Meie Elu = Our life, November 1, 1979

              y
Meie Elu" nr. 44'(ISM) 1975)
• v
VÕI
B e
is tundi, mis on ebanormaalne,
lii kui arvestada ka kurnavaid pea-
>ove. " . / ';
irdeti, et Rootsi ilmastiku .ja su-föde
valguse juures esinemine mõ-välisstaadionil
ei leidnud (Rootsi
Vitees) pooldamist. Kas tõesti?
lisstaadion oleks aga antud: olu-ras
ainuke õige lahendus! See väi-võimalik
jahedus ei tapa kedagi
rihmast ei ole eesti rahvatantsijad
/Õirrilejad lasknud endid mitte se-fa
(Baltimore äikesetorm!...) ja
lar suveöö valgus on täiesti kõr- .
ine asi. Seda tuleks siiski kaaluda
kuulata ära ka mujal kohtadel
jvate võimlemise ja rahvatantsu
[made juhtide arvamist asjast,
luide juba Inkumispedagöogist
), eesti selle ala grandman Ernst
väljalülitamine liikumislavastu-
|j.ildjuhi. kohalt segaseks jäänud
tollidel oli paljudele esimene eba- •
jldiv- teade. Nüüd on saabunud
|2. Mis võiks siis olla nr. 3? Kas.
he muu ESTO-80 tähtsa osa nurja
[nine, hagu näit. pidulik rongkäik,
;hub sel puhul, et 'kui käisid hoog- ;
ESTO-72 eeltööd;siis naiste aja-'
|as ^TRIINU'' kirjutas juba vara-
'• ajakirjanik ^Ignas Tõrmaküla
Ii hulgas umbes nii, et „ . . . üle-
[itmseie eesti päevade kõige täht-aks
osaks on selle suur rongkäik,
tahab seda. mingil viisil nurja
[a, see on eesti rahva vaenlane."
aetigi poolenisti nurja. Pidi toi­na
ajal kui Toronto.südalinna tä­id
olid; rahvast; tülyil. Vastavad
|ki olid juba käes, orkestrid han-jne.
Lükati aga järsku üsna vä­ilt
enne pidustusi (mõnede meie
inimeste pealekäimisel) sellelt
[ait' ja healt kellaajalt ära näda-
>u varahommikule — kui kõik
uksed olid suletud ja tänavad
|:d-tühjäd, küst meie uhke; rong-läbi
marssis.'..
ESTO. -76 hommikune rongJcäik
[selt läbi mustade linnaosa (vä­ilt
sellevärvilisi nähtus seal kõi- •
riam) ei olnud targem. Kes ei
see vaadati terasemalt filme,
[vehtud rongkäigust kobs publi-tühjade
või äärmiselt hõredate
liteedgea. Ainult ühe või kahe
inavate (Infersection) nurgal
naha inimesi mõned sajad ko-
;. Meistki taas hulga, lihtsameel-lägudega
musti — kelledele vae-oli.
tžihtis-* meil oma Võimsast põ­it
-nõudmist demonstreerida,
Ineüt inimestelt ei tule mingit':
|ega mõju Eesti resp.BaMi prob-liigutamiseks
.. .See oli taas
ie.lt- poolenisti nurjunud .rong-olgu
mida ka esialgses enese-lstuses
rne kiituseks ei tunnud
•.Ijem sellest ei kõnelenud, et
Ird „vägeva asjaga" tulime seal
iides toime.
la löögivaene oli kahjuks rida
|d "tagasi ka New Yorgis suure­sti
rahvaste rally'le Madison
re .Gardenis (tollal asus teises
järgnenud rongkäik rekordi-
1'6-tuhande. osavõtjaga USA-st
Inadast. Peamiselt seepärast, et
i.uunati UNO peakorteri juurde;
lm Manhattani kõrvalisi täna-^
audu. Kas selles olid süüdi tai- '|
|ud korraldajad või „tiTnmiti" (:
andmine: ametivõimude kau-;,;
jäi teadmata. •
»e selle eelpoolse taustal ön;
^1 ime, kui juba otsapidi kah-,
üd ESTO-80 pidustuste puhul
•Dngkäik peaks siiski kulgema
uulutatud ajal ja marshrüudis
|a toredate orkestrite ning lip:
i tabavate loosungitega, samu-lõik
teised pidustuste osad ka-t
ud kujul toimuvad. Kõige pä­eval
oli vähemalt rõõmustav lü­li
.'STO-80 rahvuskongressi kor-nise;
leplikku koostöömeelt. JEt•
ii läheks.
k;,iMEIE ELU" tellija aitab kaa­lukamale
ajalehel®.
vabanemist Moskva ülemvõi-lal
ajal tuleks selgitada kohali-
|alitsustele, millist informatsi-
Juleks saata raudeesriide taha
(idas tuleks abistada sealseid
|d üldise ülestõusu korral, et
is õleks selline,.' nagu on ette
raamatus „III Maailmasõ-
[tniliste rahvusgruppide poolel
tööle peaks rakenduma eri­ned,
kes tunnevad olukorda.
fodümaal ja N. Liidus üldse.
• kaasaaitamiseks ning uuri-teostamiseks
tuleks igal rah-
|DÜ varuda teatud fond ja kor­da
selle kasutamist koostöös
rahvusgruppidega.
.eelpooltoodud küsimuste
'kt, mille kaugemaks eesmär-
/i N. Liidu dekoloniseerimine,
võtta tuleva ja iga järgneva
|Ülemaailmse Antikommunist-lidu
kongressi kavasse ja töö-löhjalikult
läbi. Kui see teos-jis
vabanemine kommunistli-
[iktätuurist ning N. Liidu im­amist
ei ole enam mägede
• ':• A. Nõmmik
3
„Meie ESu" nr. 44 (ISSI) IM NELJAPÄEVAL, 1. 3
* © 0
«esiküljel)
Sault Mariest. Mälestati surma
läbi lahkunuid A.Andersonii J.
Koorti ja M. Randlat.
Aup^akonsul I. Heinsoo märkis; et
peame oma koosolekut eriliselt pine­val
ajal, kus vaba maailma majandus
on suurtes raskustes ja valitseb polii­tiline
ebakindlus. On kerkinud sil­mapiirile
nähted, mis. tavaliselt ori
eelnenud relvastatud konfliktidele.
Peame olema selles olukorras erili­selt
valvel, sest uued sündmused või­vad
üle öö esile kerkida, mis võivad
tuua meie kodumaale vabaduse.
K. Arro refereeris teemal ,,Aktu­aalseid
välispoliitilisi probleeme";
kus ta kirjeldas seda, kuidas USA tu­li
möödunud sõjast välja võitjana,
omas ainsana aatompommi ja sõja­lise
üleoleku. Kuid näitas, kuidas
see võit jupphaaval maha mängiti ja
tulemuseks on, et N. Liidul on nüüd
oma rünnakbrigaad ja aatÖmrake-tid
Kuubal, USA tagaõues ja USA
president ei oska muud teha, kui saa­dab
oma tohututest nisutagaväradest
25 miljonit tonni nisu vaenlasele,
sest muidu võiks tulla seal nälg ja
kommunistlik kord võiks kokku va­riseda.
Maailma suurim ja võimsam
riik oh.muutunud „paberist tiigriks",
nagu sakslased teda nimetavad. *
TEGEVUSARUANNE
Tegevusaruande juures märkis esi­mees1
iU.Pfetersoo, et saime möödu­nud
suvel oma probleemidele juhus­liku
sündmuse kauäu suurt tähele­panu
Kanada ja \]ik pressis. Möö­dunud
mai kuul toimunud liiduparla-mendi
valimiste ajal läksime kandi­daatidele
esitama oma nõudmisi,
millest ei tulnud midagi välja, kuid
ajakirjanikud tõstsid üles kahekord­se
kodakondsuse küsimuse ja meie
probleem tõusis selle kaudu mõju­valt
ajakirjanduse veergudele, mille­le
ka valitsus reageeris. Ä. Jurs abi*
esimehena andis ülevaate Hamilto-nist,
kus tehti tõhusat tööd parla­mendiliikmetele
meie probleemi sel­gitamisel
ja korraldati hea eduga
eesti saateidl P. Möldre Montrealist
kirjeldas seda kuidas Quebeci pro­vintsi
eraldumise kampaanias tun­takse
mõlemate poolte poolt suurt
huvi esmakordselt ka etniliste grup­pide
vastu. V. Pent andis ülevaate
NATO delegaatide poolt dissidentide
ülekuulamise, kus kuulsad vene dis­sidendid
andisd seletusi. Nimetati ka
s eestlast KaljulMätikut. Paraleelselt
sellega toimus ka dissidentide tööde
imäitus. .
^ Majandusäruanne näitas seekord
' ülejääki $1,894.61, mis tuli sellest, et
kirjanik .Elmar Post omas testamen­dis
pärandas $2000.00 EKN-ile. Tu­lusid
oli $25,483.68 ja9seega rekordili­selt,
mille eest K. Jõgile avaldati kii­tust.
KUULUTUS LEHTEDESSE '
Pikemaid arutusi tekkis selle üm­ber
kuidas praeguses pinevas ja kee­rulises
olukorras Eesti ja Balti riiki­de
probleeme esile tõsta. Juhatus ka­vatseb
olümpiamängude puhul meie
probleemidest teha pikema esildise
ja seda publitseerida suurte ajaleh­tede
veergudel kuulutusena.
Selles asjas võtsid pikemalt sõna
0*
( A l ^ esiküljel)
öma kätte. Arvestatakse isegi, et Fu-.
näärmee võib võtta võimu oma Ä - >
te. Juba praegu on vahekorrad ar­mee
ja KGB vahel pinevad.
® Diplomaadid märgivad, et Lääne-
Saksamaa kantsler H. Schmidt ön
viimasel ajal üks president J. Carte-ri
usaldusväärsemaid nõuandjaid.
President teleforieerib sageli H.
Schmidtile ja küsib tema seisukohti
eriti Euroopa küsimustes.
® N. Liidust välja saadetud protesti­sid
Ottawas NATO koosoleku puhüfl
Ja soovivad, et lääneriigid tühistaks
Helsingi kokkuleppe, kui N. Liit
keeldub austamast ka kõige algelise­maid
inimõigusi. Praegu vangistatak­se
N. Liidus kõiki, ke& nõuavad Hel­singi
deklaratsiooni eeskirjade täit­mist,
millele N.1 Liit ise allakirjutas.
Ottawas viibis sel korral Ja võeti
välisminister Flora MacDnoaldi
poolt vastu, endine N. Liidu kindral
ja teise Maailmasõja kangelane, Pe­ter
Grigorenko ja mitmed teised.
0 Iisraeli kõrgem kohus tegi otsuse,
et Jordanla jõe läänekaldale juutide
asunduste rajamine on seadusvasta­ne.
Samal ajal lahkus M, Begini kon­servatiivide
koalitsiooni valitsusest
välisminister M. Dayan, kuna. ta ei
jaga peaministri M. Begini seisukoh­ti
Jordania läänekalda asutamise ja
muudes küsimustes! See võib esile
kutsuda M, Begini valitsuse langemi­se.
M. Dayan jääb parlamenti iseseis­va
liikmena.
® Kolm Baltimore silmaarsti kutsuti
kiiresti Moskvasse, kus nad tegid
oma jutu järele operatsiooni partei-teoreetik
M. Suslovi silmadele. Üldi­selt
arvati, et nad ravisid raskesti
haiget N. Liidu presidenti L. Brezh-nevL
Asjaosalised aga kinnitasid, et
meil polnud L. Brezhnevlga midagi
tegemist. L. Brezhnev
ja esines avaliML.
U. Petersoo, L. Leivat, E. Linda ja,
A. Jurs, }f. Pent^ H. Teder, I. Lauri-maa,
H. Lupp> M. Epner jt.; U. Jüri-ma
leidis, £t üle lehekülje kuulutu­sed
on liiga kallid ja soovitas kasuta­da
ainult lühemaid tekste, kus on
märgitud: ,^rge külastage Tallinna
olümpiaadi purjeregatti, sest see toi- -
mub okupeeritud maal" jne. I. Lau-rimäa
tõi ette, et 5 miljonit Kanada
kodanikku ja 25 miljonit USA koda-nikku^
ei oska lugeda ja ei saa kuulu­tusest
aru.
Koosolek muutus vähe lõbusa­maks,
kui Ü. Jurima leidis, et Üle­maailmse
Eestlaste Kesknõukogu
esimeheks valitud E. Pleer on liiga
nprk mees sellele kohale. U. Peter­soo,
H. Lupp ja H. Teder kaitsesid E.
Pleeri isikut. Seega seoses tõusis
üles Rahvuskomitee esimeeste repu­tatsioon.
Ühes ajalehe teates kirjel­dati
seda, kuidas N. Eesti kommu­nistlik:
funktsionäär Ülo Köit koos
mitme muusikuga käisid New Yorki
kommunistliku ajalehe „Uus Ilm"
toimetajat Nukka õnnitlemas ja kin­kidega
vääristamas, N. Eesti andme»
t e l ü . Koit ja tema muusikud austa­sid
ka Leesmendi nimelist Washing­tonis^
tema muusika salongis. K. Är-rolt
küsiti, et kas tema teab kas Koit
. . . . . .
vääristas ka Leesmenti samal viisil
nagu Nukka.
K. Arro vastas ,et Leesment soori­tas
Eesti vabadusvõitlusele kommu­nistliku
funktsionääri Koiti ja tema
muusikute vastuvõtmisega tõelise ka­ruteene,
sest kommunistid Eestis
saavad nüüd näidata nagu oleks
kommunist Nukk üks lugupeetud
mees. Kuid tema ei tea, kas tegemist
on endise Rahvuskomitee esimehe
Heiki Leesmendiga. Ü. Petersoo ar­vas,
et peame olema ettevaatlikud
sest meie võime ilmsüütuid inimesi
varjutada. K. Jõgi teadis, et vastu­võtjaks
oli koguni Leesmani nimeli­ne
mees. Asjasse tõi selgust E. Lki-daja,
kes luges ette „Vaba Eesti Sõ­nast",
et Koiti vastuvõtjaks oli Hei­ki
Leesment ja tema lauljannast
abikaasa I. Patrason, mis tekitas
koosolekul lõbusat meeleolu.
Asi läks aga -vahe tõsisemaks, kui
Ü. Jürima küsis, et miks Eesti Päe­vade
komitee korraldab eestlaste
Rootsi lendamist „P. Lawson Travel
Ltd." kaudu, milline on Inturisti, see­ga
N. Liidu teenindaja ja peetakse
KGB all organiks. Kuigi Eesti Päe­vade
org. esimees oli peakoosolekul,
ei saanud Ü. Jürima vastust.
TŽGEYÜSKAVALISI
• TAOTLUSI /
H. Lupp teatas, et EKJ^-il seisab
ees Organisatsioonide Kongressi kor­raldamine,
milleks eeltööd on käigus.
Avo Kittask valiti üheks aastaks
eestlaste esindajaks mitmekultuuri
nõukokku. Selgus, et peale selle töö­tab
samal alal veel teine organ ja ni­melt
rahvusgruppide esimeeste koos­olek,
kuhu kuulub EKN esimees U.
Petersoo. Karavan toimub tuleval
aastal EKN-i patronaashi all ja esi­meheks
on Avo Kittask. V. Pent tea­tas,
et NATO ülekuulamistel Ottawas
oli elav nõudmine meie esildise järe­le,
kus 'kirjeldati Molotov-Ribben-trop
pakti ja seda tuli korduvalt
juurde trükkida. V. Kaldma propa­geeris
mitmes pikas sõnavõtus ing­liskeelset
EKN propagandabroshüü-ri.
U. Petersoo märkis, et oleme pal­ju
edasijõudnud ja enam ei segata
Balti rahvaid ära Balkani rahvaste­ga.
E. Lindajä tõi esile, et olümpiaa­di
hõberahad on poliitvangide teh­tud;
H. Lupp tõstis üles nooremate
eestlaste EKN-i juurde tõmbamise
: küsimuse. Seisab ees põhikirja
. muutmine, et EKN liikmeiks saavad
valitud nooremad Inimesed. H. Teder
leidis, et kurta kodumaal käib võit­lus
venelaste vastu, siis peame ka
meie hakkama Võitlema venelaste
• vastu. ;'•
VASTUOLULINE. SAADE
R. Piirvee märkis, et Taada nime­line
eestlanna korraldab saadet, mis
oli oma sisult väga vastuoluline ja
mille lõpul soovitati külastada Tal­linna
olümpiaadi. A. Kittaski ette­võttel
arutati kuidas päästa eeštir
keelset Jõekääru laste suvekodu, ku­hu
tahetakse tuua kohalikke inglis­keelseid
lapsi, j
H. Teder märkis, et Esto '80 Root­sis
tahetakse lavastada I. Külveti
näidendit, mis on haavav E. V. riigi­tegelastele
ja Eesti sõjaväele. Tege­vuskava
ja eelarve tasakaalus $30.000
kinnitati:ühel häälel.
Senine esimees, juhatus ja muud
organid valiti tagasi ainult väikeste
muudatustega. Esimeheks sai U. Pe­tersoo
ja juhatusse: E. Leppnurm,
H. Lupp, Ä. Jurs, V. Pent, P. Mõlldre,
E. Taul, M. Epner, L. Leivat, El Sa-lurand,
K. Jõgi, M. Musta, J. Paha­pill,
J. Kivik, A. Kittask ja T. Tõsine.
Asemikeks: A. I. Nippak ja R. "vPii-i>
oja. Revisjonikomisjoni: J. Herma,
•EA Linda ja j a K. Tori. Asemikeks: L.
Kahro ja R. Amolins. Töökomisjoni-
Ernst Idlai
ON TOIMUNUD KAINENEMINE
ISTLÜSVÕIMLEMISE SUHTES'
STOKHOLM — „Okme harjunud Skandinaavias mõttekäigu­ga,
et siin on kõik kõige parem. Aga selles ei saa päris kindel olla,
ütles Erast Idla^ nVälis Eestile" tagasi jõudes Kanadast, kus ta
Manitoba ülikooli jwwres juhatas võimlemisinstruktorite kursust
Kanada Eesti Ohvitseride Kogu asutamiskoosolekul valitud juha­tus.
Istuvad, vasakult: Endel Reinas, Nikolai Valge (esimees), Ralf
Viksten. Seisavad: Elmar §
(juhatuseliikme kandidaat).
Nõmmik ja Johannes Luik
Foto —• O. Haamer
ITSERID!
ohvitserid said kutse Vaba-veterani
kapten-snajor
VR II/3. Juhatusse valiti: R. Viksten,
E. Reinas, E. Silm, f. Nõmmik ja ju-
Valge allkirjaga Eesti Ohvitserideks hatuse liikme kahdidaatideks: J.
Kanadas asutamiseks. Vastavalt Luik ja J. Käis. Revisjonikomisjoni
„01en liikusnucl paljudes paikadesj
maailmas, kuid Kanadas oli meeldivi
kogeda värsket ja toredat elujoont,
võiks öelda eluhoogu, mis avaldub ka
inimeste maitsekas riietuses tänava­pildis.
Usun, et seekordne kursus oli ka
võimlemise suhtes värskeid tuuli
näitav. On toimunud teatav kaines­tumine
võistlus- ja äkrobäatikavõim-lemise
suhtes."
Kursusest osavõtjaid oli üle poole­saja
kogu Kanadast, neist kaheksa
eestlast."
Winnipegis olid Ernst Idlat vastu
võtmas moodsa rütmilise liidu esin­daja
Judy Tamm, kelle abikaasa on
eestlane, Hilda Paul kes juhib võim-lemisfcooli
Montrealis j.t.
„Kursusest osavõtjate tase oli
kõrge, ütles Ernst Idla ajalehele oma
test.
; „Eriti paistsid silma Hilja ja Maa­rika
Paul, Hille Sutt-Viires, Malle 2Öövel ja Evelyn Koopi õpilased Ka­in
Viinamäe ning Anu Ewen-Rand-lepp.
Nende noorte õpetajate süga­vamaks
väljakoolitamiseks oleks va­ja
veel üks tugev kursus, siis ei jääks
see mõju avaldamata Kanada võim­lemise
arengule.
i Kursuse programmis tõin esile mo­mente,
mis olid mulle lähedased
ühenduses Esto-80 lilkumislavastüse-ga,
kui see oleks minu juhatada ol­nud.
Avaldati norutunnet, et see nii
ei läinud. Püüdsin siiski nendele
noortele 'andekatele õpilastele selgi­tada,
et selline kohtamine eestlaste­ga
nii suures ulatuses on igal juhul
inspireeriv elamus, millest on põh­jus
osa saada. Kui me kusagil mujal
1 Stokholmis tuleval aastal ei kohta,
siis vähemalt Idla-Centeris."
sellele tolmus koosolek 24. okt. Tartu
CoIIegel ruumides.
Koosoleku kokkukutsuja ütles
oma lühikeses avasõnas, et asutami­ne
võinuks sündida üpris varem,
kuid ta loodab, et eesti ohvitseride-kogu
traditsioonid väärivad elusta­mist
ja teostamist ka paguluses.
Koosolekut juhatas R. Viksten ja
protokollis E. Silm. Küna päevakor­ras
oli peale koosoleku rakendamise
kohe valimised, mis jättis mulje na­gu
oleks organisatsiooni asutamine
juba varem otsustatud. Tehti ettepa­nek
päevakorda vastavalt täiendada,
mida koosolek ei aktsepteerinud.
Selgitava sõnavõtuga esines R. Viks­ten,
kes ütles, et tema oli selle üri­tuse
algataja ja ta moodustas vasta­va
toimkonna. Neile, kellede aadres-
/sid olid teada, saadeti kutsed välja •—
kokku 237; Koosolekule oli ilmunud
umbes. 40 ohvitseri. Asutamiskoos­olekule
ilmumist kui niisugust tõl-gendati
nõusolekuna Eesti Ohvitse-ridekogu
Kanadas asutamiseks.
Juhatus otsustati valida viieliikme­liseks,
kusjuures esimees valitakse
eraldi.
Esimeheks: valiti kpt.-mjr. N. Valge
— Hugo Later, Ervin Kivi ja Eino
Kuris. Maridaatkomišjoni — Hans
Meret, Boris Leeman ja August Nõm­mik:
Aukohtusse -— Boris Leeman,
August Sumberg, Härm Kore ja Ni­kolai
Valge.
Liikmemaksuks otsustati määrata
$10.— aastas.
Pärast valimisi kasutati Võimalusi
mõtetevahetuseks. Märgiti, et Root­sis
on ohv.ikogu tegevus soikunud,
kuna puudub järelkasv. Samuti vih­jati,
et ka siinse koosoleku keskmine
vanus võib olla 70 aasta piirimail.
Avaldati soovi, et juhatus koostaks
võimalikult peatselt põhikirja ja ko?
dukorra ning samuti tegevuskava ja
eelarve. Ka peeti vajalikuks määrat­leda,
keda lugeda ohvitseriks ja kui­das
menetleda erimaades saadud au­astmete
ülekandmist eesti armees
kehtinuile.
Arvati, et valitud juhatus on ajuti­se
iseloomuga. Kui selgub korrapära­ne
liikmeskond, kes kinnitab põhi-korra
ja tegevuskava, siis peakoos­olek
valib vastavad ametisikud.
Koosolek oli üksmeelne ja nõustu­ti
organiseeriva toimkonna üldiste
seisukohtadega.
Toronto ji
ütidavad trudeauc!
,Teie kaasabil
ävifati mihy
l|HHIIIIHIIIIIIIIIIIIIIII!llllllllll!lilllli!l!lll|||||i^
TEE
YEKSA Di
Elf
ATSI0O!
„Toronto Star'is" leidus kohtuniku
P. Givensi kirjutis, kus ta süüdistab
opositsioonijuhti P. E. Trudeäud ra-sismis
ja anti-semitismis. P. Givens
ütleb, et see on lubamata väljendus,,
mida Trudeau kasutas, üteldes: „MÕ-ned
Kanada juutide liiderid on ava­nud
tee suurenevaks anti semitis­miks
avaldades föderaalvalitsusele
survet Lähis-Ida küsimustes." P. Gi­vens
ütleb lehes, et need on temale
eriti rasked taluda, kuna ta on olnud
kolm ja pool aastat liberaalide par­tei
parlamendi liige ja tagapingi MP
peaminister P. E. Trudeau parlamen­dis
ja loobus sellepärast, et ta ei
suutnud taluda peaminister P. E.
Trudeau arrogantsust. Ta on siionis-tide
juht.
Teatavasti lootis P. Givenš, kui en­dine
Toronto linnapea, et P . E . Tru­deau
teda ja tema rahvuskaaslast R.
Kaplani Torontost kutsub oma kabi­netti
ministri kohale, mida peaminis­ter
aga ei teinud. P . E . Trudeau mär­kis
mäletavasti parlamendis, et juu­tide
nõudmiste täitmine Kanada
saatkonna 'Jeruusalemma viimise
asjas ja anti boikoteerimise seadus
teeb Kanadale suurt kahju, sest
Araabia riigid on selle vastu ja on ju­ba
$4,6 miljardi eest kauba ja töö­lepinguid
tühistanud.
su
• oo
SYDNEY— Punaarmee koori kont­sertreisi
puhul Austraalias on korral*
datud protestidemonstratsioone, mil-dest
osa võtavad peamiselt baltlased
ja juudtd.
8. oktoobril oli Brisbanes kogune­nud
teatri ette suur kogu meeleaval­dajaid
— neist umbes sada juudid,
kes tulid kohale otse sünagoogist.
Kohal olid ka T.V. ja raadiojaama­de
esindajad ning intervjueeriti mee­leavaldajaid,
küsitledes nende de­monstratsiooni
põhjusi. Rahvahulgas
selsnu Austraalia sõjaväelane lähe­nes
lendlehti jagavale eesti nooruki­le,
lausudes: „Kui sellest oleks teil
troosti, siis teadke, et meil sõjaväes
pakuti sellele õhtule poolehinnaga
pileteid, millest peaaegu kõik loobu­sid."
— Üks eesti neiu andis lendleh­ti
esinejaile, kes teksti mitte mõistes,
teda tänasid. Neiu vastas, kui lendle-hed
olid lõppenud:
,,Tänan teid, et tele kaasabil
perekond."
I WASHINGTON, Ö.C. — ÜSA
1 pealinna eestlastele korraldati
I hiljuti VEKSA (Väliseestlastega
| Kultuurisidemete Arendamise
| ühingu) nõusolekul esinemine
i muusikaliselt triolt -—sopran U.
| fauts, bariton V. Kuslap ja pia-
| nist R. Laul. See ansambel koos
| VEKSA esimehe ehk politruki
| Ülo Koifi kaasasolekul oli okup.
1 Eestist saadetud USA-sse ühen-
| duses kommunistliku väljaande
| „Uus Ilma" juubeiiaastaga, mis-
| puhul toimus ametlik kontsert-
| aktus ühe hiina lokaali ruumes
| Manhattanis. Solistid esinesid
| hiljem nagu juba ka ajakirjan-
I duses varem märgitud New Yor-
| gi eestlastele avaliku kontserdi-
| ga, samuti Balti teadlaste aasta-
| kogunemisel ekspromtselt ja ka
5 venelaste ühel vähemainaõocluli- nlstuses.
sel võörustamisel UM-i lokaalis. E
Esinemine Washingtonis P.C.
toimus abielupaar Heikki Lees­ment
sen, ja ta lauljannast abi­kaasa
Ive Fatrason-Leesmenti
kodu ajaviiteruumis, kusjuures
külalistele pakuti ka jooke ja
suupisteid. Kohal oli peagu kogu
Ameerika Hääle Eesti Osakonna
personaal ja teisi kohalikke eest­lasi.
Osa siinsete kaasmaalaste
hulgas äratas tõsist imestust, et
selle N . Eestist tulnud grupi esi­nemist'ei
korraldatud mõnes vä­hemas
üüritud paigas, s.t. neut­raalsemal
pinnal, vaid võõrasta­ti
H. Leesmenti kui Eesti Rah­vuskomitee
end. esimehe kõrte-
Tema > abikaasa Ive on ka
Eesti Osak. t@e-
ItlllitlilllllltllillllllllillllllllllllllillilllllllltllllilHlllUIIIHIIIIli H111iniilllin]ttUllltttr£Sä^^wii911iIii1IIHIItll}y9U13133UaUlllllllllirf1
I tohutu suured tulud
| USA Kongressi uurimised on too-i
nud päevavalgele, et Ameerika õliet-
1 tevõtted on saanud valitsuse õlihin-
§ dade tõstmise tõttu tohutu suuri ka-
| susid. OPECi Mmaad tõstavad öU-
1 hinna mitmekordseks ja oma maa
1 õiiettevõtted teevad sama. õli ette-
E võtete puhaskasud ulatavad'-iüüljardi-
S tesse dollaritesse.
roa - .
| Sama olukord on Kanadas. Impe-
I rial Oill puhaskasu sel aastal tõusis
| $75 miljonilt $309 miljonile, Shelli
I puhaskasu $69 miljonilt $174 mttjo-
§ niie, Texacol $55 miljonilt $169 mlljc-
| niie ja Hudson Bayl $20 miljonilt
I $94,4 miljonile. Alberta provintsi ka-
" sud õlihinna tõstmisest on tolmtu
i Printsess Margör©
mõrvamise ohws linfortesf
Printsess Margarethi USA külastü- Ungari kodanik Stefan Kolev kae
sel püüdsid IRA terroristid teda tap- bas, et Toronto Science Centres haa
pa. Chicago linnapea laskis lendu va- ras Bulgaaria diplomaat teda õlast
lekuulduse, nagu oleks ta nimetanud
iirlasi sigadeks. Tegelikult nimetas
Margareth ühte iiri tantsu nime;
Uued raskused tekkisid Los Angele-ses,
kus printsessi kaitseks tuli välja
panna rohkesti politseinikke, sest
IRA agendid ähvardasid printsessi
tappa.
ihale $70 miljoni
ja ähvardas tema sugulased ja pere­konna
Bulgaarias lasta hukata, kui
ta ei lõpeta nende väljanõudmist Ka­nada
välisministeeriumi kaudu. S.
Kolev on Kanada kodanik ja ta taot­leb
oma vanemaid ja perekonda Ka­nadasse.
Bulgaaria võimud ei lase
neid äga välja. Kanada välisminister
F. gacDonald oma kirjas ^. KoleVÜe
märkis ta ta tunneb taile kaasa, kuid
ei saa sekkuda, kuna S. Kolevi isa ei
ole Kanada kodanik. •
Shahh M. R. Pahlavi toodi New
Yorki haigla, kus tal ravitakse näär-mete
vähjahaigust, mida peetakse
parandamatuks. Arstid teatasid, et
operatsioon on annud häid tagajärgi.
Iraani üliõpilased demonstreerisid
haigla ees.
Vietnami poolt okupeeritud Kam-bodzhale
saatis USA $70 miljonit ähi,
sest seal oli tohutu suur näljahäda.
Vene propaganda uhkustab nagu
oleks see abi vene päritoluga. President J. Carter taastas täieli­kud
diplomaatilised vahekorrad Pu-na-
Hiinaga^ kes nõudsid, et USA peab
nõukokku valiti esindajateks: U. Pe- tühistama oma vastastikuse sõjalise
tersoo, L. Leivat, Lupp, M Ep- abistamispakti taivaniga; President
ner, K. Jõgi, J. Järvalt, L..Vahter, J, Carter tühistas abistamislepingu.
toimetaja Raudsepp jä S. Savi. Esin- ^Wid USA liidukohus tühistas presi-
. daiateks Balti Uitu: Ü. Petersoo, L. d^nt J. Carteri otsuse, kui seaduše-de
esimeesteks: Väliskomisjon —• L . leivat: E. Altosaar, K Jõgi, H. U p p vastase, sest sellise pakti tühistami-
Leivat: Rahvufikultuunkom^ion - j a M . Eoner. Balti Naiste Nõukokku seks on vajalik 2/3 senaatorite hääli.
Idi AmlB valmistub
tagasipöördumiseki
Endine Uganda diktaator Idi Amin
varjab ennast kusagil Liibüa kõrbes
oma mitme naise ja lastega, olles ko­lonel
Quddafi külaliseks. Tansaania
okupatsiooniväed ei ole; suutnud
luua korda ja rahu Ugandas, sest en­dised
Idi Amini sõduritest röövsal-gat
mõrvavad ja röövivad.
Viimasel ajal on Idi Amin teata­nud,
et ta taotleb varsti tagasipöör­dumist
Ugandasse, kui rahvuskan­gelane.
ÄjolooÜEie kljubihoone
põles Ottawas
Ottawas puhkes tulekahju 104 aas­tat
vanas Rideau klubihoones mis
põles maha. Suure tuule tõttu kan­dus
tuli ka kõrval asuvale USA saat-konnale
ja hoonele, kus asus üks
peaministri kantseleisid. Mõlemad
majad evakueeriti jä said osaliselt
kahjustatud. Hoones viibis tulekahju
tekkimise ajal endine Kanada kind-ralkuberner
Roland Michener, kes
pääses majast välja. Tuli tekkis hoo­ne
kütteruumis ja levis kiiresti kogu
hoonele. Hoones hävis rohkesti kuns­titeoseid
ja muid ajaloolisi esemeid.
President J. Carteri
kokkulepe venelastega?
Washjlngtonis sosistatakse, et järg­misel
kuul võib president teatada, et
venelased on otsustanud oma sõdu­rid
Kuubalt tagasi tõmmata ja anna­vad
oma relvad üle kuubalastele, mis
annaks J. Carterile täieliku võidu.
See tehing tõstaks J. Carteri lange­nud
aktsiaid ja ta saaks venelasi igat
viisi soosida. Kuid Moskva tahab.,-et
J. Carter valitakse teist korda pre­sidendiks.
Soovitakse linnapee
Leivat; RahvuskultuUrikomisjon
A. Kittask; Rahvuspoliitiline komis­jon
— J. Kivik; Juriidiline komisjon
— A. Kala; Informatsiooni ikömisjon
— E. Salurand; Vabadusfond — K,
Jõgi; Koolikomisjon — E. Martens;
Aktsioonikomisjon r— H. Lupp.
Noortekomisjoni esimehe nimetami­seks
anti volitus juhatusele.
Eestlaste Kesk-valiti
endised liikmed eesotsas H.
'Arujaga.; •, ; \ • ..
Kohal algatatud küsimuste all võt­tis
mitu korda sõna R. Aptik, kes kä­sitas
bröshüüride küsimusi ja muid
probleeme. Üle 6 turinikfetnud asja­lik
töökoosolek lõppes k f 1 pool v?is
koosoleku iufo^
nadega ja Eesti hümni laulmisega.
Prokurör kaebas USA Kõrgemasse
kohtusse edasi. Kuid asi on presiden­dil
halvasti käes. Senati 2/3 otsust
ön raske saada, sest vabariiklased on
selle vastu. Hiinlased on riivatud ja
Valge Maja autoriteet on saanud
suure müksu. Praegu on presidendi
otsus tühine, abistamispakt Taivani­ga
täies jõus.
Ühe selleaastase Nobeli auhinna
sai 69-äastane Albania päritoluga nai­ne,
kes 20 aastat töötas väsimata In­dias,
Kalkuttas vaeste linnaosas hoo­litsedes
ja õpetas vaeseid 'lapsi ja
hoolitses haigete eest. Teda kutsuti
ema Teresaks. Ta moodustas 1950
aastal erilise heategeva organisatsi­ooni
oma heategevate eesmärkide
taotlemiseks.
Toronto praegune linnapea J. Se-well
on sattunud raskesse konflikti
oma linna politseiametnike ameti­ühinguga,
kes Võttis vastu üksmeel­se
otsuse, et nad ei toeta ega tunnus­ta
teda linnapeana. Nüüd algas lin­nanõunik
Tony 0'Donahue esma­kordselt
Toronto linna ajaloos prot­seduuri,
et Ontario provints annaks
seaduse, mis võimaldaks ametisse
valitud linnapead ja linnanõunikke
kes sooritavad oma ametis kontro-versiaalseid
tegusid enne ametiaja