Meie Elu = Our life, December 3, 1985

              nr. 49 (1866) 1985
. . . . 15.00
. . . 10.00
SÖNA-
, . . : 8.Õ0
\MAT 169.00
,U
7.50
3.00
LUGU 12.00
. . . 6.00
. . . . 4,50
DUSES . 4.00
D
14,50
10,00
4.50
22.00
5,-00
. . V 92.00 •
M-
. . ä io.oo
. . ; ä 6,50 •
. . . 30,00
. . . 29.00
. . 1 5 . 0 0
8.00
10.00
. . : 15.00
•3.00
4.00
3.OO
15.00
3.00
7.00
0
. 1 0 . 0 0
TUS 15.00
. 35.00
. . "20.00:
. . 15.00
. 1 0 . 00
,5.00
iograafi-
10,00
5.00
14,00
.• 7,50
. .: 5.00
ütlust) 22.00
.:. 5.00
.V 10.00
5.00
12.9&
6.00:
;iGNIA
H
m
is
N'
4.80
15.00
8.50
1.0O
12.00
: 7:95
19.40
5,00
10.00
15.00
15.00
: 12.00
13:50
12.50
1^' 00
20.00
17.00
5.00
••: im,
. 1 7 . 5 0
. 1 8 . 0 0
.:.. i6:oo
•VI
„Meie EIM" lar^ 4S (1866) ISBS
CUBt
NELJAPÄEVAL, 2. DETSEMBEII'.TEURSDAY.DECEMBER S.
iinii)iiniiiiiiii)iii)iiii)iiiiiiiiiiiiii)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
liiagiiiiiiinliiiifiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiitn
Mul oti ümmargune nägu ja ere-korraliselt
lühikene kael, ka huu­led
on kuivad ja kortsulised. Mida
soovitate teha või kasutada nende
nähete varjamiseks? Oma eelmises
artiklis kirjutasite harjutustest, mis
eitavad tugevdada lihaseid suu
ümbruses, kuid senikaua kuni tu­lemusi
saavutan, vajan midad
nende varjamiseks.
LÜHIKENE KAEL V •
Kasutage l^allikassinist või pruuni
jumestuspulka või kreeiii kahele
poole kaela otseselt kõrvalestade ai-.
la. Siluge ettevaatlikult, et ei jääks
piirjooni ja tooge jumestatud ala al­lapoole,
peaaegu õlaluuni. Selline
jumestamine tekitab illusiooni pee-.
nemast jä pikemast kaelast.
Juukseid peaksite kandma lühike­selt
või ülespoole kammitult, nii et
kael jääks vabaks. Ninielt, mis iganes
ühendab kõrvade ja kaela vahelist
ala, nagu pikad juuksed, kõrvarõn­gad
jne., toonitab lühikest kaugust
kaela ja kõrvade vahel.
ÜMMARGUNE NÄGU •
Kulmud peaksid olema koolutatud
ilusa kõrge kaarega, kuid mitte pi­kemalt
kui silmanurgani. Õige pik­kuse
saamiseks pange pliiats silma­nurgast
otse üles kuni kulmuni. Sil­ma
varjundeid kasutage tugevamalt
ainult silmanurga ja nina läheduses,
väga tagasihoidlikult üle silmalau ja
ülespoole meelekohtade suunas.
Põsepuna kasutage peaaegu silma
• äfla kolmnurga kujuliseh, nii et nur­ga
tipp suundub otse allapoole. Suu­rim
viga, mida tehakse, oh kui püü­takse
liigse põsppuna kasutamisega
toonitada põsenurki, mida ei ole.
Näokuju veelgi pikendamiseks pan­ge
teine kolmnurk põsepuna lõua-otsale,
jällegi allapoole suunduva ti­puga.
Teadagi peab sellise jumesta-mise
puhul ruuž hästi sobima teie
juuste, silmade ja näonaha värviga,
et saavutada loomulikku värskust ja
illusiooni pikemast näokujust.
KORTSULISED'HUULED ,
Vajavad palju läiget (lip gloss).
Päeval ei ole vajalik kasutada huultel
mingisugust kreemi, v'^id ainult rik-kalikuh
läiget huulepulga peal. Mida
rohkem läiget, seda vähem-paistavad
väljakortsud ja jooned. Ööseks kasu­tage
huultele rasvast öökreemi, mis
aitab hoida neid niiskeina ja pehmei-na.
Või jälle määrige õhtul huuled
iMoiiBiisiiiiiiiiigiiiiiioiiDiifliioiiDiiDiiaiiiiiiBiiaiiiiiiiiiiiiMiiiBiiBiigiioiiiiioiiiniiMiiiiiiiiiiMiiiiiii^
Toetasid I
Eestlaste Kesknõukogu )
ta
Kanadas tegevust
ö
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toe- |
tasid oma majandusliku panusega jaanuarist kuni juunini |
1985 alljärgnevad kaasmaalased: i
sisse uue elastiini ja collageeni sisal­dava
kreemiga. Viimast korrapära­selt
kasutades, vähendab ta ja peh­mendab
jooni. Seda „deep action"
kreemi võib kasutada nii ööselkui ka
päeval„make-up'i" alla.
Huulte peale tekkinud joonte var­jamiseks
kasutage vastavat jooni
varjavat ja pehmendavat kortsu-pul-ka
(,,wrinkle stick"). Need n.ö. nae-rujooned
näivad tekkivat suu ja sil­made
ümbrusse teatud vanuses, kas
me naerame, või mitte.
Kortsupulgaga, mis näeb välja na­gu
valge huulepulk, püüame ette­vaatlikult
tõmmata jooni otse kort­sude
peale. Pehmendame ääri kergelt
siludes, et ei tekiks piirjooni. Katame
kerge jumetandva kreemiga üle kogu
näo ja puuderdame.. Nagu teame,
valge tõstab esile ja tume varjab.
Antud juhul valge näib toovat joonte
sügavust ülespoole tavalise naha ta­semele,
seega saades ettekujutust si­ledamast
nahast suu ja silmade ümb­ruses
kui ka kaelal.
Minki või üle-näo jumestamis-kreemi
kasutame väga tagasihoidli­kult
üle näo; nii ka joontepulka, sest
paks kord näib naeratades jooni sü­vendavat.
Samuti kui põsepuna, nii
peab ka jumestamiskreem olema
hästi valitud vastavaU näonaha tüü­bile,
et anda loomulikku ja värsket
jumet, Noorus aitab palju vigu varja­ta
ja vabandada, kuid ei ole midagi
silma häirivamat kui vanem daam,
kelle nägu mõjub künstlikuh jumes-tatuna.
Sellest hoidumiseks on soovi­tav
iga 2-3 aasta järel lasta endale
teha näonaha ja minkimise analüüsi,
sest aastatega muutub nii juuste kui
ka liäonaha värv ja koosseis.
(Küsimused saata „Meie Elu" toi­metusse
või otseselt: Elli Kalvik, 166
Sherwood Ave., Apt. 2, tel. 483-1545.)
rahvarohkeks südmuseks Toron­to
Eesti Majas Pensionäride Klubi jõululaat käsitööde müügi ja lote­riiga.
Pildil käsitööringi juhataja Helle Kreem, Elfriede Mets ja Leeni
auas. Foto - 0. Haamer
T.E.Fensionäride Klubi Jõululaat Elli Terts abilistega. Loosiratta
pühapäeval, 1. detSi, Eesti Majas hooldajateks olid Jaan Soots ja
oli eriti rahvarohke. Üritus on muu- Mart Jõesaare, loteriipiletite müüja-tunud
traditsiooniliseks aastast teks Elga Niglas, Agnes Mänd,
aastasse. Korraldamise üldkoordi- Martha Paulus, Ilse Härm ja Mart-neerijaks
oli klubi esimees Friida ha Meyer. Loosiratta võitude väl-
Terts. Teda abistasid käsitööringi jaandjaks oli H. Parsons.
juhataja Helle Kreem ja pereema
Sihtasutus Seedrioru aastapea-koosolek
peeti Seedrioru peahoo-noru
oosolek
dunud kevadel väike, eriti võrreldes
eelmise aastaga, mil anti 3.800 töö-nes
pühapäeval 17. nov. Seedrioru tundi. 80% selle aasta tööpanusest oU
omanikeks on nelja linna Eesti antud Seedrion elanike poolt; Suvi-
Seltsid. Iga linna selts valib oma hari õnnestus hästi, samuti Laste-liikmeskonnast
iga $1.000 investee- suvekodu, millele tänuväärset abi
ringu kohta ühe esindaja, kes hää- andsid E. Rebane, A. Tammer, A.
leõigusega võib osa võtta Seedrio- Tera, E. Rebane ja R. Vist. Lastesu-ru
peakoosolekust. Nelja linna vekodu tegevusest andis lühikese
kohta on kokku 73 esindajat ülevaate Suvekodu korraldaja L.
Montgomery. '
Koosoleku avas abiesimees Kalju
Varangu sooviga, et Seedrioru töötaks TEGEVUSKAVA
edaspidi sama edukah kui möödu- 1986.a. tegevuskava esitas A. Jurs,
nud30 aasta jooksul ja asus juhatama kust nähtus, et nagu igal aastal, kor-koosolekut,
kuna esimees Elmo Pii/ raldatakse jälle Suvihari, mille ohtu-ei
viibinud kohal. K. Varangu ette- se etenduse üle on läbirääkimised
panekul mälestati leinaseisakuga käimas Rahvusteatriga, samuti kor-möödunud
tegevusaasta jooksul sur- raldatakse lastesuvekodu. Püütakse
maläbi lahkunud Seedrioru auliik­mete
abikaasasid H. Voltret Seeui-orult
ja pr. Karu Londonist ja Seed­rioru
esindajat Rein Rutmkui Bur-lingtonist.
Sekretär A. Lepson luges ette möö^
hankida toetust provintsivalitsuselt,
samuti pöördutakse toetuse saami­seks
Eesti Sihtkapital Kanadas jä Ees­ti
Abistamiskomitee poole.
V. Tera võttis sõna uue traktori ja
muruniitja ostmise küsimuses. Vaja- (D
Kust tulevad riietusesemete nimed
Kes teab, miks lopsaka sõlmega
kaelasidet „kravatiks" (saksa kee­les
„Krawatte") nimetatakse? Pide­valt
kasutame sõnu rpivastuse koh-,
ta, ilma et teaksime, mis keelest
need on üle võetiid ja millistest
maadest need esemed pärinevad.
MõnednimetusedütleMadkohe, eti
need on tulnud eksootilistest piirkon­dadest.
Kuigi keegi meist kannab
„mokasiine",„pontshot" või ..ano-rakki",
siis need.nimetused juhivad
meid ameerika kontinendile.
,,Poncho" (häälda „pontsho") on
neljanurkne, peaauguga jj-iidetükk,
mida rohkesti kantakse Lõuna-
Ameerikas kaitseks külma yastu.
See sõna on hispaania keelde üle
võetud araukaanide (indiaani hõi­mud
Argentiinas ja Tshiilis) keelest.
Pehmet nahkjalatsit^ nimega „mo-kassiin"
kandsid Põhja-Ameerika al-gonkini
suguharu indiaanid. Peako-tiga
tuulejakk „anorakk"
Gröönimaa eškimodelt.
Sellised nimetused pärinevad mit­te
üksi mitmesugusteh maakohta­delt,
vaid ka mitmesugustest ajajär­kudest.
,,Sandaal" on meile päris
tavahne mõiste, kuid kust on see sõna
tulnud? Lüüdia riigis, Väike-Aasias, oli
eelkristlikul ajastul Sandali-nimeline
jumal, kes selliseid jalanõusid kan­dis.
See vana-pärsia päritoluga sõna
võeti üle kreeklaste poolt, kandudes
sealt ka teistesse
Keeruline teekond on jalatsil „ka-massid"
(s.k. ,,Gamaschen'-). Saksla*
sed võtsid selle sõna üle prantslasteh
(„>gemaches"), need proventsaalidelt
(,,garamacha"), need omakorda his-paanlastelt
(,,gorromazos"). His­paanlased
tuletasid selle sõna naha-sordist,
nimega „guadameci", ja siit
viib meid tee tagasi araablaste „ga-damsi"
juurde, mis oli riahasort Ga-damesi
linnast, mis asub praeguses
Lüübias.
Paljude üsna tavaliste riietusese­mete
nimed oleme saanud inglise
keelest, kuhu need omakorda on tul­nud
eksootilistest maadest, mis omal
ajal oliJi Briti ülemvalitsuse all.
Meie „pidzhaama" (s.k. „Pyja-ma")
tuleneb hindustani sõnast „pa-jama",
kuhu see tuli Pärsiast: „pa"
tähendab jalga,,, jama" katet, ühesõ­naga
„pidzhaama" tähendus on jala­kate
ehk püksid.
SALL JA DZHIINID
Sõna ..sall" (s.k. „Schar) tuleb ing­lise
keelde pärsia sõnast „shar',
niisiis võrdlemisi otsest teed kaudu.
Palju keerulisem on aga praegu nii
populaarsete ..dzhiinide" („jeans")
päritolu.
Muidugi — ,,dzhiinid" tulevad
Ameerikast, kuid nimetus tulenes
materjalist, millest nad valmistatud,
nimelt jämedast, siniseksvärvitud
puuvillariidest, mis tuleb sõnast
„gene". See materjal pärineb Itaalia
linnast GenovSj mida inglased nime-dunud
aasta peakoosoleku ja erakdr- liku summa hankimiseks alustasid
ralise peakoosoleku protokollid^ja V. Tera ja Aug. Jurs juba suvel ra-'
kassaaruanded esitas kassapidaja R. • hakorjamise aktsiooni, mille tagajär-
Voltre, mis võeti vastu ühel häälel, jel on senini laekunud juba $2.800. V.
Hr. Rohunurm esitas küsimuse, kas Tera avaldas tänu annetajatele,luge-
Esto '84 on maksnud Seedriorule ta- des ette nende nimed ja rahasummad.'
gasi selle 12% Suviharja sissetule- Annetajateks on: V. Tera, Aug. Jurs,
kust (ligi $2.000), mis Seedrioru neile 1^. Viirlandl A. Voode, L. Normet, A.
maksis, kuna Esto komitee oma suu- Silla, E. Rätsep, I. Patrason-Lees-rest
puhastulust jagab suuremaid ment, Ricn. Valdov, L. Tönnis, R.
summasid igaühele? A. Jurs vastas, et Tralla, anonüüm ne annetaja, Toron-seda
on küsitud kaks korda, kuid ei to Võitlejate Ühing (Sõjameeste Päe-olesääh
vist midagi loota. See tekitas vade puhastulu ca $600) ja loodeta-pahameele
koosolijate seas, kuna vasti ka Hamiltoni V.Ü. Annetajad
Suvihari on peamine sissetulek saavad vastavaU summa suurusele
Seedriorule, millest laekuvad sum- vastu Seedrioru osatähed. Loodame,
mad ori hädavajalikud Seedrioru et ka teised organisatsioonid võtavad
ülevalpidamiseks. • eeskuju Toronto V. Ü. heldekäelisu-
Revisjonikpmisjoni protokolli lu- sest ja aitavad puuduva summa kok-ges
ette B. Rätsep ja tööde aruande. kusaamiseks. Kõnesoleva 18-hobu-andis
A. Jurs. Talguliste arvoliihöö- sejõulise traktori ja muruniitja hind
. - . •' , - on S4.000 — 5.000, nii oleks vaja veel.
umbes $2.000, Annetada soovijail
tasid keskajal„Gene'ks". Nii peaks palutakse tšekk kirjutada „Estonian
„dzhiinide"(jeans) nimeks olema Summer Camp Society" nimele ja
„dzheenovlased" (sõnast „Genova*']. saata aadressil: V. Tera. R.R 1. Elora,
Aga kas teate, mis oli „pluus'V(s.k. Ont.,N0BlS0.
„Bluse") varematel aegadel? Pluus K. Varangu avaldas neile tänu pea-oh
õieti kittel, mida kanti jaki peal. Et koosoleku nimel, millega ühinesid
selgust saada, peame teadma, kust koosviibijad aplausiga. Arutusele tu-jakk,
kittel ja pluus üldse on tulnud, veel suuremate parandustööde lä-s
g
s
5
m
m
m
mm
=
m
2
S
m
S
S
in
Jakk (s.k. „Jacke") tuleb prantsuse
„jaque'st" ja hispaania „jaco'st": see
oli keskaegne soomussärk, mis kuu­lus
rüütli varustuse hulka.
Soomussärgi peal kanti kitlit, mis
tuleb araabia sõnast „qutun", mis
tähendab puuvilla.' See puuvillariie
biviimised ja arhiivi korraldamine.
Enne valimisi asuti kohvilauda,
mille eel K. Varangu ettepanekul
hüüti Seedriorule 30.a. juubeh puhul
täidetud veiniklaase kokku lüües
kolmekordne „Hurraa!" Perenaised
A. Tammer ja H. Allisma said tänuks
s
s
(D
Eesti Organisatsioonide Liit
Läänerannikul
Eesti Õpetajate Ühing Kansidas
Ehatare
Londoni Eesti Selts
Thundcr Bay Eesti Selts
Toronto Eesti Ühispank
Aarma, Arno, Montreal, Que;
Alajaan, V.; Alaots, Martin,Van-
Gouver, B.C.; Alas, Mihkel; A l -
vet B.; Anderson, Elss.London,
Ont.; Annus, Hilja:Calgary, A i ­ta;
Ardam, K.; Arenberg, J.;
Arönberg, J.; Areneem, Ida; Aru-vald,
Lydia; Aruvald, Evald;
Aser, Mari;Montreal, Que.; Aun
Maret; Aus, Aarne; Avarlaid,V.
Betzen, Anita, Stayner, Ont.
kelnurme, M.,Ham. Ont.; Eer-me.
Hilda; Elias, K.; Elken, Ants;
Epner, Mati; Ernits, L.
Gray, Maie.Listowel, Ont.
Grycan .Shirley.
Hansen, Mihkel; Hess, Mar­kus;
Hiis, Harry; Himma, Ar­nold
» Dundas, Ont; Hindre, M.;
Holmberg, Telma; Holsmer, R.;
Hütt, August ja Lidia.
Igav, I. .
Jaaku, E. ja W.,London, Ont.;
Jaason, Uno, Burlington, Ont.;
Johanson, Juhan; Jostman, Bern-hard
Niagara on the Lake, Ont;
Juske, Liis; Jõgi.Ilmar. Waterloo,
Ont.; Jõgi> Kalju; Jänes, Lembit,
King City, Ont.
Kaju, E.; Kaljuste, Ferdinand
ja Asta; Kaljuste, Truuta.LasaUe,
Que.; Kaljuste, Malle, Lasalle
Que.; Kalkun, Ed. Vancouver,
B.C.; Kallaste, Peeter,Ridetown,
Ont.; Kangro, Victor, Victoria,
B.C.; Kangro, Woldermar abik.,
Kitchener, Ont.; Kangur, August
ja Imbi, Bramalea, Ont.; Karin,
"dr. Leo; Kannel, pr. ja hr.H.
Bramalea, Ont. Kapp, Arnold;
Karro, Astra; Kasemets, Adele;
Kasemets, N. Windsor, Ont.;
Kask, S.; Kaster, Gustav; Kattai,
K.; Kattemaa, AHce; Kaur, Kalju;
Kittask, Avo; Kivik, Jaak ja Mar­ta;
Kivioja, Olev Winnipeg, Man;
Kivistik, M. Sudbury, Ont.;
Klaas, J.; Knuude, Irmgard;
Kolaczek» Silvia; Kingston,
Ont.; Koiga,August; Kolk Lem­bit;
Kolk Lembit; Kont, J. ja L,
New Glasgow, N.S.; Kontus,
Helga ja Arnold; Konze, Jaan;
Koplimägi, Tiit; Koppa, Arnold
Winnipeg, Man; Koppel, Alex ja
Anette; Koppel, Karl, Browns-burg,
Que.; Kõrb, H.Burks Falls,
Ont.; Kore, August ja Liivia; Ko­re,
Härm; Krabi, Kaarel D.;
Krabi, Felix; Kruusi, Gerta;
Kungla, Elna; Kurol, y.,St. John,
N.B.; Kuus, Alfred; Kõrgesaar,
K.,Keswick, Ont.; Kägu,, Maria
Ham., Ont.; Kütt, Hilja; Köbler,
Veronika,Kitchener, Ont.
Landers, Viima, Burlington,
Ont.; Leemet, Mihkel; Lehari,
Arvo; Leinveer, V.,HamM Ont.;
Leis, Salme; Leitham, R.W.,Dor-val,
Que.; Leivat, Hella; Lember,
Woldemar, abik. . Kitchener,
Ont.; Lepik, T.; Liivet, Elmar;
Liivoja, Risto; Lillakas, Enn ja
Linda; Lilleberg, E.; Lillies, Her-bert.
St. Cath., Ont.; Lindaja, E.
Ham., Ont.; Lindström, G.; Lin-nard,
H., Sudbury, Ont.; Lipp-
Reinik, Riina; Lohuaru, William,
Barrie, Ont.; Loorand, Karl ja
Laine; Loosberg, Elfriede; Loo­tus
G.; Luide, Jako ja Maret;
Luks, H.; Lupp, Hans; Lupp,
Jaak; Lupp, Maiki ja Mart,
Thornhill, Ont.; Luukas, Hilda
Sutton, Ont.
Maasik, Karl ja Herta; Mägi, |
Pr, ja Hr. E.J., Calgary, Aita.; |
Maldre, E. ja L.; Mankio, Linda; |
Marits, dr. Maldus,W. Vancou- |
ver, B.C.; Marley, Reetja Jaanus; |
Marten,EdgarjaRenate; Martin, |
Peter; Mijal, L ; Müüripeal, L.. |
Vancouver, B.C.; Mänd, H.A.; ?
MüUerbeck, Aino. H
Neiveh, Adele; Niidas, Hei- l
mut; Niitenberg, Magda; Nor- |
met, Harald, Dundas, Ont.; J»
Nurm, August ja Lydia. y
Oder, E.; Oja, Oskar,N. Van- | ,
couver, B.C.; Onno, E., Barrie,
Ont.; Orgusaar, George; Otsa- |
son. Saale. ^
Paara, Heikki; Paas, Oskar; |
Pahapill, dr. Raimond; Pajo, M.; • |
Pajo, Rein ja Maret; Pajur, A.; 1
Pajur, August; Pant, Laine; | ;
Parm, J.; Partelpoeg, A. Mont., | ;
Ont.; Paulus, J.; Piigli, Valter ja 1
Aurora; Piil, Elnio.St. Cathari- i
nes, Ont.; Piir, Robert, Ham., |
Ont.; Piirvee, Salme, Ottawa, i
Ont.; Pikkand, H.; Pikksalu, |
GerdavMontreal, Que.; Pindam, |
Anton.Montreal, Que.; Pint, Vii- |
lu, St. Cath., Ont.; Poola, V. i
. Dorval, Que.; Prii, Uno; Pühvel, |
Larissa, Burnaby, B.C.; Pütsep, |
L. Vancouver, B.C,; Puust, A.; i
Pähn, Elmar. |
Raa, Marta; Rabadik, Elsa; §
Rabisson, Paul; Rae, Tarmo, |
Miss., Ont.; Raik, M.; Rammeld, |
Frida ja Erich.Bobcaygeon, Ont.; f
Randalov, Ella ja Benno; Rand- |
laid, Karl ja Lilian; Rannik, Ar- l
ved; Rannu, Erich ja Vaike; |
Raudoja, Ruth; Raudsepp, Ar- |
nold,London, Ont.; Raudsepp, K., |
Jordan Stn., Ont.; Raudvee, H., |
London, Ont.; Rebane, Kasparja |
Alma; Reial, M.; Remmel, R.; §
Rennu, Lydia; Richter, Lydia;. |
Ridal, J., Mont., Ont.; Riis, L.; |
, Riisna, Eduard; Riko, Helmuth; s
Ristsoo, Lembitu; Roman, Hei- 1
ga; Roomets, Ed. ja L.O.; Roosi- i
mägi, John V.^Ham., Ont.; Rosin, i
Joh.; Ruberg, Endel; Rump, A. |
Saar, Karl; Saar, pr. ja hr. E.; |
Sadam, Ida,Miss., Ont.; Sagur, f
August; Salurand, Voldemar. §
Udora, Ont.; Sark, T.; Sau, Paul; |
Sepa, L.; Sepp, H.|Ham., Ont.; |
Sertn, Harald,Miss., Ont.; Sü- f
mon, V.; Sild, V.; Sildva, Harry; |
Sillamaa, Herbert; Sillaste, H., =
NJišs., Ont.; Soans, G. ja H.; |
Soolepp, Hugo ja Juta.Castleton, |
Ont.; Soomet.Ermi; Soots, Aino; |
Soots, Ülo; Soovere, Tõnu; 1
Stern, Julia; Straus, Leida; Sui, |
Urmas; Sõrra, Renate; Sünd, |
Alma ja John. |
Taagepera, Karl; Tammela, |
Linda ja Paul; Tammemägi, V., |
St. Cath., Ont.; Tammisto, E.; §
Tampõld, E.; Tarendi Oskar; Ted- ž
der, Helmi. Brantford, Ont.; Tii- |
dus, Peter;Tiivel, Ernst ja Salme, :
Pierrefonds, Que.; Tilk, Volde- |
mar, Burnaby, B.C.; Toome, Tõ- |
nu; Toomes, Tarvo; Toomver, i
, Ülle ja Tõnis, Miss.; Ont.; Toots, 1
Heinrich; Toppi, A.; Tork, A.; l
Tretjakewitch, V.; Truuvert, dr. 1
M; Trass, 0.; Turu, Heino; Tõsine, l
Tdnu; Täht, laan.St. Cath., Ont. ;
m
Vahtra, Andrus; Vanema, Koit, ^
N. Vancouver, B.C.; Varrik, H.; l
Veski, Mihail; Vihma, Joh.; Viia, 1
Villem.Kitchener, Ont.; Villmäe, ^
Ülo; Wilo, dr. Maret; Woode, p
Adar, Hamilton, Ont. l
Õiglane, E. ja A.; Õunapuu, 0. |
ja E.jAncaster, Ont.; Üleoja, Alf- |
red.Ham. Ont. 1
IIBIIBIIIIiDIIDIIOIIO.IIDIiailflllBIIIIIBIIBIIQIIDIIDlIQIIDIIOIIlllBIIIIIIIIOIIDIIIIIOIIOU^
sai nimeks,,pluus", tulenedes kesk- kohvilaua eest aplausi,
aja ladinakeelsest sõnast „pelusta", '
milline nimetus oli indigosiniseks VALIMISED
yvärvitud riidel, mida toodi Egiptuse Sihtasutus Seedrioru juhatusse va-sadamalinnasj
nimega Pelusium. . ^iti: Kalju Varangu — esimees. Kalju
Pelusiast valmistatud pluusid olid Loone — abiesimees, Rein Voltre —
niisiis varematel aegadel sama sini- kassapidaja, Leena Kimsto — sekre-sed
kui endisaegsed „dzhiinid" Ge-novast.
KRAVATT KROAATIAST
Nüüd võlgneme veel selgituse ar-tikh
alguses mainitud sõna „kravatt"
Sihtasutus Seedrioru juhatus ei esita­nud
ühtegi kandidaati, siis esitasid
kohapealsed tegevliikmed H. Allisma:
Armilde Tammer'i; E. Tutsu:Magda
Mälberg'i ja Ed. Rebane kauaaegse
'juhatuse liikme Kalju Varangu, kes
kõik valiti auHikmeteks.
Koosolekul algatatud küsimuste
Esto'84 album
müügiie 14. dets.
tär, Linda Varangu — abisekretär,
Linda Montgomery — Lastesuveko­du
korraldaja, August Jurs — infor­matsioon,
Avo Silla - juhatuse liige, aihehtiettepanek püüda leida Seed-
Rõõmustavaks nähteks on. et juha- riorule raamatupMaja.E. Tiilen imes-jõuame
õige ruttu sihile: selliseid. ^^^^^ '".t ^ ' w mskuslneid rohkem hankida;aasta
kaelasidemeid kandsid Kroaatia rat- oU nJ^^^ mitu korda
sanikud. Nii lühfke ja otsene võib ^^^D- et ka noortel on Seedrioru hea ,, o„j_..
keeleline teekond mõnikord olla.
Sellele vaatamata: kui juhtume
kravatti siduma,! siis vaevalt küll
seome seda kroaatidega... ,
(Tõlge saksakeelsest artiklist „Woher
kommen die Namen der Kleider?";
..Argentinisches Tage b M " J
'käekäik südamelähedane. rohkem. Arutati ka võimalusi Seedri-orul
kinnisvaramaksust vabanemi-
Revisjonikomisjoni valiii Merike seks, ja ant^ uuele juhatusele üles-
Koger, Allan Pertens ja Bernhard andeks neid võimalusi uurida.
Mtsep. Seedrioru varade hooldajaks „ .... u„t„o^
on kohapealne elanik Raimond Vist. , K. Varangu tänas endisi uhatuse
^ jiikmeid: Elmo Pull, Albert Lepson i
Järgnes pikem arutlus Seedrioru ja Hugo Allisma'd ja lõpetas koos-auliikmete
esitamise kohta ja kui oleku.
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
teatel on Esto '84 albumid saadaval
Toronto ja ümbruskonna eeltellijaile,
järgnevail päevil Eesti Majas: Laup.
14. dets. kell 10.00 -14.00, Teisip. 17.
dets. kell 7.00 — 21.00, heljap. 19.
dets. kell 7.00 - 21.00, laup. 21. dets.
kell 10.00 - 14.00.
Halbade postiolude tõttu on see
moodus kiirem ja kindlustab albumi
omamise pühadeks. Päras 21. dets.
postitatakse kõik eeltellitud albu­mid.
Samadel päevadel on avatud müü-gilaud
publikule Esto '84 albumi ost­miseks.
Pärast 21. dets. on Esto '84 albumid
müügil „Meie Elu" talituses Eesti
Majas.