Meie Elu = Our life, August 13, 1981

              Vändra metsas pärnumaal möö­dusid
meie armsa jmibilari kõige ib^^
saiiiad eluaastad, mis'<|Hdtä^^ küllu­seni
tegevusrohked. Seäl oli ta täis
elurõõmu ja nakaitavät töötahet.
Oma energilise seltskondlikust tööst
osavõtuga j ^ hea organiseerimise
võimega pälvis ta paljude imetlust.
Terve rida oli neid näidendeid, mis
nendel aastatel Vändras tema juhti­misel
laval elama hakkasid, isegi •
iaulukoori õpetarhise Ja juhtimisega
tuli ta toime. V
90 aastat Oli; pi'kk aeg isegi rahvas­te
elus, rääkimata ühe inimese elust.
Linda Kull sündis 9. augustil 1891 a.
Viljandis kõrtsiniehe tütrena^ Ta oli
5-aastane, kui isa ostis talu ja siis
tuli väikesel Lindal hoolega karjas ^
käia ja põldudelt kive korjata.
• Võib öelda, et Linda Kull oli üks
naisharitlaste teerajajatest. Sel ajal ,
peeti ju tütarlaste koolitamist peaae-gu
patuks. On lausa ime, et ta sai
Viljandis keskkooli hariduse./Selle
eest on ta,lõpmata tänulik just,oma
veraale.'
: Ja nii tuli päev, mil 19-aaštane:
Linda sai esimeseks haiskooliõpeta-:
jaks Viljandimaal Juba, järgniisel
aastal tuli tal täita;ka koolijuhataja
kohustusi. See oli.' I maailmasõja
ajal. Vahepeal töötas meie juubilar j^^ nautida,
ka arveametnikuna : Tallinnas, olles
sama-aegselt õhtuti kiirkirjutajaks
Asutavas Kogus. ^
1920 a.: asus Lj]^;Vjälie koolipõllule
tugevaid vagusid kündma, jnüfidju^
ba Vändra vallas: Ta töötas iseal mit­mes
koolis koolijuhata j ana-õpeta Ja­na,
üks tema koolidest oli Kadaka,
Ernst Peterson-Särgava sünnikoht.:
Ka selle kooli 100-aasta juubelipidus­tuste
ettevalmistamioe oli juubilari
õlgadel ja õnneskmud pidustused ise
suureks elamuseks, .
Nende Vändra maakoolide; õpeta­jana
avanes Lind^ K u l l i l suur tege­vusväli
• ka väi j aspool kooli nii noor-te
kui vanade seltskondliku elu juhi­na.
Ta oli„maa sool" kõige hinge ja
südamega. Paljudes seltsides aitas ta
• oma osavõtuga panna õitsema Vänd­ra
kultuurielu. Samal ajal' oli ta üle
kümne aasta edukalt Vändra Näis-kodulcaijisfe
esinaiseks, pärast Helene
Johanil sellest kohast lahkumist. Kui-
,JMeieElu" nr. 30 (1641)
fI!Bll5llBlllllllllliaiIilllll.llBll«IIBII«li>U0llBII8llllBII0UBIIBll81im^
1
vesfe
1 ÜHEKS KA TAPPES
tn
:5',
s
5
5
5
D
5
5
i
; Õ
5
;c:
S
. -Olgugi, et mu tengelpungas va­litseb
enamalt jaolt tühjus, on
seesinatses näruses maailmas lõ­bustusi,
mida ei teeks Icaasa ka
siis küi nende eest ipeäle maks­takse.
Paljud annavad taoliste
lõbustuste eest palju raha välja.
Võtame näiteks lihtlabase jalg­pallivõistluse.
Siinmaal annavad
sajadtuhanded igal nädalavahe­tusel
koos kohalesõidu ja vägi-jookidega
välja mitme päeva pal­ga,
et jälgida kodusõda tribüü-ml
või platsu. Hiljem tuleb nii
kodumaalt, nii et mõnel olevat
isegi teatud rada järel olnud. Ja
nüüd kulutatakse nõukogude
konsulaatide uksehingi ja täide-taiese
venekeelseid ankeetlehti,
et pääseda kodumaad külasja-ma.
Ehkki seal pole olukord põr­mugi
targem kui 1944. a. sügi­sel.
Ma ei ole kellegi kojuigatsu­se
mõõtja ega otsustaja. Pealegi
võib vaba mees või naine reisida
sinna kuhu ta tahab. Ainult ise
ei laheks sinna ka tappes mitte,
piljud inimesed on vallutatud
S
Š
Foto — 0. Haamer J
o a 0
esi
võimlejad nööride, sallide ja vimpli­tega.
Rahvast liikus; igal. pool, eriti
suur oli kogunemi4? Saaremaal ja
;VIulgimäal. Filmimehed raskete kaa-riieratega
ja noored pered lastevank-ritega
pidid rohima mägesid ja kõn­dima
palju, et kõike jäädvustada, nä-
VIHM.. •
Ja siis tuli vihm, mis kestis õhtuse
kava alguseni. Tegelikud killamän-giid,
mis olid seekord väga hästi ette­valmistatud,
jäid pidamata. Piduli­sed
kogunesid Külamajja kust^ sai
Kreeka stiilis einet ja kangemat baa°
rist kõrvale. Kultuürihimuhstele oli
üles seatud Eesti Etnograafia Ring
Kanadas poolt rikkalik käsitööde
näitus ja Jõekääfu suvekodu laualt
võis leida laste kunstitöid sõna tõsi­ses
mõttes. Eriti haruldased olid sa­vis
t voolitud esemed, mida pr. Holm-bergi
õpetusel oli valmis meisterr
datud.. Samas oli ka postkontor, kust
tn
o
mõnigi mees koju sinise silma, jahikirest. Longivad päevad läbi,
jämeda nina ja lõhki rebitud ihu- togi-seljas, piki metsi ja kõmmu-katetega.
Aga ta läheb järgmisel; tavad iga olevuse pihta, keda ar-,
pühapäeval jälle. Mõnikord juh- vatakse jahilooma olevat. Need
CB
B
B>
S
a
B
S
S a
a
1
i
tub inimesel ka õnne olema, et
silmnägu ja hallid vatid jäävad
pärast seda lahingut terveks.
'Selle koha pealt ütleksin ausast
inimesed on jäänud mulle mõist­matuks
aktiks. Vanasti küttis
inimene nälja ajel. Ja nüüd har­rastavad
seda ajaviidet just
südamest: kui keegi pakuks mul- need, kes nälga ei tunne. On
le paartuhat marka ja kutsuks nejed ärganud ürginstinktid või
IS. ja 16, augustil
ja 23. augustil
ja 30. augustil
Selle loosungi all korraldatakse
922-3824 J^T. Lüdu vastane demoristratsioon 21.
* aug. kell 8,00 õhtul Toronto Raekoja
väljaktil, protestiks Tshehhoslovak-kia
Okupeerimise vastu N. Liidu ^vä­gede
poolt 1967. a. Korraldajaks on
tshehhi rahvuslikud organisatsioo­nid
Torontos. Esinevad kõnelejad
raudeesriide tagustest maadest, or­kestrid
ja laulusolistid.
Oma kava tutvustamiseks tshehhid
kutsusid kokku ikestatud rahvus­gruppide
esindajad 28. juulil ajaleht
„Nase Hlosy" toimetusse, 2098 Dun-das
St. West. Seal asuti seisukohale,
et nüüd on kujunemas sobiv aeg ula­tuslike
vene okupatsioonivastaste de­monstratsioonide
korraldamiseks fa
o
5
5
5
B
2
3
•• B •
e •
5
5
5
5
õ
i
o
S
" H
• NEW YORK (M,E.); - Eesti Vaba
riigi uus konsul Evald Uustalu hai
gestus augusti algul. Haiglas konsta-teeriti
kollatõbe ja konsul läks tagasi kindla ikestatud rahvaste ühisrinde
. Rootsi, kus tal endise töökoha tõttu moodustamiseks, et lõpetad
võis-saada mitmesuguseid untustega^^Qjj^^^h^^^ du okupatsioon Kesk-ja Ida-Euroo-seoses
olevaid ümbrikke. j! ^
Meeleolu tõstmiseks mängis võru- j'
keste piibarikbor lõbusaid palasid ja
kitsas seltskond sai näha ja kuulda
võrumaalaste poolt esitatud sõna- ja
muusikalist põimikut, mida kauge-das
küll ühest inimesest jätkus nii malseisjad kahjuks inimeste jutuva-paljudesse
kohtadesse! Igatahes oli dina käras ei kuulnud. Virgad Võru
neil päevadel üsna tuttavaks saanud daamid käisid ringi, pakkudes võru
vaatepilt Vändras, et poisipeasoengu- » sõira> mida nii mõnigi esmakordselt
ganaiSTkoolmeister sõitis kiiresti-kii- maitses ja vastavalt reageeris; ;
; resti jalgrattaga, lapsekorv tütar ^
Heidiga tagumise! rattal'
Ka- siin mandril on neid, kes oma
ÕHTUNE KAVA ;
, Et mitte pidulisi õhtusest kavast
J ~ esimesed õp pet^u nni<dj t4.em al1t* sai-dJ l•a , i.l ma j•ä tta,^ o. tsu.s, tati korraldada, et,e n. -
k,t eomohas koinn dplaakljäuedlJien l1ee huk1i -oljTrer man qlJeu il udVsm ikV."n^a e- -.ld auv.sa . s.eneo.so:. r iPg-ian ^g iedr aouldl iad.t urdi. t, taik us•ie atud ja
suks tulnud.
; Oma elu eha-päevi veedab Linda
Kull nüüd tütre juures Torontos.; Ta:
loodab elama asuda „Eh2ltaresse", et
•seal-hulga eestlaste seltsi^ taas inten­siivselt
osa võtta meie kültuüri-elust.
Nagu ta ise ütleb, et vanad juured
ei juurdu enam võõrasse mulda. Te­ma
igatseb eesti;seltskonda. Päris-imestama
paneb, et meie kaliis Kulli
mammi käij) ikka veel nii paljudel
eestlaste üritustel. Ei olel siin vist
toimunud ühtki eestikeelset teatri­etendust,
ilma et' tema istuks kuski
esiridades. Tihti ori ta meie kontser­te
kuulamas ja, meie suvistest pidus­tustest
osavõtjate hulgas. Ta; pole
rriitte vaid passiivne;kuulaja-vaataja.
Tema võtab kõike .vastu avatud sü­damega,
elab kaasa. Nii lüg'utäv on
ka see vüs, kuidas ta isamaalikke T nr-n • nr • T V « - i -
vnoaig uk, osj.uü -tit.g ib:a t\s jeav asii..ds ,e ml, ui.u sle1eul rt i dl1ue eLgl1ui' 4tgs.ee dm,e as V,nre a-luLte iris oTmuall hija a rHuluadr ans eMlt uhir,e ka. —Knarii/tset ainna-pas.
Toronto Eesli Võitlejate ühingu
! esimees Hans Kivi luges soovitavaks,
keelne „jütlen ja jörun" Salme Vesi et eestlased 21. augusti õhtul võtaks
ja Leo Puuritsa poolt. Sealt edasi Se- hulgaliselt osa N. Liidu vastasest de-tumaale,
kus keel veelgi „imelikum". monstratsioonist ja aitaks täita To-
Setu rahvarõivais esitas ,,Jaaniku" ronto Raekoja väljaku N. Liidu oku-
(I. Maimets, K. Maimets ja T. Nor- palsioöni vastu protesteeriva rahva-heim)
regilaulu ..Kalajärv'', millest ga. Seejuures ta avaldas:lootus^et
kujunes õhtu kõige sobivam ja pa: sellest demonstratsioonist ei võtaks
rem etendus. . osa amult vanad võitlejad, vaid ka
Võrumaalt ;,;kõnniti" Tartumaale, eesti noorte -organisatsioonid, nagu
kus kavaosalised ei olnud kohale il- oia kujunenud traditsiooniliseks ta-munud
ja ettenähtud eksamite etie- vaks teiste rahvusgruppide noorte,
valmistüsest väsinud tudengid uinu- , eriti ukraina noorte osavõtt sellis-des
nägid unes Emajõe haldjaid (Kai test demonstratsioonidest.
a
E
B
D
5
S
5
. 5
5
am
s
E
S
jalgpallivõistlusele, siis ütleksin,
et mine üksi.
Miijonid veedavad oma puh­kuse
Itaalias, kus päike kõrvetab
ning on võimalus loputada kere
Vahemere küsitava puhtusega
voogudes. Paljud uimastatakse
juba sinnasõidul bandiitide poolt
magamisvagunis. Sokutatakse
läbi lukuaugu kloroform kupees­se
ja kui publikum sees sügavalt
põõnab, tehakse puhas töö. Nii
puhas, et suvitaja saab tagasisõi­duks
konsulaadist vatid selga.
Teistel tõstetakse rahvamurrus
tengelpung, kohver j a sageli ise­gi
auto. Naiste käekotid rabatak­se
mopeedisõitjate poolt. Olevat
tulnud isegi juhtumeid ette, et
käekotti kramplikult kinnihoi-dev
daam lohistatakse - nagu
nuustik mootori jõul piki täna­vat,
kuni ta käekoti röövlitele
vabaks annab. Ka on Itaalias
võimalus kergesti 9 grammi (nii
Sõlzhenitsõn) saada, kui komud
ja uusnatsid oma tuletorusid
proovivad. Jä streigidl Kõik ena­masti
sel ajal, mil,maa kubiseb
turistidest. Vaheldumisi teevad
streiki kõik kutseliigid, taskuvar­gad
ja muud libedad linriasellid
välja arvatud. Streigid käivad
turisti turjal. Jah — lugu on nii,
et kui võidaksin loteriil kolm nä­dalat
puhkust Itaalias, süs vee­daksin
selle kodus.
On olemas kalleid kaasmaala­si,
kes kolmkümmend seitse aas­tat
tagasi kablutasid tulistvalu
tapahimu?
Ise ei läheks ka siis jahile kui
selle eest peaks pakütaiia kuld- '
raha. Siinmaa jänesed ja hirved
pole mulle midagi kurja teinud
ega isegi paha sõna öelnud. Miks
peaksin nad surma mõistma ja
ise veel otsuse täide viima? Pea­legi
annavad need loomad igale
inimesele aupaklikult teed. Ja
haavlüaengust vigastatud loom
ei oska ise arsti juurde minna.
Jahilõbu on maitseasi, mille üle,
ei saa vaielda. Vaieldav on ainult
asjaolu, et tänu küttidele on ka-^
dunud maamunalt terved looma-
., liigid* Ja inimene pole võimeline
valmistama isegi lihtsat vetikat,
mis paljuneb pooldumise teeL
Jahiloomast rääkimata.
See loetelu pole täielik.
23''
•
m
ta
lakkas vihmasadu ja taevas andis
rohkem valgust ning etendus, võis
alata vabas õhus. õhtuse etenduse
algus kuulutati Harri Mürgi poolt
tugeva karjasarve häälega ja kõiki­de
rõõmuks marssis 300 pealine esi- jandisse, kus tõeline" viisk, põis ja
nejate pere rohelisele aasale, kuhu õlekõrs^ astusid üle Emajõe mees-
'Käärid'i tantsutrupilt). Ilmusid lava­le
kaks väga head näitlejat, ühel peas
must rebase teŠei, teisel kqies vod^
kapudel. (Tartumaa oleks siiski roh­kemat
väärinud.)
: Meie ülikoolilinnast „kõnniti" Vil-
5
5
5
m
5
S
Taiia.iBiioiiaiiaiiBiiBiiQiiaiiaiiiiiDiiDiiBiiBiiBiiDiiQiioiiBiiiiipiiQiiaiiDiiDiiBn
Kalevlased võidukae!
kewoodis
oli paigutatud puid ja põõsaid ja
mille tagäpõhjaks oli killamaj a ve­randa
eesti lippude ja maakondade
vappidega. Rahvas tõusis ning lau­lis
kaasa A.Xelderi poolt juhatatud
piibarikoorile „Kas tunned maad".
õhtuse kava nimeks oli „Võiks
käia läbi Eestimaa", mis kujunes ko­hati
kaardikepiga „käimiseks" maa­kaardil,
kus teedevõrku pole vaja ka­sutada^
et sihtkohta jõuda. Maakon­dade
Icavaiise siduja osa etendasid
meie noored näitlejad .Kristina Val­ter,
Alan Teder, Tiina Norheim, An-koori
saatel. Jõukalt ja läulurohkelt
Mulgimaalt nõudis Sirje lisapala —
„0n maid maailman tuhandeid" E.
Tobreliits'u juhatusel.
Ja lõpuks jõuti Viljandimaalt pea­linna
Tallinna, kus „Tallinn Festi-
NEW YORK. (M.E.) • - Kari Lin-naselt
võeti kohtunik J. Mishleri ot-vali";
korraldajad külalisetendusena;^^"sega USA kodakondsus, mille ta oli
esitasid „Tuljaku" 21 paariga „Kung- i 2»»""^ 1960. a. Otsuse põhjuseks oli,
;la" rahvatantsijate pocilt rahvapilli- ] et ta olevat varjanud oma tegevust
meeste orkestri saatel. Lava tagajoo- [Teise maailmasõja ajal Eestis kui
nele joondusid Jõekääru • kasvandi­kud,
käes miniatüür eesti lipud ja si^
ni-must-valged õhupaUid valmis õb
kumiseks. Veel esitas„Ritmika" lint-muusika
saatel valgete vimplitega
koonduslaagri ametnik ja osavõtja
kommunistide jä juutide hukkamis­test,
mille kohta kohus oli saanud
andmeid Nõukogude võimudelt.
Üks tunnistaja oli ka Rootsist, kes
ajas kohtule udujuttu, nagu oleks
lööb. Kohe tunned, et nii paljü on
veel säilinud neist kaunitest Vändra-päevadest,
kuigi aastad on vahepeal
palju muutnud. y\ '
Vändralased siin ja kaugemalt õn­nitlevad
Sind luubeli* puhul, sipovi-yad
Sulle tervist ja päikesepaistelisi
päevi ning paluvad Taevaisa ^rmu ja
heldust. Sa oled ju teatud määral
.emaks meile kõigile ja me armasta?
: me^-Sindi• ,;. ;;;;''• •
rütmilise võimlemise demonstrat-niga
etendas noore tütarlapse Lembi siooni, millele järgnes Jõekääru laste Tartu koonduslaagris juute kinni
osa, kes ei teadnud midagi Eestist deklamatsioon maakondade kaupa, hoitud okastraadist puurides. Kohtu­ja
kellele teised osalised (Jaan, Aa- 'mille teenriks oli kodumaa vabasta- otsusele kaevatakse edasi,
re, Sirje ja Aldo) seletusi andsid. Ko- mise käsk igale maakonnale. Ja õhku Praegu on USA-s käimas taolised
läksid õhupallid, mida tuul kodumaa Protsessid ka mitme lätlase ja lee-
NEW YORK (M.E.) --USA idaran­niku
27. Eesti Mängud peeti tänavu
LakewoodiS umbes tuhande osavõt­jaga,
nende hulgas kohapealsed po­liitikategelased,
eesotsas kuberneri
kandidaadi Tom Kanega* Torontost
esines viieliikmelme noo|-teansambel.
VÕrkpallivõistlustest võttis osa 14
meeskonda. Toronto ,,Kalev" tuli
taas meistriks, samuti tuli Toronto
naiskond esikohale. Parimaks nais­sportlaseks
oli Kristi Adams N. Jer­seyst
ja parimaks mcessportlaseks
Arvo Lääne Lääne-Saksamaalt.
Ajalehed tõid kirjeldusi ja toronto-lase
Kari Pahapilliga oli avaldatud
jutuajamine. ^ f-
Esto Mutual Fund Ltd.
5. aug. aktsia hind $13.73
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H SML— tel. 364-1131
õhtul tel 9256812
VAJATAKSE
LAPSEHOIDJAT
l-aasfasi^le lapsele 3—5 hommikut
nädalas meie kodus (Bayview —
! Steeles), ^ Tel. 889-3478
gu siduv osa oli väga osavalt üles­ehitatud
ja ettevalmistatud, mis var­jutas
isegi nõrgalt esitatud maakon­di
; ja jättis tervele etendusele :;pro-fessioLaalse
ilme. ; .
suunda kandis, õhtune etendus lõp-pes
lauluga „Hoia Jumal Eestit". -
Tänuks tublidöle programmi läbi-viijatele
Anne-Liis Tüllile ja Harri
)i Eestimaa ^/käimine" algas Vi-, Mürkile ning Killamängude esimehe-rumaalt
Vana Kaleviga'sobiva müü- le Johannes-Vihmale kotraldati nei-diga
Endel Rubergi poolt. Sellele,
järgnes 6 paariga „Viru polka", mi- v
da saatis virutas te koor (E. Libe, A.
Tamm, J. Vaikla, E. Verder, S. Ver-;
der) ja rahvapillide orkester. Edasi
dulase vastu. Kodakondsuse võtmi-sele
järgneb deporteerimine
mille isik ise valib.
J. Sdorni
raa-anti
le mitmekordne õhkuviskamine.
' Järgnes tants „iKaja" onkestri saa°
tel.
SCI! esimese
Lääneranniku Eesti Päevade
mes toimunud kunstinäitusel
esimene auhind Joann Saarniitele
õlimaali eest „Rocky lähistel". Au­hind
oli rahaline ja selle määrajaks
olid Seattle ülikooli õppejõud.
Omandati ka 3 sumeri ainetertöod.
sm
läks „käimine" ,yjärvede maale", kus
oli Sirfe arvates „varaste mägi".
„Järvede maalt"; kõnniti Pärnumaa­le,
kus nägime võsast naasmas kahte;
karu ja pärnakate koori ning rahva-'
pilli orkestri saatel esitati ,,Vändra
. polka" 8 paarilt. Pärnakate kooris
olid A. Haljaste,. Ä. Kontus, H. Kon-tüs,
A. 'Koppel, H. Leemet, M. Lee-met,,
V.'. Musta, E, Purje jä A. Rei-
•..-;man. ';;
Pärnumaalt matkati Läänemaale,;
kus Aldo esitas;; „Salajoe pajatuse".
Läänemaalt läks ,;käimine" Hiiu-
, maale, mis on õieti Läänemaa osa,
kus esitati 5 paariga ühtlastes rah­varõivastes;
„Hiiu valssi". Hiiumaalt
; Pühapäeval, 23. augustil:algusega
kl. 12. peetakse Toronto Kolmainu
koguduse jumalateenistus Jaan
Randsalu kodu juures Simcoe järve
kaldal. Teenistuse peab õp. 0. Gna-denteich,
kuna orelil saadab koraale
Georg, rital.
Jumalateenistuse asukoht sel aas­tal
on peaaegu samas kus eelmisel Saaremaale ja seal kõlas nägus 7,sõ-aastal
— ainult paar suvilat vahet sarsaärte laul" Lindau õdedelt üht-Äleksander
Randsalu kpllust) kus ka laselt nägusais Kihelkonna rahvarõi-sel
aastal on võimalik aT|tosid parki-^ .:vais, mida kaunistasid noorte; neidu-da.
Torontost ;sõites 40%a ja jätkar de liikumine saarte rahva rikkalikes
tes 11-ga sõita kuni Orö 9-ndä teeni, rahvarõivais,
kus pöörata paremale järve suunas. - Saaremaalt „kõnniti" Valgamaale,
Enne järve juurde jõudmist teeta- kus-kolmik — Ä. Tamm, J. Vaikla ja
his juhatab vasakule, kus ongi j u m a r E . Verder koos Toronto Eesti Mees-lateenistuse
asukoht. ^ kooriga esitasid liivi rahvalaulu „Pu-
Jumalateenistuse järele koguduse huvtuul" läti ja eesti keeles. Valga-.
iiaispcre serveerib kehvi, ja e",;ict, .'maalt Võrumaade, kus^ esitati võru-'
Nagu eelmistelgi KiiUamängudel
jättis külaliste vastuvõtt soovida. Sa­muti
oleks meeleldi tahtnud näha
eestlaste poolt korraldatud einelau-'
da. õhtune kava kujunes tõepoolest
kildudest kodumaa traditsioonidest
ja kultuurist, nagu meie aupeakon-sul
oma avakõnes tabavalt väljendas.
Ja neid kilde on meil palju ja ilu­said.
Seekord oli mitu nägusat när-
.lit.-; . - . ; . : - : • ; • : " • • - • ; : , : • /
Tõdesime, et meie noorte seas on
• n/äga andekaid ja aktiivseid inimesi.
Anda neile vabadust ja võimalust,
võime võibolla väga suure üllatuse
osaliseks saada. Kj^^ noorte-lele
edasi anda meie omapära ja kul­tuuri,
siis me ei tohi seda teha Siia­mi
kuninga eeskujul, 'kus oma riigi
kõrvale oli muu maailm näidatud
iriiriiatüüris; Meie maakondadest on
siisM Harjumaal ja Tartumaal palju
tugevam osa täita olnud, kui mõnel
teisel maakonnal.
Tõik on see; et meie rahvas soovib
ja vajab sellist suvist suurüritust
vabas looduses.
Hans Lupp'i 60 a. sünnipäeva pu­hul
25. juulil EKN esimees Laas Lei-.
vat andis talle üle Kanada Eestlaste
Teenetemärgi eestlusele ja Eesti va­badusvõitlusele
osutatud teenete
eest. Vastava vääristusotsuse tegi
teenetemärgi statuudis ettenähtud
komisjon üksmeelselt.
Hans Lupp on valitud EKN igasse
koosseisu alates 1954. Ta on olnud
esimeheks ja abiesimeheks ning akt-siooni-
komisjoni esimeheks. 1956 va­liti
ta Toronto, eesti koolide komitee
esimeheks, olles korduvalt tagasiva-'
litud kuni siiani. 1974. a. alates on ta
Eesti Sihtkapital Kanadas; esimees.
Ta on veel mitmes teises org. juhti­valt
tegev.
Ilmunud
heliplaat
Parteifunktsionäär Dänzigis küsib
katoliku preestrilt:
„Millest see tuleb, et helistate ai­nult
kirikukella ja rahvas tuleb mas­siliselt
kokku. Meie teeme kogu aja
kõva propagandat, aga väga vähe on
neid, kes- endid liigutavad. On see
usust tingitud? Olge avameelne."
„Seekord ma tahan avameelne olla.
Teie lubate töötavale rahvale para­diisi
juba maa peal. See samm on
liiga julge. Meie aga lubame paradjÜK
si pärast surma. See on meie poolt
üks kaval trikk."
STO 80,
iia-Ameerikeä
(2 heliplaati pakendis)
Hind $18.00 pluss Ont. müügimaks
Woo Postiga tellides saatekulu
Müügil
00
18
Fühap., 23.-31. augustini
ming ^81'V Jõekäärul.-
958 Broadview Ave.
Toronto, Orit. M4K 2R6
1|eade saksa ajalehes; „Frankfurter
Allgemeine Zeitung":
^Looduslikult ei paku läbisõit St.
Götthardi tunnelist mingeid kõrg­punkte."
. • ; • • • ' • • . . • • • ; . .
^Klassideta ühiskonnas" on tege­likult
neli klassi: sotsialismi ülesehi­tajad
töölised teenivad 200 rubla
kuus, militsionäärid ja ohvitseridV
' kes sotsialismi kaitsevad, saavad
kuus 400 rubla. Sotsialismi õuelauli-
, kud — kunstnikud ja parteitegelased
— teenivad 800 rubla kuus. Üle tu­hande
rubla kuus saavad need, kes
ei tee midagi muud kui naudivad sot-sialismL