Meie Elu = Our life, November 1, 1979

              fi-t
i •
,Meie Elu" nr. 44 (1551) ^>
,,Meie Elu" nr. 44'-(15§l) 1979 NELJAPÄEVAL, 1. NOVEMBRIL - , NOVEMBER 1
mmm
^'/'•'•'•y/A
'•h
... VW/s,
fda Mae mängib niind ddr-
Cellaosutit'jälgides), >!art
>e,;David:Hoggr:Mark Loit,
. Foto. — .0:. Haamer
Wävitavi m
t l J S -Ä
ida rai
c r -
! -:Vl
|el sügisel on BosUvaa ja.'\Va-siv-'
D.C. vahel olnud rohkcai ras- :
ja kohati teatud paikades eana-,
latuid suuri torme. 'Xaaa,'ii^usp
[cl uudistemeedias a:ai pdad-pn :
inud lähemaid Tea^id
. . . . , ' ' ! •
•t need tormia •- saaaa:au da laa .
eest1 asi.. ~Mit-mes.11g-usakl karg^-
kahjusid' on ö.iimd. ppagd.' -kõik-c.
s purustatud kaias--; <.da;aVa .
luste, murdunud..' piaaia- ao; :
dssa tunginud ".veed abi .^uudcnv
|gi omapärane torm; ründdvNajv
•is ;Põhja:N.. Jerseydä mi!"'
tegid laastamistööd 'ka pi
[uses, kaasaarvauda X'.a\ 'V;or£i'
Bergen Cöüntvs ki'ski'i-s.aJf>rn1'-
iga'-välja umbes tuhai (!) •aaa.
puud. Mõned• k a äs:m. a a lased..\ > n
elektrita üle ;24 -duaal:-, Riyer'
|is langes suur püü v'. a.'da pe-
|na elumajale, apiauspriad: huu­muse,
osa. Üks 'i-c-me
peletas, et see torm or.
kodu tagaaias korg­ipuu
juurtega välja ja
maha. Samas 10—15 meairda
ümberringi torm ei ole\i?dd:vgi
mud,;isegi pesüpiuil- kinlauanar.'
[uivarna asetatud ja öösoks veel
. jäänud Vkä tera ti kiid. j ara pesa
iud imelikul; kombel nvii.ie. ara -
[latud. vaid ri-ppunia! -eal, rahu-edasi.
Sama puude daara;ndse
Us on esinenud v-naaak.-,ka
1,' kusjuures hüplev: torh-dkäsi'.'
dd noppinud saja,, \•ahi.-M km iv'
lj a V meetrilise , va li aia aa' '. . a de i e, -
Iüksikult. See ei olnud1 lavalinek
Uorm ehk tornaado, .Paljud
Maalased ütlesid, ci V a ap-laas-
)töö ajal on nad -isegi rahulikaii
nud, on kuulnud .kui! . rasket,
ihmasadu aga -mitte'"puiide :rnur.-
jst või' maa seest ulav'õusniis: t ja
Imist, mida miircaaiila;anai:kai.
aM'.iKia-
- •;. r : ! :
i v . Va-dsa,;
uki.'
|rd nädal hiljem
>a suur keerisu
,. o^kloobri.adgui.
hini {'•' >nii-aaiiaLa:
i-p.hutav aga suurema -in.K- iaav
nmeši--ellu; jätnudaõi r--e-H-s aa- -
Ital eriti Windsoris viaa^•.;\ >\\ag,
Piheli perekonda ja na-:',.';•• a-.lu:'
kusjuures vii mana ':k^uV.-. --r-vo-.;-'
?es olnud mööbliga ..pakid' iile-oolt
alusmüüri p-aap i.;aad'iad;
|ma. Ni'ndc kaks viii kas •: ,1 avc,;;,p-
• alumisel korral \araia.sk; po^-:
a! tegemas koolitööd kulunud..
as . muutunud Uu;ie - kari\;. asp
Isid keldrikorral oie'. ap>. aa- i;.': .•
|(')ni hetk hiljem paisali nad,k(ak:
|si koos tormist haai adai prupaa
m eemale. Keeristorm \.iis sek
ijaosa'seesplnugä, jäi iis.aiaa itiie:
>el ellu ja isegi ka s L U i t eraa <• Via
|:;tega Helgi P. koos iasKgca. Ta
lasaoli õnnetuse ajal t ö i i k N e d e'
|hiljem riigi pood aia!isaks''eke
;s trailer-maja - ja "" ka't.ost'r.f::ofi'
iile on lubatud anda ^aainpiaid
iduse. arvel majandia.lasakorn-itsioohi.
Sama tormi. aku', oli
.esuguseid vähemaid kahjusid
[ai deistel selles '.pii rkoraais ja: ka
Islandil elunevatel eesilasteia:
|E ELU" asutas Eesti tin^Kond
Msab eesti ühiskonnapteenistu-
•7.
DI
II
REALTOR -
2670A Yonge Street, Toronto, Ontario M4P 2J5
(Sissekäik Lytton Blvd.)
TOOMAS ..MANKIN tel, büroos 487-4477 :
kodus 447-3782 ja 447-2017
T.E.S. Täienduskeskkooli 15. aastapäeva tähistamisel panevad
kringlilõikamiseks käed kokku H. Lupp, Sindi Härm (I kl. õpil),
Maret Kapp (I lennu lõpetaja j ja E, JMarten — koolijuhataja.
Foto — 0. Haamer
E. SOOSAAR, -C.-A. a a
Chartered Accountant
Süite .600, 55 Universiiy Ave., Toronto, Ontario,M5J 2H7
•k:'-T: '' •^TeL8i62-7U-5; ..dka.
Reedel, 26. okt., pärast esimest koolitundi, kogunesid T.E.S.
Täienduskeskkooli õpilased ja õpetajad Eesti Maja noorteruumi,
et tähistada kooli 15. aastapäeva. Koolijuhataja Edgar Marten ter­vitades
koosviibijäid, kriipsutas alla koolis valitsevat harmooniat
ja sõbralikku vaimu ning andis üle tervitused esimeselt koplijuha-'
tajalt Oskar Paasilt. ' -d
Koolikcmitee esimees, H. Lupp
oma kõnes andis ülevaate kooli asu- ,
tamisest, Kool algas tegevust 2. okt.
1964. aastal 12 õpilasega, pärast kah­te
nurjunud asutamiskatset. Õpeta­jaks
oli; Jaan Kõks. Mõned õpilased
jäid peagi eemale, kuid 1966. a. ke­vadel
lõpetasid I lennuna 7 õpilast.
Äaastate jooksul kasvas õpilaste arv
120-ni. '•[
Kooli asutamise põhjuseks pii, et
eesti keele õppimine, ei katkeks alg­kooli
lõpetamisega,'et algkoolis loo­dud
sõprussidemed ei katkeks ja
oleks võimalik! luua uus\ ning järjest
olulisemaks muutuv vajadus juht­konna
vahetuse järgi eestlaste orga­nisatsioonides
ja õpetajate järelkas-
. vu küsimus. .. p
Tagasi vaadates viietejstikürnneaas- '
tasele kooli tegevusele, leidis H. '
Lupp, et koolis on käinud umbes 500
eesti neidu ja noormeest, 14 lendu
on andnud üle 350 lõpetaja. Koolis
õpib praegu ligi 100 õpilast. Paljud
dõpetajad on omavahel abiellunud ja
väga -paljud võtavad, osa eesti organi-sätsioonde
tegevusest. Mitmed .kooli
lõpetajad on tegutsenud juba õpeta­jatena.
:
Esimeseks koolijuhatajaks oli Os­kar
Paas (4 aastat) ja praegu on koo­lijuhatajaks
Edgar Marten (11 aas­tat).
Õpetajaid on koolis 12. Koolil
on hea nimi nii eesti- ühiskonnas kui
ka Kanada haridusosakonnas,:, sest
•kõigeks selleks olete teie kaasa aida­nud
oma hea koduse kasvatusega,
huvi ja edasipüüdlikkusega õppimi­ses,
arusaamisega eestluse problee­midest
jä hea omavahelise läbikäimi­sega.
Soovin Teile selleks jätkuvat
edu, sest olete meie ühiskonna rah­vuslik
uhkus ja lootus, kellest oleneb.
eestluse tulevik vabas maailmas ja
eesti rahva vabadus kodumaal. Õnn
olgu teiega!".— lõpetas H. Lupp oma.
aktusekõne.' •
Aktusel viibivad ka kaks esimese
lennu lõpetajat Maret Kapp ja dr.
Jaanus Marley õnnitlesid kooli juu­beli
puhul. '
Järgnes pidulik sünnipäevakringli
lõikamine ja selle järele kohv.
Eeloleval pühapäeval, 4. novembril
avaneb võimalus näha K; A. Lehela
filme Eesti Päevadest mis annavad,
hea ülevaate 1972 ja 1976 aastal toi­munud
pidustustest, meenutades
neid unustamata suursündmusi; nii
Värvis kui helis. Kogu sündmustik on
filmitud koos helilindistamisega.
Edasi tuleb esitusele Stokhoimi rei­si
film mis viib linna vaa tarnis väär­tuste
juurde koos eestikeelse, teksti­ga.;'
• •
Filmid on suure eduga olnud ek­raanil
nii eesti kui ka kanada publi­kule
ning saanud hea arvustuse osa­liseks.
Üks Kanada filmikriitikutest
ütles — nüüd ma alles, saan aru mis
tähendab vabadus ja vabadusnõue —
see on „Estonians".
toimub eelmise aasta eeskujul veeb­ruarikuu
algul. Võistlusklassid on
seekord jagatud vanaduse järgi ja
iga osavõtja valib esitatavad palad
ise. Klaveri- ja lauluklassis on nõutav
eesti helindi esitamine. Ihförmatsi-con
ja registreöriminea Margit Viia;
tel> 222^6359.
toimub laup., 3. nov. M. 10.00 kuni
umbes kl. 13.00. Kogunemine Sunny-brook
pargis „Snack Bar'i" ees.
HOGAN PONTIAG BI|ICK
;'348 Danforth Ave(
, Telefon;äris: 461-3561 •'
POKTIAC p d'
BUICK
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRD
CENTURY
• ... ACADIANa •
; a.SKYHAWK ,d .
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
Realistid d i d koos ;
Tallinna Realistide Koondis Kana­das-
pidas oma järjekordse koosviibi­mise
möödunud reede õhtul Tartu
Colleged, ruumides. Tähistati kooli
98-ndat aastapäeva ja meenutati koo­liaegseid
sündmusi. Tervitusi seks
puhuks olid saatnud, realistid Amee­rikast,
Montreal ist, Inglismaa Lon­donist'
ja. E. Vesk'i poolt oli meeldi­vaks
üllatuseks tervitus: endise võim­lemisõpetaja
Resev-Reseld tütre
poolt, kes momendil viibis Torontos.
Ta oli.sellest koosviibimisest ajale­hest
lugenud ja palus oma isa mäles­tuseks
tervitada kõike realiste. Tema
alaline' asukoht. on Soomes, saatuse
tahtel juhtus ta momendil siin ole­ma;
ja koosviibinud. realistide poolt
suurim, ja sügavam tänu talle selle
tervituse eest; Koos oli 21 realisti ja
aee möödus kiiresti elavas vestluses.
Ajakohased loengud
isiklikust rahandwsesi
Toronto baptisti koguduse juures
tegutsev Esto Kristlik Kool ja Kes­kus
korraldab 2. ja 3. nov. ajakoha­se
loengute seeria „Kuidas elada häs­ti
vähemaga", mis käsitab isiklikku
rahandust. Lektoriks oh Rev. Ray-mond
Gross Trentonist ja ta kolm
loengut kannavad järgmisi pealkirju:
Reede, 2. nov., kl. 8.00 õht. — ;,Eri-..
suhtumisi rahandusse". Laup.', 3.;
nov., kl. 6i00 õht. — ^Sissetulekud ja
investeerimine" ja k l . 7.30 õht. —
.,.Väljaminekute kontroll". Rev. Cross
ehitab oma rahandiisiriaja-pidamist.
Piibli õpetusele, on seda isiklikus'
elus ära proovinud ja leidfud väga
efektiivse olevat. Eriti praegusel in­flatsiooni
ning majanduslik^ ebasta­biilsuse
ajal. soovitab lektor igale
kristlasele ning ratsionaalselt mõtle­vale
inimesele isiklikku : finantseeri-
, mist, mis on kindlatest põhimõtetest
juhitud. Tulemused olevat üllatavad
— head elu on võimalik saavutada
vähemate väljaminekutega. Räy-mond
Grossi- loengud on ingliskeel-spordifoimkonmei
koosolek oli Eesti Majas kolmapäe­val,
17. okt. Koosoleku kokkukutsu-jateks
olid Jaak Järve ja Lembit Jo-selin.
Koosoleku päevakord: 1. Yõist-lusala
juhtide määramine, 2. Regist­reerimine
(osavõtjate), 3. Program­mid
igas grupis, 4. Propaganda —
rahva huvi ärataminep 5. Toetuste
taotlemine sõiduraha osas, pöördu­des
rahva poole annetuste saamiseks,
6. ,,Kalevi'' spordiklubilt abi taotle­mine,
7. Kohalalgatatud küsimused.
Võistlusala juhtide määramisel jäi
lahtiseks kergejõustiku, ala. Teiste
võistlusala juhtideks määrati: Ten­nis
— Jaan Lerits, •Ujumine: — Alfred
r.aning, Male — Lembit Joselin,
Bridzh — N. Küttis, Võrkpall — Ka­rin
Simson, Korvpall — Harry Liiv,
Laskmine — V. Kana. Lahtiseks jäid
jalgpall ja lauatennis.. :
Värvitrükis Eestit
Eesti Rahvuskomitee väljaandel il­mus
äsja/• USA-s vändtrükis voldik
ESTONIA - ESTLAND - ESTONIE -
EESTI, mis on nägus, tabav, ja aja­kohane,
levitamiseks kõikjal Eesti
vabadusvõitluse otstarbeks., taolise
kväliteettrükise järele tunti kauast
vajadust, millel nüüd viisid teoks ER­KU
kolm. naisli.iget. — GildaKarü,
Mari Linnamaa ja Maria Pedak-Kari,
küna graafiline kujundus on. raken-duskunstnik
Jaan Borndlt, Seitsme
õnnestunud foto kõrval on selles veel
miniatuurne Läänemere ümbruse
kaart, Eesti lipuvärvid ja karrikatu-rist
Edmund -Valtmani ,,The man
who came to dinner . . . " (ahne. puna-venelane
toitu kugistamas eestlaste
leivalaualt). 'Ekstraktne tekst annab
vajalised andmed Eesti ja eestlaste
kohta, Eesti ajaloost, kultuurist, käe­käigust
II Maailmasõjas, okupeeri­tud
Eesti olukorrast, tänapäeval ja
lõpeks Ameerika eestlastest. Taga­küljel
on veel andmeid Eesti kohta
käiva inglisekeelse^kirjanduse üle.
Ees mainitud kolm naisautorit on
kõik väljaspool Eestit üleskasvanud.
Nende õrfnestunud töö demonstree­rib
ka ERKU elujõudu, et selles on
rakendatud noori, kes tegutsevad
väljalangeva vanema põlvkonna vää­rikate
järglastena rahvuslikus töös.
VEERG
EKKT aastanäitus lõppes'. Kunsti­näituselt
-omandati Helmi Hermand
pLilled I", Kai Käärid'! „Kuldne sä­ra",
Jaan Miljänd ,,Puu vee ääres" ja
Benita.Vommd „Ema ja laps".
sed, vajaduse korral antakse kõne­dest
lühike eestikeelne kokkuvõte.
Sissepääs tasuta. Kaaseestlased on
lahkelt kutsutud. Serveeritakse koh­vi.
••' v -
KÜSIMUS: Millise rahva jumalus
oli Odin? Vaidlesime sõbraga selle
üle, entsüklopeediast ei leidnud se-da
nime.
VASTUS; Nähtavasti kõik entsük­lopeediad
ei ole nii täiuslikud, et
kõik vanad jumalad oleksid esinda­tud.
Vikingite ajajärgul s.p. 8—9—10- .
sajandil oli Odin Skandinaavias, pea­miselt
siiski Taanis, sõja ja surnute •
jumalaks. Teda kujutleti vana mehe­na
kellel üks silm, oma teise silma
olevat ta vahetanud võimaluse vastu
juua igavese tarkuse allikast, ratsu­tamas
8-jalgsel hobusel ja viibuta-mas
mõõka: Jutud räägivad, et ta
sõlmis- lepinguid kuningatega, tõota-tes
neile: sõjalist võitu kui nad loovu­tavad
oma langenute hinged temale.
Sellise lepingu olevat ta tahtnud te­ha
ka Taani kuninga Haraldiga, läi­nud
aga temaga riidu ja tõuganud
ta sadulast nii, et kuninga oma mõõk
läbistas teda 'kukkudes. Lahingutes
oli Odin alati kohal, hirmutades neid
kes talle ei meeldinud ja julgustades
oma lemmikuid. Arvati, et kaelas
kandis.ta kuldset võru ja sellepärast
kandsid ka mõned sõdurid kuldseid
võrusid, lootes nii pila Odind lemmi­kuiks.;
Odini, .kuningriik oli Valhalla
ja arvati, et see asus maa all. Tihti
põletati surnuid, sest usuti, et nii
nad jõuavad kiiremini Valhalläsše.'.
KÜSIMUS: — Mu tütrel olid jalad
paistes. Käis arsti juures ja sai min­gisugust
rohtu mis tõmbab vee ke­hast
välja. Nüüd pole küll jalad pais­tes,
kuid ta jääb iga päevaga peene­maks.
Muretsen väga ta pärast! Mi­da
peaksin tegema?
VASTUS: 'Tänapäeva noortel on
saledus väga tähtis, ja et seda saa­vutada
või hoida näljutatakse end.
Pikema näljutamise tagajärg ön ala­toitlus,
sellega kaasuvad paistes ja­lad,
kõhuvalu, raske hingamine, sü­dame
puperdus ja muidu väsinud
..olek. Muidugi ei pruugi need sump-toomid
esineda kõik korragad
Alatoitlus on tänapäeval tavaline
haigus. Selle all võivad kannatada
üksinda elavad inimesed kes ei viitsi
palju keeta, aga ka dieeditajad ja vä­ga
tihti - ka alkohoolikud. Katsuge
saata oma tütar teise arsti juurde,
: sest- nähtavasti pole see rohi temale
hea. 1 d
Soovitan tal lugeda ka' raamatut:
Adeile Davis: ,Xqt's Eat. Right to
Keep Fit". , • • • |p •
(Küsimused saata: Aino Läänemets,
c/o „Meie Elu", 958 Broadview Ave.,
Toronto, Ont. M4.K 2R6) p
[ 423X) 4Bm-()i«a>() -4
El. : p
MINGIT p/
KOMPROMISSI
KOMMUNISTiDEGA
K. Päis - 1918.
'illlllllllllllllllllillllllllliillllllllllllllllllNIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
iha Tar rnef Toomberg
.u.r
Invaliide toetav naisring kuulutab
meile oma traditsioonilise moenäitu-sega
külma tulekut. Pühapäeval, 28.
okt. oli Eesti Maja suur saal, sõna
tõsises mõttes, täiskülutud rahvast,
kest huviga jälgis moeparaadi.
Saali sisenedes nagu lootsid deko­raatorilt
sügis-kuldseid lehti. Üllatus
oli seda suurem kui. lavalt tervitas
õitsev, kevadine Louvre rahvamuu­seumi
park. Aga need lilleehtes
teerajad ei olnud ka mitte sealt, sest
sün-seal ilutsesid Kreeka taidurite
kujud. No, ja, kunstnik Ap Mihkelsoo
nägi üle sügise juba kevadeti!
G. I.ltall kapelli 'kerge,, mahe tant­sumuusika
oli . haruldane nauding
terve õhtu vältel. Teadustas Tiina
Tuvike. \
Segavalt mõjus seedet koordineeri­mine
jättis soovida. Moenäitusei on
oma reeglipärane ülesehitus, mis al­gab
spordiriietusega kuni kulgemise­ga
tippu — elamuslikkudesse õhtu-tualettidesse.
TänaJu oli kõik segi­paisatud.
Ka kavalehed puudusid ja
niimõnegi esineja nimi jäi ütlemata.
tänavusest moest, mis vahest jä­tab
küsimuse, käs ese sobib pidule
või magamistuppa, olid meie daamid
-teinud parima valiku. „Hemline" —
aiaveer käib pidevalt üles ja alla. Üks •
viiest Pariisi moemajast tegi katset
' „minikleitide" tagasitoomisega. Nai­sed
ei järgnenud sellele, kuigi mater­jal
on praegu väga kallisp
Domineerivad värvid on praegu
must, beesh mitmes toonis, ploomi-värv
sinihall, hallikas diskreetne lil­la,
mahe roheline ja kirsi hallikas
toon. Väga meeldiv värvi^skäala, mi­da
esinejad olid hoolega jälginud.
Meie kõige olulisem ese on praegu
soe talve manti. Nende joon on. A
või sirge. Riie on väljaspool ja karus-
. nahk voodriks. Linda Liigandd halli­kas
tormimantel oli rikkaliku nahk
voodri ja suure kraega. Linda Kukk
elegantses mustas mantlis, millel
märgatavad .õlatäjdisedd Õlajoon
kuulub õgvendamisele ka kostüümi­del,
Tiiu Roiser oli huvitavas triibu­lises
nahk mantlis. Vaheldusid süit-su-
sinihall matt >ja läikiv triip, mis
kitsenesid vööjoonel ja laienesid all
vastavalt A joonele. Avar krae ja ilus
suur müts olid. helehall (põhitoon
valge) rebasest. Anne Pajuäärdesines
nahkmantlis/karusnahk seepool ja
hiljem kandis terve õhtu kalleimat
eset — naaritskasukat — millel oli
eest seotav vöö. Täiendavalt mõjusid
elegantsed, kontsal kuldtriibuga, sää­rikud.
Linda Saarniit, üllatas konser­vatiivse
inglasliku moejoonega soo­ja,
bees, , topsulisest materjalist
mantliga ja samast materjalist soni-
• mütsi,, mida kandis oma kaunitel'
blond lokkidel ja mitte moekohaselt
otsmikul. Esitatu oli Londoni Cärna-by
tänava suurmood, mis algas töö­lisklassist
ja on nüüd tee leidnud
kõrgesse seltskonda (printsess Anne).
E. Palo kandis villast, burgundvei-ni,
sirgjoonelist mantlit koos musta­de
„cowbõy" säärikutega, milledel
rikkalikult kuidkette. Liiga kaunid'
Toronto talvisel tänaval kandmiseks!
Kadi Lukk'i hallikas foheliine: talv-mantel
oi tagant sügava voldiga. Mai-ki
Andre'1 ilus soe Islandi komplekt.
Sandra Reimand rakuun kasukat nä­gime
mineval aastal ja veel teisigi.
Invaliide toetaval naisringil ei ole
mingit muret järelkasvu suhtes. Kui..
üks vana langeb reast välja, siis as-tub
nähtavasti kolm uut asemele;
See ilmnes moeparaadil uute esine­vate
.noortega. Neil tuleks aga ga­lantset
moe demonstreerimist õppi­da
Linda Liigand'ilt, kes on kahtle­mata
selle ala prefektsionist. Ujub
kui kala vees, eipühtegi ülearust lii­gutust,
ei ühtegi eksivat pilku!
L. Liigandd tualetid olid peensus­teni
viimistletud. Must, vest, roheline
seelik, musta suure seosega taga,
meenutas ilmselt Givenchi originaali
(seelik oli vaid kitsam). Midagi nii
.head näeb väga harva, nagu oli Linda
must gala õhtukleit, "mis kuulub dip-lpmaatkonda
— paljal seljal vaid
diplomaadi pael, täienduseks õrn
õhuline kübar jä diskreetselt kulda.
Kostüümi kübaral pikk moodne sulg.
Eesti Invaliide Toetava Naisringi moenäituse mannekeenid. Vasaku It: Elva
Reiman, Linda Liigand, Maikr'Andre-Lüpp,:Linda Kukk, Eda Ader,, Silvia
ter,
, Linda Saarniit/Kristina Valter] Anne Pajuäär, Sandra
, Anne Örunuk, Tiiu Roisar, Pia Kiilaspea, Ellen Vai-
Foto — Erik Liigand
Linda Saarniit voluš meid oma soo­ja,
vaarikavärvi, seotud vööga teatri
kleidis. Kleidimaterjalist tagasihoid­lik
lill soengus, Unustamata kaunis
oli suur, kahejärguline õhtukleit bal­lisaalis
kandmiseks. Kaelas kuldkeed
ja huvitav julge must pärli ehe.
Anne Pajuäär on naisringi tõsine
töötegija, kes suure hoole ja armas­tusega
valid, mis temale sobib. Kui
palju oli kulutatud töötunde mustale
shiffon,;.pitsidega kleidile, mille käi­sed
olid küünarnuki puhviga. Töö
tehniline raske ülesanne oli laitma­tult
läbi viidud. Väga nooruslikult
mõjus Anne hele-häll Jersey - kos­tüüm,
mida kandis veiiirounase, kõr­ge
kraega pluusiga. Seelikul moodne
lõhe.
p Sügiskostüüme esitati suhteliselt
palju. Anne Orunukk kandis mitmeid
ilusaid inglis kostüüme. Kõige pa­remini
sobis, pruun-punakas püst-kraega
pidulikum kostüüm, millel oli
roosa-'sügavlõikeline pluus all. Ta
õhtu-kieidi juurde kuuluv tutt.soen­gus
oli ära eksinud. Mitte kanda!
Silvia Reimanll on ilmselt hea mait­se
oma tualettide Valikul, nägu püks--
kostüüm samet jakist, kirsipunasest
pluusist ja mustadest pükstest. Või
rooste värvi, pika lõhega r.aypn kleit.
Sandra Reiman esitas kauni virsiku
kollase kleidi. Maiki Andrel oli mit­me
icl vä 1 ismaa materjalist huvitavaid
noore kleite. Tema esitlemisel oli ka
ainuke mof?dne ülevõetav villane tuu­li
ika, mille küljed vajavad korigeeri-mist.
•,
: Vaheaeg oli peale neljakümne ese­me
esitamist... El na Libe laulis Erik
Liigandi . klaverisaatel. kolm laulu.
Esiteks Tammeveski „01i mul väike
laululind", siis „Üks ainus kord veel
tahaks" ja „Kui sa kunagi roose
saad". Ja mõlemad' said tanuks ilu-'
. said punaseid roose. Lisapalaks sai
pubiik esimese laulu kaks salmi..
Kleitides tänavu juubeldama pane­vat
uut ei: ole. Pia Kiilaspea veetle­vus
tuli esile laias valges suvekleidis.
Suure aplausi osaliseks sai neli tant­sivat
moodide demonstreerijat. Need
elavuse toojad, olid Kristiina Valter,
Ellen Valter, Kadi Lukk ja E. Palo.
Esik esinejate hulgas olid Eda
Ader jä Tiiu Roiser. Tiiu kandis tu­mesinist
. laiad sametseelikut ja ta
ema, Koidula Rois.erd (Kutsekooli vi­listlane,
Tallinnast) oli heegeldanüd
pikakäišelise volangidega valge pluu­si
sinna juurde. Eda ilmutas oma
õmmeldud esemeis julget omapära.
Kust oli küll. ostetud see supeftri-koo?
Mõhmad noored esitasid ka
suusarõivastust, tennisdresse jne. E.
Palod oli originaalne, ploomiyärvi
kostüümi: juurde seelik, mille nööbid
asusid lahltvöidi alk; Tiina Kiilaspea
ilus polero kleit oli huvitava pordega
materjalist: Linda Kukk võlus V de­kolteega,
ploomipunases jersey klei­dis.
Noörte-kleidid olid kõik üllata­val
thead ja praktilised, nagu Ellen
Valter/i samet jakk, hall seelik, hall
vest,- mille selg läivast satäänist ja
pestav valge pluus. Päris raske oli
valmistada must-valge kombinatsioo­nis
K, Lukkd kleit,, mida kaunistas
punane lill. L. Kukk hoidis oma crep-de-
chine . mustal .. õhtukleidil käe
kramplikult lõhenclikü alguse '. peak
Oli palju kaunitare ja. meesperet vä­hevõitu,
publiku hulgas. Soengud pr.
Mislerdlt. . [ ^
Käsitööring Ersteind, Linda Kirs-,
'iga olid teinud palju tööd. Esinaine
Veera Lirideman tänas tegelasi juha­tuse
daame Vooglaid, Kreem, Õie
Türk jne. tehtud" töö eest. Loterii
müüdi silmapilkselt läbi, nii et pub­lik
käis Helgi Sooarult piletid otsi­mas!
Tänulik publk valgus laiali sügis­õhtusse
sellelt ilus-hubaselt.veedetud
tundidelt.
m-