Meie Elu = Our life, August 19, 1982

              KuS sSsse astuda Toronto kuning­liku
Konservatooriumi vanasse hoo­lesse
Bloöri tänaval, võib seal sein­tel
lugeda nimesid äutahvleid, mis
peetud ligi viiskümmend aastat.
Jäädvustatud neile autahvleilfi on^
õpilaste niiiied, kelle äridekust on
tunnustatud stipendiumiga. Eestlasi
on seal väic
TÜTRED
: VÄIMEES
LAPSELÄFSEP:
ja nende lai "S jaEndias
„EHATÄRE^' FEEE:
Helene Ävarlcaid^ TÖÖPAKKUMISED
vaja maja
Esimesena leidub alates 1953 aas­tast,
kolm; aastat järgimööda Irene
Loosbergi riimi. Ligi 15 aastat hiljem
kerkib esile uus põlvkond: neli; aas­tat
on auhinnatud bass-baritbnln^
gemar Korjust ja kolm aastat pia­nist
Hillar Liitojät. Ühekordselt esi­nevad
pianistid Katrin Kuuskne, tii-n^
ä Mitt ja Nora-MallKerson ning
.aastal 1975 viiuldaja MarianneIJrke.
Seega ön seni kokku aiitud. stipen-'
:dium seitsmele eestlasele 14 korral.
Vümase leniiu algusest. on jälle
möödunud ligi vnsteist aastat kui
kuuleme, et jälle ühele eestlasele on
määratud stipendium:. Seekordseks
stipendiaadiks on 11 a. Eero Voitk,
omakorda uue polvlconna liige ja tõe­näolikult
noorim seni auhinnatud
eestlastest. .A
Eero Voitk on •neli aastat õppinud
tshellot, . viimased kaks. Toronto
Sümfooni?i Orkeistri liikme ja
šervatooriumi õppejõu Dävid Hethe-ringtoni
juures. Oma kodus pole Ee­ro
Voitk ainukeseks muusikuks: va­nem
vend Tõnu mängib viiulit, õde
Urve 'klaverit.ja noorem vend Aare
vioolat. Kõik. lapsed käivad Orilliast
korra nädalas Torontos tunnis. Eesti.
ühiskonnale on nad kõik esinenud
läinud hooaja jooksul. Tõnu ja Urve
esinesid märtsis Eesti Seltsi Kevad-
Potpuriil, ja,Aare, Urve saatel; sega­koor
Cantate Domino kontsertõhtul
Eero Voitk Lakewocdi Eesti Majas
esinemas Toronto Eesti Meeskoori
solistina koori kevadisel kontsert-matkal.
. Foto — Ants Mägiso Jr.
mais. Eero oli solistiks Toronto Ees-
,ti Meeskoori kevadisel kontsertmat-
|kal Lakewoodis. Ära jäi tänavune ka.
katsetud Toronto Eesti Meeskoori
kevadkontsert Torontos kuhu oli Ee-ro
Voitk ettenähtud solistiks; see­tõttu
pole tema veel saanud Toron­to
eestlaste ette üksikult astuda.
Remonti, mööblitõstmist,i korista^
mist. Autojuhiluba vajalik.
Helistada: tel. 533-8476, ;ANTYANKER,
• • e
lesti lindudest Fõhja-Soome ajalehes
ERIK LOKBM
Ootamatult lahkus meie hulgast 5.
augustir Torontos hästituntud endi­ne
õpetaja Helene Avarlaid (end.
Gern, eestistatud nimega Roorand).
Sündinud Tartus 10. mail 1907, lõpe­tanud
samas Eesti'Noorsoo Kasvatu-
I ise Seltsi 'Tütarlaste Gümnaasiumi,
kilhu peale õpetajakutse omamist
valiti õpetajaks, jäädes sellele kohale ,
kodurr^aalt lahkumiseni, andes oma
I parimad noorusaastad eesti koolile
' ja noorsoo kasvatamiseks.
ENiKS-i Tütarlaste Gümnaasium
asutati. 1906. aastal eesti rahvuslike
suurmeeste Oskar K»allas4 Villem
• Reimani, Jaan; irõnissoni,\Heinrich;
Koppeli, Peter Põllu jt. algatusel ja
eestvõttel, , et eesti naine ja ema
saaks iõrgema emakeelse hariduse
ja eesti kodu võiks olla kindluseks
' venestuse pealesurvele. Teiseks,, et
eesti oma õpetajad kodumaalt, kus.
. irieii pääs kroonu gümnaasiurni õpe-
• taja kohale oli suletud,.ei valguks
omalrahya juurest võõrsile. Kõrgema
haridusega õpetajaid ja vaimutegela­si
vajas aga' kodumaa üha' raske- >
maks; muutuvate verie ,,refori7iide"
surve tõttu, et päästa ja hoida ärka­misaja
paleusi- ja; hariduspüiidlust.
Kqoli asutamist ja tegevust iseloo-
: mustabl ühelt pooli tulunduslikud
raskused, kuna kool pidi ise ennast
ülal pidama võrdlemisi väikese ja
mitte jõuka eesti seltskonna poolt,
teiseks Vene riigi- ja hariduspoliiti­ka
tõttu.
Et selles olukorras eksisteerida ja
II oma lõpetajaid varustada küpsusek-sameiks,
.pidi õppetfe^vus kroonu- /
koolidelt kõrgemal seisma! Ja seda
o?igi EN?KS-i gümnaasium)) opetai-jaskond,
esimese juhataja dr.phil.
Oskar Kallase, tema järglase eesti
kooli-ja haridusloos suurkuju jPee-icr
Põllu ja paljude teistega-
: Aga mitte; üksi surveaegadel, vaid
•omariikluse vabakoolina hoidis kool
. oma kõrge traditsiooni, püüdes oma
õpetajaskonda; saada parimaid pare-
: mate seast. "Üks selliseid oli noor
Helene Roorand, kes oma ligi viie-vteisjkümmend
aastat noore õ^
na andis väärtpanuse,koolile ja ees­ti
klDdule.:;
Millise lugupidamise ja armastuse
j tööpõllul oli noor õpetaja ära
teeninud> seda võis tõdeda veel nüüd
kodumaalt 38 aastat äraolles, mii te­ma.'
kasvandikud Torontost; ja kau­gemal
tki olid teda saatmas rohkear-
. vulise sõprade kõrval ning selleks
puhuks moodustatud nende koor
I -laulis tänuks ja jumalagajätuks. See
1)1 i nagu mingi kooli kokkululek.
C@rter ka Rootsi
võrdseks om^
majaga
STOKHOLM (EPL)-Riiginõunik
• Stig' Brink on valitsuse ülesandel
teostanud uurimuse, kuidas seadus­andluses
ühendada ostukorterite ja
villade mõisteid. Brink leiab, et üles­anne
on lahendatav sellega . kui
Rootsi muudab senist ,,kinnisvara''
mõistet ja loeb kinnisvaraks ka 6s-tukorterid.
Ostukorterigä elumaja
saaks siis „ftükeldada" mõisteli)?-
teks kinnisvaradeks, samal viisil kui
praegu tiikeldatäkse kruDte. Sel vii­sil
kehtiksid kõik villade jä maa
kohta kirjutatud seadused ka .ostu­korterite
kohta.
Oulu ülikooli eesti keele lektor
Mart Mäger kirjutas pika artikli ko­halikus
ajalehes eesti lindudest ning
nende nimedest.
'Selgub, et säilunud • nimed. räägi?
vad tihti • varasemast, rohkearvuli­sest
esinemisest, näiteks merikotka
kohta Eestis.- Praegu neid ei olevat
rohkem kui 10 paari,'nimetusi linnul
on aga umbes 15. Samuti on kadu­mas
Eestist ka mudakurvits ehk
santvanker,. laigundratas või lähkri-loputaja.
Kadumas on ka rabapist­rik
(rabakuHv rabareegutaja).
Saaremaal kadus mõtus möödu­nud
sajandi keskpaigu. Siiski rah­va
medes püsib kadunud linnu nimi.
Hilisjääaja relikt, rabakana on vii­mastel
aegadel muutunud Eestis vä­ga
haruldaseks, nif et linnu varase­mad
n-imetusedki olevat kadunud
rahva keelest.
Teatavasti Kanadas on ostukorte-rid
(condominium) juba aastaid vas­tava
seaduse alusel omaette kinnis­varad.
Avarlaiud asusid Saksamaalt 1949.
a. Montreali ning sealt vanaduspäe­vi
veetma seitsme aasta eest Toron­tosse.
Nad pole tänapäeva ratsiona­listliku
mõttemaailma mõistes rik­kad—
ei oma peale tarviliku peavar-j
u ei suvc|'esiidentse asukohamaal
ega soojal lõunas, laevu ega jahte.
Kuid nad on rikkad teisiti, rikkamad-ki,
võib arvata õnnelikumadki. Vae­valt
leidub eestlastel teist sellist ma­ja,
nagu see on Avariaididel, mis kuh­jatud
eestikeelse ja eestlasi puudu­tava
kirjanduse ja maalidega. „01e-me
muretsenud seda eesti kirjandu­se
ja kunsti toetamise ning muidugi
ka enese huvide rahuldamiseks", oli
Helene vastus imetlejaile. Aga kõik
see polnud sidunud; Avariaide ainu­üksi
oma suurepärase kodu külge.
Eesti ürilused> nii noorte kui vana­de,
on neid sidunud osavõtuks ja
toetamises! •
Austades lahkujaid ja teades, et
endisest Eestist' meil enam > palju
matta ei ole, kuid meil on võimalus
palju teha ja ehitada. Kas meie ei
võiks :hauameelolü võtta hau^a juu­rest
lahkudes ja hoida mäleiusena
vilkjaks ning sisutihedaks tbgevu-
•,5eks!;.- • • f^-^
Puhka rahus, hea eestlane!
;; •';v-^ -'R. A N T I K .
NIMEDETA
Mart Mäger toob ka mõned näited
„nimedeta lindudest" ehk lindudest,
kes on Eestisse tulnud suhteliselt
hilja ja pole saanud veel rahvapära-/
seid nimetusi vaatamata sellele, et
on väga tavalised:. Näiteks pünavarb-lane,
kellele kasutatakse väid otsest
tõlget — karmiinleevike.; Linnust;
kirjutas juba 1930-ndatel aastatel or­nitoloog
A.Murakin:,,Võiib olla,' et
see lind pn püsM^ Eestisse asunud
alles möödunud sajandil w i natuke
varem; ning seetõttu rahvas teda ei
tunnegi.-' Karmiinleevike on muu­tunud
üldtuntud'.viimastd aasta­kümnetel.
Laenatud nimega esineb
.Eestis ika kuningaskalastaja ehk õi­ge
nimega jäälind (saksa keeles „Eis-^
vogel"), V KagUhEestis see l^nd on
võibolla pesitsenud kauem, kuna seal
linnul on miõned kohaldkud nimedki,
nagu jäärähn, sinilind jne.
Humoristlikult autor kirjutab lin­dudest,
kes mujalt Eestisse/tulnud
ja selletõttu on neile rahvas andnud
>,yälismaa" nime. Näiteks möödu­nud
saja aasta jooksul olevat „sak-sa'maa
vares" levinud rohkesti Eesti
põhjaosas. Möödunud sajandi.' lõpu­poolel
see lind oli seal väga harulda­ne
ja kui tundmatu äkki kuhugi il­mub,
järgneb loomulik küsimus,
kust ta on tillnud hing kuidas? Eesti
vanarahvas räägib, kuidas „saksa-maa
harakas'' tulnud või toodud
Saksamaalt just nagu ka faasan,
ilmselt mõne mõisniku poolt. Jä nii
rahvas nimetaski siniraagi saksa-ma
^vareseks või harakaks koos sak­samaa
pasknääriga ja- pidas linnu kö^
duköhaks meretagusi paiku: austria
vares, samaaria vares, jaapani'vares.
'Mõnikord „saksa vares" ongi tõlgj"
tud Otse saksa^ keelest: siniraag
{BlaürackeK Ka Saksamaal sellele
värvikale linnule on antud /.välis­maa"
nimetusi, nagu näiteks ,,Mcer-häher",
„Meergratseh", „Ungarische
Häher", samuti Rootsis (spansk
'kräka). Paistabf tõenäolik et nääri
eksootillik väjlimus meenutab kau­geid
välismaid ja sellepärast nii Ees­tis,
Saksamaal kui ka Rootsis antud;
sininäärile „välismaa nimi".
Künnivares on Eestis levinud ko­hati
ja mõnel pool inimesed teavad,
täpselt, kust, millal ja kes need sin­na
toonud. Mart Mäger kirjutab Lõu-na-
Eestis asuva Räpina künnivareste
ühiskonnast. Kohalikud elanikud se­letavad,
et künnivares on ekspordi­tud
Saksamaalt Räpina mõisniku
parun Sieversi poolt. Tavalised vare­sed
lasti maha, künnivareseid aga
kaitsti. Lüganuses, Kirde-Eestis va­nad
inimesed ödnud Mägrale, et
Püssi' kra.[hv toonud künnivareseid
sisse põldudelt usse ja putukaid nop­pima.
Pärimuse järgi olevat Jõeläht-'
me künnivaresed sinna toonud Kosti­vere
mõisnik jä Lõuna-Eesti Hallis­tes
teati need tulnud olevat Saksa­maalt
(„saksamaa vares"). Setumaal
seevastu ollakse arvamusel, et lind
on pärit .Lõuna-Venemaalt, samuti
Kuusalus ja mõnes: teises kohas:
„Künnivares teeb, nagu vene küla,
kümme pesa ühte puusse. Need ori
vene varesed. Künnivarest meil va­rem
• polnud", seal .üteldakse. Leidub
isikuid, kes lindu nimetavad juba in-;
dia vareseks. ; ' •
Kiivitaja olevat ka lisandunud Ees­tis
viimase 150'aas ta jooksul ja; seda
peetakse seal „turistiks", millest ^rää­givad
rahva ; poolt antud nimedki,
nagu poola lind või poola kana.
Praegu Eesti kõige; tavalisemaks
linnuks kultuurilises maastikus! on
kuldnokk. Lind sai tavaliseks alles
.siis, kui inimesed hakkasid neile pe-sanuure
panema. Siin ja seal rahvas
räägib, et-ümbesvlOO aastat tagasi;
lind oli haruldane jä; esimesi kuld-nokkasid
peeti välismaa lindudeks
(rootslane, rootsus, rootsivarblane
ine.). Üheks ;põhiliseks sellele ni­mele
ön, tõik, et Lääne-Eeštis kulges
kuidnokkade kevadine rändeaeg
Rootsi poolt. Teisena põhjusena
luuakse esile, et tol linnul polnud
neil aegadel; veel oma nime ja nii
laenati see7teistelt /liikidelt (must­rästas)
või siis teistest keeltest
(mats, mustmats), peamiselt saksa
keelest. . •• ^•
Toõnekurede arv bn selle sajandi
jooksul Eestis suurenenud ja see
peegeldub rahvalikkudes nimedes.
Nimi toonekurg On võetud mustahai-gurilt,
• teisi nimesid on laenatud.
Haiguri nimi oli rahva suus juba
ammu enne, kui .selle liigi suured
-hülgad asusid Kägu-Eestisse sel aas-tasaiandil.
Mäger toetub zoolcog J.
Lepiksaare .väitde^ef haigur olnud,
varem ; r i d s ' piirkondades tavaline
KARUSNAHA
Kas valmis kasukad
mõõdu järgi valmistatud!
Olete mõelnud kasuka ostmi­sele
eeloleval sügisel? Kui ;
oletež ostke see juba nüüd.
ja säästke palju. Müüme ;
sariia hinnaga kas ladusõleva
või vastavalt Teie soovidele
ja mõõtudele valmistatud
kasuka. Rutake!;
Garanteerime tooted, mis
valmista^tud rneie äris.
Tulge ja tutvuge meie
kasukate ja saadaolevate
hilisemate moodidega! .
Kredütkaardid
Master Funiers
191 Eglhitcn'Ave. E.-\
Tel. (416) 488-1701
Läänepool Mt. Pleasant
Roadl.— Avatud kella 6-ni,
neljap. 7-ni, laup. 3-ni.
Pikamaa jooks on suuremale osale
jooksjatest kahjulik. Suurem osa po­le
lihtsalt küllalt treenitud pmguta-vaks
jooksuks; mis pealegi toimub
liiga kõval plmial — enamasti asfal-
Spordijooks on tihti enam kahju­lik
kui kasulik, jooksuyigästused on
nimelt muutumas tõeliseks „rahva-haigiiseks".
' Jooned näitavad kehaosi, mis.
kanna ta vad sagedaimini treehi-
:\ mata Jooksmisel.
Tihti on põlved; kõige õrnemad
jooksu juures. Põlvevead on eriti ta­valised
treenimata jooksjate hiilgas.
Kuid peale põlvede on paljud saanud'
vigastada jalgadest, kintsudest, puu-saluust,
seljast või koguni kuklast
(kaela-lülidest).
Tihti inimesed kulutavad oma ke­ha
liiga palju — katsuvad liiga kii­resti
treenida. Keha kulub, aga ei
jõua kohaneda pingutusele.
Dr. ChristianÄkermapk, rootsi or-topeed,
ori Dagens Nyheteris. jutusta-
'nud' kogemustest jalavigastuste pu­hul:
^-^V^r^v-V
— Ma ;rääkisin 50 patsiendiga, kel
olid jalavigastused. Kõik olid jooks­nud
pikemat maad kõval asfaldil...'
Uurimüseä USAs näitavad, et pea­gu
kõik pikamaajooksjad on vigasta­tud
põlvist. Kuid Soomes on uurijad
avastanud, et pikamaajooksjate puu.
saluud on enamikus vähem kulunud
kui mittejooksjatel. Kuid siis on
treenimine jtoimunud järkijärgult ja
mitte äkiliselt. ; .:
Inimesed usuvad tihti, et valu
kaob pikapeale, kui ainult edasi
jooksta. Tegelikult on vastupidi: Kui
tunned .valu põlves tuleb kohe lõpe­tada.
Lase siis põlvel puhata. Edasi
jookstes; võib väiksem vigastus muu­tuda
krooniliseks ja mitmeks aas­taks
püsima jääda. Sellepärast on
aeglane ülestreenimine vajalik mit­te
äkihne hoogtreenimine mõni nä­dal
või kuu enne võistlust.
. Paljudel inimestel on raske koha­neda
jooksuks asfaldil. Asfalt on
lihtsalt liiga kõva. Sel juhul tuleb
sellest loobuda ja leppida ainult
pehmemal pirinal jooksmisega, mil­lega
suurem osa saab hakkama ;—
ilma vigastustega.
.ning kadunud' sealt vaid ajutisdt..
NIMEDES ESINEVAD ^
V RÄNDESUUNAD , i;:; ^, ; -.
• Lindude/nimedes ori ttirida;:!^^
nende rändesuunad, varasemad inva-.
siöonid jne. Näiteks Kirde-Eesti ran­nikul
Soorile lahte ületavaid vare­seid
hüütakse soome varesteks, ke-'
vaditi Rootsi suunast saabuvaid
kuldnokkasid rootslastöks või rö^^
Varblasteks, •.männileeviku^
lumbakuks. . •
Künni varesed olevat andnud en­dale;
nime koha järgi, kuhu nad.:asu­nud.
Ja nii näiteks räägitakse Värs­ka
ja Rannamõisa varestest ning
Tuudi mustadest. Mart Mäger -lisab,
et asi võib olla ka vastupidi: koha­nimes
on leida jälgi seal varem pe­sitsenud
linnuliigist, näiteks. Kaker--
, daja/räba KeskEestis — raba, kus
olevat pesitsenud järvekaur.
Lõpuks tolles pooldeheküljelises
. artiklis tõdetakse, et „rahvaomaseid
nimesid toetavad kohalikud tradit-siqonid
linnu tulekust, selle võõrast
•' algupärast ning liigi esinemises toi-m|
inud muudatusi on võimalik jäl­gida
nimede puudumise, laenamise
ja võõrapärasusse viidavate käsitus­te
põhjal. Pandagu tähele, et „nime-de^"
jä ..võõrapärastest'' lindudest
vsiniraag, jäälind ja toonekurg'saavu-tavad
Eestis oma leviku.põhjapiiri."
..MEIE ELU" ,
lugejad, är ge unustage o\m
sõpradele soovltamaat
..MEIE ELU"
MINNA?
^ Pühap., 15.—22. augustil „Ssits@
Kunsti" Seedriörul.
^ Laup., 21. augustil Saare-Võru Su­vepäev
iõekäärul. Kogunemine kl.
i( Pühap. 22. — 29. augustini
ülikool 82 Boltonis. r
ir. Laup., 28.-29. augustil Põhja-Ämeerika
Eesti Sõjameeste Suvepäe­vad
Seedriörul.
itr Laup.i 28. ja pühap., 29. augustil
„Hõbejärve" suurlaager külalistele
avatud. ^Surlõke laup. kl. 20.30. Pü­hap.
kl.? 9.30 metsäkirik ja kl. 13.00
Laup,! MJ ja 12. sept. etniline võirk=
p^Miturriiir JcekääruL •