Meie Elu = Our life, March 29, 1979

              i„Meie Elu" :nr.: 13 (1520) 1979 NEUÄPÄEVAL, 29. MÄRTSIL —: THURSMY/.MÄRCH 29
at tagasi märtsikuu lõpus 1949. aastal toimus Eesti NSV-s mõttetu, fanaatilise brutaal
ude Võimude poolt elanike massiline küüditamine — hävitamine ideoloogilistel^ majan
: \KoImekümmend. aastat
susega teostatud Nõukogu , ...
duslikel, rahvuslikel, rassilistel, usulistel jm. põhjustel. 22^-25. märtsini 1949 tehti omanikest tühjaks ligikaudu
20 000 eesti talu, ehk üks seitsmendik talude koguarvust, selleks et eestlastele omast iseseisvat töökat individu-aaMakide
pärimust hävitada. Küüditati umbes 80 000 eestlast.
OBXE3BBBD
Kirjastus „Eesti Raama t'u" poolt
Tallinnas 1978 publitseeritud 667 lk.
raamatu „Eesti NSV põllumajandu­se
kollektiviseerimine: Dokumentide
ja materjalide kogumik", põhialli­kaks
on arhiivifondid, mida säilita­takse
EK(b)P Keskkomitee Partei
Ajaloo Instituudi Arhiivis (EKPA)
Tallinnas ja Eesti NSV Oktoobrire­volutsiooni
ja Sotsialistliku Ülesehi-.
tüse Riiklikus Keskarhiivis (ENSV
ORKA) Tallinnas. Peale selle kuulub
kogumikku dokumente - Eesti .NSV
Ministrite Nõukogu juures asuva
Statistika _ Keskvalitsuse .arhiivist
(SKA) ning mitme maakondliku riik­likest
arhiividest.
Kogumiku trükis ette.valmistami-scbt
võtsid osa: EKP KK Partei Aja­loo
Instituudi vanemteadur ajaloo­kandidaat
E. Laasi, kes kirjutas
koostajapoolse eessõna. Dokumendid
pealkirjastas ning töötles arheograa-
. filiselt Eesti NSV ORKA vanemtea^
dur A. Saarniit. Venekeelsed doku­mendid,
(enamuses partei ja minist­rite
nõukogu käskkirjad,) tõlkis ees­ti
keelde O. Ratassepp.
- I I UJU m m
Kogumiku sissejuhatuses E. Laasi
kirjutab: Kõikides seni sotsialismi
teele asunud maades on sotsialismi
(ilmselt tähendab see bolshevike
poolt moonutatud ..sotsialismi", mis
tegelikult tähendab Kremlist diktee'
riiud riigikapitalismi, J. K.) ülesehi
tamisel kõige keerukamaks, aega
nõudvamaks ning isegi valulisemaks
probleemiks kujunenud põllumajan
duse sotsialistlik ümberkorraldami­ne.
• • ' -
Põllumajanduse kollektiviseerimi
ne ei tähenda ju ainult suurt muuda
tust majandussuhetes, vaid mis vee
tähtsam — pööret' suurte talurahva
masside meelelaadis. See tähendab
töötavale talurahvale loobumist kõi
gest sellest, millega eelnevate sajan
dite jooksul oldi Karjunud." (lk., 7.)
Sellele sobiva kommentaari leiame
EK(b)P Viljandimaa Komitee ette­kandest
EK(b)PKK-le 18. aprillist.
1949,- (dok. 247), milles raporteeriti:
„Mii kehvik Jaan Sinka räägib avali-
. kult, et tema ei astu kolhoosi nälgi­ma
ega hakka ka koos loodritega töö­tama."
Samast ettekandest võib lisa­da
parteilaste arvamise: ..Ausalt nõu­kogude
korrasse suhtuv kehv- ja
kesktalupoeg astub kolhoosi, et juba
käesoleval aastal saavutada uus ja
jõukas elu."
Kogumiku sissejuhatuses E: Laasi
möönab: „Samuti võib kollektivisee­rimist'
meie vabariigis mõnevõrra pi­durdanud
tegurina ära märkida Ees­ti
talurahva kõige vaesemate kihtide
kiindumist „oma maalappi". Sellel
kiindumisel olid sajandeid tagasi tek­kinud
põhjused, millest ülesaamine
oli küllaltki raske." Jah — ka partei
keskkomitee juhtiv ajaloolane teadis,
ei eestlane põllumees ja väikemaapi
daja soovis orna talundit ise harida
oma raske töö ja vaevaga, kui ta sai
ise kogu oma töövilja oma perekon
na ja tulevikupäevade olukorra eden­damiseks
vabalt kasutada. Eesti ta­lumees
ei vajanud partei propagan­distide
ega tööpõlgurite partei tiiva
alla pugenud ..aktivistide" poolt kä­su
korras tokkuaetud Iselgitusmiitin-gute
kiidulaule Venemaa kolhoosnike
õnnelikust ja jõukast elust. Ka väide,
ci kes on kolhoosidesse asunud ön
jõudnud ,,arenenud sotsialismi etap^
pi ja on liikumas kommunismi suu­nas"
oli kõigile silmnähtav hirmuära­tav
vaatepilt, mida igas juba asuta
tnd kolhoosis^ võis näha.
Nr. 235
. KULAKUTE VÄLJASAATMISEST RUUSMÄE VALLAS
VÕRUMAAL
Väljavõte Ruusmäe valla parteialgorganisatsiooni
•'sekretäri.informatsioonist EK(b)P Võrumaa-Komiteele
31. märts
Ruusmäe vallas märtsikuu jooksul ön läbiviidud üks partei alg-orgi
kinnine koosolek ja üks partei aktiivi lahtine koosolek. Aktiivi
koosolekul oli läbi; arutatud EK(b)P K K II pleenumi otsus ..Kevad­külviks
•ettevalmistamine".
Koosoleku läbiviimisel oli.kohal EK(b)P Võrumaa Komitee voli­nik
sm. Eksin. Aktiivi koosolekust võttis osa 57 inimest. Peale koos­olekut
oli teostatud Ruusmäe vallas — kulakute ja saksa käsilaste
väljasaatmine. Kokku oli ettenähtud ära saata 13 perekonda,
ära saadetud —.8 perekonda ^- kokku 31 inimest — kodust ara
põgenenud 5 perekonda, kes olid määratud ärasaatmiseks. Need
perekonnad, saksa käsilased, kes ei olnud määratud väljasaatmi­seks,
rohkem osa õlid kodust ara põgenenud ja selle ajani ei ole
kodus — Tigarie, Minnat, ülejäänud ilmusid tagasi. On läbi viidud
4 selgituskoosolekut. :
Agitaatoritega on viidud (läbi) üks seminar ..Kevadkülvist" ja
.kollektiviseerimisest. 2. 03. 49. oli läbiviidud valla TK istungjärk,
kus oli päevakorras ..kevadkülviks ettevalmistamine ja kollektivi­seerimise
küsimus". Kohale oli ilmunud Maakonna TSN Täitevko­mitee
volinik sm. Korol. Sellel istungil vabastati kohalt srü. Saare­mäe.-"
On läbi viidud 3 naiškomisjoni koosolekut. 6. ja 13. märtsil
toimusid aruandlus-valimiskoosolekud P/ü ja M/ühistutes.
11. ja 12. märtsil on läbiviidud põllumajanduslike krediitühin-gute
aruandlus koosolekud Ruusmäe vallas. Voliriikke on valitud 14
inimest.
Ruusmäe valla partei algorganisatsioonis isikuid, kelledel on
möödunud tähtajaga laenud tasumata on üks, sm. Saaremäe, kes
hüüd ei tööta (enam) Ruusmäe vallas.
(...) - '"•'•;:•>•;
On olemas veel kaks initsiatiiv gruppi Polli külas 8 liikmeline
ja Puspurr külas 9 liikmeline. Peale selle on avalduse andnud 25
(talupoega) teistest küladest, kus käib selgitustöö, et nendes küla­des
moodustada initsiatiivgrupid.
: Luutsniku rahvamajas alustatakse aprilli kuuskapitaalremonti,
mille eest pn ettenähtud 15,000 tuhat rbl. ja ülejäänud töö tehakse
ühiskondlikus korras; " -
Partei alg. org. sekretär
• Zilkin
EKPA; f. 18, nim. 39. s.-ü. 50, 1.18, 18p. Originaal.
Ruusmäe valla TSN Täitevkomitee esimees.
munistid ei tohi talurahvale peale
suruda talle täiesti võõraid mõtteid,
ja algatusi." .
Saatanliku faktina ön nüüd selgu­nud,
et 1944. a. süsiselosa maatame-hi,,
klassivaenlase ähvarduste mõjul"
(viide on ,.kulakutele", J. K.) olid
..liialt kartlikud" soovi avaldama
maasaamiseks. Sellepärast pidi neile
survet avaldama. Kui samad surve
all .1944. a. -maad saanud talumehed
raske-tööga oma majandist rohkem
saaki said ja paremale järjele olid
jõudnud, siis tunnistati nad ..klašsi-vaenlasteks"
ja neid maksustati kui
..kulakuid" umbes kümnekordselt
suuremate rnaksudega, mida nad ei
suutnud maksta ja märtsi lõpul 1949
küüditati Venemaale.
II
(8
MQQsmjafes.t fehiš
Nõukogude võimude poolt propa­geeritud
põllumajanduse kollektivi­seerimine
ei andnud arusaadavatel
pöhjustel, isikliku ja eravarade kol­hoosidele
andmise kohustusega, loo­detud
tulemusi ja seda vaadati kui
kohalike parteilaste fiaskot, parteipo­liitika
viga ning moonutust. Oli häda­vajalik
leida või leiutada ..patuoi­nad",
kelle arvele saaks kõik nõuko­gude
korra vead veeretada. Alustati
..intensiivse pealetungiga kulakute­le",
keda kogumikus on tituleeritud
rea erinimedega: klassivaenlased, põ­randaalused,
natslikud terroristid,
kodanluse kannupoisid — sabara-kud,
kahepaiksed, puskariajajad,
piibliennustajad, metsavennad, ban­diidid,
mõrtsukad jne.
Anti juhtnööre kuidas ära hoida
kulakute sissetungi kolhoosidesse,
kuidas sulaseid -^teenijaid äratõm-mata
kulakute, teenistusest, kuidas
vastu astuda kulakute poolt levitata­vatele
kuulujuttudele, ähvardustele,
terroriaktidele, kuidas konfiskeerida
nende varandusi maksuvõimetuse
korral ja lõpeks, kuidas kulaklus
Eestist välja tõrjuda ja likvideerida;
s.t. Venemaale sunnitöölaagritesse
toimetada. • -;
Umbes samasuguseid süüdistusi
fabritseeriti ka linnades ja vähema­tes
keskustes ellujäänud endiste kait­seliitlaste,
Omakaitsesse kuulunute,
saksa sõjaväes teeninud või neid kui­dagi
abistanud meeste ja naiste vas­tu.
'
Nõukogude võimude esindajatele
nii venelastele kui ka eestlastele oli
lubatud kasutada „proletariaadi dik­tatuuri"
rajamiseks ja kindlustami­seks
kõiki juba varem läbiproovitud
terrorimeetodeid. ."•
Ja nii viidi Eesti NSV-s läbi. 1949. a.
märtsi küüditamine ja mõrvad.
Nende ohvrite kohta kogub and­meid
äsjaasutatud Märtsikomitee,
mille aadressiks on 710 Annette St..
Torõntoy Önt. M6S 2E2.
Juhan Käis
(lärgneb)
Partei ajaloolane väitis, et: „Eesti
talupoeg sidus neil aegadel veel oma
püüdeid parema elu järele isikliku
maalapiga/milles senise ajaloolise,
kogemuse alusel nähti võimalust hal­jale
oksale väljajõudmiseks. Tööta­va
talurahva kui töölisklassi tähtsa
liitlase soovi ei võinud. EKP juhtiva
jõuna muidugi .mitte arvestamata
jätta. .. .1944^1947. aastail said Ees­ti
NSV-s külaködanluselt võõranda­tud
maad 24500 uusmaasaajat ja
17500 juurdelõikesaajat.", ;
Mainitud kogumikus tihti püütak­se
anastatud Eestis toimunud kollek­tiviseerimist
õigustada Lenini teoo-riatega^
Samas1 aga talitati täiesti
nendevastaselt. Näiteks: V. I. Lenin,
Teosed, 28. kd. lk. 157 on tsiteeritud,
(kogumiku lk. 9,): „Kuid V. I. Leni­ni
lõpetusest oli teada ka see, et kom-
Käsülik teada
«TA
Ontarioperekonnaseadus pn olnud
jõus möödunud aasta märtsikuust
alates ja senini on tema tõlgendami­ne
muutunud nstsõnamõistatuseks
nii mitmelegi kohtunikule ja advo­kaadile.'.
Lahku mineku puhul on Ontario
abielunaistel õigus: 50% saamiseks
perekonna elamust ja kõigest muust
varandusest mis on ostetud või mu­retsetud
abielus oleku aja kestel. Ei
ole tähtis kelle nimel see on. Kuid
see on maksev ainult kooselu kestel
saadud kinnis- ja vallasvara kohta.
Seadus tunnustab abielulepingut
samahästi sotsiaalseks kui ka majan
duslikuks ja loeb abielus oleva naise
panuse kodus töötamisel samaväär­seks
töölkäiva mehega ühise "väran-duse
soetamisel. See õigus on -antud
mõlemale abielupoolele, see maksab
ka abielumehe kohta, kui osad on va­hetatud
ja mees on kodu korrasta­jaks
jättes naisele aega tegutseda kas
äri- või professionaalsel alal.
Varanduse lahutamine ei ole aga
automaatne 50-50 • osas, pidurdades
n.n. õnneotsijaid; kes paari kuu abi­elus
oleku järgi loodavad saada poo­le
varandusest. ;
Uus seadus ei keela ärilise. varan­duse
automaatset jagamist, kuid jä­tab
kohtunikule õiguse otsuse tege
iniseks kui suures osas kumbki abi
elupartner op kaasa aidanud ärilises
tegevuses. Kohustatav ön lahkumine
KIRJAVAHETU
MAAt SISENDI EES'
Mk
Esimese klassi kirjad, 17 senti ja tervituskaardid, 15 senti
Kanadas ja U.SJ^s Kirjad teistesse maadesse 35 senti ja
tervituskaardid 18 senti.
2
yte|äävaos€9
ku puhul teise poole toetamine, kuid
samalajal seadus näeb ette igal ühel
oh vajalik eelkõige iseenda ülalpida­mise
eest hoolitseda, seades nii. mees
kui naissoo samadele alustele.
Kohtud on/ülalpidamise summa­sid
piiranud ja nõudnud töövõimelis-telt
naistelt töökoha otsimist või
ameti ümberõppimist.
Vabaabielu ori tunnustatud. Kui
see on aga kestnud vähem kui 5 aas-
*tat ja on lastetu, jätab mõlemile.poo-lele
lahkumineku juhul küllaltki suu­red
varanduse jagamise tingimused.
Mõned aastad varem vabaabielu ei
toonud kummalegi poolele mingisu­gust
majanduslikku vastutust seadu­se
ees. Elasid koos kellegiga, kuni
tüdisid teineteisest ja kumbki pool
läks oma teed.kandmata mingit ma­janduslikku
vastutust. Seda tehti kui
ei oldud valmis koike vara jagama ja
arvati' et • abiellumine võib / teatud
nõudmised; esile tuua.
Kõik see on nüüd aga muutunud
ja ei ole enam nii kerge vabaabielu
vahekorda lõpetada ilma mingisugus­te
hilisemate kohustusteta.,
Uue seaduse jõustumisega tuleb
tõsiselt mõtelda) kas ollakse valmis
„MEIE ELU"
* lugejad, ärge unustage ©ma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
kõike vara jaotama enne kui sõlmi­takse
abielu või hakatakse koos ela­ma/
Seadus annab naistele palju õigusi
mida neil enne polnud, kuid ühtlasi
ei päästt neid ka kohustustest.
:.. Hans Kivi