Meie Elu = Our life, April 8, 1982

              MlSLJfAPÄEVÄL,' APRtLLiL - TMÜMJAt AMSL & ,JMeie Elu" nr. 14 (1675) 1981,
Published by Estonian Publishing Co. Tor mto Ltd., Esto­nian
House, 95S Broadview Ave., Toront(), Ont. Canada.
M4K 2R6 — Tel, 466^^51
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhraann Dr., New Milford, NJ.,
USA. Tel. (201) 262^773.
.,MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut, A. Weileri algatusellQSa.
„Meie Elu" toimetils ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto,. Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466^951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal töc^., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l
^ „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. |34.00,.6 k.
^ 118.00, 3 k. 113.00; USA-sse - 1 a. 137.00, 6 k. |20.00,3 k.
$14.00; Ülemeremaadesse; 1 a. $42.00, 6 k. $21,00, 3 k.
$14.00. Kiripostmsa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Ki­ri-
ja õhupostilib USA-sse: 1 a. $26.00, ;6 k. $13.00. Cfcu-
.postilisa ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o
Üksiknumber—.65^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
1.50, kuulutuste küljel $4.25.
LÕPU ALGUS N. UIDUS?
"mis, miUal see neljas p&tta kukub. RiiumimeUon.
AHUUIKUMINE TÄKISTAi
esniniiininiiiimniinRisnnfQsiM^
PÄRAST BRESHNEY!
imm toimus Lääne-I^ksa-maal
äge rahuliikumise kampaania.
Müüd on see otsaga jõudnud AmeC'
rikasse^ Sel korral ei ole rahuliiku­mise
ja rahumarssimiste taga mitte
radikaalsed üliõpilased, vald halb on
asjaolu^ et seekordset rahukampaa-niat
kannavad kf^iIHklassi rin^on-nad.
Kuid peamiselt usumehed ees­otsas
katoliku piiskoppide ja preest*
Eesti ekskursandid Nõuko^de LIL dega", milliste all oli möeMud
tu, jõudnult Mpksvasse, ootasid uuendatud sidemed Jaapani, Euroo-järgmist
transporti lõunapoolej Ae- paja USA-ga
ga olles näidati neile Moskva kai- Hihia rahvas on umbusklik räh- Repg-nK adnünistrat-mistut,
kus leidus ka kivi Nikita vas. Tema kommunistlik ideoloogia f/2%!ot,l S^^^^ Krushtshevüe. t)ks ektosant d^t on erhiev ^osk^^ (>mast 1^^^
hdtis oma lillekhnbu NMa haüaie,^^^^^^^^^^^^
sest närbmmk õisi Tallimiast talitol- on va^^^^^ Moskvaga. Kuid Hihia S^^l^^i!!^
ei Usalda USA^d. Probleemiks on
USA vahekord Taiwaiiiga, mis on
küll ametlikult lõppenud, kuid ma­janduslikult
kesiab. Taiwanile teh­tud
relvalubadused oii vastuoksa
nud mujale heita.
Kes lieidab närbunud lilled Leonid
Bi^hnevile? Vastus polegi mam
oluline; Peams teadma, et Le<Miidi
kadudes ei muutu N. Liidus midagi.
Liit ori Jõudnud oma ideo^ Pekingi püüdksteleüto^ Tai-sdekuimuiatsioonileonw
haritlaste w^^^
produktsioon tõttu ja ükskõik, kes
teniale järgneb, ei mängi muud kui
..arugu^osa.v;'-:. ,/;"/;^
Seega bn vaatlused Breshneviideb-ioogiast
tättapäevaks külladased ja
siitpeale lähevad arengud edasi, ^äs
Leonid on haige või koguni surnud,
ei mängi mirigit osa. Siiski! Öresh-ney
viibis Tashkendis, väga lähedal
Hiina piirile. Just siit ta paiskas Pe-
Mrigile oma pakkumise vahekordade
uuendamiseks. Seda muidugi seniste
vahekordade parähdamiseks. See oh
Nildta^krushtshev,k^ lõpetas Hiina
vahekorrad ja kutMis oiiia dipilo»
maadid koju Pektiigist. Seega on M-Mtale
jäetud lillekimp kaliništa^
kõrvale tõstetud ja Moskva taotleb
uute Vahekordade alustamist.
Mkitä katkestas piinaga vahekoT"
rad. Leonid püüab licid uüeridada.
Nikita maadles Bulgaaria teeveerul
^mä parteikäasiasega> et võita
maailma tähelepanu. Nikita tagus;
m on Hihial seedida nÜtmeid kü-simusiN.
Liiduga Ja USi4^ga.Hifaia
tunneb oma suurt tähtsat molemi
antagonisti vahel. Kuid tunneb ka
oma vajadusi. Aasia mandril Siberist
iõuriapol. Ja isegi põhjapool oma
püri. Nendes vahekordades on
Moskva kulutariud palju raha Ja
siis, kui USA riigikaitse on tõhu­sam,
on võimalik rääkida äätomrel-vade
Jä konventsltHiaalsete relvade
valmistamise rpeataiiriisest^ Kui
nüüd seda teha, siis pn N. Liii
ÜSA-st sõjaliselt palju tugevam. Ra-f
huliikumine aga sellest palju ei küsi.
Ük^ rahulükumise juhte o^ senaator
EdWard Kemiedy, kes on kogunud
onk leeri üle saja Kongressi lUkme.
I^uidag
saadav
rnoodi oli omal ajal arü-lalkslaste
| rahtiliikümine.
._..eerikläs^d röövisid sakslastelt
i dapoolse psa Saksamaast, mis. aeti
N. Liidu tsooniks jä liideti Moskva
mimjõudu j^ Hima pürU, kus ikka kömmunistiiku impeeriumi külge,
veel asuh 46 vene diviisi oma 4200 Kuid sellöst oli veel vähe: Iidne Safc
miili pikkuse piiri kaitsel, Moskva^sämaao
kardab Ifüna tungi läbi tii sak^laitest ja anti poolakatele ja
ria Ja onia kaugridä raudtee pärast, leedulastke. Suur ja ilus iCönings,
> fBreshn^ TaÄendi^:^!^^ fergi linn nimetati KaliningradiJcsfjjä
tehtud :vkäeulatüs^^^l^ ki vend^ fommerimaa,
koostööks Ja sõpruseks. Kuid PeMn. š^etäheMab iidsetest aegadest Sak-mõistetakse
Mostkva käesurve
väärtusi eriti pärast N. Liidu sisse­tungi
Afganistani. N^ Liidus näeb
Hiina tänapäeva suuremat agresso­rit
kõikjal maailmas. Pekhigis mõis­tetaks
samuti, et agressioon võib
pöörduda ka Üüna vastu niipea, kui
pinge mujal on väh^enud.
Nefed on geopoliitilised olukorrad
Mngaicbntsaga, vastu UN kõnepulti, sedapuhku idas Ja liende edasine ku.
Leonid on püsinUd tasakaalus. Nõu
kogude Liidu poliitiline int^ligehts
on Nikitast palju kaugemale jõud-
K l U i d . : - ;
Kuid tulevahetusest Mandshuudas
Junemine ei ole lähemate kuude kü­simused.
Hiina ei usalda oma uusi
kosilasi USA ja N. Üidu näol. Kuid
viimased ei saa täielikult usaldada
. . . , ka Hiüiat, kus arengud Jä muutused
Usuri Jce ooriel 1969. a. on palju vett p^jg lõppenud, väid kestavad üha
allavoolu^ jooksnud. Mao on surnud, edasi. Hima^ vajab varustust Ja relvi.
samaale kuulunud Balti mere lõiina
kallas aiiti kuni Stettini iirmani poo-
•läkatele.
Kui tekib uus sõda Euroopa pä­rast;
isiis tekkib Msimuš, et mille
eest ^00.000 Lääne-Saksamaa saks­last
peaks Büroopas võitlema? Kas
selle eest, et pool Saksamaad jääks
igavesti võõrastele?
Kogu selle rosolje 'Euroopas on
valmistanud ülbe ja isekas ameerik­lane,
ameeriklane omas &õja liopul
ainsana aatompommi ja oli ainuke­ne'
riik sõdivatest 'riikidest, kes
omas võimsa tööstuse. Varsti libises
vadori ja puudutab otseselt USA hu­visid,
kui' sellele vastu ei astuta. Sõ­da
ei ole eiiam kauge kõnün kuskil
Aasias või Aafrikas, vaid on juba ot­seselt
USA lõunapiiridel
MOSKVA ÄHVARDAB •'
Moskva ähvardab oma aatompiom-mid
tuua Kuubale ja allveelaevadel
asuvatelt, aatompommidest on kogu
USA mander ähvardatud. Moskva
ähvardab ja hirmutab ning ameerik­lasel
on järsku hirm näha vahel.
Kuid rahukampaania ei aita Amee­rikat,
ei pä,ästa. kedagi. Nagu nüüd
selgub on kõige suuremad rahukäm^
paaniä levitajad USA usumehed ja
kiriku tegelased. USÄ-as on terve ri­da
kirikuid eesotsas katoliku kiriku.
Ühendatud ICirikti, juudi kirikute ja
protestantidega, millised teevad
nüüd massilist rahüpropagajidät, et
tuleks Moskvaga kojkku leppida, et
kumbki pool aatomrelvastust enam
ei suurendaks.
Sellele on R. Reagani administrat­sioon
vastu ja väidab, et emie tuleb
lubada ameeriklastel oma relvastus-programm
teostada ja allfes siis>; kui
pooled on võrdsed on võimalik rel­vastumine
lõpetada. ;
Viin^ase uudisena N. Liit ja Hüna
läiheneyad jälle üksteisele, mis hal­vendab
üldist maailma sõjalist olu­korda.
Kuigi on rasike uskuda, et ve-nelased
tulevad hiinlastele vastu ja
loovutavada kunagised Hiina terri-
' tooriumi osad Hiinale tagasi, on kar­ta
uusi raskusi Hiina ipoolt.
Kui omal aijai ajutiselt Rahvussot­sialistlik
'Saksamaa ja könimunist"
Iiic Venemaa kokku leppisid Molo-tov-
Ribbentropi paktiga, siis ori pal­ju'
kergem | kahel kommunistliikul
hiiglasel jälle kclkku leppida.
ILääne-Saksamaal t<50@tatud uuri-
Muse kohaselt N. Liit on kaotamas
ühe positsi^ni teise järele ja suuri
vaevu suuda!) hoida koos impeeriUf
mi, milles allasurutud rahvad on
taotlemas iseseisvust Ja vabadust.
Khrushchev ei saa enam uhkustada
ütejusega, et meie matame teid. Vu-sMuste
kohaselt, nagu refereerib
seda LRO juUres William Frye, M.
Liit omab kõik need tunnused, mis
on olnud omased kõigile endistele,
vananevatele impeeriumidele, alat^
looma riigist. Tuleb aeg, kus need
hakkavad kaotama võimu valitsenii-seks
ja allutatud rahvaste koos hoid­miseks.
Valitsuste juhid läänes olla
selles teadlikud Ja Juhtivad olukor­dade
arengut selliselt, et Moskva im­peeriumi
kokki^varisemhie ei tuleks
j ä r ^ Ja suurte vereohvrite saateL
Moskva surve Poolale näitab, et N.
Liit peab end veel küllalt tugevaks
jä kramplikult püüab alal hoida
oma senist võimu ja juhtivat kohta
komtnimistlike parteide seas. Ta pn
vaikselt kaotanud mõjuivõimu Kü­nas,
Jugoslaavias, Egiptuses, Somaa-limaal
ja mujal. 'Konmiunistlikud
parteid, mittekoanmunistlikes maa­des
on hakanud deklareerima oma
rippumatust Moskvast; ja kritiseeri-^
ma N. Liidu, kommuniistlikku korda.'
„POOLÄ HAIGUS"
Praegune Poola probleem oii äär­miselt
ohtlik N. Liidule. Sõjaseisu­kord
ei saa seal kesta kaua. Kui, see
lõpetatakse, tuleb „Solidaar^us"
ühel võ teisel kujul avalikkuse ette
ja hakkab uuesti reforme nõudnia.
Poola majandusliku olutkorra paran­damiseks.
Vaatamata N. Liidu ja
Poola sõj£väevalitsuse vastuseisule
taastatakse Poolas reformid jä isi­kuvabadused,
mis eksisteerisid seal
enne sõjaseaduse rakendamist. ..So­lidaarsus"
on kujunenud üheks
osaks Poola rahva vabadusvõitlusest
mida relvastatud jõugud maha suru­da
ei saa. Poola asub liiga lähedal
N. Liidule, et N. Liidu rahvaid hoida
pimeduses selle kohta, mis on teok­sil
Poolas. Vabaidusliikumine Poolas
kandub üle K Liidu rahvaste juurde
ja N. Ludu valitsus ei saa usaldada
kedagi muud kui oma politseid ja
sõjaväge. Suurte väekopndiste pida-niine
satellntnÜ^ides, Hiina pnril ja
Afganistanis on N. Liidule äärmiselt
koormav. Poola okupeerimine N.
Liidu vägede poolt, iküisõjäväevalit-süs
seäl N. Lüdu arusaamise koha­selt
korra. alalhoidmisega toime , ei
tule, oleks uueks koormuseks ja vä­hendaks
N. Liidu väeosade arvu sise­maal
"Sellest võiks 'julgustust. saada
N. Liidu suuremad allasurutud rah­vad
ja hakata kindlama häälega re­forme
nõudma. N. Lüt on sattumas
ta enese poolt kujundatud nõiaringi,
millest väljapääsu ei ole.
mVASrrUS KURNAB
Liit on kulutanud tohutult r^a
ja varustust oma sõjalise võimsuse
suurendamiseks, ja pigistanud ,oma
rahvastel seest ^ 1 ja mi palju kui
üldse mõeldav. Nüüd, kus USA teos­tab
.suurt programmi oma sõjaliste
jõudude; suurendamiseks ja relvas­tuse
moderniseerimiseks, Liit on
sunnitud tegema sama. Tal ei või lu­bada,
et USA võücs kujuneda temast
tugevamaks sõjaliselt jõult. See
oleks N. Liidule esimeses j järjekor­ras
suureks sisepoliitiKseljs kaotu­seks.
Allasurutud rahvad vjoiyad ha­kata
lootma USA ja teiste lääneriik
kide sõjalisele abüe oma reforme ja
vabadust nõudes. Praegunel võidu­jooks
relvastuse alal Ikaäijustab N.
Liidu majandust palju suuremal
määral kui USA oma! ning kiirendab
N. Liidu kokkuvarisemist sisemiste
raskuste tagajärjel. '
A •• • .. •.
Uurünuse kohaselt, ei ole läänerii­kide
sooviks N. Liidu kiire lagune­mine
sisemiste rahutuste ja kodusõ­ja
tagajärjed. Nad eelistavad pikal­dasemat
üleminekut reformide'teos­tamise
ja isikuvabaduste järkjärgu°
lise suurendamise kaudu. Selleks,
-piiütakse avaldada Poolale ja N. Lü-
'dule majanduslikku ja poliitilist
survet, et sundida neid jäiikjärgulis-te
järelandmiste tegemisele ja veen­da
selles, et StaUni diktatuur ei õle
enam rakendatav.
N; Liit samal ajal teeb erilisi pin­gutusi,
et USA julgeplekut ohustada
terrorismi j õhutamise kaudu kõigis
USA-le sõbjralfkes riikides ja kom-:
munistlikuj diktatuuri levitamisega
Kesk-Ameerika riikides, andes seal
teotsevatele mässulistele gruppidele
kõike vajalikku sõjalist' toetust ja
instruktoreid sissisõja takltika välja­õppe
alal. Mõlema peole tähelepanu
on vimasel ajal koondunud El Salva­dorile
ja seal ei ötsustata mitjte iiksi
El Salvadori küsimus. *
Ä.N.
Kuid kes julgeks HUnat pra^vä"
rustada teadmata, kellega koos või
tel ühtegi pidet
uued mehed on PeWngis, Moskva
majandus Afganistani, isissetungiga
jä Poola olukorraga veristab N. Lii­tu
rohkem> kui kardeti, USA presi­dent
Nixonist peale saavutanud
ühenduse Hiinaga Ja ^nüüd on 7m
Breshnev ärganud.
Tashkendis toimuski Breshneivl
Miluajanüne Hiina Ja U ^ vahele.
Eeskujuks on edusammud Lääne-
Euroopa ja USA vaheliste vahekor­dade
killustamisel. Kuid Hiina on
tundlik: ,,Meile ei meeldi Moskva
vihjed iihenduse kohta imperialisti- ¥.
liiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiHnitiiHiiiiiii^
tohu
ära.
:u relvavõim ameeriklaste käest
Aatomsaladused reedeti Mosk­vale
|ja algas kommunistide aitamine
kelle vastu need relvad kohe pöör- igal alal. President L. Johnson sõl-uuvad.
, ., mis venelastega lepinguid,-et airiee-
Seda et tea ka Leonid Breshnev. riklased ei tohi ehitacla emale õhu-
Nii ei ole Ira kmnlinolobgide oletus-^^^^^^ k^^ ega; ka aatomrel-
«mustadaBr^hneWvade kaitsesüsteemi. Läbirä^^
elust või sunnast uusi kujunemisi, kaudu räägiti maha võimalus ennast
Ka pärast Brešhiievi jääb N. Liit sa- ja oma kaitse aluseid riike kaitsta,
masuguseks
võimalikuks agressiivseks
on
&
^ Queen St. E. T6itmtofYonge Juures)-^Td; 368-5011
pnrikkalllms valikus imppiteeritu^^ Iceland lopi lõng, šl*
paca, anchor needlepoint lõng, kroy lõng j.t. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudiunlseJcs, põfanlmlse
ini^ike ja aõlndmisdu (macrBoie).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA Kanvaa jMtmwviirvI» ^ SOODSAD HINNAD.
Avatud: eana^^ ndjap,, reedel 9--^, laup. 9.30--4.
OVER 50 YEiARS O F GM S A L E S M P ^ S ^
Müük ja rentimine
Äris 291-50^
Kodus 42ä-57!6
5Q00
'•Chevette
Camaro
Citation
Cavalier.
Ave. E., Scarborough, Ont. MIS .4L9
Malibu Cprvette
Monte Carlo Õmgga
Caprice Cutlass ;
Gütläss Ciera
Oldsniöbifö
Celebrity
Toronado
Chevy Trucks a^id
, Kuid kõige suuremat kahju val­mistas
USA-le oma-aeghe välišminis-er
'Henry Kissinger. Ta tegi Vietna­mi/
rahu ja jagas Nobeli rahuauhin-da
'Hanoi tipp kommunistiga. Tule­museks
oli,, et USA kuld Vietnami
pankades isegi jäi evakueerimata ja
kõik tohutu USA relvastus kommu­nistide
kätte.
R. Nixoni arvates 'tuli lasta % Lii.
dul jõuda relvastuse popfest USA-le
järele. Peale Vietnami sõja iammu-tati
USA- laevastik ja sõjavägi lasti
koju. Sundsõjaväeteenistüs kaotati.!
USA diivisid jäid meiestest tühjaks!
ja järeljäänud laevastiku sõjalaevad:
seisid ilma meeskonnata. NixonileJ
/ järgnesid G. Ford ja siis peenatši"
farmer J. Cairter, . •;
n püüab päästa, mis
R;-Reagan on ainukene prea
kes võttis N. Liidu suhtes rangema
hoiaku. Diviisid on juba täisarvuli-p
d ja, soljalaevad pn m Uu­si,
kuid käigust arayõetud suuri sõ­jalaevu
nagu New Jersey ja lowa on
I rakendatud uuesti kaiku. On välja­töötatud
kava ja plaanid, kuidas ar­meed
muuta võimsl^aks. Kuid seK
lele on tekkinud; nütid ulatuslik vas-tukämpaänia.
Ameeriklastel on järs-.
ku tekkinud suur hirm sõja eest
1^ Avalikult räägitakse, et parem pu-nane,
kui sõda, sest sõda olevat kole
asi.j^uidugi on kole, kui rii^kaitse
ja.eriti kodanlik õhukaitse süsteem
puudub täielikult.
Sõda on aga jõudnud Kesik Amee­rika
riikidesse, . Mikaraaguasse, Sai-:
New orgi Eesti Majas leidis äsja
aset World Anti-Communist Action
Front (WACAF) juhaituse, koordi­naatorite
ja etniliste esindajate koos­olek
üle poolesaja isiku osavõtul ja
org. presidendi kuubalase dr< M.
Garcia-Fonseca juhatusel. Otsustati
WAGAF suur aastakOngress korral­dada
aprili',viiinasei laupäeval New
Yorgis, kuh^ loodetakse kogunevat
400 osavõtjat üle USA. Kphgi^Bssi
selle eeltööde juhatajaks yaÜti eest-läste-
poolseit dr. E. Ruberg, kes on
WAC^F ideoloogilise ala koordhiaa-tor.
Eesti Mäjä koosolekul viibis ka
USA vabariikliku (Republican) par­tei
keskkomitee esindaja Washlhg^
tonist p.C, Ikestatud Rahvaste Ko­mitee
eshiiees H. Ulich j.t. promi­nentseid
konmiunismi vastaseid te­gelasi.
IRK seob ahiult konununisti-delt
alistatud rahvaid, WACAF aga,
mis töötab tegelikult eebnisega kä­sikäes,
võimaldab kõigil gruppidel ja
üksikisikuil sellega liituda ning on
oina peaeesmärgiks seadnud orga­niseerida
tugevaks seda ühisrhmet,
nii et selle najal saaks sekkuda ka
effektiivselt avalike valimiste puhul
jne. j
Varssavist saadud teadete koha­selt
pn suurema seal ilmuva lehe
abitoimetaja Janusz Stefanowicz
uuesti tõstnud üles küsimuse läbi-:
rääkipiiste vajadusest valitsuse, ki­riku
jä v^olidärsuse" jjuhtide vahel,
et lahendust leida Poola palavatele
majanduslikele (probleemidele. Poola
sõjäväevälitsüs pole suutnud töölis­te
vabade; ametiühingute tegevust
likvideerida, Tööliskond ja rahvas
pooldavad neid'. Ametiühingute ju­hid
hoiduvad avalikust võitlusest
valitsuse vägedega. Nad soovitavad
töölistele avaldada passüvset vastu­panu
ja olla. töötamisel loiud. See
halvab Poola: majandust ja sunnib
valitsyst järeleandmiste tegemisele.
Tööstuslikku produktiivsust ei ole
võimalik tõsta ilma kokkuleppe saä-vutamiseta
ametiühmgute juhtid
daarsuse" presiidiumi koik l i liiget
tuleb vangistusest vabastada koos
Lech Waiesagä. Läbürälkäimiste alu­seks
tuleb võtita valitsuse poolt kin­nitatud
ametiühingute põhikiri jä
mõlemal poolel tuleb avaldada sii­rast
tahet leida võimalusi kriisiolu­korra
-lahendanüseks. Valitsus ei
rutta nendel tingimustel läbirääki­miste
alustamiseks „Solidaarsuse" ja
; kiriku juhtijdegaV/
Rahva poolehoid .^Solidaarsusele"
ja tema juht Lech Walesale tuli eriti
ilmsiks 22. märtsü, kui preester
Jankowski ristis ^ Walesa kolmandat
tütart Gdanski kirikus. Kirik ja selle
ümbrust oli rahvast täis ja kõik tõst­sid
käe kuulsa W. Ghurchilll „victo-ry"
märgiga, kui proua Walesa oma
tütrega neist.mööda kirikusse läks..
• r
• I •
Poola katoliku kiriku juhid toeta­vad
ametiühingute juhte ja nende
juhtide eriti Lech Walleša nõudmisi.
Kirikujuhte ei saa üihisele nõupida­misele
kutsiunata jätta. Möödunud
nädalal Poola p^lament moodiistas
erilise sotsiaal-maj andus nõukogu,
otsese kontakti loomiseks valitsuse
ja rahva vahel. See on midagi sar­nast,
mida möödunud aastal „Soli-daarsuse"
juhid nõudsid. Vaevalt
rahvas ja tööliskond sellega nõus­tub,
sest valitsuse poolt moodustata-.
.vai nõukogul saab olla ainult nõu-andja
ülesandfes. ..Solidaarsuse" ju­hatuse
poolt ettepandud majandus­nõukogule
olid ette nähtud palju
suuremad, juhtivad ülesanded, riigi­majanduse
ümberorganiseerimiseL :
, Vahemeheks valitsuse; ametiühin­gut^
ja kiriku vahel on; kügünenud
preester Jankowski. kellele valitsus
on lubanud külastada ..Solidaarsu­se"
juhti Lech Walesat ja teisi van­gistatud
^.Solidaarsuse" juhte. Nen­de
iihiseks nõudmiseks on, et ,ySoli»
• 1'
ei
Parteiajaleht ..Prayda"; kritiseeris
rootslasi, et need kavatsevad' teha
uue hävituslennuki. 'Leht, nendib, et
selle taga seisajEi Rootsi kõige suu­rem
firm „Saab-Scania" koos mõne
ameerika äriga, nagu General Elect­ric
ning Pratt and Whitney.
Kirjutajaks oli ,;Pravda" Skandi­naavia
korresppndent Mihhail Kos-tikpv,
kelle järgi Rootsi valitsus on
hoolimata opositsioonist juba teinud
otsuse plaani läbiyiimisfikš. Kõige
suurema kasu saavat lennuikiprog-ramtnist
Rootsi ja USA suurfirmad.
Pratt and Whitney olevat lubanud
luua tuhandeid uusi töökohti Põhja-
Rootsi.
lisroepa
ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMW
kvaliteet mater]
ÖLDMIUTAILOW
7 Rlvervlew Gardens (Blöör-Jarie '
Stn.) Toronto/ Ont. M6S 4E4
mm
Hudi H. SchneldtM-Meie
sdadame riide- ja {slanõupalifce Icuiii 1 9^
nci^lo netto. I(5!k täielihutt Itindlustcif udo
SuürveiiibkiiQpy meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast lauTräeväni kl; 9 hom.kl. 5 pL
KE^NÄDÄLATEl, suletud. Pärast kella 5 kokkii^
482 Röncesvalies Ave:, Toronto, Ontario M6R 2N3---T^1. 531-3098
„Meie Elulnr. 14 (1675) 1982
ARGENTIINA V.
Sõjaline ko
teduisiid reedel Argentiina r
pealinnas, Port Stanley s asuv v;
komando avaldas tõsisemat vast
2 ohvitseri ja mitmed sõdurid hj
käsul. " •
. President; Leopolde Galtieri ette­panekul
Argentiina valitsus kuulu­tas
Falklandi saared üheks Argentii-na
provintsiks ja -nimetas sinna
, uueks kuberneriks kindral Mario
Menjamin Menendezi. Alistunud
saarte kuberner ja vahimeeskond
asetati transportlennukisse ja saa­deti
Uruguaisse, kust Inglise valit­sus
võib nad ära viia. •
Vallutatud saarestik nimetati Mal-vina'saarestiku'ks,
seal kuullitati väl­ja
spjaseadus ja elanikel keelati väl­jatulek
majadest. Administratsioon
kujundati ümber ja asliti kiiresti lik­videerima
kõike, mis >li inglise pä-titoluga.
Isegi koolid j ^ kiriku juha-tus
.kujundati ümber Argentiina
mustri kohasel.
Argentiina rahva juubeldades pre­sident
Öaltieri teatas Buenos Aire-sis,
et vallutatud saari kaitstakse
kõigi võimalike sõjaliste jõududega,
kui, Inglismaa peaks tegema katset
neid tagasi vallutada.'.
Falklandi saarte vallutamine Ar^
gentiina merejõudude poolt kutsus
esile suure ^pahameeletormi Inglis­maal.
Valitsus ja parlament kinnitaj
sid, et Falklandi saared on osa Ing­lise
territooriumist, saarte elanikud
ön inglased ja neid' tuleb kaitsta
Möödunud nädalalõpul moodustati
40-est laevast koosnev merejõud, ku­hu
kuulub 2 lennukite emalaeva j£
saadeti Lõuna-Atlandi piirkonda
Avalikkusele ei teatatud, millim
ülesanne ^ellele merejõule anti. Lae
vastik võib jõuda Falklandi saart(
lähedusse umbes 18. aprillil.
. i
TORONTOII
Jutuajamine C
ÜCümme kuud on möödunud Ita
jutusest, mil .Charles Kipper esihs
kordselt asus juhatama Toront
Eesti Meeskoori. Kui esimesiel hai
jutüVel'M* va# Vaär-tÄ^ läliU
meest, siis praegused harjutuse
toimuvad 50—60 laulumehe osavi
tui* Kooriga on ühinenud rida uu
ja endisi eemalejäänud la\iluven«
sest uue koorijuhi hea muusikalil
eriharidus, ta sõbralik iseloom
I huumorhneeli koos pedagoogilis
' teadmiste pagaäsi^a, on panuseks,
koor nii arvulise koosseisu, kui 1
muusikalise tasemega on tõusuteel
Oma kolmepäevase töönädlla ju
res koolis juhatab Charles /kipp
nelja koori. Ajanappusele tähelep
nupööramata leidis ta aega sõbra
kuks vestluseks. 'Küsimusele — ki
das meeldib olla T.tE. Meeskpc
koorijuhiks —:^-oo vastus: „0h
aasta jooksul ^pinud tundma T.
Meeskoori ja meeslaulu ja mulle <
hakkänud see rohkem ja rohke
meeldimav On rõõm näha seda.ind
' millega suhtutakse, lauluharjuti
tesse." •
Toronto Eesti Meeskooril seis;
• ees pingerikas tegevus. Aprilli 17-d
• on Lakewoodis Eesti Majas kontse
kuhu sõidetakse bussidega. Väi:
sõit Torontost Eesti, Maja juure
reedel, 16. aprillil ja tagasi jõutak
18. aprilli keskööks.
191 Eglinton Ave' Ei, Toi-panga
maja. Avatud: (
laiip, IM
Maitsvi cid tordid ja
K0NDII1
Tulge, naufige
soovide
aporosed tordi
TELLIGE
2382-4 Bloor Sl
Toront
. • • • "