Meie Elu = Our life, March 29, 1979

              NELJAPÄEVAL, 29, MÄRTSIL _ TH.URSDAY, M A R C H 29' eie Elu" nr. 13 (1520) 1979'-
IXENFi SEMINAI
.Jüfuaiämim
frenti ülilkoolis toimub 11—13. maini järjekordselt kolmas eesti ühis­konna
juhtide seminar. Eeltööd pn väga hästi arenenud, programm on On­tario
valitsuse poolt kinnitatud ning lektorid leitud. Trent 7 9 informatsioo-iii
voldik koos jregistreerimis-Iehega ilmub aprilli algul. See seminar oh
kõigile kaasmaalastele avatud alates 18 aastast. Tänavuse programmi pea­rõhk
on pandud kehalisele kasvatusele peale teiste ühiskonna teaduste.
mõistmist ja- juhtimise oskust. On
kaasa aidanud isiklikule arenemisele
ja andnud julgust uutele ettevõtete­le.
Tagajärgedega on siiani meie kul­tuurilised
organisatsioonid väga ra­hule
jäänud ja paljud Koorte vane­mad
ön tänu avaldanud.
Registratsiooh ön seminaridel ol­nud
keskmiselt 70. Lisanduvad veel
külalised ja lektorid. On loodetud
suuremat osavõtjate arvu. Eriti PÕh-ja-
Ontario. esindus on olnud: väga
väike. Eeloleva seminari osavõtjate
arvu loodetakse viia 100-le.
Rohkem seminare on tulemas.
Idee sai; alguse sellest, et. nägime, et
on tarvis ja tähtis meie rahvusgrupi
tööd edasi kanda ning juhtida. Olime
mures, kuidas tuua nooremaid rah-
Trent'i seminaride idee algatajaks,
programmi kavanduse koordineeri­jaks,
üldjuhiks ja Ontario Valitsuse­ga
sidepidajaks on rakenduskunstnik
ja Ontario College of Art õppejõud
Vello Hubel. Oma jutuajamises „Meie
Elule'' ta märgib Trenti seminaride
suurt tähtsust meie ühiskonna rah­vusliku
tööle ^ j a tulevikule. Igal aas­tal
on olnud erinevustega programm,
et kaasa tõmmataja ette valmistada
uusi inimesi ühiskondlikule tööle. -
.1977. aastal toimifs Trent I semi-'
nar ja pearõhk oli asetatud üldiselt
ühiskonna organiseerimisele ja orga­niseerimise
oskuse arendamisele. Kä­sitati
ka mõningate eriliste ühiskond­like
probleemide lahendamist orga­nisatsioonides.
Tehti algus ühiskon­na
juhtide järelkasvu kindlustami-J vusliku töö juurde. Selleks tee leid-seks,
et eestlaskond võiks julgemalt mine oli idee peamine eesmärk ja
tulevikule vastu vaadata. Esimesest
ja hästi õnnestunud seminarist sai
tugev algmüür tulevastele seminari­dele,
et igal aastal midagi uut juur­ade
l i s Ä j a uusi töötegijaid kaasa
tõmmata.
II seminar 1978 oli pühendatud
rahvuskultuurile ja kunstile. Väga
suure panuse selle seminari läbivip
miseks andis Eesti Kunstide Keskus
koostöös Eesti Liiduga. Programm
oli väga mitmekesiselt koostatud. Tu­gevalt
oli esindatud loovkunst. Anti
suundi; et näidata, kuidas kasutada,
eesti kunstipara eestluse teenimiseks
ja tutvustamiseks siinsele ühiskon­nale:
•' • •; : •'.'•
III Seminar, mis toimub mais; te­geleb
väga tugevalt kehalise kasvatu­sega,
sest läbi aegade on aru saadud,
et terves kehas ön terve vaim. See
arusaamine oli: meie. rahva juures ju­ba
omane enne omariikluse sündi ja
Vabariigi ajal kehaline kasvatus sam­mus
käsikäes vaimsete vafädeVkogu-.
misega. Rahvas.leidis.tee spordi juur­de.
Eesti Vabariigis noorte, kasvatus
põhjenes lugevalt ja järjekindlalt,
kehalise kasvatuse tähtsuse austami­sele.
See teadmine ja'püsiv treening
;..aitas väga palju kaasa.uuele ja ak­tiivsele
eesti juhtkonna järelekasvu-le.
Noorte juhtide teekond algas
spordiga juba algkoolist, kulges läbi
gümnaasiumi' ülikoolini, läbis kõiki
organisatsioone ja lõpliku kinnituse
sai Sõjakoolis.
Paguluses pn edasi kantud seda
eesti ilusat traditsiooni. Kuid esineb
, ka tundemärke, et oleme lõtvenemas
ja peaksime ennast uuesti paremas­se
vormi panemai Selles eelolevas se­minaris
pearõhk, langebki kehalise
kasvatuse juhtimise oskuse arenda­misele
ja selle rakendamisele.
Kui see prograijiim esitati Ontario
.Valituse esindajaile, siis nad olid sel­lest
väga vaimustatud ning arvasid,
et seda tuleks ka teiste rahvusgrup­pide
juures kasutada. Eestlased võhV
: sdi kaasa aidata või .isegi teistele.sa­ma
korrata ja eri li mitmekultuurili-suse
ala raamides. Selles seminaris
teine osa tegelebki kultuuride suhtle­misega
ja on saanud Ontario Valitsu­se
heakskiidu.
Meilt küsitakse, kas on Trenti.semi­naridest
kasu?; Pidime andma vastu­se
ka selles, osas Ontario Valitsusele.
Tagajärgedest võime nii palju rää­kida,,
et õpituql; oskusi, julgust ja
enesekindlust: on; tõesti kasutatud ja
".Vr»mi tulnud meie ühiskonnale.
Kes Wosid läinud.aasta Toronto Ka-
".; vTvanil; \'õisid veenduda oma silma ja
• kõrvaga, jälgides .noorte esinemist.
Killamärigud olid ilusaks tõendiks,
loodame, et mida Trentis. õpitakse
leiab rakenduse eesti rahva heaks nii
siin kui kunagi kodumaal.
' Oma jutuajamist lõpetades Vello
Hubel arvab, et eestlased ja eesti et­tevõtted
võiksid seda üritust palju
rohkem toetada stipendiumitega
noorte ja teiste kaasatõmbamiseks.
Ainult seda saadakse homme kasuta­da,
mida täna õpitakse, ütleb vana­sõna.
Võib-olla parim tunnustus ESTO
Trentidele on Ontario koolivalitsuse
poolt korraldamisele tulev Trenfi
seminar juunis,- meie seminaride ees­kujul;
'Ontario gümnaasiumi õpetaja-tele
teemaga „Design Dialogue and
Trend" Vello Hubeli juhtimisel rah­vusvaheliselt
tuntud, eriala lektorite
kaasaaitamisel.
' ..• elna
St. Catharines'i Eesti Selts pidas
hiljuti oma peakoosoleku. Rahvast
pii üpris Vähe kohale tulnud nagu ei
hoolitaks. üldse kas selts püsib või
kaob. 'Ometi oli tegevusaruandeid
kuulates tunne, et kõik,, mis korral­datud,
oli hästi vastu võetud. :
Seltsi tegevust oli püütud jaotada
nii, et kaasmaalastel oleks võimalus
kord kuus kokku tulla. Nii algas te­gevus
m.a. kultuurilise pärastlõuna­ga,
kus hr, Eerme näitas, diapositii­ve
eesti rahvarõivastest, 0. Pajult
.maalide näitus ja helilindilt kuulati
Ivar Ivaski loengut „Sõna vaikuse
joonel". Maikuu möödus tavaliselt
rahvuspidustuste tähe all. Valiti eri­rahvaste
kuningannad, eestlastel Ka­rin
Ahermäe, nende ball ja rahvakul­tuuri
pidustused. Eesti Päeval oli
näitus, sel aastal teemaga eesti rah­variided
ja ehted. Ettekannete osas
esinesid liaisvõimlejad. Einelauas
müüdi eestipäraseid toite. Maikuu lõ-
TÄNAVUNE TALLINNA PAVIUOI
JSJ
Seeaastase Karavani Tallinna Pa­viljoni
korraldamise küsimus tuli kõ­ne
alla möödunud esmaspäeval seni­se
korraldajate tuumiku poolt kokku
kutsutud nõupidamisel. Kalju Jõgi,
Tõnu Tõsine jt. informatsioonist sel­gus,
et nad enam ei saa seda koor­must
kanda. K. Jõgi on kümme aas­tat
mootoriks olnud, samuti aastaid
T. Tõsine, kel mitmeid koormusi
meie ühiskondlikus tegevuses, peale
muu läheneva ESTO '80 ettevalmis­tava
tegevusega Kanada osas. Suurt
osa Tallinna Paviljoni kavalises osas
kavandajana ja juhina on täitnud
Andres Raudsepp, kellel sel aastal
teiste kohustuste tõttu puudub või­malus
kaasas olla ja kaasa teha.
: Mõtete vahetamisel võis näha ja
kogeda, et see meile, omaseks saanud
üritus nõuab suurt ettevalmistamist,
pus toimus Brocki ülikooli ruumes suurt esinejate hulka ja suurt mees-
Lõuria-Ontario eesti täienduskoolide kondade kaadrit, et käigus pidada
kümme päeva. Kõik see on sündinud
paljude aastate kestel vabatahtliku
panusena.
Ka nähtub, et Metropolitan Kara-kevadpaev,
kus Eesti Selts abistas
ringsõidu juhtidega ja hiljem peale
kontserti koosviibimisel. Ümbrus
konna rahvast oli hulgana koos.
Suvekuudel on puuviljaaedades
kibekiire ja Seltsi kooskäimised al­gavad
alles sügisel. Nii: toimus ok­toobris
sügispidu, mis oli eriti mee­leoluline.
'Peeter Kopvillem oma
meeldiva häläega kandis ette mõnu­sa
laulukava ja saal oli leidlikult de­koreeritud.
Novembris korraldati
keedukuršuste seeria Rahvakunsti
Nõukogu poolt. Eesti, päeval valmis­tati
kartulisalatit ja skumbriat ning
kohupiima kooki. Detsembris' oli tra­ditsiooniline
jõulukoosviibimine, kus
Oskar Pint esitas võru murdes lugu­sid.
Uuel aastal täitus Rahvuste Nõu­kogul
10 tegevusaastat. Seda tähis­tati
sellega, et kõikidele asutajaliik­metele,
nende hulgas ka eestlased,
anti üle audiplom, mida võttis vastu
seltsi esimees Ä./Altosaar,
Vabariigi aastapäeva tähistamine
langes kokku teiste keskuste aktuste­ga
25. veebruaril. Aktusesaalile andis
tunderikka tagapõhja kaunis Tallin­na
vaade, mille ees seisis Vabadussõ-j
jas langenute ausammas. Sinna ette
osalt võib olla tingitud sealsete isi­kute
ebaõnnestunud püüdlusest saa­da
mitmekultuurilise televisiooni
juurde. Nii on seal alles nüüd asutud
lepingute sõlmimisele, mis peaks ole­ma
tehtud /pool aastat varem. Meil
on seekord veel erakordselt Laulu­pidu
ja Seedriorul rahvatantsijate
suurpäev. •• r
Eeltoodud põhjuseil on senine Tal­linna
Paviljoni juhtkond ära iitelr
nud. .
Nõupidamisel kõik rõhutasid Tal­linna
Paviljoni vajadust, kuid neil
pole õnnestunud uut juhtkonda luua.
Leiti, et sel suvel ei peaks see üritus
ära jääma, mis tähendaks võib-olla
ära' jäämist alaliselt, kuna järgneval
aastal tõenäoliselt Tallinna Paviljon
on küsitav ESTO '80 tõttu. Jaak Jär­ve
rõhutas Tallinna Paviljoni täht­sust
just meile endile ja meie noor
tele. Ta küsis kas senised veteranid
jä entusiastid "lubavad oma nõuan
net ja kaastööd, et ta võiks katseta
da üritustega. Ta sai sooja poolehoiu
ja julgustuse. Rõõmustavalt lubas,
kava osa, oma peale võtta. Avo Kit
vani peastaabis on nagu loidust, mis1 task
00UDUSE IKMI
Jumalateenistus Toronto Peetri kirikus oli pühapäeval, 18. märtsil pü
hendatud möödunud aasta tegevuse hindamisele ning tuleviku sihtide sead
misele. Jumalateenistusele järgnes koguduse täiskogu koosolek all suures
saalis.
. Usuline, vaimne ja rahvuslik kas- viljelesid vaimulikku' muusikat .Eriti
¥€8ne@yv@ri Segakoor valis
Vancouveri Eesti 'Segakoor valis j
15, märtsil uue Juhatuse järgmises: ^ ^ ^ ^ T ^ S ^ S ^ i
koosseise
abiesimees Uno Tampere, aekahoid-. k ü ü n a l d e šü ü t a m i s e g a k o h v i l a u d a.
ja Maia Kirss, sekretär Aet Ruus,
Koorivanem Aki Umelas\ ja ametita
juhatuse liige'Eduard Kirss. /:
Koori koosseis on-26—30 inimest
jä möödunud aastal oli 16 esinemist.
Koorijuht, ön endiselt dr. E. Ruus.
Eeloleval suvel võtab koor osa Amee­rika
eestlaste suvepäevadest Los An-gelesls.
T ; ; •
;: TEADAANNE
Eelteatena olgu märgitud, et Pen­sionäride
Klubi loterii toimub 22.
apr. Eesti Maja suures saalis.
Annetusi loteriile võetakse vastu
igal kolmapäeval kella 10—4-ni käsi-*
tööringis, klassiruum 10 Eesti Majas.
JUHATUS
del. Aktuse kõnelejaks oli palutud
piiskop Karl Raudsepp, kes ohia kõ­ne
pearõhti'^•'•suunas-perekonna tälif-susele.
Ta ütles, et juba vanasti oli
rahva elujõu andja talu perekond,
selle terve kasvatus ja kokkuhoid.
Talupere jõud saavutas ka.vabaduse;
valus oli olnud koguduses intensiiv­sem
kui kunagi varem, tähistati mit­meid'
juubeleid ja kirik oli .mitme
usulise uudsuse asukohaks. Pearõhk
jutluses, oli asetatud, tuleviku sihtide
seadmisele ja, selle oli Õp.- O. Puhm
asetanud Issanda hoiatavatele sõna­dele
Johannese Ilmutamise Raama­tust
— Ole kuum. või ole külm, aga
mitte leige. Need tahan mina' sülita­da
välja. Eesti ühiskonnas on palju
neid, kes taotlevad oma isiklikku rik­kust
ja mugavust ning on leiged rah­vusliku
olemasolu, eesmärkide ja ki­riku
vastu. See viib meid kurja kuu­lutava
olukorra ette, Rahvas hävitab
end ise, sündivust madalal hoides.
Tegevusaruanded kanti ette all
suures saalis ja need kinnitati esita­tud.
kujul. Aruandest usulisel alal,
märkimisväärne oli välissolistide
kooride ja instrumentaalmuusika esi
tamine pidulikel jumalateenistustel
kuhu möödunud aastatel kuulusid ka
praost Oskar Puhmi 45. ordineerimi
se aastapäeva, Peetri koguduse asu
tamise ja õp. O. Puhmi koguduse
õpetajaks välimise 30. aastapäeva tä­histamine.
Eestikeelsete jumalateenistuste
kõrval .
peeti pidevalt ingliskeelseid juma
lateenistusi
segaabieludesse kuuluvatele kogudu
se liikmetele õp.. A. Jalönerii poolt
Piiblitünde pidas Priidu Üusman
Pühapäevakooli juhatas edukalt Hi
ma Joutsi. ....
Ennastsalgavalt töötas koguduse
naisring pr. Purje juhtimisel. Korra
dati" käsitööõhtuid, koguti annetusi
Järjekordne toetus
^iesti Kõdule'1
Läinud nädalal sai Eesti Kodule
osaks uus ja meeldiv üllatus, laekus
ärjekordhe riiklik toetus. Hilda Le-hola
algatusel moodustati ,,Eesti Kii­dus"
Kunstiringi et viljeleda maalib
mist ja keraamikat. 8. novembril au*
ti sisse avaldus, et New Horizoni pro­grammis
taotleda toetust Kunstiriiigi!
cäima panemiseks.
„Eesti Kodus" kahe tuumi sisusta
miseks, materialide muretsemiseks
ja õpetaja palkamiseks sai Kunsti­ring
$10.145,00 toetust.
Kui läinud sügisel avaldust koos­ades
Kunstiringi juhatuse liikmed
Hilda Lehola — esinaine, A. Kõik ja
K. Karuks, kahtlesid, et kas julgete
täit summat toetuseks küsida, siis
^ew Horizonl juhtkond vastas, st
kui teie ei küsi, siis see raha, mis im
Ottawast määratud sarnastele pro*
jektidele antakse teistele rahvusgmp-pidele
või organisatsioonidele. EestS
Kodu huviringid on saanud heaks­kiitva
tunnustuse Ottawast.
21. märtsil toimus Hotel Torontos
pidulik õhtusöök, kus tervis ja sot­siaalminister
Monique Begin jagas
välja New Horizonl toetused. Esm-datud
oli 21 gruppi, iga grupp M
esindajaga. Peale „Eesti Kodu" Kuns­tiringi
said teise eestlaste grupma
Kaubalaevastiku Juhtkond toetuge
raamatu väljaandmiseks. Reedel, 23.
märtsil kü^štäs Eesti Kodu kohalt
ku parlamendiliikme Martin 0'Cox>
neli esindaja Bennie trela, et tutvu­da
huviringide tööga ja näha, kuidas
summad on kasutatud. Ta jäi väga
rahule nähtuga ning tellis isegi oma­le
eesti käsitöid. Ta soovitas et „Ees-ti
Kodu" säilitaks oma kuju ja mil­jöö,
mis ön nii edukalt töötanud ja
oma peret teeninud. ,
elna
ialti veteranide
•nverents
e poose
i'vilistlastest
©li koos
Eesti rahvas ei kao, vaid kestab
üle aegade — seda tõestas kujukalt
reedel, 23. märtsil esimene Toronto
Eesti Keskkooli Vilistlaste kokkutu­lek
Eesti Majas. Koos olid poolteist­sada
hästiriietatud daami ja härrat,
kelledest mitmel juba seljataga õp­peaastad
ülikoolis ja mitmed juba
abielus, Tulvil Eesti.Maja keskmise
saalis vesteldi ühiselt veedetud koo­liajast,
tutvuti varasemate ja hilise­mate
lendude vilistlastega, maitsti
mille kandis ette praost Oskar Puhm,
selgus, et koguduse ja praostkonna j igaaastaseks bazaariks , ja : mitme
usuline tegevus oli olnud .möödunud ; korral kaeti.kohvilaud pidulikult ai
aastal väga. intensiivne ja sisukas.!'saalides
Leidsid aset mitmed uudsused kirik-! Kogudusel oli üle 4000 maksumaks-likus
elus, naaü Teoloogilis^Tnstituu-1 J a liikme. Aasta jooksul laülatati 31
Kuigi praegu kaib hävitus mitmel d [ a s u t a m i n j : j a s e l l e ~ t ö ö k o r r a i d a . |.noorpaari, 17 nendest olid" segaabi-nndeb
saab rahvas; end päästa, kui n - n e Peetri kiriku ruumides, EELK ^ud: Ristiti 23 .last ja maeti 42 kogu
Konsistooriumi esimese üldkoosole­ku
pidamine väljaspool Rootsit Pea­piiskopi
juhtimisel ja esimene.Kana­da
praostkonna 'õpetajate üldkoos­olek,
millest, võttis osa peapiiskop
-Konrad Veem ja mitmed õpetajad
Ühendriigest. Jumalateenistustel ra-:
keridati'Tl õpilasi ja noori, eriti lee-"
rinoorte seast. . Jumalateenistusi si­sustas
ning kaunistas vaimulik muu­sika,
mida viljelesid ning esitasid
koguduse vaimulik segakoor Cantate
Domino Charles Kipperi juhatusel,
noortekoor Lootus Rosemarie Lin­dau
juhtimisel, leerilaste koor ja pü­hapäevakooli
koor Margit Viia juhti­misel.
Vaimulik, pasunakoor August
Liivoja juhtimisel ja Instrumentaal
Ansambel Jnga-Piä Korjuse juhatusel
perekond kokku hoiab nii. isiklikul,
moraalsel kui ka kultuurilisel alusel.
Nagu kinnituseks sellele sügavale
tõele esinesid kolm Hoegsta perekon­na
liiget koos musitseerides, blokk-flöötidel
ja klaveril — isa oma tütre
ja pojaga. Südamlikult esines eesti
lauludega pr. Valve Tali, kes viis
meid tagasi lapsepõlve soojusesse.
Rahvast oli tulnud üle ootuste palju
kokku;
kus palju n o o r ik
: õ ^ Toronto Eestr Keskkooli on senini
vaimu juurde tulnud. Trenti arvele
võirne kirjutada esimese eesti Muusi­ka
Konverentsi (frganiseerimise Ees­ti
Kunstide Keskuse poolt, mis oli
täielikult noorte juhtida] Lisama
peab ka kammerkoori „Estonia" asu­tamise
dr. R. Toi poolt. Seminarid
on aidanud luua paremat ühiskonna
selgumisel
Eelseisva Laulupeo raames aset
leidvale rahvapeole otsitakse; vasta­vaid
ruume. Toronto Eesti Maja ju­hatus,
kes on oma hooleks võtnud
rahvapea korraldamise, on leidnud
mitu sobivat ruumi kuid Ontario.vii-namüügi
määrused Võivad Veeretada
ette ootamata takistusi, sellepärast
on tarvis, et vastavad inspektorid
enne ruumide rentimist oma ülevaa­tuse
toimetaks. Muidugi ei tohi loo­ta,
etr see kõik toimuks üle-öö.
Laulupeo rinnamärk, mille kavan­di
valmistas^Erieri Taul on valmis­tamisel
ja lastakse ligemal ajal müü­dile;:'-':
• ; :v . •
Peakoosolekul märtsi algul valiti
endine seltsi juhatus tagasi — esi­mees
A. Altosaar, laekur E. Timüsk,
abilaekur Ö. Pint, sekretär S. Varan-gu
ja'H. Eichenbaum, varahoidja S.
Voorand ja O. Jürisson.
Järgnevalt pühapäeval oli kaas­maalastel
huvitav võimalus kaasa te­ha
reisi Iisraeli. Oma- diapositiive ja
filmi näitas Brocki ülikooli geoloo­gia
professor Jaan Teras mäe, kes lis-.
raelis oli käinud geoloogide konve­rentsil
ja filminud seal oma tähele­panekuid.
7. aprillil on kavas kevad­pidu
Mitmekultuuri hoones, kus esi­neb
T. Norheim. Kõik on teretulnud
kevade algust pühitsema!
• S.V.
lõpetanud 285 õpilast (12 lendu).
Kokkutuleku mõtte algatajaks võiks
lugeda energilist koolijuhatajat, E.
Marten'it, kelle õhutusel valiti esialg­ne
korraldav toimkond, mille esime­heks
Andres Truuvert. Noorusliku
innuga asuti ' organiseerimistööle.
Kutsed levitati peamiselt telefoni
teel, >mis andis häid tulemusi ja tõi
kokku üle poole vilistlaste üldarvust.
Järgmisel aastal, mis on kooli 15. te­gevusaasta,
on kavatsus teha suure-mamõõdüline
kokkutulek, pakkudes
ka eeskava ja võimaldada tantsimist.
Koolijuhataja E. Marten ütles tere­tulemast
kõigile ja avaldas heäd-meelt
nii rohkearvulise osavõtu üle.
Lootuses, et kokku tulekud muutu­vad
traditsiooniks;; tuleviku kooli­töös,
loodab ta kõiki edaspidi jälle
näha.
Eesti Sihtkapital Kanadas esimees
H. Lupp koosviibijate poole pöördu­des
tuletas meelde kahtlusi, mis tek­kisid
keskkooli asutamisel 11 õpila­sega.
Neist lõpetasid 1. lennu 7 õpi­last.
Praegu on lõpetajate arv 30—40.
„Tänane kokkutulek on ajalooline
sündmus, mis näitab, et eesti noorus
ei kao, vaid kestab üle aegade", lõpe­tas
H. Lupp oma sõnavõtu.
on oma enam kui 20-aastase tegevu­se
jooksul arendanud sõbralikku
koostööd läti ja leedu huvikaaslaste­ga.
1962. aastast saadik on korralda­tud
ühiseid marginäitusi. Jä nüüd
seisab ukse ees järjekorras kuues sel­line
— nimega BALTPEX. 6. See pee­takse
7—8. aprülil Toronto Leedu
majas/ 1573 Blöbr St. W.
Nagu varemgi on ka seekordse näi,
tuse puhul välja antud eriline mäles-tusümbrik
mitmevärvitrükis; mille
pildiks ön kolme mäa vapid. Ning
Kanada postivalitsuselt on saadud
luba ametliku reklaam-masintempli
käsutamiseks. Sellega tembeldatakse
kõik näitusel postitatud saadetised.
Sama ümbrik vastava pealetrükisa
oli kasutusel ka hiljutisel 7; Balti õh­tul
Ottawas. Seal tembeldati ümbri­kud
Kanada parlamendihoone posti-
-Vaimufik-^
^rentš
Läänemaa vaimuliku ärkamise 100.
a;, Eesti baptismi 95. a,; j a Toronto
Eesti Baptisti Koguduse 30. a. sünni­päevade
. tähistamiseks, korraldab
Toronto baptisti, .kogudus,: eeloleval
suvel, 30. juuni—8. juuli, arvult kol­manda
ülemaailmse eesti usklike
konverentsi. Konverents kannab ni­metust
„Kolmas Juubeli . Konve­rents"
ja selle motoks on Pühakirja
sõnad „Austus koguduses" (Ef. 3:21).
Konverentsi eeltööd oh juba alanud.
Korraldav komitee, koosseisus K.
ning I. Raid, O. Medri, V. Krabi ja
p, Kaops, koos Eesti Baptisti Kesk-kopndise
esimehe dr. A. Proosiga, pi­das
19. märtsil Torontos koosoleku,
kus koostati konverentsi kava ning;
jagati ülesandeid. Senini on konve­rentsist
osavõtu sooviavaldusi saabu­nud
. Vancouverist, USA-st, Brasii­liast,
Rootsist, Inglismaalt ja Aust­raaliast.
On võimalik, et ka kodu^
maalt saabub osavõtjaid. Väliskõne-lejatena
esinevad konverentsil A.
Proos ning Ö. Õunpuu Vancouverist,
E. Toompuu Guelphist, E. Mägi, E.
Leps/ B. Vickman Ühendriikidest, O.
Loogna, Ä. Vaim Rootsist jne. Konve­rentsi
üritusi kaunistavad koorid, an­samblid
ja solistid. Majutamist ning
toitlustamist korraldab baptisti, ko­guduse
naisring. Lähemat informat-duse
liiget. Neist arvudest nähtus, et
rahvuslik .elujõud ei ole see, mis ta
olema peaks.
Kassa aruande kohaselt oli kogu­dusel
-•' • '••'•=."
sissetulekuid $111,733.05 ja andis
ülejäägi $3363.26.
Eelarve oli; koostatud tasakaalus
1104,000 ja kinnitati esitatud kujul;
Arvestades erilisi laekumisi.annetus-^ K
te naol kiriku esiku Väliaehitamiseks
ja malestus-monumendi püstitami-
Möödunud laupäeval toimus Leeciu
Majas Balti veteranide konverents,
arvult teine, millest võtsid külalisena
osa ka kaks Kanada armee ohvitseri,
koi. Stevenson ja koi.1 tn. J. R. Breit-haupt.
.
: Koi. Stevenson .tõi tervitusi oma
ülemuselt, kohalikult kömandeerivaIt
kindralilt ja märkis, et ta tunneb ela
vat huvi Balti endiste sõjamees te or:
ganisatsiooni j a tegevuse vastu, s^it
need on need, kes omavad otses.id
sõjäkogeinusi võitluses kommunist­likkude
vägede vastu. Koi.1 tn. J. F...
Breithaupt on parlamendiliige,' kuid
on reservohvitserina teotsemas ! : i
sõjaliste küsimustega. Ta' märkis! et
Balti sõjaveteranid peavad olesr.a
hästi organiseeritud. Nad tunnevad
suurt muret oma kommunistide
poolt orjastatud kodumaade vastu ja
võitlevad selle eest, et nende rahvus­kaaslastel
nende kodumaadel ole'es
samad vabadused ja inimõigused,. v:.\-
da nad naudivad Kanadas. Kuid Ka­nada
kodanikena oif nende: kohus sel-;
gitada Kanada avalikkusele, et kai
seks kiriku kellatorni juurde, koos­olek
andis volituse juhatusele ja õpe
tajale vastavate eeltööde alustami­seks.
Koguduse arhitekt Ants Elkeh
viibis kosolekul ja andis lähemat se­letust:
võimalike.lahenduste kohta.
Kanada vanaduspensioni tõstetak­se
igas Veerandaastas vastavalt: elu­kalliduse
tõusule. Alates 1973. aastast
on seda tehtud 21 korda ja järjekord-de
tõus on aprillis 167,21 dollarilt
170.39 dollarile. Lisapension (Güaran-teed
Income Supplement) üksikule
või abielulisele, kelle abikaasa ei ole
pensionär, tõuseb praeguselt 137.28
dollarilt 139.89 dollarile. .
.Lisapension abielupaarile, kui mõ­lemad
on pensionärid, tõuseb 114.15
dollarilt. 116.32 dollarile, mis "koos
põhipensioniga ön abielupaarile kok­ku
S573.42 kuus.:
@ome TY-sae
„Finlandia, i ,
antakse edasi kanal 10 (kaabel) kau­du:
York, 5. aprillil kl. 9.30 6. ja 6.
aprillil kl. 8.30 õ. York, Šcarborough,
Rogers ühine 7. aprillil kl. 8.30 õ.
York. 12. aprilil kl. 9.30 õ. ja 13 april­lil
kl. 8.30 õ.
kraatlikuks riigiks, siis on selleks
vaja, et Kanada omaks hästi relvAS-.
tatud ja hästiväljaõpetatüd kulb.lt:
suure ja tugeva armee oma väbadür
te kaitseks. Ta rõhutas, et nn. kol­mandal
jõugrupil on Kanadas suur
tähtsus.
Kolmandaks kõnelejaks oli Läti
Liidu esimees T. Kroiibergs, kes sel­gitas,
et sõjaveteranide ülesandeks
on aidata kaasa Balti Liidu tegev u-sele,
mis kulgeb rohkem pol.ii.ti 1 ise
võitluse, pinnal. Ta tõi ette, et prae2u
on.võimalik avaliku arvamise kaüda
mõjutada isegi N. Liitu,
Uueks Baltic Vet. Corpsi esime­heks
valiti Läti Daugavas(Vanagi esi­mees
Ed. Ozols. Eesti võitlejate ühin­gutest
võtsid konverentsist osa Tu-ronto
Võitlejate Ühing eesotsas esi­mehe
A. Kala ja juhatusliikmele R.
Möksi,; M. Niin vee, Ä.,Alaveri. A. Too­minga
jä Võitlejate Ühingute Liidu,
esimehe K.Töriga. Kohal oli ka au­liige;
koi. ltn. A. Tomander. Hamilto­ni'
võitlejaid esitas esimees A. Jurs,
E. Lindaja, A. Voode jt.
Konverentsi lõpul näidati Läti dG-kumentaälfilmi
Läti Vabariigi hävita­misest
ja juhtivate läti rahvuslaste
mõrvamisest, küüditamisest. Konve­rentsi
juhatajaks oli Leedu Rahvus­kaardi
esimees S.Jokubaitiš. Kon\e-rents
algas kolme maa võitlejate
ühingute lippude sissetoomise ja Ka­nada
hümniga. Konverentsi lõpul
mängiti kõigi kolme maa hümne. .
templiga
Mõlemaid: ümbrikke, - margistatud sioõni saab, kirjutades aadressil
ja tembeldatud, saab tellida aadressil Miis Ilse Raid -r- 10 Lampert".»Ave.,
Henn Mäeste, 91 Oid Miil Dr., Toron- -Abt 307, Toronto, Ont. Canada M4W
to, Ont. M6S 4K2. ^
1NN TASTE BÄKERY
(Finchi nurgal, Bathursti jä Yonge vahel)
. TELEFON 225-0824
FöfGnin mife, kel on peen maihe
avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9-4.
(Esmaspäeviti suletud)