1983-06-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
of Cam^Ci^ .
, - ?
TfE AJALEHT PAGULUSES
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 22 (1734) 1983 NELJAPÄEVAL, 2. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 2 XXXIV aastakäik
Anne Knisa 3ai„Mis8 Tallinn 1983" tiitli Foto - 0.
• §
ainukeseks
halduskeeleks Eestis?
Eestlased muutumas vähemusrahvuseks omal maal
— Olude Mrjeldus Soome ajalehes
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) — Eestis kardetakse, et vene
keel võetakse ainukeseks halduskeeleks ja kui venelaste juurdevool
kestab samal hulgal kümmekond aastat, muutuvad eestlased omal
maal väheMusrahvuseks.
Olukorrast okupeeritud Eestis kirjutas
laia levikuga ajaleht ,,Ilta-Sa-nomat"
paljuütleva pealkirjaga „Vi-ro
yenäläistymässä'- (Eesti venestu-mas).
Soome aj&lehed on pärast And-ropovi
võimule tulekut üha enam
kriitilises toonis tähelepanu juhtinud
hõimurahva olukorrale. Ajaleht ütleb,
et informatsioon üha jätkuva
venestamise kohta on kandunud üle
lahe turistide kaudu.
Kõige uuemate andmete järgi otsustas
EKP politbüroo koos ülemnõukoguga
möödunud talvel, et Eesti
NSV kõige kõrgemate ametnike halduskeeleks
on vene keel. See tähendab
seda, et näiteks presiidiumi
hing ülemnõukogu dokumendid
koos kirjavahetusega toimub vene
keeles. Muudatusi hakati tegema juba
Leonid Brezhnevi ajal, see viidi
aga täide alles pärast Juri Andropovi
parteijuhiks tulekut.
Eestis kardetakse, et järgmine
samm on vene keele võtmine ainu-iceseks
haJduskeeJeks, Lätis on mindud
täiesti venekeelele, kuid Leedus
venestamine ei ole õnnestunud madala
tööstustaseme ja katoliku usu
tugeva positsiooni tõttu.
- Eesti keele tundide arvu koolides
ei ole vähendatud, aga vene.keele
tundide arvu on suurendatud, mlstõt-
::tu eesti keele osatähtsus, on väheii?>
nud. Kõik akadeemilised väitekirjad
peab praegu avaldama vene keeles.
Taani ei tunnusta Balti
nikide annekteerimist
Pühapäeval, 29. mail toinius Eesti
Majas „Karavan 1983" raambs
„Miss Tallinn 1983" valimine. Peakorraldajaks
oli Evelyn Koop. Kohtunikeks:
Gina Godfrey (Metro linnapea
Paul Godfrey abikaasa),
George Gross (Tor. Sun'i spordi-osakonna
toimetaja), aupeakonsul
Ilmar Heinsoo, David Johnson
(East York'i linnapea), Tony 0'Do-siiohue
(linnanõunik) ja Paul War-mick
(Tor. Stair'i spordiosaks toimetaja).
'
Linnanõunik Tpny 0'Donohue soovis
avasõnas linnapea nimel ürituse
head kordaminekut ja Anne Tüll ning
Andres Raudsepp teadustajatena
hoolitsesid tegevuse voolavuse kui
ka publiku hea tuju eest. Kandidaadid
esinesid kleitides, spordirõivais'
ja rahvarõivais. Iga kandidaadi lühikese
elulookirjelduse esitas Anne
Tüll. .
Gina Godfrey'le sooviti teadustaja
A. Raudsepa poolt ta sünnipäeva pu-.
hui õnne ja lauldi kõikide püstiseis-tes
võimsalt „Ta ela^u!"
Eeskavalises osas esinesid Kalev-
Estienne võimlejad ning sopran Mo-nica
Zerbe laulis, lõpetades rahvalauluga
„Küla mul ütleb". Klaveril
saatis Liina Teose*
(Järg lk. 3]
VENELASTE SISSEVOOL
Venelaste sissevool Eestisse jätkub
pidevalt. 1,4 miljonist elanikust
räägib vene keelt juba üle poole miljoni
ehk rohkem kui iga kolmas. Veel.
viis aastat tagasi eesti keelt kõnelejate
osa oli umbes 70% ning venelaste
osa 25 protsenti. Tallinna elanikest
räägib vene keelt juba üle poole,
maal on aga eesti keele seisund säilunud
vastupidavana. Vene sisseko-lijate
peavool suundub just keskustesse,,
kus on tööstust.
TalHnna kõrvale, Lasnamäele ehitatakse
praegu suurt eeslinna, mille
200.000 asukast venelasi tuleb 60%,
mis muudab Tallinna rahyastiku
. struktuuri, dramaatiliselt. Eestisse
kolivad venelased on suureperelised,
kuna eestlased traditsionaalselt on
väikeperelised, millega venelased
lähevad korterisabades eestlastes
mööda.
Venelasi võlub tööjõu puudus Eestis
koos kõrge elustandardiga. Nii^
Eestis kui ka Lätis on elustandard
kõige kõrgem N. Liidus.
On arvamine, et kui venelaste sissevool
jätkub kümmekond aastal
samas ulatuses^ muutuvad eestlased
vähemusrahvuseks. Kaueni Eestis
elanud venelasedki ei näe heal mee^
lel uut sissevoolu. Varem tulnud venelased
peaaegu erandita õppisid ära
eesti keele, uued kolijad aga ei hooli
sellest,
„UNGARI PROOV" .
Venestumine võib veelgi hõõgust
juurde võtta, kui Tallinna suur sada-maprojekt
käiku läheb.
Eesti on praegu N . Liidu põllumajanduse
katseaia. Saaremaal on käimas
nn. ,,ungari proov". Kavatsuseks
on Ungari, eeskuju järgi tõsta
põllumajanduse produktiivsust.
Momendil produtseerib erasektor
40 protsenti Eesti karjamajandus-toodetesl
kuigi eramajapidamise kasutuses
olev maaala on ainult mõni
' protsent" majandatavast pindaalast.
Saaremaal tükeldatakse kolhoosid
väiksemateks ühikuteks, ühe või ka-;
he perekonna jaoks. Need saavad
omale suurema osa toodangu ülejäägist,
mis innustab produtseerima.
WASHINGTON - Leedu in-
' formatsioönibüUetään „Elta"
teatel on Taani valitsus taas
korranud Leedu, Läti ja Ees-
I ti annekteerimise mittetunnustamist.
Taani ametlik seisukoht
1 avaldati möödunud aasta lõpul
seoses kuuldustega suu- ja sõ-ratõvest
Balti riikides.
Kuigi taanlased olid väga hu-
• vitatud täpse informatsiooni saamisest,
et võtta kasutusele kaitsevahendeid
nakkuse vastu.
Taani.välisministeerium ei teinud
otseseidjärelpärimisi Moskvast,
vaid kasutas teisi kanaleid,
informatsiooni saamiseks. Seda
seepärast, et Taani püsib kindlalt
oma seisukoha juures, mitte
tunnustada Balti riikide vägivaldset
inkorporeerimist N. Liitu.
Taani poliitika Balti riikide
osas oli Taani' sotsiaaldemokraatliku
erakonna häälekandjas
„Aktuelt" (23. dets. 1982) ilmunud
artikli teemaks. Ajalehe
korrespondent Hendrik Skov
nõutas andmeid Taani välisministeeriumist
kuulduste kohta
taudist Balti riikides. Temale
vastas välisministeeriumi esindaja
Kersten Due,.et ametlikku
kinnitust kuuldustele pole võimalik
saada. „Meie ei ole kunagi
tunnustanud nende kolme riigi
inkorporeerimist N . Liitu. Sel
põhjusel me ei saa nõutada andmeid
Moskvast kuulduste üle
mis puudutavad neid kolme irii-ki.
See on väga ebamugav, kuid
sel juhul poliitiline vaatekoht on
meile palju suurema tähtsusega;",
•
Taani väljisijninister Uffe Elle-marin-
Jensen i ütles „Aktuelt'i"
korrespondendile: „0n tõsi, et
meie ei taha kirjutada venelasteale
Balti riikide üle. Meie ei taha,
et'nad saavad meilt midagi kirjalikult,
mida nad saavad tõlgendada
kui nende kolme riigi annekteerimise
tui;»nustamist."
Artikli autor kritiseerib ka
Sovjettide propaganda väidet, et
kolm Balti riiki liitusid vabatahtlikult
N. Liiduga. Ta kirjutab:
„Taani ja teiste Lääneriikide arvates
1940. a. valimistel (Balti
riikides) pole midagi ühist sellega
mida nimetame demokraatlikuks
menetluseks. Sel põhjusel
need kolm väikest riiki on jätkuvalt
näidatud Taani välisministeeriumi
kaardil."
Riigijuhid nõupidamise!
• 11 •
s asüül!
Eesti Fäevalebtiusutles Prantsusmaal 33-aasiast blondipäist mere-kaptenit
Sulev Viiknat, kes 29. aprillil laeva Rouen'i sadamas viibimisel
kasutas juhust põgenemiseks ja asüiili küsimiseks prantsuse
võimudelt. -
Sulev Viikna ütles, et ta pärast
Tallinna ja Leningradi merekoolide
lõpetamist 1976-ndast aastast peale
on sõitnud Nõukogude kaubalaevadel,
mis sõidavad Lääne-Aafrika sadamatesse.
Tal on tulnud õppida
prantsuse keelt, kuna tegemist on olnud
endiste prantsuse kolooniatega,
mis iseseisvunult kasutavad prantsuse
keelt riigikeelena. Laeval, millega
ta Roueni sadamasse tuli, oli ta kapteni
teiseks abiks — esimene abi on
reegli kohaselt laeva poliitiline juht
— poHtruk.
— Maale lastakse sadamais viibimisel
meeskonna kolmikuid, kus
peab kaasas olema üks laevaohvitser.
Sellises kolmikus maale minnes
olin mina ohvitseriks ja kaasas olid
kaks meeskonnaliiget, Eesmärgiks
oli ühe poola firma leidmine, kus pidi
kaupu oda varnalt saama. Meil oli aga
raskusi õigele aadressile minekuga,
mispärast ütlesin meestele, et küsin
õige järele politsei jaoskonnast. Nad
jäid välja, mina läksin sisse ja — taotlesin
asüüli.. .
Põgenemisele mõtelnud ta juba pikemat
aega. Kuna viimase pooleteise,
aasta jooksul kodumaal venestamine
ja üldine allakäik on olnud masendav,
siis küpses otsus kasutada esimest
juhust. See juhus saabus 29.
märtsil, kui ta kavalusega kaaslased
maha raputas ja politsei kaitse alla
pääses.
Vaba mehena käib ta nüüd prantsuse
keele täiendamiseks kursustel ja
loodab, et ta leiab hiljem tööd mõnel
laeval.
EPL/UI/K
Möödunud nädalalõpul kogunesid USA ajaloolises linnas
liamsburgi lääneriikide juhid, et leida ühist lahendust põlevatele
majanduslikele ja poliitilistele probleemidele. Riigijuhte võttis vastu
president Reagan ajaloolises miljöös. Peamiseks probleemiks oU
kuidas ära hoida vabakaubanduse piiramist tööstusriikide vahel ja
kuidas muuta tugevamaks ühisrinnet N. Liidu ülerelvastumise vastu.
^ • .
Esimeste kohalejõudjate seas oli Vaatamata N.Liidu ähva.dusele,
Kanada peaminister Pierre Trudeau. et tema suurendab oma straateegilis-te
tuumrelvade arvu Euroopas, kui
USA ja NATO riigid otsustavad Euroopasse
tuua uued USA tuumlaen-gutega,
raketid. Lääneriikide juhid
Williamsburgis on avaldanud arvamist,
et Euroopa kaitseks on vajalik
uus rakef isüsteem, kui N. Liit ei nõustu
ära viimast Euroopa Venemaalt oma
tuumlaengutega SS-20 rakette, mis
ähvardavad Lääne-Euroopa julgeolekul.
Samal ajal lääneriikide juhid avaldasid
kahetsusi, et N. Liit organiseerib
sõjar ja tuumrelvade kasutamisele
võtmisele vastaseid demonstratsioone,
kui ta ise hakkas neid esimesena
üles seadma Lääne-Euroopa riikide
ähvardamiseks.
. Williamsburgis avaldati ka tugevat
survet USA-le laenuintresside
vähendamiseks.
Teda loeti paremini riietatud külaliseks
teiste riigimeeste seas. Ta kandis
valget panama kübarat ja punast
roosi kuue nööpaugus. Teised riigijuhid.
Prantsuse president Mitter-rand.
Inglismaa peaminister Marga-ret
Thatcher, laapani peaminister
Yasuhiro Nakasone, Lääne-Saksa-
• maa kantsler Helmut Kohi ja Itaalia
peaminister Amintore Fanfani jõudsid
kõik koha\e 30 minuU\is\e vaheaegade
järele. Neid kõiki võttis president
Reagan isklikult vastu ja saatis
ajaaloolisse kuberneri lossi.
Riikidevahelisi probleeme arutati
ilma päevakorrata. Peaministrite
kaaslasi, valis- ja rahaministreid riigijuhtide
koosolekutele ei kutsutud
ja koosolekul avaldatud mõtete kohta
märkmeid ei tehtud. See kord kehtis
pühapäevase koosoleku kohta,
mis leidis aset pärast osavõttu Wil-liam.
sburgi ajaloolises kirikus.
N.LIIT ÄHVARDAB
JA HOIATAB
j,Mi8s'i" kroonimine. Vasakult: Tallinna «linnapea" Allan Liik, .jMiss
Tallinn 1983", aupeakonšu! L
Valter.
N. Liidu ametliku teadetebüroo
TASS teate kohaselt on N. Liidu va-litsus
teinud hoiatuse USA-le ja
Nato riikidele, et juhul kui eelole-vai
sügisel hakatakse Euroopasse
tooma viimistletud USA rakette,
siis N. Liit vastab sellele omapool>
se raketiväljalaske aluste arvu suurendamisega
Euroopa-Veheniaal
ja N. Liiduga liidusolevate riikide
„Miss Tallinn 1982" Ellen maaaladel. Osa nendest suunatak-
Foto — 0. Haamer se välja sel jiuSaul otse USA ke§k«8'
te vastu.
Ametliku teadaande tekst kõlas
järgmiselt: Arvestades suurenevat
ohtu N. Liidu ja tema liitlaste julgeolekule,
olenevalt USA uute rakettide
arendamisest, produtseerimisest
ja kavatsusest asetada neid
Lääne-Euroopa riikide territooriumile,
on N. Liit sunnitud suurendama
oma strateegiliste tuumrelvade
arsenaali ja kõvendama oma
Karl Linnas USA-st
väljasaatmisele
USA immigratsioonikohtunik
Howard Cohen otsustas, et eestlane
Karl Linnas — kellelt varemalt
võeti ära USA kodakondsus, tuleb
maalt välja saata. Tema olevat „or-kestreerinud"
umbes tuhende juudi,
liberaali ja kommunisti hukkamist
natside KZ-laagris Tartus, nagu
ameerika massimeedias märgitakse,
ja seda, et ta olnud seal
„komandandiks". Eestlaste ühiskonnas
USA-s, kus ka end. tartlasi,
on seda eitatud. Kõrgem liidukohus,
kuhu K. Linnas enne deportee-rimisotsast
apelleeris, et taotleda
lähemat asjaarutlust, keeldus seda
tegemast, hoides madalama astme
riigikohtu otse kodakondsuse äravõtmisega
jõus. Kohtuministeeriu-mi
erl-investigeerimise asutuse
asedir. Neal Sher, kes hiljuti viibis
Iisraelis «sõjakurjategijate" üleandmise
küsimuses, ütles pressile,
et K. Linnas arvatavalt kaebab im-migratsioonikohtuniku
otsuse pea-
Eesti muusik
põgenes Rootsi
STOKHOLM (EPL) - Soomes
Kotka linnas toimunud pidustustel,
millest külalisena osa
võttis 205-pealine Nõukogude
grupp, kasutas juhust vabadusse
pääsemiseks eestlane Ilmar
Olesk, kõrgema muusikalise
haridusega flötist, kes kodumaal
on tegutsenud muusikaõpetajana
ja orkestrandina. Ta
põgenes Rootsi, taotledes siin
asüüli, mis on c'süstimisel In-vandrarverketisl
le edasi. Linnas on nõus lahkuma
Eesti Vabariiki, mis aga okupeeritud.
On küsitud ka ta N. Liitu saatmist.
N. Liidu saatkonnast
Washingtonis pressiosak. esindaja
M. Lysenko ütles, et Linnas olla
teinud „sügavaid kuritegusid" ja ®t
soovivad teda kätte saada.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 2, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-06-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830602 |
Description
| Title | 1983-06-02-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | of Cam^Ci^ . , - ? TfE AJALEHT PAGULUSES Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 22 (1734) 1983 NELJAPÄEVAL, 2. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 2 XXXIV aastakäik Anne Knisa 3ai„Mis8 Tallinn 1983" tiitli Foto - 0. • § ainukeseks halduskeeleks Eestis? Eestlased muutumas vähemusrahvuseks omal maal — Olude Mrjeldus Soome ajalehes HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) — Eestis kardetakse, et vene keel võetakse ainukeseks halduskeeleks ja kui venelaste juurdevool kestab samal hulgal kümmekond aastat, muutuvad eestlased omal maal väheMusrahvuseks. Olukorrast okupeeritud Eestis kirjutas laia levikuga ajaleht ,,Ilta-Sa-nomat" paljuütleva pealkirjaga „Vi-ro yenäläistymässä'- (Eesti venestu-mas). Soome aj&lehed on pärast And-ropovi võimule tulekut üha enam kriitilises toonis tähelepanu juhtinud hõimurahva olukorrale. Ajaleht ütleb, et informatsioon üha jätkuva venestamise kohta on kandunud üle lahe turistide kaudu. Kõige uuemate andmete järgi otsustas EKP politbüroo koos ülemnõukoguga möödunud talvel, et Eesti NSV kõige kõrgemate ametnike halduskeeleks on vene keel. See tähendab seda, et näiteks presiidiumi hing ülemnõukogu dokumendid koos kirjavahetusega toimub vene keeles. Muudatusi hakati tegema juba Leonid Brezhnevi ajal, see viidi aga täide alles pärast Juri Andropovi parteijuhiks tulekut. Eestis kardetakse, et järgmine samm on vene keele võtmine ainu-iceseks haJduskeeJeks, Lätis on mindud täiesti venekeelele, kuid Leedus venestamine ei ole õnnestunud madala tööstustaseme ja katoliku usu tugeva positsiooni tõttu. - Eesti keele tundide arvu koolides ei ole vähendatud, aga vene.keele tundide arvu on suurendatud, mlstõt- ::tu eesti keele osatähtsus, on väheii?> nud. Kõik akadeemilised väitekirjad peab praegu avaldama vene keeles. Taani ei tunnusta Balti nikide annekteerimist Pühapäeval, 29. mail toinius Eesti Majas „Karavan 1983" raambs „Miss Tallinn 1983" valimine. Peakorraldajaks oli Evelyn Koop. Kohtunikeks: Gina Godfrey (Metro linnapea Paul Godfrey abikaasa), George Gross (Tor. Sun'i spordi-osakonna toimetaja), aupeakonsul Ilmar Heinsoo, David Johnson (East York'i linnapea), Tony 0'Do-siiohue (linnanõunik) ja Paul War-mick (Tor. Stair'i spordiosaks toimetaja). ' Linnanõunik Tpny 0'Donohue soovis avasõnas linnapea nimel ürituse head kordaminekut ja Anne Tüll ning Andres Raudsepp teadustajatena hoolitsesid tegevuse voolavuse kui ka publiku hea tuju eest. Kandidaadid esinesid kleitides, spordirõivais' ja rahvarõivais. Iga kandidaadi lühikese elulookirjelduse esitas Anne Tüll. . Gina Godfrey'le sooviti teadustaja A. Raudsepa poolt ta sünnipäeva pu-. hui õnne ja lauldi kõikide püstiseis-tes võimsalt „Ta ela^u!" Eeskavalises osas esinesid Kalev- Estienne võimlejad ning sopran Mo-nica Zerbe laulis, lõpetades rahvalauluga „Küla mul ütleb". Klaveril saatis Liina Teose* (Järg lk. 3] VENELASTE SISSEVOOL Venelaste sissevool Eestisse jätkub pidevalt. 1,4 miljonist elanikust räägib vene keelt juba üle poole miljoni ehk rohkem kui iga kolmas. Veel. viis aastat tagasi eesti keelt kõnelejate osa oli umbes 70% ning venelaste osa 25 protsenti. Tallinna elanikest räägib vene keelt juba üle poole, maal on aga eesti keele seisund säilunud vastupidavana. Vene sisseko-lijate peavool suundub just keskustesse,, kus on tööstust. TalHnna kõrvale, Lasnamäele ehitatakse praegu suurt eeslinna, mille 200.000 asukast venelasi tuleb 60%, mis muudab Tallinna rahyastiku . struktuuri, dramaatiliselt. Eestisse kolivad venelased on suureperelised, kuna eestlased traditsionaalselt on väikeperelised, millega venelased lähevad korterisabades eestlastes mööda. Venelasi võlub tööjõu puudus Eestis koos kõrge elustandardiga. Nii^ Eestis kui ka Lätis on elustandard kõige kõrgem N. Liidus. On arvamine, et kui venelaste sissevool jätkub kümmekond aastal samas ulatuses^ muutuvad eestlased vähemusrahvuseks. Kaueni Eestis elanud venelasedki ei näe heal mee^ lel uut sissevoolu. Varem tulnud venelased peaaegu erandita õppisid ära eesti keele, uued kolijad aga ei hooli sellest, „UNGARI PROOV" . Venestumine võib veelgi hõõgust juurde võtta, kui Tallinna suur sada-maprojekt käiku läheb. Eesti on praegu N . Liidu põllumajanduse katseaia. Saaremaal on käimas nn. ,,ungari proov". Kavatsuseks on Ungari, eeskuju järgi tõsta põllumajanduse produktiivsust. Momendil produtseerib erasektor 40 protsenti Eesti karjamajandus-toodetesl kuigi eramajapidamise kasutuses olev maaala on ainult mõni ' protsent" majandatavast pindaalast. Saaremaal tükeldatakse kolhoosid väiksemateks ühikuteks, ühe või ka-; he perekonna jaoks. Need saavad omale suurema osa toodangu ülejäägist, mis innustab produtseerima. WASHINGTON - Leedu in- ' formatsioönibüUetään „Elta" teatel on Taani valitsus taas korranud Leedu, Läti ja Ees- I ti annekteerimise mittetunnustamist. Taani ametlik seisukoht 1 avaldati möödunud aasta lõpul seoses kuuldustega suu- ja sõ-ratõvest Balti riikides. Kuigi taanlased olid väga hu- • vitatud täpse informatsiooni saamisest, et võtta kasutusele kaitsevahendeid nakkuse vastu. Taani.välisministeerium ei teinud otseseidjärelpärimisi Moskvast, vaid kasutas teisi kanaleid, informatsiooni saamiseks. Seda seepärast, et Taani püsib kindlalt oma seisukoha juures, mitte tunnustada Balti riikide vägivaldset inkorporeerimist N. Liitu. Taani poliitika Balti riikide osas oli Taani' sotsiaaldemokraatliku erakonna häälekandjas „Aktuelt" (23. dets. 1982) ilmunud artikli teemaks. Ajalehe korrespondent Hendrik Skov nõutas andmeid Taani välisministeeriumist kuulduste kohta taudist Balti riikides. Temale vastas välisministeeriumi esindaja Kersten Due,.et ametlikku kinnitust kuuldustele pole võimalik saada. „Meie ei ole kunagi tunnustanud nende kolme riigi inkorporeerimist N . Liitu. Sel põhjusel me ei saa nõutada andmeid Moskvast kuulduste üle mis puudutavad neid kolme irii-ki. See on väga ebamugav, kuid sel juhul poliitiline vaatekoht on meile palju suurema tähtsusega;", • Taani väljisijninister Uffe Elle-marin- Jensen i ütles „Aktuelt'i" korrespondendile: „0n tõsi, et meie ei taha kirjutada venelasteale Balti riikide üle. Meie ei taha, et'nad saavad meilt midagi kirjalikult, mida nad saavad tõlgendada kui nende kolme riigi annekteerimise tui;»nustamist." Artikli autor kritiseerib ka Sovjettide propaganda väidet, et kolm Balti riiki liitusid vabatahtlikult N. Liiduga. Ta kirjutab: „Taani ja teiste Lääneriikide arvates 1940. a. valimistel (Balti riikides) pole midagi ühist sellega mida nimetame demokraatlikuks menetluseks. Sel põhjusel need kolm väikest riiki on jätkuvalt näidatud Taani välisministeeriumi kaardil." Riigijuhid nõupidamise! • 11 • s asüül! Eesti Fäevalebtiusutles Prantsusmaal 33-aasiast blondipäist mere-kaptenit Sulev Viiknat, kes 29. aprillil laeva Rouen'i sadamas viibimisel kasutas juhust põgenemiseks ja asüiili küsimiseks prantsuse võimudelt. - Sulev Viikna ütles, et ta pärast Tallinna ja Leningradi merekoolide lõpetamist 1976-ndast aastast peale on sõitnud Nõukogude kaubalaevadel, mis sõidavad Lääne-Aafrika sadamatesse. Tal on tulnud õppida prantsuse keelt, kuna tegemist on olnud endiste prantsuse kolooniatega, mis iseseisvunult kasutavad prantsuse keelt riigikeelena. Laeval, millega ta Roueni sadamasse tuli, oli ta kapteni teiseks abiks — esimene abi on reegli kohaselt laeva poliitiline juht — poHtruk. — Maale lastakse sadamais viibimisel meeskonna kolmikuid, kus peab kaasas olema üks laevaohvitser. Sellises kolmikus maale minnes olin mina ohvitseriks ja kaasas olid kaks meeskonnaliiget, Eesmärgiks oli ühe poola firma leidmine, kus pidi kaupu oda varnalt saama. Meil oli aga raskusi õigele aadressile minekuga, mispärast ütlesin meestele, et küsin õige järele politsei jaoskonnast. Nad jäid välja, mina läksin sisse ja — taotlesin asüüli.. . Põgenemisele mõtelnud ta juba pikemat aega. Kuna viimase pooleteise, aasta jooksul kodumaal venestamine ja üldine allakäik on olnud masendav, siis küpses otsus kasutada esimest juhust. See juhus saabus 29. märtsil, kui ta kavalusega kaaslased maha raputas ja politsei kaitse alla pääses. Vaba mehena käib ta nüüd prantsuse keele täiendamiseks kursustel ja loodab, et ta leiab hiljem tööd mõnel laeval. EPL/UI/K Möödunud nädalalõpul kogunesid USA ajaloolises linnas liamsburgi lääneriikide juhid, et leida ühist lahendust põlevatele majanduslikele ja poliitilistele probleemidele. Riigijuhte võttis vastu president Reagan ajaloolises miljöös. Peamiseks probleemiks oU kuidas ära hoida vabakaubanduse piiramist tööstusriikide vahel ja kuidas muuta tugevamaks ühisrinnet N. Liidu ülerelvastumise vastu. ^ • . Esimeste kohalejõudjate seas oli Vaatamata N.Liidu ähva.dusele, Kanada peaminister Pierre Trudeau. et tema suurendab oma straateegilis-te tuumrelvade arvu Euroopas, kui USA ja NATO riigid otsustavad Euroopasse tuua uued USA tuumlaen-gutega, raketid. Lääneriikide juhid Williamsburgis on avaldanud arvamist, et Euroopa kaitseks on vajalik uus rakef isüsteem, kui N. Liit ei nõustu ära viimast Euroopa Venemaalt oma tuumlaengutega SS-20 rakette, mis ähvardavad Lääne-Euroopa julgeolekul. Samal ajal lääneriikide juhid avaldasid kahetsusi, et N. Liit organiseerib sõjar ja tuumrelvade kasutamisele võtmisele vastaseid demonstratsioone, kui ta ise hakkas neid esimesena üles seadma Lääne-Euroopa riikide ähvardamiseks. . Williamsburgis avaldati ka tugevat survet USA-le laenuintresside vähendamiseks. Teda loeti paremini riietatud külaliseks teiste riigimeeste seas. Ta kandis valget panama kübarat ja punast roosi kuue nööpaugus. Teised riigijuhid. Prantsuse president Mitter-rand. Inglismaa peaminister Marga-ret Thatcher, laapani peaminister Yasuhiro Nakasone, Lääne-Saksa- • maa kantsler Helmut Kohi ja Itaalia peaminister Amintore Fanfani jõudsid kõik koha\e 30 minuU\is\e vaheaegade järele. Neid kõiki võttis president Reagan isklikult vastu ja saatis ajaaloolisse kuberneri lossi. Riikidevahelisi probleeme arutati ilma päevakorrata. Peaministrite kaaslasi, valis- ja rahaministreid riigijuhtide koosolekutele ei kutsutud ja koosolekul avaldatud mõtete kohta märkmeid ei tehtud. See kord kehtis pühapäevase koosoleku kohta, mis leidis aset pärast osavõttu Wil-liam. sburgi ajaloolises kirikus. N.LIIT ÄHVARDAB JA HOIATAB j,Mi8s'i" kroonimine. Vasakult: Tallinna «linnapea" Allan Liik, .jMiss Tallinn 1983", aupeakonšu! L Valter. N. Liidu ametliku teadetebüroo TASS teate kohaselt on N. Liidu va-litsus teinud hoiatuse USA-le ja Nato riikidele, et juhul kui eelole-vai sügisel hakatakse Euroopasse tooma viimistletud USA rakette, siis N. Liit vastab sellele omapool> se raketiväljalaske aluste arvu suurendamisega Euroopa-Veheniaal ja N. Liiduga liidusolevate riikide „Miss Tallinn 1982" Ellen maaaladel. Osa nendest suunatak- Foto — 0. Haamer se välja sel jiuSaul otse USA ke§k«8' te vastu. Ametliku teadaande tekst kõlas järgmiselt: Arvestades suurenevat ohtu N. Liidu ja tema liitlaste julgeolekule, olenevalt USA uute rakettide arendamisest, produtseerimisest ja kavatsusest asetada neid Lääne-Euroopa riikide territooriumile, on N. Liit sunnitud suurendama oma strateegiliste tuumrelvade arsenaali ja kõvendama oma Karl Linnas USA-st väljasaatmisele USA immigratsioonikohtunik Howard Cohen otsustas, et eestlane Karl Linnas — kellelt varemalt võeti ära USA kodakondsus, tuleb maalt välja saata. Tema olevat „or-kestreerinud" umbes tuhende juudi, liberaali ja kommunisti hukkamist natside KZ-laagris Tartus, nagu ameerika massimeedias märgitakse, ja seda, et ta olnud seal „komandandiks". Eestlaste ühiskonnas USA-s, kus ka end. tartlasi, on seda eitatud. Kõrgem liidukohus, kuhu K. Linnas enne deportee-rimisotsast apelleeris, et taotleda lähemat asjaarutlust, keeldus seda tegemast, hoides madalama astme riigikohtu otse kodakondsuse äravõtmisega jõus. Kohtuministeeriu-mi erl-investigeerimise asutuse asedir. Neal Sher, kes hiljuti viibis Iisraelis «sõjakurjategijate" üleandmise küsimuses, ütles pressile, et K. Linnas arvatavalt kaebab im-migratsioonikohtuniku otsuse pea- Eesti muusik põgenes Rootsi STOKHOLM (EPL) - Soomes Kotka linnas toimunud pidustustel, millest külalisena osa võttis 205-pealine Nõukogude grupp, kasutas juhust vabadusse pääsemiseks eestlane Ilmar Olesk, kõrgema muusikalise haridusega flötist, kes kodumaal on tegutsenud muusikaõpetajana ja orkestrandina. Ta põgenes Rootsi, taotledes siin asüüli, mis on c'süstimisel In-vandrarverketisl le edasi. Linnas on nõus lahkuma Eesti Vabariiki, mis aga okupeeritud. On küsitud ka ta N. Liitu saatmist. N. Liidu saatkonnast Washingtonis pressiosak. esindaja M. Lysenko ütles, et Linnas olla teinud „sügavaid kuritegusid" ja ®t soovivad teda kätte saada. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-02-01
