3 aastat, kui ta teenis Kanada
sõjaväes arstina.
Mina tundsin dr. Barootes'i, kes
nüüd on senaator, 26 aastat tagasi.
23 aastat tagasi, kui Saskatchewa­ni
valitsus katsus sisse seada „me-dieare",
siis praegune senaator Ba­rootes
oli üks aktiivsemaid „medi-care"
vastaseid. Üldse on senaator
Barootes väga tuntud mees Saskat-chewanis.
A. RITSON