1985-12-03-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Qeveloprasiit 3rnnch
Avalik kiri okupeeritud
Second Class Mai! Registratbn No. 1354.
Nr. 49 (1866) 1985 NELJAPÄEVAL, 3. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 3. XXXVI aastakäik
Vabadussõja alguse aastapäeva m
Essti yabadussõja alguse 67. a|p§-
(apäeva tähistaval aktusel Toronto
Eesti Majas, 30. nov.,Eesti Sihtkapital
Kanadas esimees Hans Lupp
tegi teatavaks, et Sihtkapitali juurde
on avatud Aidi ja Au gust Nüüdi
nimeline mälestusfond, millest toetusi
antakse eesti noorte organisat-doonidele
Eesti Vabariigi ajalooliste
tähtpäevade puhul. Üheks selliseks
tähtpäevaks on Vabadussõja
alguse aastapäev. August Nüüdi
soovil antakse selle fondi protsentidest
käesoleval aastal ee^ti gaidide
Ja skautide malevale toetuseks
võrdses suürasss, kokku
^ Kuna August Nüüd viibis aktusel,
siis Hans Lupp palus teda isiklikult
üle anda annetusümbrikud gaidide ja
skautide malevate esindajatele. Gaidide
Maleva poolt võtsid annetus-ümb
riku vastu maleva juht Anne
Mai Kaunismaa ja majandusjuht Anne
Orunuk; skautide maleva poolt
olid ümbriku vastuvõtjaiks maleva
juht Egbert Runge ja skaudijuhit Ervin
AJeve.
Ümbriklcaüle arides^^^^^^
soovitas eestlastele Kanadas, et nad ,
oma testamendis, või varem/avaks
Sihtkapitali juures oma mälestusfondi;
eriti kui neil ei ole lähemaid sugulasi
Kanadas, mis väldiks nende
päranduse minekut venelastest okupantide
kätte Eestis.
Vaatamata halvale sügissilmale oli
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
poolt korraldatud aktusele tulnud
rohkem rahvast kui eelmisel aastal.
Ruumi kaunistasid Ühingu, Eesti, ja
Kanada lipud. ;
Aktuse avas ühingu esimees Ülo
Tamre. Ta palus külalistel mälestada
püsti seistes võitlustes langenud sangareid.
Seis mise ajal mediteeris Endel
Ruberg. 1
Vabadussõjast võitlejatena osavõtnute
arv üha väheneb. Seekord, oli
neid aktusele tulnud neli: Boris Lfee-man
VR.II/3, August Nüüd, Johan-nes*
Sägi ja Arvid Vaher. Nad kutsuti
ette ja dekoreeriti lilledega.
Aktuse kõne .pidas Endel Ruberg.
EESTI-SOOME. KAKSIKVENNAD
Need kaksikvennad on aidknud.
üksteist rasketel aegadel ja teevad
seda ka tulevikus, küi selleks tuleb
vajadus. Kui Eestil oli raskusi Vabadussõja
alguses maa kaitsmisega, siis
tülid soome velled meile appi ja aitasid
maa puhastada venelastest. Kui
Soomel oli raskusi II maailmasõja
ajal, siis eesti velled läksidneile appi.
Hõimu veri ühendab meid.
Meile on antud Looja poolt füüsilisi
ja vaimset jõudu. Toonastest aegadest
alates eestlased on võidelnud
ning kaitsnud oma isade maad. Eesti
isad ja emad on kasvatanud oma
lapsi, poegi ja tütreid rahvuslikeks
võitlejaiks, et maa võiks olla ja jääda
vabaks. Anname selle vaimu edasi
ühest generatsioonist teise, siis on
kindel, et eesti rahvas elab edasi,
raskustele vaatamata.
Ka praegu, vaatamata okupatsiooni
survele, käib kodumaal sihikindel
selgitustöö, kuidas oma rahvast säilitada.
Oleme ja jääme vaimselt tugevaks
ning palume; „Hoia, Jumal,
Eestit."
Koosolijad avaldasid kõnelejale
tunnustust tugeva aplausiga.
Aupeakonsul Iliiiar Heinsoolt oli
kirjalik tervitus. Selle luges ette E KN
abiesimees Hans Lupp. Isiklikult tervitas
aktusekülalisi soome õpataja J.
Jalonen, andes edasi soome relvavendade
ja kirikutervitused võitleja tele
ja kogu eesti rahvale.
Vaheaegadel ja tantsuks mängis
Peeter Lääniste oma elektroonilisel
kandlel eestipäraseid viise.
Ametliku aktuse osa lõpul Võitlejate
Ühingu abiesimees Ado Tooming
tänas korraldajaid, esinejaid ja
perenaisi, kes hoolitsesid kohvilaua
eest Linda Kirsi juhtimisel.
^^ Pärast eeskavalise osa lõppu viidi
aktuseruumist lipud välja A. Lehari
juhtimisel Teadustajaks oli Raffi
Moks.
STOCKHOLM-Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abista-miskeskuse
poolt tehti Eesti
Majas toimunud pressikonverentsil
teatavaks okupeeritud
kodumaalt saabunud avalik kiri
tuumarelvade likvideerimise
küsimuses.
URO peasekretärile ja tuumarelvi
omavate riikide valitsustele
adresseeritud kiri on dateeritud'
24. detsembri 1984.a. kuupäevaga.
Kirjale on allakirjutanud kaheksa
isikut, neist seitse eestlast
ja üks lätlanna. Eestlastest alla--
kirjutajaiks on Ülle Einasto, Karin
ja Urmas Inno, Viktor Niitsoo,
Eve Pärnaste, Endel Ratas ja
Erik Udam. Lätipdolseks allakirjutajaks
on okupatsioonivõimu
poolt nn. „nõukogude vastase agitatsiooni
ja propaganda" eest
kuueks aastaks sunnitööle mõistetud
läti patrioodi Ints Calitise
abikaasa Inara Serdane.
Abistamiskeskus on avaliku
kirja ingliskeelse tõlke saatnud
URG peasekretärile ning tuumarelvi
omavate riikide, st. USA,
Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina
valitsusjuhtidele.
Peaaegu aasta teel läände olnud
avalikus kirjas,avaldatakse
soovi:
1. Likvideerida kõik olemasolevad
tuumarelvad ning tagada
piisav rahvusvaheline kontroll
kõigi riikide territooriumeil.
2. Tuua ära kõik väeüksused
teiste riikide . territooriumeilt, ,
välja arvatud, ÜRO rahukaitse-üksused.
3. Likvideerida riiklikes või'
valitseva partei poolt kontrollitavates
massiteabevahendites
halvustavad väljendused ja sõim
teiste riikide ühiskondliku korra,
valitsuste või valitsuste liikmete
aadressil, i
4. Kõigis endistes tuumariiki-des
tagada legaalse, mittevägi-valdse
opositsiooni tegutsemise
õigus koos opositsioonilise ajakirjanduse
tegutsemise õigusega.
Kuulutada välja amnestia
kõigile poliitvangidele.
5. Likvideerida kunstlikud kitsendused
ida ja lääne vahel, lõpetada
raadiosaadete segamine,
tagada emigreerumise vabadus
jaturismivabadus, tagada ajakirjanduse
ja kirjaiiduse levitamine
üle riikide piiride, kõik mis on
kooskõlas ÜRO IniJnõiguste
Ülddeklaratsiooniga.
6. Arenenud tööstusriikidele
piirata relvade müük vähearenenud
maadele. ' ,
tockholmis eestikeelne
kool lasteaiast ülikoolini
STOCKHOLM koolivalitsus
otsustas ühehäälselt jaatavalt eestlastele
taotlusile kõrgastmekoo-liks,
s.t. seitsmendaks, kaheksandaks
klassiks. Formaalselt jõustub
otsus alates 1. juulist 1986, mis tähendab
seda, et kõrgastme esimene
klass stardib järgmiseaasta sü-
T A R T U I N S T I T U U T
aiooi.oonGr.WEST
F OMON 10, MSr, 1W4
üiiibckJnk: Maciioon Avcnuo i5p.'i(liOii j.iam ;
Kaks huvitavat loengut
prof. ELMAR JÄRVESOOLT
UUED EESTI FOSFOmiDa-
LEIU D: kasutuselevõtu ja
Vabadussõja alguse tähistamise aktusel anti 3000 doL toetust skautli-kele
noortele. Pildil, vasakult - Eesti Sihtkapital Kanadas esimees
Hans Lipp, Eesti Gaidide Malev Kanadas majandusjuht Anne Om-nuk,
juht Anne Mai Kaunismaa, Eesti Skautide Malev Kanadas juht
Egbert Runge, abijuht Ervin Aleve ja August Nüüd. All - aukülalisi,
korraldajaid ja esinejaid. Esireas, vasakult - )ohannes Säägi, Boris
Leeman, Arvid Vaher, August I^üüd. 2. rida - Endel Ruberg, Ülo
Tamre, pr. Moks, Raffi Moks. ' - F o t o - E r v i n Aleve
probleemid.
I, 13. dats. kell ISl.30 ja
VANU EESTUSTE PÕLLU-DUSI
UHENDRIIICIDES.
Esmasp. 16. dets. kell 19.30.
4 © 0
Järgmine lo®eg jsühap.
12. jaanuaril kell 15.00
toila pc'a Umg ii
ston
UUS-MEREEVIAALT
JA AÜSTRAÄUAS
EtÕIK ON KUTSUTUD-KOHV
ja KESkUSTELy
Mad®®imili8Q ÜCodu korraldusel toimub reetiel,
13. dcitsepbril 8.&. keM 8.00 õ.
Tao^u Collegäi'! suures saalis tradit8ioonilin®\
Seega on täitunud eestlaste alaline
soov luua kontinuiteeti noorte
eestikeelses hariduskäigus alates
põhikoolist kuni ülikoolini välja. See
tähendab tulevikus seda, et lapsed
alustavad oma hariduskäiku lasteaias,
jätkavad eestikeelses põhikoolis,
õpivad tulevases kõrgastmestaa-diumis
ja siirduvad pärast seda Eesti
Gümnaasiumi, kust teed on vabad
kõikidesse ülikoolidesse.
Varem ju teatavasti esines segav
lünk, mis tekkis pärast põhiastme-kooli
lõpetamist, kuna eestikeelset
kõrgstaadiumi ei olnud olemas. Sellest
ka pahatihti johtus, et teatud arv
õpilasi läks „kaduma".
Stockholms Skolstyrelsenis on
enamus sotsiaaldemokraatidel, kuid
jaatav otsus eestikeelse kõrgastme
heaks tehti ühel häälel. Välja arvatud
ühe erandiga — vastu oli kommunistide
esindaja.
Kõrgstaadium asub järgmisel sügisel
Tegnšrlunden 5 asuvasse Carls-sons
Högstadieskolasse. Tegemist
on erakooliga,millega aga eesti kõrgastmel
pole midagi muud tegemist
kui ruumide saamisega. Tegn^rlun-den
asub muuseas Stockholmi Eesti
Maja otseses läheduses, mõnesaja
meetri kaugusel.
Järgmiseks etapiks kõrgastmekoo-li
rajamises on toetuse saamine riigilt..
Kuid taotlus selline on vaid formaalsus,
sest kui Stockholms Skols-tyrelse
on asja otsustanud, saadakse
toetus n.ö. automaatselt.
Esimeseks aastaks nõutakse toetust
300 000 krooni ulatuses, teisel
aastal 600 000 krooni, Kolmandal
aastal töötab seega kõrgaste täies
ulatuses.
Väljavaated osas on head, sest
Stockholmi Eesti Kooli lõpetavad
järgmisel kevadel 22 õpilast. Pole
võimatu, et eesti kõrgastmesse soovivad
astuda õppima ka õpilased rootsi
koolidest, kasvõi väljastpoolt Stockholmi.
Õpetajate kaader kõrgastmesse on
kõrgekvaliteediline ja Stockholms
Skolstyrelsenile esitatud nimekirjas
esines 10-12 nime. Nii oleksid kaetud
kõik kooli ainealad.
Lasteaed, põhikool Stockholmi
Eesti Kooli näol, kõrgaste ja Stockholmi
E. Gümnaasium tõstavad loomulikult
tohutult eestlaste hariduslikku
staatust. Peale selle annab.kõr-gaste
senisest paremad võimalused
viljeleda emakeelset kultuuri ja anda
kindlat juurdekasvu eestlusele Rootsis.
aMhca>««a><>«»o«»o4n»4>«aM>«»4ica»«>4ii>««V4i
..MEIE ELU-'
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,.MEIE ELU"
w.iitoii mu
CAPRICORNUS
Thatcher nõuab
filmide kontrolli
Briti peaminister Margaret
Thatcher nõudis Blackpooris peetud
kõnes tugevamat kontrolli TV
üle ja kuritegevuse ning metsikuse
Väljajätmist TV^filmidest Need kisuvad
alla rahva moraali ja kasvatavad
bandiite. Sellele lisaks ütles konservatiivide
partei juht parlamendis,
et rahvas nõuab; filmide kont-tud,
et nad ei satuks vaatama filme,
mis võivad anda uusi ideid, kuidas
kuritegusid sooritada.
Lääs surub
L.-Aafrika
koostöösse
N. Liiduga
Lõuna-Aafrika tööminister Pietie
du Plessis oh teatanud, et juhul, kui
Lääneriigid hakkavad avaldama
Lõuna-Aafrika vastu suuremaid
majanduslikke sanktsioone, siis
vastukaaluks võib L.-Aafrika luua
koos N. Liiduga kartelli loodusvarade
tootmise ja turustamise alal.
L.-Aafrika ja N.Liit koos toodavad
90% maailma kroomist ja 80%
vanaadiumist ja mangaanist L.-Aaf-rika
ja N. Liit tpötavad juba koos
teemandite tootmise alal ja nende
koostöö on sujuv.
Vaimulik osa ~ õpetaja UDO PETERSOO
ESTONIA ORKESTER
Lastenäidend: „J5ulutaat on toel..
Teisi ettekandeid • Jõuluvana
AASTAKS.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 3, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-12-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851203 |
Description
| Title | 1985-12-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Qeveloprasiit 3rnnch Avalik kiri okupeeritud Second Class Mai! Registratbn No. 1354. Nr. 49 (1866) 1985 NELJAPÄEVAL, 3. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 3. XXXVI aastakäik Vabadussõja alguse aastapäeva m Essti yabadussõja alguse 67. a|p§- (apäeva tähistaval aktusel Toronto Eesti Majas, 30. nov.,Eesti Sihtkapital Kanadas esimees Hans Lupp tegi teatavaks, et Sihtkapitali juurde on avatud Aidi ja Au gust Nüüdi nimeline mälestusfond, millest toetusi antakse eesti noorte organisat-doonidele Eesti Vabariigi ajalooliste tähtpäevade puhul. Üheks selliseks tähtpäevaks on Vabadussõja alguse aastapäev. August Nüüdi soovil antakse selle fondi protsentidest käesoleval aastal ee^ti gaidide Ja skautide malevale toetuseks võrdses suürasss, kokku ^ Kuna August Nüüd viibis aktusel, siis Hans Lupp palus teda isiklikult üle anda annetusümbrikud gaidide ja skautide malevate esindajatele. Gaidide Maleva poolt võtsid annetus-ümb riku vastu maleva juht Anne Mai Kaunismaa ja majandusjuht Anne Orunuk; skautide maleva poolt olid ümbriku vastuvõtjaiks maleva juht Egbert Runge ja skaudijuhit Ervin AJeve. Ümbriklcaüle arides^^^^^^ soovitas eestlastele Kanadas, et nad , oma testamendis, või varem/avaks Sihtkapitali juures oma mälestusfondi; eriti kui neil ei ole lähemaid sugulasi Kanadas, mis väldiks nende päranduse minekut venelastest okupantide kätte Eestis. Vaatamata halvale sügissilmale oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu poolt korraldatud aktusele tulnud rohkem rahvast kui eelmisel aastal. Ruumi kaunistasid Ühingu, Eesti, ja Kanada lipud. ; Aktuse avas ühingu esimees Ülo Tamre. Ta palus külalistel mälestada püsti seistes võitlustes langenud sangareid. Seis mise ajal mediteeris Endel Ruberg. 1 Vabadussõjast võitlejatena osavõtnute arv üha väheneb. Seekord, oli neid aktusele tulnud neli: Boris Lfee-man VR.II/3, August Nüüd, Johan-nes* Sägi ja Arvid Vaher. Nad kutsuti ette ja dekoreeriti lilledega. Aktuse kõne .pidas Endel Ruberg. EESTI-SOOME. KAKSIKVENNAD Need kaksikvennad on aidknud. üksteist rasketel aegadel ja teevad seda ka tulevikus, küi selleks tuleb vajadus. Kui Eestil oli raskusi Vabadussõja alguses maa kaitsmisega, siis tülid soome velled meile appi ja aitasid maa puhastada venelastest. Kui Soomel oli raskusi II maailmasõja ajal, siis eesti velled läksidneile appi. Hõimu veri ühendab meid. Meile on antud Looja poolt füüsilisi ja vaimset jõudu. Toonastest aegadest alates eestlased on võidelnud ning kaitsnud oma isade maad. Eesti isad ja emad on kasvatanud oma lapsi, poegi ja tütreid rahvuslikeks võitlejaiks, et maa võiks olla ja jääda vabaks. Anname selle vaimu edasi ühest generatsioonist teise, siis on kindel, et eesti rahvas elab edasi, raskustele vaatamata. Ka praegu, vaatamata okupatsiooni survele, käib kodumaal sihikindel selgitustöö, kuidas oma rahvast säilitada. Oleme ja jääme vaimselt tugevaks ning palume; „Hoia, Jumal, Eestit." Koosolijad avaldasid kõnelejale tunnustust tugeva aplausiga. Aupeakonsul Iliiiar Heinsoolt oli kirjalik tervitus. Selle luges ette E KN abiesimees Hans Lupp. Isiklikult tervitas aktusekülalisi soome õpataja J. Jalonen, andes edasi soome relvavendade ja kirikutervitused võitleja tele ja kogu eesti rahvale. Vaheaegadel ja tantsuks mängis Peeter Lääniste oma elektroonilisel kandlel eestipäraseid viise. Ametliku aktuse osa lõpul Võitlejate Ühingu abiesimees Ado Tooming tänas korraldajaid, esinejaid ja perenaisi, kes hoolitsesid kohvilaua eest Linda Kirsi juhtimisel. ^^ Pärast eeskavalise osa lõppu viidi aktuseruumist lipud välja A. Lehari juhtimisel Teadustajaks oli Raffi Moks. STOCKHOLM-Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abista-miskeskuse poolt tehti Eesti Majas toimunud pressikonverentsil teatavaks okupeeritud kodumaalt saabunud avalik kiri tuumarelvade likvideerimise küsimuses. URO peasekretärile ja tuumarelvi omavate riikide valitsustele adresseeritud kiri on dateeritud' 24. detsembri 1984.a. kuupäevaga. Kirjale on allakirjutanud kaheksa isikut, neist seitse eestlast ja üks lätlanna. Eestlastest alla-- kirjutajaiks on Ülle Einasto, Karin ja Urmas Inno, Viktor Niitsoo, Eve Pärnaste, Endel Ratas ja Erik Udam. Lätipdolseks allakirjutajaks on okupatsioonivõimu poolt nn. „nõukogude vastase agitatsiooni ja propaganda" eest kuueks aastaks sunnitööle mõistetud läti patrioodi Ints Calitise abikaasa Inara Serdane. Abistamiskeskus on avaliku kirja ingliskeelse tõlke saatnud URG peasekretärile ning tuumarelvi omavate riikide, st. USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina valitsusjuhtidele. Peaaegu aasta teel läände olnud avalikus kirjas,avaldatakse soovi: 1. Likvideerida kõik olemasolevad tuumarelvad ning tagada piisav rahvusvaheline kontroll kõigi riikide territooriumeil. 2. Tuua ära kõik väeüksused teiste riikide . territooriumeilt, , välja arvatud, ÜRO rahukaitse-üksused. 3. Likvideerida riiklikes või' valitseva partei poolt kontrollitavates massiteabevahendites halvustavad väljendused ja sõim teiste riikide ühiskondliku korra, valitsuste või valitsuste liikmete aadressil, i 4. Kõigis endistes tuumariiki-des tagada legaalse, mittevägi-valdse opositsiooni tegutsemise õigus koos opositsioonilise ajakirjanduse tegutsemise õigusega. Kuulutada välja amnestia kõigile poliitvangidele. 5. Likvideerida kunstlikud kitsendused ida ja lääne vahel, lõpetada raadiosaadete segamine, tagada emigreerumise vabadus jaturismivabadus, tagada ajakirjanduse ja kirjaiiduse levitamine üle riikide piiride, kõik mis on kooskõlas ÜRO IniJnõiguste Ülddeklaratsiooniga. 6. Arenenud tööstusriikidele piirata relvade müük vähearenenud maadele. ' , tockholmis eestikeelne kool lasteaiast ülikoolini STOCKHOLM koolivalitsus otsustas ühehäälselt jaatavalt eestlastele taotlusile kõrgastmekoo-liks, s.t. seitsmendaks, kaheksandaks klassiks. Formaalselt jõustub otsus alates 1. juulist 1986, mis tähendab seda, et kõrgastme esimene klass stardib järgmiseaasta sü- T A R T U I N S T I T U U T aiooi.oonGr.WEST F OMON 10, MSr, 1W4 üiiibckJnk: Maciioon Avcnuo i5p.'i(liOii j.iam ; Kaks huvitavat loengut prof. ELMAR JÄRVESOOLT UUED EESTI FOSFOmiDa- LEIU D: kasutuselevõtu ja Vabadussõja alguse tähistamise aktusel anti 3000 doL toetust skautli-kele noortele. Pildil, vasakult - Eesti Sihtkapital Kanadas esimees Hans Lipp, Eesti Gaidide Malev Kanadas majandusjuht Anne Om-nuk, juht Anne Mai Kaunismaa, Eesti Skautide Malev Kanadas juht Egbert Runge, abijuht Ervin Aleve ja August Nüüd. All - aukülalisi, korraldajaid ja esinejaid. Esireas, vasakult - )ohannes Säägi, Boris Leeman, Arvid Vaher, August I^üüd. 2. rida - Endel Ruberg, Ülo Tamre, pr. Moks, Raffi Moks. ' - F o t o - E r v i n Aleve probleemid. I, 13. dats. kell ISl.30 ja VANU EESTUSTE PÕLLU-DUSI UHENDRIIICIDES. Esmasp. 16. dets. kell 19.30. 4 © 0 Järgmine lo®eg jsühap. 12. jaanuaril kell 15.00 toila pc'a Umg ii ston UUS-MEREEVIAALT JA AÜSTRAÄUAS EtÕIK ON KUTSUTUD-KOHV ja KESkUSTELy Mad®®imili8Q ÜCodu korraldusel toimub reetiel, 13. dcitsepbril 8.&. keM 8.00 õ. Tao^u Collegäi'! suures saalis tradit8ioonilin®\ Seega on täitunud eestlaste alaline soov luua kontinuiteeti noorte eestikeelses hariduskäigus alates põhikoolist kuni ülikoolini välja. See tähendab tulevikus seda, et lapsed alustavad oma hariduskäiku lasteaias, jätkavad eestikeelses põhikoolis, õpivad tulevases kõrgastmestaa-diumis ja siirduvad pärast seda Eesti Gümnaasiumi, kust teed on vabad kõikidesse ülikoolidesse. Varem ju teatavasti esines segav lünk, mis tekkis pärast põhiastme-kooli lõpetamist, kuna eestikeelset kõrgstaadiumi ei olnud olemas. Sellest ka pahatihti johtus, et teatud arv õpilasi läks „kaduma". Stockholms Skolstyrelsenis on enamus sotsiaaldemokraatidel, kuid jaatav otsus eestikeelse kõrgastme heaks tehti ühel häälel. Välja arvatud ühe erandiga — vastu oli kommunistide esindaja. Kõrgstaadium asub järgmisel sügisel Tegnšrlunden 5 asuvasse Carls-sons Högstadieskolasse. Tegemist on erakooliga,millega aga eesti kõrgastmel pole midagi muud tegemist kui ruumide saamisega. Tegn^rlun-den asub muuseas Stockholmi Eesti Maja otseses läheduses, mõnesaja meetri kaugusel. Järgmiseks etapiks kõrgastmekoo-li rajamises on toetuse saamine riigilt.. Kuid taotlus selline on vaid formaalsus, sest kui Stockholms Skols-tyrelse on asja otsustanud, saadakse toetus n.ö. automaatselt. Esimeseks aastaks nõutakse toetust 300 000 krooni ulatuses, teisel aastal 600 000 krooni, Kolmandal aastal töötab seega kõrgaste täies ulatuses. Väljavaated osas on head, sest Stockholmi Eesti Kooli lõpetavad järgmisel kevadel 22 õpilast. Pole võimatu, et eesti kõrgastmesse soovivad astuda õppima ka õpilased rootsi koolidest, kasvõi väljastpoolt Stockholmi. Õpetajate kaader kõrgastmesse on kõrgekvaliteediline ja Stockholms Skolstyrelsenile esitatud nimekirjas esines 10-12 nime. Nii oleksid kaetud kõik kooli ainealad. Lasteaed, põhikool Stockholmi Eesti Kooli näol, kõrgaste ja Stockholmi E. Gümnaasium tõstavad loomulikult tohutult eestlaste hariduslikku staatust. Peale selle annab.kõr-gaste senisest paremad võimalused viljeleda emakeelset kultuuri ja anda kindlat juurdekasvu eestlusele Rootsis. aMhca>««a><>«»o«»o4n»4>«aM>«»4ica»«>4ii>««V4i ..MEIE ELU-' lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ,.MEIE ELU" w.iitoii mu CAPRICORNUS Thatcher nõuab filmide kontrolli Briti peaminister Margaret Thatcher nõudis Blackpooris peetud kõnes tugevamat kontrolli TV üle ja kuritegevuse ning metsikuse Väljajätmist TV^filmidest Need kisuvad alla rahva moraali ja kasvatavad bandiite. Sellele lisaks ütles konservatiivide partei juht parlamendis, et rahvas nõuab; filmide kont-tud, et nad ei satuks vaatama filme, mis võivad anda uusi ideid, kuidas kuritegusid sooritada. Lääs surub L.-Aafrika koostöösse N. Liiduga Lõuna-Aafrika tööminister Pietie du Plessis oh teatanud, et juhul, kui Lääneriigid hakkavad avaldama Lõuna-Aafrika vastu suuremaid majanduslikke sanktsioone, siis vastukaaluks võib L.-Aafrika luua koos N. Liiduga kartelli loodusvarade tootmise ja turustamise alal. L.-Aafrika ja N.Liit koos toodavad 90% maailma kroomist ja 80% vanaadiumist ja mangaanist L.-Aaf-rika ja N. Liit tpötavad juba koos teemandite tootmise alal ja nende koostöö on sujuv. Vaimulik osa ~ õpetaja UDO PETERSOO ESTONIA ORKESTER Lastenäidend: „J5ulutaat on toel.. Teisi ettekandeid • Jõuluvana AASTAKS. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-03-01
