Meie Elu = Our life, June 2, 1983

              „Meie Elu" nr. 22 (17^35) 198S „Meie E k " nr.' 22 (1735) 198Si NELJÄMEVÄL, 2. JUUNIL -.THURSDÄY, JUNE g
' VA'--
ÜIÜ
i
lusliku suurpidustuse programmi
l, Istuvad, vasakult: Naima Aer
lunsti näitus), Lydia Vohu-Viksten
:oop (võimlemise^üldjuht), Seisa- .
iberg (kujutavkunsti näitus), Epp .
^ihs (kujutavkunsti näitus), Feliks
org.), Salme Vesi (maakondlikud
3rbert Kasenurm (laulupidu). Avo
|ija). Foto Jaak /ärye
N tegeviist
rahvuslikku tegevust teietasid oma
Iprillis ja mais 1983 ailjärgnevadl
Agnes Lukk, Jaak Lupp/Ants Lübek,
' L ; Lüüs:
• F. Marley, Leida ja Roman Marley,
Endel Meliste.E.Midenbrit, KaaTel
Mitt, A; Muni, Heino Mäeots, Vello
Mändvere, Aino Müllerbeck.
• A. Nahksepp, Maria Nielsen, L i ­dia
Niidu, M. Nurming; ; '
Arthur Olup, 0. Öito, Kaalep Ots, •
F.:Ozog.
"Karl 'Pae, R. Pahapill, Kiira Pai- ;
Imer, Johannes Paulus, Marju Ped- .
I jase, M. Peetsu^Hans ja.Cemmi Pent,
|>Waltef Pent, L. Pikkov, Ö. Pintm^n,
[v. Poola, Kalju Pullerits, Ida Puu­sepp,
Kaljo Põhjakas.A.Pärtelpoeg.
I. Rammo, Karl H. Raudsepp, Lei­da
Raudvee, Aneüe Raun, Kasper ja
I Anna Rebane, J. Reial, K, Reidak, V.
Reigam, Ernst Reima, J. Ridal, M. '
Rist, Joh, Rosin, Endel Ruberg, He- ;
lehš Rähni, August Rätsep,
|; ./Leo ja Evi Saärnok, Olev,Sadam,
Karl Salurand, Sault Ste. Marie Eesti
.Selts, H, Sepp, Olga Sepp, Harald
Seren, Herbert Sillamaa^. Heikki J.
Sfllaste, Voldemar ja Elvi Siimon,
! Paul Soiu, Agnes Susi.
Karl Taagepera, Alo Tael, V.
Tamm, Ingrid Tamm, Elmar Tam-
I põld, B. Teder, Harald Teder, L. Tii-do,
E. Timusk, Endel Toiger.
^'Andrus Vahtra, Ed. Vaidla, K. Va- •
•. rangu, Aleksander Veelma, Karl V i -
'^lu, Nigul Virro, Einar Vähi, Ilmar *
Wärk, E. Uibopuu,
. Toetuste laekumine jätkub.
' õ, ja neljapäeval 9. juunil kell 6-8
õhtul. Muudel aegadel saab üksikuid
passe osta,Eesti Abistamiskomiteest,
Eesti Ühispangast, Poko Mount
Pleasantist ja „Meie Elu" talitusest".
• Tal-linna Paviljon teenib $2 passilt
ainult eelmüügi ajal. Karavani jook- \
•sul müüdud passide raha läheb saja-' '
protsendiselt Metro 'international
Caravanile, kus ei ole ühtegi eestlast!
^ Kaasmaalane, kes Karavani ajal pas­si
ostab, toetab ainult võõraid. Parem
on osta eelmüügilt, kus vähemalt osa •
.•läheb eestlaste ettevõttele!
Juhatuse nimel tänuavaldusega,
KALJU JÕGI
oome
enam
üle 80-ne
Kutse Vancouveri
Soome kirjandus on
oma piire kõige enam tuntud Ees­tis.
Umbes 40 aasta jooksul on tõlgi­tud
soomekeelseid teoseid üle 8iO-ne,
seega keskmiselt kaks raamatut
aastas. Soome kirjanike töödest
sageli esimesed tõlked on hõimu-ralhva
|kä6lde.
•, • " '.
Kõige enam tõlgitakse Eestis siiski
venekeelest. Järgnevad inglise, saksa
ja prantsuse keeled, ning siis soome-keel.
. Soome ajal^ehe teateil on hiljuti
Eestis ilmunud Antti Tuuri romaan
„Joki virtaa läpi kaupungiii" („Jõgi
voolab läbi linna") Ants Hallamaä
tõlkes. Raamat ilmus samaaegselt ka
Rootsis Bengt Pohjaneni tõlkes. .
; Mõne aja eest on otsustatud eestin-_
dada Ilkka Pitkäneni novellid ,,Ta-vallisia
ihmisiä" („Harilikke ini­mesi")
koos ;,Pasija Lennu" novelli­ga.
Sainuti on oodata hõimukeeles
Esko Raenno teoseid„Tie" („Tee"]
ning „Syksy ja pimeä" („Sügis ja
pimedus"), temalt pole varem teistes
keeltes midagi ilmunud. Raenno töö­de
tõlgiks on Piret Saluri.
Kirjastuselt,,Eesti Raamat" on tu­lemas
Ants paikre tõlkes Matti Yr-jänä
Joensuu raamatuseeriast ,,Har-junpää"
üks, ja momendil eestin-daksTiiu
Kokla Kerttu-Kaarina Suo-salme
möödunud sügisel müügile
jõudnud romaani „Onnen metsä-mies"(,|
Õnne jahimees"). Suure soo-,
me, humoristi Veikko Huovineni su-lejälg
,,Koirankynnen leikkaaja".
(,,Koera küüne lõikaja") on samuti
eestindada otsustatud.
Luuletaja Luule Sirbi tõlkes tuleb
sügisel müügile valik soome nais­kirjanike
novelle, nagu Eeva Kilve,
Marja-Leena Mikkola, Kerttu-Kaari-
: na Suosalme. ning Eila Pennaheni:
omi.Neist igal juhul Mikkola, Suo-
: salmi ja Pennanen kuuluvad pahem­poolsesse
poliitilisesse liikumisesse
Soomes.
Mis puutub laste- ja noorteraama-tutesse,
mainitagu, et veel sel keva-
• del iln^ub Eestis Hannu Mäkelä ,,He-vonen
joka hukkasi silmälasinsa"
{,,Hobune, kes oma prillid kaotas")
ning hiljem Jorma Kurvineni raamat
„Susikoira Roi" (,,Hundikoer Roi").
Vancouveri Eesti Selts kutsub
kõiki, kes sõidavad Vancouverist
läbi San Franciscosse Lääneran­niku
Eesli Päevadele, ja ka kõiki
Hieid, kes on Läänerannikul puhku­sel,
jaanipäeva pidustustele 18.
juunil Mäeotsal, Mission'is. Vära­vad
avatud kell 1 peale lõunat.
Kavaks on laulukoorid, rahva­tantsud,
lastele mitmed mängud,
„barbequed" lammas,välisbaar ja
Tulge laulge koos meie kooride­ga
ja tantsige rahvatantsijatega.
Meie soovoleks ka, et Idaproyintsi-de
talente meie Mäeotsa laval esi­neks.
Kui soovite transporti või ööma­ja
siis palun astuge kontakti: Milvi
Puusepp, 2430 Oueens Ave., West
Vancouver, B.C. Tel. 604-922-5606.
Toronto Eesti
MIKA WALTARI
Mõlemate eestindajaks õn Piret. Sa­luri.
Sirje Ruutsoo poolt tõlgitakse
Kaarina Helakisa ,,Enemmän kuin
miljööna sinis-tä kišsaa" (,.Rohkem
kui miljon sinist kassi").
Järgmisel aastal jõuab eesti keelde
Endel Mallene tõlkes Hannu Salama
novellikogu, mille nime pole veel
teada.
Soome klassikutest on hõimukee­les
lähematel aegadel ilmumas Joel
Lehtoneni ,,Putkinotkö"- uues Ants
Haljamaa tõlkes ning Torontos ilmu-i^
ud Mika Waltdri suurteos ,,Sinu-he",
mille tõlkijaks on Juhan Aavik.
toimub teisipäeval, 7. juunil s.a.
kell 7.00 p.l. Toronto Eesti Maja
keskmises saalis. Vaheajal pakub
TEM'i Naisring kohvi. Palume kõi­ki
TEM'i liikmeid osa võtta.
, Toronto Eesti Meeskoori juhatus
„MEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
-J.M. . tellimisi.
ILMUNUD:
jr ^ '
1
Eesti disainer aitas
restaureerida vaatamis-i)'
äärsqt hoonet
,,Designer' Showcase^'83" raames
on võimalik tutvuneda 12. juunini
Sunnybrook haigla taga asuva geor-gian-
stiilis elamuga „McLeah Ešta-te",
kus köögi on kujundanud Eva
Amjärv (Amjärv Oveweel Design
Consultant Inc.).
1929. a. arhitektEric Arthuri pc/olt
kavandatud ja Canada Packers'i esi­mesele
presidendile ehitatud elamu
sisaldas omalajal|Kanada suurima
maalidekpgu. Mõnda aega oli stiilne
hoone mahajäetud olukorras, kuid
restaureeriti „InteriorfDesigners of
Ontario" liikmete poolt „Junior Lea-gue
of Toronto" toetusel. (Lähem in­formatsioon
tel. 921-2127).
-TRAPS-TR
LASTERAAMAT
64 Ihk. Hind S4.00
Postiga tellides.saatekulu
(B)
QQ
KUHU KÖULUO
KRISTJAN?
TEISI iJUTUSTUS
224 Ihk. Hind $18.00
yygii „MEIE ELU'' talituses
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Qü
^ Teaduslik kokkutulek
EST0 84ajaI
ESTO 84 ajal, esmaspäeval 8; juulil
1984 toirnuva teadusliku kokkutule­ku
eesmärgiks on:
,1. soodustada eesti teadlaste kok­kusaamist
2; kanda ette eestlaste silmapaist­vamaid
teaduslikke saavutusi
3. tutvustada eestiainelisi uurimis­töid
4. arutada eestiaineliste uurimis­tööde
edendamist.
Päevakorras on kaks või kolm "ees­tikeelset
üldhuviga teaduslikku loen­gut,
tiitviimisvõimalus ja ühishüvi-liste
gruppide moodustamine kohvi
ja lõunasöögi ajal, ning peale lõunat
on ettekanded valitud eestiainelistel
teemadel ja arutelu eestiainelise uu­rimistöö
edendamisest.
Teemade täpsustamiseks palutak­se
arvamiseavaldusi ja ettepanekuid.
Mõttevahetuse alustamiseks esitab"
korraldav toimkond järgmised küsi­mused:
1. Kuidas edendada uurimisi väl­jaspool
Eestit.
2. Kuidas saavutada põhjapaneva­te
eestikeelsete teoste tõlkimist ing­lise
keelde.
3. Kuidas reageerida Nõukogude
teostele.
4. Arhiivide ja raamatukogude olu­kord
ja korraldamine. •
5. Uute võõrkeelsete eestiaineliste
teatmeteoste valmistamine.
i6. Eestiainelise uurimistöö eden­damise
väljavaated ja võimalused.
: Üleskutse ja küsimusleht on saa­detud
eesti teadlastele välismaal kel­le
aadressid on teada. Kahjuks enam
kui poole meie teadlSBte aadressid
pole kättesaadavad. Seepärast palu­takse
nii ringkirja saajaid kui ka aja­lehelugejaid
levitada teateid sellest
kokkutulekust. ;,Teadlase" mõiste
siinjuures tuleb tõlgendada laiemalt.
Kõrgema teadusliku kraadi omajate'
kõrval on palju isikuid kes on spet-siaalteadusi
ja oskusi omandanud
muu elukutse kõrval. Meil ori vaja ka
nende isikute süstemaatilist raken­damist
ja isegi n.ö. teiseks elukutseks
ettevalmistamist.
Teadusliku kokkutuleku toimkon­na
juhataja on dr. Jaan Kruus, kelle
käest saab eelpoolmainitud ringkirja
(aadress: ESTO 84, 958 Broadview
Avenue, Toronto, Ont. M4K 2R6).
^ N D E L A R U JA
Tartu Instituudi sekretär
Eesti noorsooteater
ringreisil Soomes
HELSINGLJM.E.) - Soomes vii­bis
esinemisreisil Eesti Riiklik Noor­sooteater
neljas linnas: Helsingis,
Tamperes, Kotkas ning Jyväskyläs.
Kaasas oli 30 isikut, peanäitejuht
Kalju Komissärov, direktor J. Ma-mers,
kirjandusala juhataja K. Va­naveski,
kunstnik J. Vaus ning tõlgi­na
tegutses Jyväskylä ülikooli endine
eesti keele lektor Toivo Kuldsepp j.t.
Kokku anti Soomes 7—8 etendust
ning võeti osa Jyväskyläs korralda­tud
teatripäevadest. Näidendite ühi­seks
,,nimetajaks" on Mati Unt, kes
oli, nii kirjaniku, dramatiseerija .kui
ka lavastaja rollis, '
Näidenditest esitati satiiriline
„Peaproov", „Ma armastasin saks­last".
(Tammsaare), „Rästiku pihti­mus"
koos Jean Pierre Berangeri po­liitilise
satiiriga ,,Löö laulu, vastas
jumal, löö laulu, väike mees".
,,Helsingin Sanomat" kunstikrii­tik
Kirsikka Siikala võrdles Noor­sooteatrit
maailmakuulsa Moskva
teatriga ,,Taganka", nimetades eest­lasi
..Tallinna Tagankaks". Mõle-
OIGE EMAKEEL
Ärge ütelge: eila, ülesse, küün, kaan, laan, hülgele, omaksele, soen­dama,
ron^ikäik, nummer, säiluma, keiserriik, koini,
pudru, taldrek, suhkurt, must leib, loomaliha.
Ütelg®; "J^s- ^^^^^ hüljeste, omaslc, soojemla-ma,
rongkäik, number, säilima, kesriri.ik, kohv, pudm-,
.taldrik, suhkrut; rukkileib, veiseliha. •
. Ärge ütelge: tuleja, oleja, sureja, päneja, tähelpanu. järelhüüe, sum­butama,
imbutama, tahatuppa, tahaplaanile, teisse
riiki, käsitab küsimust, kirjutakse, lehtakse.
tulija, olija, surija, panija, tähelepanu, järelehüüe,
summutama, immutama, tagatuppa, taga}ilaani!e. tdn-.
se riiki, käsitleb küsimust, kirjutatakse, tchakst;.
\ porknapirukas, kontra,kt, vast olete nii lahke, la kaib ^
vahest meil, kõigi selle, suvikodu. paliL hiivu^lsuur, I;
mõruda näoga, nürida noaga, väljaspoole, niilmel |
moodi. 5
porgandipirukas, kpiilraht, vahest olele nii lahke, t<i v
käib vahel meil, kõige selle, suvekodu, palitu, hiipja- \
suur, mõru näoga, nüri noaga, väljapoole, tnit;iit nmo ^
di. •
Arge ütelge: ilmasõda, järgi vaatama, järgi minema, prae,i;usl, ilus­ti,
kahjutuli, toitained, lunlsh.läks kodu. luli kodust,
; läks koju poole, need ajad on mööda, käsa lesenia,
Ütelge; maailmasõda, järele vaatama, järele njinema,'prn(\uu,
ilusasti,tulekahju, toiduained, lantsh. läks koju,, luli
kod-ant, läks kodu poole, need ajad on miicidas, käsi
pesema. -
Airge ütelge: • kenu, sukke, paenduv, tume juuks. käevars, nõueta\-, %
nagunii, mikspärast, järjelikult, igatpidi, ükstaskõik,
järgimööda, kaheldamatult, eestkätt, vaiolus, ütehis,
supelus, Tallinnat. -
Ütelge: keni, sukki, painduv, tumedad juuksed, käsivars, ijou;
tav, niikuinii, mispärast e. miks, järelikult, igapidi,
ükskõik, järgemööda, kahtlemata, ei^skätl, vaidlus,
ütlus, suplus, Tallinna.
, • HELMI El.LHK (hiPl.)
Tähelepandav solisti
ühiskontsert
Reedel, 27. mail avanes Eesti Ma­ja
suures saalis meeldiv võimalus
kaasa elada meie vokaalsolistide
ühiskontserdil. Kontsert oli korral­datud
Eesti Abistamiskomitee
poolt, et edutada Arvo Parti tema
loovas töös heliloojana. See oli esi­mene
taoline meie tuntud solistide
ühiskontsert ning oli kokku toonud
täissaali muusikahuvilisL
Esinemiste eel aupeakonsul Il­mar
Heinsoo, ütles lühikese tervi­tuse
koosolijaile, rõhutades ilusat
algatust, et edutada meie üht nime­kamaid
heliloojat, kelle helitööd
maailma suuremate sümfooniaor­kestrite
poolt esitatakse. Selle tä-naõhtuse
kontserdi üks agaramaid
tiivustajaid oli Peter Paul Lüdig,
kes.ka ise pidi esinema, kuid keset
ettevalmistusi äkki lahkus. Nii mä­lestame
siin täna ka teda ja sama
helindiga, mida ta oli valinud kont­serdiks.
Aupeakonsul tutvustas ko­halviibivat
Endla Lüdig'ut koos tüt­re
ja pojaga.
Kava esimese osa alguses Lydia
Vohu deklameeris kontserdile sobi­va
ja meeleolulise E. Visnapuu „Va-nemuise
laul", mille järele Monica
Zerbe (alt) esitas neli laulu: J. S.
Bachi „Gedenke doch" (Mõtle minu
hing sellele, et sa surelik oled), G.
mad teatrid olevat rajatud umbes sa-
. mai ajal. Noorsooteater algas Valde­mar
Panso ja Mikk Mikiveri, hiljem
Kalju Komissarovi ning Mati Undi­ga.
,,Terve teatrikooli kursus otsus­tas
koos püsida ja asutada teatri, mis
sai nimeks Noorsooteater aastal
1965. Nüüd ta pole ainult noorsoo
teater, vaid ka kõikide erarühmade
teater, mida eriti küll Tallinna noor­sugu
soosib.
Faure'i „La Roso" (Ülistan sinu ilu ja
kuju, ilusaim liH — kuninglik ruos)
ning seejärele eo.sfi <iüforl(jl K. 'liirn-pu
„Ürike" ja A. Karindi ,,Sind tervi­tame,
kuldne päike". Noor lauljat^ir
Monica Zerbe on Toronto ülikoolis
laulustuudio lõpetamise eel jn on
innuga esinemas eesllaslele.. Voei
laulis Monica koos Irene Looshtug"-
iga duetti R. Schunianni ,,Widmund"
ja J. Offenbachi „13arkaroor' Hoff-manni
lugudest, järgnes sopran Õn­ne
Laikve, kes laulis R. Sijhunmanni
„Pühendus" ja F. Cilea ,,Ohm aland­lik
teener luulele" ning ]. Aaviku
„Kojuigatsus" ja E. Molarfini „Ta-gasitulek",
koos Irene LoosbingMga
Lisa ja Pauiine dupti P.L Tshaikovski
ooperist „Padaeniand".
Vaheaja järele esitas alt Irene Loos-berg
R. Schumanni „Kr)nelus. met­sas"
ja ..Kuuvalges", Kd. Oja „Ö()-
poeem", Ev. Aava ..Tervilu.s kevade­le"
ja 0 . Merikanto „Merel". llari-ton
Avo Kittask laulis aaria R. Toi
kantaadist „Mänguniees", siis Ev.
Aava ..Tervitus kevadele" ning oope­rile
repertuaarist aariaid ..Faustisl"
ja Leoncavallo ..Lahkumine", lisa­palana
Paul Tammeveski „Üks ainus
õis".
Järgnevalt esitas trio, koosseisus
Jaak Liivoja (viiul), Kristine IN»gyo
(tselloj ja Philip Morehead (klaver)
P. I. Tshaikovski „Trio in minor", pü­hendatuna
Peter Paul Liidigule, ke,s
selle helitöö oli muusikaõhtu kavva
võtnud ja ise pidi kaasa tegema kla­veril.
Hästi valitud, huvitava ja mitme­kesise
kavaga, enam kui kaks luhdi
kestnud kontserdi täitsid solistid nei­le
omase hea tasemega ja pälvisid
tähelepanu ja aplause. Samuti Irio ja
deklamaator. Eriliselt suurt! panuse
oli annud saatja Asta Uallsladt. Oli
rohkesti meeldejäävat muusikalist
eiamusküllüst.
R.A.
Muinaisjutt George Orweiri
I ^ mälestuseks /
Juba pikemat aega oli loomaaias
valitsenud rahulolematus ja suurem
segadus. Vana loomaaia juhatejja kes
loomade järgi ligi • kakskümmend.
aastat oli vaadanudroli pidevalt nõr­gemaks
ja nürimeelsemaks jäänud.
Toit läks ikka viletsamaks ja napi-
^ maks ning tihti tekkisid olukorrad
kus kas abiliste lolluse või süsteemi
-vigade tõttu asjad päris sassi läksid.
Näiteks ühel hommikul tooqli lõvi­dele
kaeru ja kaelkirjakutele raisku
läinud hobuseliha. Kui kaelkirjak
oma pealõvipuuri pistis, et. vahetus^
kaupa pakkuda, oli lõvi nii tige, et
hammustas tal kõrva ära. Nii jäid
mõlemad sel päeval nälga. •
Et asja veel hullemaks teha, nirgid,
kelle puur oli ehitatud vastu välimist
aeda. muutusid rahutuks ja hakkasid
traataia sisse auku närima, et selle
kaudu välja lipata. See muidugi ärri­tas
vana loomaaia juhatajat väga sest
kui nirgid oleks välja saanud, siis
nende kõrval püürides «lavad reba­sed
põdrad ja ka mitmed teised loo­mad
oleks samuti püüdnud jalga las­ta.:'
'Mõned aastad tagasi olidki põdrad
ja rebased seda teha püüdnud ning
paar tükki nendest olid pagema pääs-nud.
Siis kutsus aga juhataja tapama­ja
direktori kohale ja see parandas
kohe aia ära ning võttis kaasa ühe
põdra ja ühe rebase ning laskis nen­dest
vorsti teha.
Nii oli tükk aega rahu majas kuni
nirgid ringiratast laskma hakka'sid,
Loomaaia juhataja mõtles tükk aega
järele (oli ta mõtlemine ju ka vana-,
dusega aeglasemaks jäänud), kas jäl­legi
tapamaja direktorit appi kutsu­da,
kuid pikapeale tuli tal parem mõ­te.
Ta lasi enda büroosse tuua Yolski.
Yolski oli kõige suurem nirk, kolm
korda suurem kui teised. Juhataja
ütles Yolski'le: ,,Kui sa selle järgi
vaatad, et teised nirgid ajama ei pane,
annan sulle kolm korda niipalju süüa
kui teistele.." Yolski oli asjaga' jala­maid
nõus ja sellest peale pidas nii-gipuuris
ranget korda.
Mida vanemaks ja haigemaks aga
juhataja jäi, seda viletsaniäks läks
olukord, loomaaias. Suurem osa ra­hast
mida juhataja linna käest sai,
kulutas ta okastraadi ostmiseks ju­huks
kui loomad jälle põgeneda
püüavad.
Oma abilised pani ta tööle välimise
aia valvamiseks ja' parandanjiseks.
Nii polnud neil, palju aega, et farmi
järgi vaadata mis pidi loomadele toi­tu
produtseerima. Sisemiselt lagunes
kõik. Lindüdemaja katus kukkus sis­se
ja papagoid kasutasid katuselaas­te
tuletegemiseks, et ennast soenda­da.
Kuna ka laohoone lagunenud, oli
kirjutusmaterjal ahvipuuris. . „ Kui
ühel päeval juhataja onia abilse peale
toetades inspektuuri tegi nägi ta järs­ku,
et kõik ahvid olid hoolega ametis
kirjutamisega. „Näidake mulle.mida
• te seal kirjutate!", käratas juhataja.
Ahvidel oli valmis kirjutatud juba
suur hunnik pabereid. Kõigi peal
sama sõnum - ,.MEIL POLE KÜL­LALT
SÜÜA". ..Ah nii te sindrina-had",
põrutas juhataja, „Kutsun ko­he
tapamaja direktori". ..Kutsu, kut­su",
naersid ahvid, ..Teine niisugune
hunnik läks juba linna peale levita­miseks."
•Selle peale tegi juhataja puuriukse
lahti ja ajas ahvid loomaaiast mine­ma.
Kuna loomaaia farm küllalt söö­ki
ei tootnud, siis raha mis okastraadi
ostmisest üle jäi läks naabrifarmi
Joe'le. kes hoolega tööd rühkis teha ja
kellel küllalt kaeru üle jäi, et seda
loomadele toiduks müüa.
Nii tuli siis ka päev kui lõvid pidid
•kaeru ja peedilehti sööma sest muud
ei olnud enam.'Kui lõvid juhataja ees
selle peale protesteerisid, siis seletas
ta neile nõnda: ..See. et kaeru peate
sööma on kõik naaber Joe Viga. Ta
tahab teid meelega näljutada. Selle
asemel, et teile põrsaid ja kanu kas­vatada,
kasvatab ta ainult kaeru*.
Uhel päeval lasen teid puurist välja,
siis lähme võtame naabrifarmi üle, et
teile õiglast kohtlemist anda. Siis on
"leü kõigil liha küllalt, isegi nii et
kaelkirjakutele jätkub."
Kuid seda päeva ei tulnud. Tuli
^3lv ja ilmad läksid külmaks. See
kurvastas papagoisid ja paabulinde,
zebrasi ja krokodille, kuid karudel ja
^lintidel oli hea meel. Lõvidel oli
"luidu ükskõik, kuid nad teadsid, et
külma ilmaga tuleb varsti Okastraa-
^ipüha, ja sel päeval saab kahekord­ne
Portsjoni süüa. Nü tuligi Okastraa-
°^Püha ja nagu igal aastal seisis juha­taja
kolm tundi külma käes nõjatades
°^a abilise õlale., Tseremoonia oli
sama nagu alati: kohal olid pagar,
^^Pamaja direktof, kõrtsipidaja ja tei­sed
tähtsad tegelased. Juhataja abili-
,sed demonstreerisid uuemat okast­raati
millel kaks korda rohkem kida­sid
oli kui eelmisel aastal ostetud
jtraadil. Kui uus traat oli ümber aia
tõmmatud plaksutasid kõik tegela­sed
ja läksid pidu pidama.
J Ninasarvik nühkis oma sarve vas-
Uu uut traati ja ütles, et mis temasse
^puutub on see parem küll sügelemise
!vastu. . .
Paar päeva läks mööda ja ühel
hommikul loomad ootasid ja ootasid,
et juhataja tuleks. Ja ootasid, sest
enne kui juhataja kohale jõudis nad
süüa ei saanud. Päev jõudis õhtule ja
tuli teine, kuid juhatajad ei ilmunud.
Mida vaesed loomad ei teadnud,
oli see, et juhataja oli ära surnud.
Linnakõrtsis istusid koos pagar,
kõrtsipidaja ja tapamaja direktor.
Kõik olid ühel nõul, et loomadele
ei tohi enne teatada juhataja surmast
kui uus juhataja on valitud. Pagar
nõudis, et tema juhatajaks saab, sest
teab ta ju kõige rohkem toitlustami­sest.
Kõrtsipidaja nõudis juhatust
oma kätte senioriteedi alusel. Kui
need kaks omavahel vaidlesid ei öel­nud
tapamaja direktor midagi. Lõ­puks
pöörasid nad tapamaja direk­tori
poole ja küsisid: ,.Noh kumbale
meist sina oma hääle annaks, kui me
sinu käest küsiks?".
,,Ei kumbagile. Mul oii ^(illfks sü­gavad
ideoloogilised jiohjiisiid, Sina,
pagar, pole vastutusvcMnicliiif!. Kui
sa mulle kohe oma kaanli!n;iii)',i! \'o-lad
ära maksaks, mida, juha iiasta
oodanud olen, oleks .<isi teine. Sul
kõrtsipidaja! on liiga pajjtf lo^cniisl,
ööd ja päevad oma liaaridaaniidcjia.
sul pole küllalt a.ega. Pidin ju.s! !(!('!
koju su naise juurest läbi. niineina, cl
talle sellest rääkida. P(;al(.'g) ainuke
ne õige kandidaat olen mina, sest
tean ju loomadosl kõige rohkeni'."
Tapamaja direktor valiti lonniaaia
juhataja kohale ii Ii ei ;i 1 e I. K n i t a i) a -
maja direktor loomaaeda jõudis, kut^
sus ta loomad kokku ja pidas neile
kõne. ,,Tean kuidas kurvastate on^a
armastatud juhataja surma ülfi. Kuid,
ütlen leile seda, nüiidsest peale kui
mina juhataja olen muutuvad asjad
palju paremaks. Mu hfiarl sõbrad pa­gar
ja kõrtsipidaja lubasid nrulle va­hetevahel
teie jaoks saia ja õlut ning
•nüüd teeme igal aastal kaks Ukas-traadipüha,"
^
Loomad plaksutasid oma kappi ja
linnud lehvitasid tiibu ning jiiid saia
ja õlut ootama. JKui uus juhataja lf)\>
dest möödus, siis sosistas ta neile:
,,Homme saate liha. Põtrade osakond
tuleb likvideerimisele,"
V . M . .