1979-03-29-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 29;. MÄRTSIL - THÜRSMY,. MARCH 29 ,>Meie Elu" nr. 13 (1520) 1979 iLTSl! Kitch^neri Eesti Seltsi korraline •aasta peakoospljek peeti 11. märtsil 1979a! Seedriorul. Arvuliselt oli koosolekust osa võtma tulnud ainult 15 seltsi liiget, nendest 5 eelmise juhatuse liiget. Koosolijate vähese arvu tõttu ei saadud valida uut juhatust ja peakoosolek läks laiali otsusega uus erakorraline peakoosolek kokku kutsuda mai lõpus. Senini funktsioneerib, eelmine juhatus edasi ainult nimeliselt. Aasta tegevuse aruandest peakoosolekul selgus, et selts oli aasta jook. sul tegutsenud väga edukalt nii; ürituste poolest kui ka majanduslikult. \ 1978 a. tegevusaasta jooksul pidas seltsi juhatus 6 korralist koosolekut roteerival t juhatuse liikmete kodudes. : •" • ;•' Tegevusaasta esimese, üritusena toimus kevadpidu 29. aprillil. 1978 a. Seedriorul. Osavõtjaid peost oli üsna tagasihoidlikult. Kavalises osas esines, tantsutrupp „Zodiac" Ene Rebase juhatusel, Tantsuks mängis George Il tari. orkester. Peol toimus loterii ja oli korraldatud einelaud.. i4. mail korraldati emadepäeva ak- IUS koos üjhise kohvilauaga. Aktuse kõne pidas pr. Anne Agur ja kohalikud noored. — Ants Kalm, Liisa Hess, Arne Jõgi, Linda Sukk ja Diana Sukk esinesid ettekannetega. Suuremaks ürituseks rahvustevahelisel grupil toimus 17. juunil K-W Folks Arts Council'i korraldusel ühine kevadpidu! millest ka eestlased osa võtsid ^käsitööde, raamatute ja Eestit tutvustava materjaliga. Eest: 21 oktoobril peeti sügispidu Seedriorul. Seekord oli;osavõtjaid rohkemal , arvul. Esines noorte laulutrupp Jaaniku" Torontost meeleolu lauludega, mis said tugeva aplausi osaliseks. Tantsuks mängis George I l t a ll orkester ja oli korraldatud einelaud ja loterii.; Novembri kuus teostati seltsi juhatuse liikmete poolt jõulukorjandus Laäne-Saksamaal elavate invaliidide, vanade ja haigete kaasmaalaste toetamiseks. Korjandusest laekus invaliididele $266.50, vanadele ja haigetele' 1126.50, seega kogusummas 393.00 dollarit. E.S.Kr jõulupuu peeti 17. detsembril 1973 a. Pr! Juta Nõmmik esines jõülupalvuse-kõnega. Esinesid jällegi kohapealsed noored jõuluettekanne-tega. Jõuluvana jagas maiüstüspakke lastele ja koosviibimine lõppes ühise kohvilauaga. 31, detsembril toimus Uue-Aasta vastuvõtu pidu Seedriorul. Peosaäl kippus rohketele külalistele väikeseks jääma — rohkesti oli tulnud noori; Serveeriti mitmekülgne soe söök, mis. oli valmistatud naistoim- • konna ja seltsi juhatuse daamide poolt. Pidu oli väga tujuküllane ja kestis varahommikuni/ Tantsuks mängis George lltari orkester ja Uut Aastat tervitati vahuveiniga. 18. veebruaril peeti Eesti Vabariigi aastapäeva puhul jumalateenistus St. John'i kirikus, teenis pastor Tõnis Nõmmik. Seltsi liige hr. Valdo Lillakas esines päevakohase kõnega ja pr. Maie Grav deklameeris oma Toomin-m , Forster, j.t Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja teised. .ramme. iSIEIIi •tase of music Ltd. J53 Queen St W„ Toronto M5V 2B6, Reisid ja puhkus KÜLLUSLIKU! AAR! Omt.— Tel. 363-1966, 363-2750 Neitsi-saared (Virgin Islands) asuvad 1400 miili New Yorklst lõunaidasse. Nad lahutavad Atlandi ookea-seid taimi. Eht kõik hibiseuse õied on ühekordsed. Oleandrid enamuses valgete suurte topelt õitega, mis koni Kariibimerest. Neid ori viiekümne-j hati palistavad teeääri.. Arvan, ct tü-ümber, neist kolm suuremat saart, kõik pühakute nimedega, SL Croix, 1 kike maailma ilusaimast loodusest, mida ma kunagi varem pole näinud, las te väljapanekud said suure huvi t gut. Lipuvalves seisid rahvariideis osaliseks ja ohid osavõtjate rahvuste ^noored.; hulgast üks nägusamaid. Näituse korraldajateks' olid seltsi' juhatuse daamid koos abikaasadega, näistoim- "kond ja meie üliõpilasnoored rahvariideis. Näitusel demonstreeris pr. Inge Kao ketramist ja noored andsid i;iformatsiooni Eesti kohta peo külastajaile; Piäu lõppes rahvusvaheline balliga;,; Seedriorul peetud „Süviharja" pidustustel1 korraldasid Eesti Seltsi daamid ja naistoimkond laulukooride vastuvõtu, Möödunud tegevuse aastal lahkus meie hulgast surma läbi Elmar Kägu, kes oli seltsi asutaja liige ja endine esimees. Majanduslikult lõpetas selts aasta-tegevuse 870.00 dollarise ülejäägiga. Aastajoõksul töötas seltsi juhatus üksmeeles ja ilma lahkhelideta. Lahkuv seltsi, juhataja Eda Kalm tänas kõiki seltsi juhatuse liikmeid ja nais-ringi sõbraliku koostöö eest. Montrealile on kombeks ja sümboolseks traditsiooniks saanud kevadet vastu võtta noorte kevadpeoga. Nii ka tänavu. Seekord pidulik õhtu leiab aset laupäeval, 7. aprillil ja samas tuttavas asupaigas, kus see kokkutulek ön aset leidnud kõikidel Yümastel aastatel —- Taani kiriku seltskondlikkudes ruumides 4020 Grand Böulevard, N.D.G. Korraldatud ühiselt Montreali Eesti Täienduskooli ja Montreali eesti skäutlikkude noorte poolt, see peoõhtu kannab sedapuhku eriliselt pidulikku ilmet. Nimelt tähistab see tänavune kokkutulek Montreali Eesti Täienduskooli tegevuse 30-dat aastapäeva ja selle õhtu kavas teeb kaasa arvukas grupp selle kooli „vilistlasi". Samuti esinevad täienduskooli praegused õpilased, Montreali nais võimlejad, rahvatantsu trupp ja skautlikud noored. Gaidid aitavad kaasa kohvilaua korraldamisel. Kõikide eelduste ja arva miste kohaselt tohiks sellest õhtust oodata samasugust meeleolukat kokkutulekut, nagu need kevade saabumisele pühendatud õhtud on olnud •'alati varem. I Teine .traditsiooniline varakevadine sündmus — noorte . suusapäev Lättemäel laupäeval, 17. märtsil ei .kujunenud mitte just täiesti noorte .ürituseks.' Ainult kolm hundipoega kindlasti ei jätnud „noorte suusapäe , ta" üldmuljet. Kuid arvukas hulk veidi vanemaid ,,noori" andsid selle Te päikesesäravale päevale ometi mõ . ;nusa meeleolu. Ja meeldivaks pidu likkuseks oli külaline Kodu-Eestis ja külalised5 Inglismaalt ja Ühendrii : k i des t. Külalisele kodukandist oli ül .laiuseks Lättemäe meeleolu, mis meinutab nii tõetruult Kpdu-Eestit Erakordselt mõnusat päeva näuditi . niihästi suusaradadel . samuti küi Montreali Eesti Skaudisõprade Seltsi esi mehe Lex Soomi suvemajas ühisel einel. Esmakordselt üritatud Montreäii- Tofonto ühised „Talihari '79 suusapäev ad" Ste. Ma.rguerite's Laurentian mägedqs 10. ja 11. märtsil ei suutnud võluda rohkem kui viis külalist Torontost. Pidevad vihmasajud märtsikuu alguses ja mitte just kõige õhu-tavamad suusarepordid hoidsid to-roritölasi ilmselt tagasi-. Kahjuks. Sest suusatamistingimused Lauren-tian mägedes sel nädalalõpul olid head ja „Äuberge Yvan Goutu" osutus meeldivaksi peatuspaigaks. Mõne-' võrra: hoidis osavõttu sellest kokkutulekust kindlasti tagasi ka asjaolu, et üsiäagiarvukas grupp Montreali suusaentusiaste koos Toronto külalistega veetsid selle nädalalõpu Mt.' Tremblant mäaedel. Reservatsioonid sinna olid tehtud juba kaua enne Ste Marguerite nädalalõpu organiseeri mist. Ja Montreali tihe tegevuskava ei annud võimalust Ste. Marguerite kokkutulekuks teise tähtpäeva leid miseks. Igal juhul see üritus väärib uuesti ettevõtmist järgmisel talvel Vahepeal Montreali eesti suusata jäte pere naudib neid viimaseid ke vadis i suusapäe vi, mis tavaliselt on kõige nauditavamad kogu talvest Hooaeg Laurentian, Eastern Tpwn ships ja. PÕhja-Vermonti piirkonda des kestab, tavaliselt aprillikuu kesk paigüni. Henn Arvo T. E. Äiandusklubi üldkoosolekul 24. jaanuaril 1979 a. otsustati käes oleva aasta jooksul teha loendus Ontario provintsis tegutsevate aiandus-ettevõtete, elukutseliste aednike, maastikuarhidektide ja mesinike kohta. TÖÖ läbiviimiseks valiti koosolekul viieliikmeline komitee, koosseisus: J. Oinus, V. Piigli, A. Suits, M. Tamm ja M. Usin. Selle, komitee ülesandeks jääks ka T. E. Äiandusklubi 10 a. juubelialbumi toimetamine jä väljaandmine 1980, milles muu-uilgas ka loendus tulemuste andmed eiaks avaldamist. T. E. Äiandusklubi põhikirja järgi on klubil ülesandeks levitada ja süvendada aianduslikke teadmisi IhV meskonnaš. Et oma tööd ratsionaalselt arendada, on tarvilik ülevaadet saada kaaseestlaste tööst sel aial. estlaste ettevõtlikust, aianduse alal onwähe uuritud, kuigi selle osatähtsus iseseisvate, ettevõtetena' küllaltki märkimisväärne meie rahvusgrupis. Kogutud andmed õleks abiks klubi suvisele tegevusele, iseäranis õppe-: eiside korraldamisel, mis omakorda aitaks -sidemeid luua teiste aiandus-uivilistega. Kogutud andmeid saaks casutada materjalina koguteoses ,,Eestlased Kanadas" täiendusvälja-andes, mis peaks ilmuma 1981. ä. Eestlased Kanadas" 1975 a. väljaandes aiandus leiab minimaalset käsitlust ./Põllumehe kutse ja talupidamine" pealkirja all Nii oleks sellel uurimusel ka suur ajalooline tähtsus. T. ' E. Äiandusklubi juhatuse ja aiandusloenduse komitee ühisel koosolekul 8. märtsil, 1979 a. töötati välja loenduse põhimõtted ja töökava. Loenduse läbiviimiseks saadetakse igale teadaolevale aiandusalal tegutsevale, isikule Ontario provintsis vastav küsimuseleht täitmiseks. Vastused küsimuslehel peaks selgitama pai j u meil on Ontario provintsis elukutselisi aednikke, maastikuarhitekte, ärilisi aiandusi ja mesinikke. Ärilise aianduse all mõeldakse küsimuš-lehel aiandusettevõtleid, mis produtseerivad aiandus saadusi või vähemal määral tulu otstarbel, olenemata ettevõtte suurusest. Registreerimisele kuuluks majandi, suurus, kuipalju maad üksikute kultuuride all, palju viljapuid, põõsaid jne. Küsimusleht ei puuduta omandi väärtust,.ra-1S U UR St. Thomas ja St. John kuuluvad USA-le. Seal on kuiv kliima, reumat ei ole, temperatuur aasta läbi 70—80 kraadi. Harukorril tõuseb 90 kraadile. Seal maandusid eestlased Ahto ja Kõu Valterid kui lihtsa purjepaadiga ületasid Atlandi ookeani ja said kuut saks. See oli kõik, mis neist saartest teadsin kui reisule asusin, Et sealt saab osta puhast kulda suurel arvul ilma tolli ja müügimaksuta, et seal pärismaalased kõnnivad päeva läbi rummi klaas käes, ei sellest polnud aimugi; New York'is täidavad turistid õhu-linnu viimase .kohani. Silmatorkav on reisijate kuldehete rohkus, mida mineval aastal ameeriklastel mitte ei olnud. Mu kõrval asuv abielupaar sõidab St. John'i saarele, kus neil olevat kirikuorganisatsioöni residents elamiseks. Soovitavad saartelt kulda ja alkoholi osta .(Ameeriklased saavad kümme kasti a 6 pudelit kastis — tollivabalt). Oleme haruldase sujuvusega 4,5 tundi õhus kui suur veteväli on ületatud, kõht täis, väike Tia Maria pudel taskus ja maandumine St. Croixi lennuväljal. Siin on rahvaste • paabel. Lennukid halist läbikäiku ega profiiti, küll aga I maanduvad ja tõusevad nagu jooks-kas aiandus on perekonna pea- või vai lindil Puerto Rieo, San Juan, St kõrval sissetuleku allikas.: Thomas, Los Angeles, San Francisco, Tagastatud küsimuslehed peale j ^ e w Orleans, Baltimore, Boston, statistilist läbitöötamist antakse ;üle ^ i c a g ° - Miami ja veel teistele Karil Eesti Arhiivile, Torontos, kus neid i 1 0 1 m e r e saartele, saab kasutada ainult arhiivi üldise korraalusel uuriniis otstarbel. T. E. Aiandusk ubi loodab heataht-likku suhtumist ST. CROIX / ••. Kõik Virginia saared on mere põh- . . . . . . . . jast vulkaanilise tegevuse tagajärjel asjaosaliste poolt kord üles kerkinud. Turistile on igal selle uurimuse läbiviimisel ja loodab, kaarel oma üllatus. 1976 aastal ostis kõik kes küsimus, lehed saavad, selle Ä m e e r i k a need taanlaste käest ära täidetult tagastavad küsimuslehega ja / s e l l e s t ajast peale lehvib siin USA kaasaantud margistatud ja aadressi- j i i p p . ükski turist ei kahetse, kes sin ga varustatud ümbrikus na sõidab. Kõik saared asuvad sooJ. löäneranriiky i@s ärfsikomifee 1. märtsil 1979 asutatud MÄRTSI-KOMITEE avaldas nimekirja nr. 1, Torontos. 25. märtsil 1979. a., märtsi-küüditämiste 30. aastapäeval. Märtsikomitee eesmärgiks on Eestis aastatel 1941—1949 toimunud massküüditamiste ajaloo uurimine, andmete kogumine ja nende avaldamine. • • y • w Äsjaavaldatud nimestik on teadaolevalt esimene niisugune ja sisaldab veidi üle 120 nime. Küüditamisnimes-tikus seisis aga 1949. a. märtsis mõningatel" andmetel 80 000 isikut. Kui palju pääses metsa varjule, hukkus või pääses hiljem? Pole loota, et küüditajad neid andmeid avaldavad: see on küüditatute, tunnistajate ja andmete kogujate püha kohus. Provisoorset nimestikku nr. 1 saadetakse kõigile andmete andjaile kontrollimiseks ja tunnustuseks tasuta. Muud asjahuvilised võivad seda tellida Märtsikomiteelt, 710 Annet-te St., Toronto, Ont. M6S 2E2, lisades kulude katteks Kanada või USA $1 — või rohkem, edaspidiste kulude katteks.,., v "• Kogutakse andmeid ka küüditajate isikute kohta. v Kaasmaalased! Täitkem oma aukohus tus eesti rahva küüditatute vastu! Tellige küüditamise 30. aastapäeval ilmunud Märtsikomitee provisoorset nimekirja nr. 1 ja. aidake kõigiti kaasa, et tohutu suur nimestik ja muud sellega seotud rr^aterjalid saaks avaldatud avaliku süüdistusena, okupantide kuritegudest. Vastavad juhendid on avaldatud nimekirjas nr. 1. ' XIV Lääneranniku • Eesti Päevade ürituste hulgas toimub neljäp., 5. 7. Loyola Marymount ülikooli St. Robert auditooriumis insener Harold Tombachi organiseerimisel inglis^ keelne sümpoösium, millel esinevad eesti teadlased alljärgnevail teemadel: • :'^..r Dr. Rein Taagepera — Eesti dissidentidest ja koi laborantidest, advokaat Jaak Treiman — Olümpiaadist Tallinnas vaadelduna rahvusvahelise, õiguse seisukohast, dr. Toivo Raun — Eesti enesemääramise õiguse võidust ja kaotusest, dr. Mare Taagepera — Nõukogude Liidu energia'kriisist . ja selle rüvetavad tagajärjed Eestis,.Heino Jõgi' — Eesti Vabadussõjast suurriikide heitluse taustal, Eva Epp Raun — Graafilisest kuns tist tänapäeva Eestis. Sümpoösiumi le eelnevalt esitatakse Toronto elukutselise filmimehe Ä. Kivilo ingliskeelseid filme eestluse tegevuse koh ta.-".' : •• jas, sinises puhtas Kariibimeres. Üm beräästa temperatuur on 77°F, niiskuse protsent madalaim maailmas ja alaline jahutavalt paitav' tuuleõhk mis suvitamise ja ka töötamise teeb mugavaks. 51 piknikulaudadega valget liivaranda. Nad ütlevad, et Florida osariik on higistamiseks, Neitsisaared süvitamišeks. St. Groix on õhust vaadates maaliliselt madalam kui teised. Ostukeskused asuvad Christiansted ja Fredrik-sted'iš. Iga teine äri müüb kulda, prantsuse kosmeetikat, . lõhnaõlisi, Slovaki ühiskond Torontos pühit ses nädalavahetusel iseseisva Slovak ua vabariigi väljakuulutamise 40. aastapäeva. Slovakkia vabariik kuu utajti. välja 14. märtsil 1939, ajal, mil-ai ;&ksamaa . o k u ^ i s Tshehhi, 1 • ^ ^ 1 ^ 1 1 8 1 ^ ^^ moodustecKsellest Saksa Protekto- k u v i , s a t k r i s t a „ . j a I o o m u l i k u l t - . Q m a raadi. Slovakkia iseseisvus oh vaga k „ , , , r n t . •• ^ „ ,. R . T i n / 1 , .„. ,r kuulsat rummi.: — „Cruzan Rum lühiajaline, kuna 1945. a. aprillis Ve- T^^„ ^ r i ~ ™ -u < •• ,\ i .... ..-AJ OI..:.-I.I: - • I lehas reklameerib, et see on tehtud ne väed vallutasid Slovakkia Virginia vihmaveest, mis andvat eri Slovakkia iseseisvuse väljakuulu tamise mälestamiseks korraldas Slovaki Liiga Toronto osakond lau päeva õhtul vastuvõtu väliskülaliste-e maitse. „Sweet water" — mage vesi on nende saarte suur probleem. Korjatakse ja destilleeritakse vihmavett saju perioodil. Rummi tooraineks on St. Groix saarel töötas professor UI-rich Karell kirurgina. Pr. Karell ütles, et on juba 27 a. siin elanud. On väga rahul ega oskaks nagu enam arvata, et on külma ja lund. Professor on pensionil, 87 aastat vana ja tragi. Möödunud aastal kukkus aga Baltimore suvepäevadel puusaluu katki, mis veidi segab. ' Paluti kõiki, kes neid tunnevad, tervitada. Seal eluneb ka pr. Heller, arst Helleri lesk. Taani ajastul asus pealinn St. Croix saarel. Nüüd St. Thomas'el. §T. THOMAS See saar oma kõrgete kaljumägede ja kitsaste teedega meenutab mulle' Shveitsi. Ta on 18 miili pikk ja 9 mii-, li lai. Ta jääb kaheks nädalaks meie. koduks. Sõit maksab $400 sinna ja tagasi. Kui aga lendad Torontost esmaspäeval, on hinnaks $375.00. Alati tuleb St. Croix lennuväljal ümberis-tuda väiksesse kohalikku lennukisse, sest St.:Thomas'e maandumistee bn lühike. See on tülikas, sest St. Croix suures liiklemise tsentrumis lähevad kohvrid segi, mis olevat alaline nähe. Seda kogeme ka meie, sesf eelmistest lennukitest on rida kohvreid, mida keegi ei tunnistanud omaks ja minu kohver ei .mõtelnudki välja sõita. Teadustame kontorisse lennu ja kohvri numbri ning palume Shcraton hotelli saata. Kadunu saabus õhtul pärast kella kümnet ja must poiss, pistis ilma jootrahata jooksu. Mina kaotasin esimese kokteel party, kuna rei.suriietuses ei tihkanud minna. Lend kestis vaid 25 minutit. Neli stuardessi segavad kõigepealt omale joogiklaasi, kust igakord lonksu võtsid, kui uue tellimisega laua juurde läksid. Seda nägin esmakordselt elus. Stuardessid olid selle lühikese ajaga üsna lõbusad ja käitusid liiga vabalt. Sheratoni hotell koosneb siin nagu viiest hotellist, a. b. c, d ja e ehitustest mille keskel on park troopika-, taimetega ja supelbassein. Siin askeldab üks valge peaga taanlane. Pealq rummi on saartel teine suur tööstusharu- lõhnaõlide, seepide jne. valmistamine. Ärides on ka prantsuse kuulsad kosmeetikatarbed. Terve hotell ja teenistujad lõhnavad meeldivalt. Tropicana on Neitsisaarte kuulsam lõhnaõli. Rummi serveerimise retsepte on sadandeid ja pärismaalastel on igal võimalikul juhul klaas käes. Heas tujus inimesi näeb hotellide baarides ja need on peamiselt turistid. Ja mis maksab meie kuulus viski seal? Silman „Walker" $1.95, meie Seagram V. O. Canadian" $3.95. Mis hinnaga müüb meie riik oma viski sinna?- ia slovaki organisatsioonide^ e s m - L , , ^ . , , » ; ! ! : ^ • vi c-- i , ^ , : ., + daiaile. Vastuvõtust võtsi.d, osa se- suuhkrupilliroo mahl. Siin.kasvab ka n n , „ Q , -_j . . , . . c TT naator dr. S. H a.i,d asz, par,l amendiln-1 banaane, sidruneid ja- teisi lõunamai ge Y. Shymko, Toronto linnavoliko Eha Toomberg (Järgneb) • Eesti Päevade korraldajad juhivad tähelepanu asjaolule, et.raskusi on olnud Kanadast, tulevate privaat tshekkide kasseerimisega, kuna USA pangad nõuavad iga sellise tsheki vahetalituse eest $4.—.See tekitab Ees ti Organisatsioonide Liit Läänefanni kui asjaajamistele: mittevajalikke ra ha- ja ajakulusid ja kuuaegset või isegi pikemat ooteaega rahasummade tegeliku kättesaamiseni. Nimetatud põhjusil palutakse tshekid Kanadast saata kas International Money Orderina või Canadian Postal Money Orderina Estonian League of the West Coast nimele ja selgeil märgituna, et USA "dollarites. ' " • iK ' :V"'.' Suur protsent tubadest on juba reserveeritud. Palutakse tubade kinnipanekuga kiirustada, et tagada maju-tamisvõimalust. Lähemat informatsiooni annab majutustoimkonna esinaine Sirje Vitsut, tel. (213) 665-2613. Näitusetoimkonna, esimeheks on arhitekt Leo Mandre dr. A. Mässaka^ se asemel/kes tervislikel põhjustel pidi oma töökoormust vähendama. — Muusikalises osas on esinema oodata ka tenor Heinz Riivaldit. — Rahvapeole tuleb oma ehitatud pillil mängima kanneldaja Martin Kink Napa .Vailey'st Californias. gu liikmed W. Boytchuk ja^ A. 0'Do-nohue ning arvukalt etniliste keskorganisatsioonide esindajaid. Eestlasi esindas vastuvõtul EKN peasekretär E. Salurartd Vastuvõtul andis Slovakkia Maailmaliidu esimees dr. J. Kirschbaum kokkuvõtliku ülevaate Slovakkia ajaloost, rõhutades, et slovakid jätka Eesti naised Soomes; LEMI SIIN ÕNNELIKU! Veel viis aastat tagasi Hilja Tibar ja Valentina Mast olid kaks vaba naisterahvast Tallinnas. Praegu aga vad võitlus oma kodumaa vabaduse e l ? b H i l ^ T i o a r Jaapavee vallas pe-eest. Tervitussõnavõtus teatas senaator dr. S. Haidasz, et ta on esitanud senatis ettepaneku Kanada »parlamendis senati jä alamkoja ühendatud ametliku komitee moodustamiseks inimõiguste jä põhiliste vabaduste küsimuses. Ta' loodab ettepaneku vastuvõttu senatis. Y. Shymko rõhutas rahvusgruppide koostöö vajadust. Kirjalikud tervitused olid saatnud mitmekultuurilisuse minister N. Cafik, konservatiivide juht J. Clark, John Yaremko. ja. Eesti aupea-konsul T. Heinsoo. Vastuvõtul esines slovaki segakoor mitmete ettekannetega. Pühapäeval oli. aastapäeva aktus sisuka muusikalise kavaga; Eelmisel laupäeval pühitsesid ungarlased Ungari Majas oma rahvuspüha seltskondliku koosviibimisega. Eestlaste poolt viibis ungarlaste peol EKN juhatuse liige M. Epner abikaasaga. ;; v. Tulymäksytehed ¥aDy Johanson tel. 4944147 L i " " l 'rrirrm figa uus „Um ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. DANÄBS E L E G A N T S E S K V A L I T E E D I S P A R I M K A N G A S R I I E T E V A L IK S U U R I M K O G U EUROOPA K A N G A ID Meie spetsialiteet on villased, puuvillased, siidi ja linased riided. ' ^Külastage meid ja kogege sõbralikku teenistust. 15 BALMUTO STREET, TORONTO (Yonge ja Bay vahel, lõunapool Bloori) • n » . . . l W i . . r . i . ^ . . . . . , . . , . . . W r l i l | | | | l l | |||| | „ , „ 1 1 t a a a ^ ^ g g ^ u U I I I M M l l l l l l l i m "ii..nr,..M . . , . „ , . „ , n . rekonnanimega Ylioja ning Valenti na Masti elu läheb hästi Nivala vallas uue nimega Hakala. Mõlemad kohad on Põhja-Soomes Oulu linna lähistel. Hoolimata nimede erinevusest, on nende mehed vennad, sest kaua aega tagasi toimus tolleaegsele kirikuhärrale ja meeste isale eksitus: Hakala, on sünnimaja nimi ning õigeks perekonnanimeks on Ylioja... •' Kõik algas Hiljal; tahtmisest vennasrahva keelt õppida, milleks oli. tal kirjavahetusi soome meestega. Aarne Yliojale tüli kiri umbes viis aastat ta gasi Haapaveele Tallinnast, mille saatjaks osutus Hilja Tibar. Ka tema soovis kirjavahetust, et soome keelt õppida. Aarne Ylioja kui lesk oli kohe valmis. Kirjavahetus viis 1974; a. Ylioja teele Tallinnasse. Otsus abiellumiseks tehti juba esimesel.; kohtumisel; _ •>'.. Palve võimudele tehti augustis 1974: a. Pärast kolme kuud saadi lau-latusluba ja peeti pulmad; Tallinnas. Jaanuarikuus 1975., a. kolis; Hilja Tibar Soome, Ta ütleb, et Eestis tuntakse suurt huvi Soome ja soomlaste vastu. Tallinnas on näha Soome TV. Hoolimata; keelte sarnasusest peab siiski sööme; keelt edasi õppima; Praegu' räägib 56-aastane perenaine sulaselges soomekeeles ilma võõra äksendita koos ta: 62-äastäse ^.keeleõpetajaga".- Hilja ja Aarne Ylioj ai on väike ta lukoht Vatjusjarve looduslikult kaunis külas, kus nad kahekesi elavad Naabrite järgi on Hilja nagu üks nendest ja kõik soovivad, et saaks ta varsti Soome kodakondsuse — Olen õnnelik siin, ega taha kuhugi kolida, ütles proua fibar-Ylioja. TEINE ROMANSS Pärast seda kui Aarne vend Jaak-ko jäi leseks, paar aastat tagasi, ta sai „keeleõppija" Tallinnast — 56- aastane. Valentina Mast. Kohtunud esimest korda veebruaris 1978. a. Tallinnas adventikirikus, mille kooris Valentina laulis, Jaakko Hakala tegi ettepaneku abiellumiseks. 72-aastane Jaakko külastas Tallinnat neli korda. Laulatusluba võttis aega kolm kuud. Noorpaaril oli nii ilmalik kui ka kiriklik laulatus. Jaakko Hakala' ristiti adventusku, kuhu kirikusse ka mõrsja kuulus. Pärast pulmi läks aega veel viis kuud ja nii sõitis Jaakko oma Valentinale järele. Rohkearvulise soomekeelse raamatukogu tõttu, on Valentinal juba üsna hea keeleoskus. Ta ütleb, et,paljud eestlased abielluvad soomlastega. Ta on lesk ja pärast poja surma ka lastetu. , Nagu Hilja Tibar-Yliöja nii ka Valentina Mast-Hakala ütleb, et „Siin on hea elada", aga võib-olla kolib perekond hiljem Lõuna-Soome, sest linnainimesena tahab Valentina inimesi näha. " Paljudel eesti naistel on sooviks soome meestega abielluda. Ajal, mil „Viru" hotelli hakati soomlaste poolt ehitama, oli soome poistel väga kõrge kurss eesti neiukeste silmis; Soov pääseda läände- on nii suur, et ka soome meesturistide aeg läheb Nõu-kogude„ Eestis väga lõbusalt. „MEIE ELU" esindaja Kalifornias Heldici Naelapea Esfam 10723 Sherman Way, Sun 91352. Tel. (213) 765-3228.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 29, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-03-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790329 |
Description
Title | 1979-03-29-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 29;. MÄRTSIL - THÜRSMY,. MARCH 29 ,>Meie Elu" nr. 13 (1520) 1979 iLTSl! Kitch^neri Eesti Seltsi korraline •aasta peakoospljek peeti 11. märtsil 1979a! Seedriorul. Arvuliselt oli koosolekust osa võtma tulnud ainult 15 seltsi liiget, nendest 5 eelmise juhatuse liiget. Koosolijate vähese arvu tõttu ei saadud valida uut juhatust ja peakoosolek läks laiali otsusega uus erakorraline peakoosolek kokku kutsuda mai lõpus. Senini funktsioneerib, eelmine juhatus edasi ainult nimeliselt. Aasta tegevuse aruandest peakoosolekul selgus, et selts oli aasta jook. sul tegutsenud väga edukalt nii; ürituste poolest kui ka majanduslikult. \ 1978 a. tegevusaasta jooksul pidas seltsi juhatus 6 korralist koosolekut roteerival t juhatuse liikmete kodudes. : •" • ;•' Tegevusaasta esimese, üritusena toimus kevadpidu 29. aprillil. 1978 a. Seedriorul. Osavõtjaid peost oli üsna tagasihoidlikult. Kavalises osas esines, tantsutrupp „Zodiac" Ene Rebase juhatusel, Tantsuks mängis George Il tari. orkester. Peol toimus loterii ja oli korraldatud einelaud.. i4. mail korraldati emadepäeva ak- IUS koos üjhise kohvilauaga. Aktuse kõne pidas pr. Anne Agur ja kohalikud noored. — Ants Kalm, Liisa Hess, Arne Jõgi, Linda Sukk ja Diana Sukk esinesid ettekannetega. Suuremaks ürituseks rahvustevahelisel grupil toimus 17. juunil K-W Folks Arts Council'i korraldusel ühine kevadpidu! millest ka eestlased osa võtsid ^käsitööde, raamatute ja Eestit tutvustava materjaliga. Eest: 21 oktoobril peeti sügispidu Seedriorul. Seekord oli;osavõtjaid rohkemal , arvul. Esines noorte laulutrupp Jaaniku" Torontost meeleolu lauludega, mis said tugeva aplausi osaliseks. Tantsuks mängis George I l t a ll orkester ja oli korraldatud einelaud ja loterii.; Novembri kuus teostati seltsi juhatuse liikmete poolt jõulukorjandus Laäne-Saksamaal elavate invaliidide, vanade ja haigete kaasmaalaste toetamiseks. Korjandusest laekus invaliididele $266.50, vanadele ja haigetele' 1126.50, seega kogusummas 393.00 dollarit. E.S.Kr jõulupuu peeti 17. detsembril 1973 a. Pr! Juta Nõmmik esines jõülupalvuse-kõnega. Esinesid jällegi kohapealsed noored jõuluettekanne-tega. Jõuluvana jagas maiüstüspakke lastele ja koosviibimine lõppes ühise kohvilauaga. 31, detsembril toimus Uue-Aasta vastuvõtu pidu Seedriorul. Peosaäl kippus rohketele külalistele väikeseks jääma — rohkesti oli tulnud noori; Serveeriti mitmekülgne soe söök, mis. oli valmistatud naistoim- • konna ja seltsi juhatuse daamide poolt. Pidu oli väga tujuküllane ja kestis varahommikuni/ Tantsuks mängis George lltari orkester ja Uut Aastat tervitati vahuveiniga. 18. veebruaril peeti Eesti Vabariigi aastapäeva puhul jumalateenistus St. John'i kirikus, teenis pastor Tõnis Nõmmik. Seltsi liige hr. Valdo Lillakas esines päevakohase kõnega ja pr. Maie Grav deklameeris oma Toomin-m , Forster, j.t Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja teised. .ramme. iSIEIIi •tase of music Ltd. J53 Queen St W„ Toronto M5V 2B6, Reisid ja puhkus KÜLLUSLIKU! AAR! Omt.— Tel. 363-1966, 363-2750 Neitsi-saared (Virgin Islands) asuvad 1400 miili New Yorklst lõunaidasse. Nad lahutavad Atlandi ookea-seid taimi. Eht kõik hibiseuse õied on ühekordsed. Oleandrid enamuses valgete suurte topelt õitega, mis koni Kariibimerest. Neid ori viiekümne-j hati palistavad teeääri.. Arvan, ct tü-ümber, neist kolm suuremat saart, kõik pühakute nimedega, SL Croix, 1 kike maailma ilusaimast loodusest, mida ma kunagi varem pole näinud, las te väljapanekud said suure huvi t gut. Lipuvalves seisid rahvariideis osaliseks ja ohid osavõtjate rahvuste ^noored.; hulgast üks nägusamaid. Näituse korraldajateks' olid seltsi' juhatuse daamid koos abikaasadega, näistoim- "kond ja meie üliõpilasnoored rahvariideis. Näitusel demonstreeris pr. Inge Kao ketramist ja noored andsid i;iformatsiooni Eesti kohta peo külastajaile; Piäu lõppes rahvusvaheline balliga;,; Seedriorul peetud „Süviharja" pidustustel1 korraldasid Eesti Seltsi daamid ja naistoimkond laulukooride vastuvõtu, Möödunud tegevuse aastal lahkus meie hulgast surma läbi Elmar Kägu, kes oli seltsi asutaja liige ja endine esimees. Majanduslikult lõpetas selts aasta-tegevuse 870.00 dollarise ülejäägiga. Aastajoõksul töötas seltsi juhatus üksmeeles ja ilma lahkhelideta. Lahkuv seltsi, juhataja Eda Kalm tänas kõiki seltsi juhatuse liikmeid ja nais-ringi sõbraliku koostöö eest. Montrealile on kombeks ja sümboolseks traditsiooniks saanud kevadet vastu võtta noorte kevadpeoga. Nii ka tänavu. Seekord pidulik õhtu leiab aset laupäeval, 7. aprillil ja samas tuttavas asupaigas, kus see kokkutulek ön aset leidnud kõikidel Yümastel aastatel —- Taani kiriku seltskondlikkudes ruumides 4020 Grand Böulevard, N.D.G. Korraldatud ühiselt Montreali Eesti Täienduskooli ja Montreali eesti skäutlikkude noorte poolt, see peoõhtu kannab sedapuhku eriliselt pidulikku ilmet. Nimelt tähistab see tänavune kokkutulek Montreali Eesti Täienduskooli tegevuse 30-dat aastapäeva ja selle õhtu kavas teeb kaasa arvukas grupp selle kooli „vilistlasi". Samuti esinevad täienduskooli praegused õpilased, Montreali nais võimlejad, rahvatantsu trupp ja skautlikud noored. Gaidid aitavad kaasa kohvilaua korraldamisel. Kõikide eelduste ja arva miste kohaselt tohiks sellest õhtust oodata samasugust meeleolukat kokkutulekut, nagu need kevade saabumisele pühendatud õhtud on olnud •'alati varem. I Teine .traditsiooniline varakevadine sündmus — noorte . suusapäev Lättemäel laupäeval, 17. märtsil ei .kujunenud mitte just täiesti noorte .ürituseks.' Ainult kolm hundipoega kindlasti ei jätnud „noorte suusapäe , ta" üldmuljet. Kuid arvukas hulk veidi vanemaid ,,noori" andsid selle Te päikesesäravale päevale ometi mõ . ;nusa meeleolu. Ja meeldivaks pidu likkuseks oli külaline Kodu-Eestis ja külalised5 Inglismaalt ja Ühendrii : k i des t. Külalisele kodukandist oli ül .laiuseks Lättemäe meeleolu, mis meinutab nii tõetruult Kpdu-Eestit Erakordselt mõnusat päeva näuditi . niihästi suusaradadel . samuti küi Montreali Eesti Skaudisõprade Seltsi esi mehe Lex Soomi suvemajas ühisel einel. Esmakordselt üritatud Montreäii- Tofonto ühised „Talihari '79 suusapäev ad" Ste. Ma.rguerite's Laurentian mägedqs 10. ja 11. märtsil ei suutnud võluda rohkem kui viis külalist Torontost. Pidevad vihmasajud märtsikuu alguses ja mitte just kõige õhu-tavamad suusarepordid hoidsid to-roritölasi ilmselt tagasi-. Kahjuks. Sest suusatamistingimused Lauren-tian mägedes sel nädalalõpul olid head ja „Äuberge Yvan Goutu" osutus meeldivaksi peatuspaigaks. Mõne-' võrra: hoidis osavõttu sellest kokkutulekust kindlasti tagasi ka asjaolu, et üsiäagiarvukas grupp Montreali suusaentusiaste koos Toronto külalistega veetsid selle nädalalõpu Mt.' Tremblant mäaedel. Reservatsioonid sinna olid tehtud juba kaua enne Ste Marguerite nädalalõpu organiseeri mist. Ja Montreali tihe tegevuskava ei annud võimalust Ste. Marguerite kokkutulekuks teise tähtpäeva leid miseks. Igal juhul see üritus väärib uuesti ettevõtmist järgmisel talvel Vahepeal Montreali eesti suusata jäte pere naudib neid viimaseid ke vadis i suusapäe vi, mis tavaliselt on kõige nauditavamad kogu talvest Hooaeg Laurentian, Eastern Tpwn ships ja. PÕhja-Vermonti piirkonda des kestab, tavaliselt aprillikuu kesk paigüni. Henn Arvo T. E. Äiandusklubi üldkoosolekul 24. jaanuaril 1979 a. otsustati käes oleva aasta jooksul teha loendus Ontario provintsis tegutsevate aiandus-ettevõtete, elukutseliste aednike, maastikuarhidektide ja mesinike kohta. TÖÖ läbiviimiseks valiti koosolekul viieliikmeline komitee, koosseisus: J. Oinus, V. Piigli, A. Suits, M. Tamm ja M. Usin. Selle, komitee ülesandeks jääks ka T. E. Äiandusklubi 10 a. juubelialbumi toimetamine jä väljaandmine 1980, milles muu-uilgas ka loendus tulemuste andmed eiaks avaldamist. T. E. Äiandusklubi põhikirja järgi on klubil ülesandeks levitada ja süvendada aianduslikke teadmisi IhV meskonnaš. Et oma tööd ratsionaalselt arendada, on tarvilik ülevaadet saada kaaseestlaste tööst sel aial. estlaste ettevõtlikust, aianduse alal onwähe uuritud, kuigi selle osatähtsus iseseisvate, ettevõtetena' küllaltki märkimisväärne meie rahvusgrupis. Kogutud andmed õleks abiks klubi suvisele tegevusele, iseäranis õppe-: eiside korraldamisel, mis omakorda aitaks -sidemeid luua teiste aiandus-uivilistega. Kogutud andmeid saaks casutada materjalina koguteoses ,,Eestlased Kanadas" täiendusvälja-andes, mis peaks ilmuma 1981. ä. Eestlased Kanadas" 1975 a. väljaandes aiandus leiab minimaalset käsitlust ./Põllumehe kutse ja talupidamine" pealkirja all Nii oleks sellel uurimusel ka suur ajalooline tähtsus. T. ' E. Äiandusklubi juhatuse ja aiandusloenduse komitee ühisel koosolekul 8. märtsil, 1979 a. töötati välja loenduse põhimõtted ja töökava. Loenduse läbiviimiseks saadetakse igale teadaolevale aiandusalal tegutsevale, isikule Ontario provintsis vastav küsimuseleht täitmiseks. Vastused küsimuslehel peaks selgitama pai j u meil on Ontario provintsis elukutselisi aednikke, maastikuarhitekte, ärilisi aiandusi ja mesinikke. Ärilise aianduse all mõeldakse küsimuš-lehel aiandusettevõtleid, mis produtseerivad aiandus saadusi või vähemal määral tulu otstarbel, olenemata ettevõtte suurusest. Registreerimisele kuuluks majandi, suurus, kuipalju maad üksikute kultuuride all, palju viljapuid, põõsaid jne. Küsimusleht ei puuduta omandi väärtust,.ra-1S U UR St. Thomas ja St. John kuuluvad USA-le. Seal on kuiv kliima, reumat ei ole, temperatuur aasta läbi 70—80 kraadi. Harukorril tõuseb 90 kraadile. Seal maandusid eestlased Ahto ja Kõu Valterid kui lihtsa purjepaadiga ületasid Atlandi ookeani ja said kuut saks. See oli kõik, mis neist saartest teadsin kui reisule asusin, Et sealt saab osta puhast kulda suurel arvul ilma tolli ja müügimaksuta, et seal pärismaalased kõnnivad päeva läbi rummi klaas käes, ei sellest polnud aimugi; New York'is täidavad turistid õhu-linnu viimase .kohani. Silmatorkav on reisijate kuldehete rohkus, mida mineval aastal ameeriklastel mitte ei olnud. Mu kõrval asuv abielupaar sõidab St. John'i saarele, kus neil olevat kirikuorganisatsioöni residents elamiseks. Soovitavad saartelt kulda ja alkoholi osta .(Ameeriklased saavad kümme kasti a 6 pudelit kastis — tollivabalt). Oleme haruldase sujuvusega 4,5 tundi õhus kui suur veteväli on ületatud, kõht täis, väike Tia Maria pudel taskus ja maandumine St. Croixi lennuväljal. Siin on rahvaste • paabel. Lennukid halist läbikäiku ega profiiti, küll aga I maanduvad ja tõusevad nagu jooks-kas aiandus on perekonna pea- või vai lindil Puerto Rieo, San Juan, St kõrval sissetuleku allikas.: Thomas, Los Angeles, San Francisco, Tagastatud küsimuslehed peale j ^ e w Orleans, Baltimore, Boston, statistilist läbitöötamist antakse ;üle ^ i c a g ° - Miami ja veel teistele Karil Eesti Arhiivile, Torontos, kus neid i 1 0 1 m e r e saartele, saab kasutada ainult arhiivi üldise korraalusel uuriniis otstarbel. T. E. Aiandusk ubi loodab heataht-likku suhtumist ST. CROIX / ••. Kõik Virginia saared on mere põh- . . . . . . . . jast vulkaanilise tegevuse tagajärjel asjaosaliste poolt kord üles kerkinud. Turistile on igal selle uurimuse läbiviimisel ja loodab, kaarel oma üllatus. 1976 aastal ostis kõik kes küsimus, lehed saavad, selle Ä m e e r i k a need taanlaste käest ära täidetult tagastavad küsimuslehega ja / s e l l e s t ajast peale lehvib siin USA kaasaantud margistatud ja aadressi- j i i p p . ükski turist ei kahetse, kes sin ga varustatud ümbrikus na sõidab. Kõik saared asuvad sooJ. löäneranriiky i@s ärfsikomifee 1. märtsil 1979 asutatud MÄRTSI-KOMITEE avaldas nimekirja nr. 1, Torontos. 25. märtsil 1979. a., märtsi-küüditämiste 30. aastapäeval. Märtsikomitee eesmärgiks on Eestis aastatel 1941—1949 toimunud massküüditamiste ajaloo uurimine, andmete kogumine ja nende avaldamine. • • y • w Äsjaavaldatud nimestik on teadaolevalt esimene niisugune ja sisaldab veidi üle 120 nime. Küüditamisnimes-tikus seisis aga 1949. a. märtsis mõningatel" andmetel 80 000 isikut. Kui palju pääses metsa varjule, hukkus või pääses hiljem? Pole loota, et küüditajad neid andmeid avaldavad: see on küüditatute, tunnistajate ja andmete kogujate püha kohus. Provisoorset nimestikku nr. 1 saadetakse kõigile andmete andjaile kontrollimiseks ja tunnustuseks tasuta. Muud asjahuvilised võivad seda tellida Märtsikomiteelt, 710 Annet-te St., Toronto, Ont. M6S 2E2, lisades kulude katteks Kanada või USA $1 — või rohkem, edaspidiste kulude katteks.,., v "• Kogutakse andmeid ka küüditajate isikute kohta. v Kaasmaalased! Täitkem oma aukohus tus eesti rahva küüditatute vastu! Tellige küüditamise 30. aastapäeval ilmunud Märtsikomitee provisoorset nimekirja nr. 1 ja. aidake kõigiti kaasa, et tohutu suur nimestik ja muud sellega seotud rr^aterjalid saaks avaldatud avaliku süüdistusena, okupantide kuritegudest. Vastavad juhendid on avaldatud nimekirjas nr. 1. ' XIV Lääneranniku • Eesti Päevade ürituste hulgas toimub neljäp., 5. 7. Loyola Marymount ülikooli St. Robert auditooriumis insener Harold Tombachi organiseerimisel inglis^ keelne sümpoösium, millel esinevad eesti teadlased alljärgnevail teemadel: • :'^..r Dr. Rein Taagepera — Eesti dissidentidest ja koi laborantidest, advokaat Jaak Treiman — Olümpiaadist Tallinnas vaadelduna rahvusvahelise, õiguse seisukohast, dr. Toivo Raun — Eesti enesemääramise õiguse võidust ja kaotusest, dr. Mare Taagepera — Nõukogude Liidu energia'kriisist . ja selle rüvetavad tagajärjed Eestis,.Heino Jõgi' — Eesti Vabadussõjast suurriikide heitluse taustal, Eva Epp Raun — Graafilisest kuns tist tänapäeva Eestis. Sümpoösiumi le eelnevalt esitatakse Toronto elukutselise filmimehe Ä. Kivilo ingliskeelseid filme eestluse tegevuse koh ta.-".' : •• jas, sinises puhtas Kariibimeres. Üm beräästa temperatuur on 77°F, niiskuse protsent madalaim maailmas ja alaline jahutavalt paitav' tuuleõhk mis suvitamise ja ka töötamise teeb mugavaks. 51 piknikulaudadega valget liivaranda. Nad ütlevad, et Florida osariik on higistamiseks, Neitsisaared süvitamišeks. St. Groix on õhust vaadates maaliliselt madalam kui teised. Ostukeskused asuvad Christiansted ja Fredrik-sted'iš. Iga teine äri müüb kulda, prantsuse kosmeetikat, . lõhnaõlisi, Slovaki ühiskond Torontos pühit ses nädalavahetusel iseseisva Slovak ua vabariigi väljakuulutamise 40. aastapäeva. Slovakkia vabariik kuu utajti. välja 14. märtsil 1939, ajal, mil-ai ;&ksamaa . o k u ^ i s Tshehhi, 1 • ^ ^ 1 ^ 1 1 8 1 ^ ^^ moodustecKsellest Saksa Protekto- k u v i , s a t k r i s t a „ . j a I o o m u l i k u l t - . Q m a raadi. Slovakkia iseseisvus oh vaga k „ , , , r n t . •• ^ „ ,. R . T i n / 1 , .„. ,r kuulsat rummi.: — „Cruzan Rum lühiajaline, kuna 1945. a. aprillis Ve- T^^„ ^ r i ~ ™ -u < •• ,\ i .... ..-AJ OI..:.-I.I: - • I lehas reklameerib, et see on tehtud ne väed vallutasid Slovakkia Virginia vihmaveest, mis andvat eri Slovakkia iseseisvuse väljakuulu tamise mälestamiseks korraldas Slovaki Liiga Toronto osakond lau päeva õhtul vastuvõtu väliskülaliste-e maitse. „Sweet water" — mage vesi on nende saarte suur probleem. Korjatakse ja destilleeritakse vihmavett saju perioodil. Rummi tooraineks on St. Groix saarel töötas professor UI-rich Karell kirurgina. Pr. Karell ütles, et on juba 27 a. siin elanud. On väga rahul ega oskaks nagu enam arvata, et on külma ja lund. Professor on pensionil, 87 aastat vana ja tragi. Möödunud aastal kukkus aga Baltimore suvepäevadel puusaluu katki, mis veidi segab. ' Paluti kõiki, kes neid tunnevad, tervitada. Seal eluneb ka pr. Heller, arst Helleri lesk. Taani ajastul asus pealinn St. Croix saarel. Nüüd St. Thomas'el. §T. THOMAS See saar oma kõrgete kaljumägede ja kitsaste teedega meenutab mulle' Shveitsi. Ta on 18 miili pikk ja 9 mii-, li lai. Ta jääb kaheks nädalaks meie. koduks. Sõit maksab $400 sinna ja tagasi. Kui aga lendad Torontost esmaspäeval, on hinnaks $375.00. Alati tuleb St. Croix lennuväljal ümberis-tuda väiksesse kohalikku lennukisse, sest St.:Thomas'e maandumistee bn lühike. See on tülikas, sest St. Croix suures liiklemise tsentrumis lähevad kohvrid segi, mis olevat alaline nähe. Seda kogeme ka meie, sesf eelmistest lennukitest on rida kohvreid, mida keegi ei tunnistanud omaks ja minu kohver ei .mõtelnudki välja sõita. Teadustame kontorisse lennu ja kohvri numbri ning palume Shcraton hotelli saata. Kadunu saabus õhtul pärast kella kümnet ja must poiss, pistis ilma jootrahata jooksu. Mina kaotasin esimese kokteel party, kuna rei.suriietuses ei tihkanud minna. Lend kestis vaid 25 minutit. Neli stuardessi segavad kõigepealt omale joogiklaasi, kust igakord lonksu võtsid, kui uue tellimisega laua juurde läksid. Seda nägin esmakordselt elus. Stuardessid olid selle lühikese ajaga üsna lõbusad ja käitusid liiga vabalt. Sheratoni hotell koosneb siin nagu viiest hotellist, a. b. c, d ja e ehitustest mille keskel on park troopika-, taimetega ja supelbassein. Siin askeldab üks valge peaga taanlane. Pealq rummi on saartel teine suur tööstusharu- lõhnaõlide, seepide jne. valmistamine. Ärides on ka prantsuse kuulsad kosmeetikatarbed. Terve hotell ja teenistujad lõhnavad meeldivalt. Tropicana on Neitsisaarte kuulsam lõhnaõli. Rummi serveerimise retsepte on sadandeid ja pärismaalastel on igal võimalikul juhul klaas käes. Heas tujus inimesi näeb hotellide baarides ja need on peamiselt turistid. Ja mis maksab meie kuulus viski seal? Silman „Walker" $1.95, meie Seagram V. O. Canadian" $3.95. Mis hinnaga müüb meie riik oma viski sinna?- ia slovaki organisatsioonide^ e s m - L , , ^ . , , » ; ! ! : ^ • vi c-- i , ^ , : ., + daiaile. Vastuvõtust võtsi.d, osa se- suuhkrupilliroo mahl. Siin.kasvab ka n n , „ Q , -_j . . , . . c TT naator dr. S. H a.i,d asz, par,l amendiln-1 banaane, sidruneid ja- teisi lõunamai ge Y. Shymko, Toronto linnavoliko Eha Toomberg (Järgneb) • Eesti Päevade korraldajad juhivad tähelepanu asjaolule, et.raskusi on olnud Kanadast, tulevate privaat tshekkide kasseerimisega, kuna USA pangad nõuavad iga sellise tsheki vahetalituse eest $4.—.See tekitab Ees ti Organisatsioonide Liit Läänefanni kui asjaajamistele: mittevajalikke ra ha- ja ajakulusid ja kuuaegset või isegi pikemat ooteaega rahasummade tegeliku kättesaamiseni. Nimetatud põhjusil palutakse tshekid Kanadast saata kas International Money Orderina või Canadian Postal Money Orderina Estonian League of the West Coast nimele ja selgeil märgituna, et USA "dollarites. ' " • iK ' :V"'.' Suur protsent tubadest on juba reserveeritud. Palutakse tubade kinnipanekuga kiirustada, et tagada maju-tamisvõimalust. Lähemat informatsiooni annab majutustoimkonna esinaine Sirje Vitsut, tel. (213) 665-2613. Näitusetoimkonna, esimeheks on arhitekt Leo Mandre dr. A. Mässaka^ se asemel/kes tervislikel põhjustel pidi oma töökoormust vähendama. — Muusikalises osas on esinema oodata ka tenor Heinz Riivaldit. — Rahvapeole tuleb oma ehitatud pillil mängima kanneldaja Martin Kink Napa .Vailey'st Californias. gu liikmed W. Boytchuk ja^ A. 0'Do-nohue ning arvukalt etniliste keskorganisatsioonide esindajaid. Eestlasi esindas vastuvõtul EKN peasekretär E. Salurartd Vastuvõtul andis Slovakkia Maailmaliidu esimees dr. J. Kirschbaum kokkuvõtliku ülevaate Slovakkia ajaloost, rõhutades, et slovakid jätka Eesti naised Soomes; LEMI SIIN ÕNNELIKU! Veel viis aastat tagasi Hilja Tibar ja Valentina Mast olid kaks vaba naisterahvast Tallinnas. Praegu aga vad võitlus oma kodumaa vabaduse e l ? b H i l ^ T i o a r Jaapavee vallas pe-eest. Tervitussõnavõtus teatas senaator dr. S. Haidasz, et ta on esitanud senatis ettepaneku Kanada »parlamendis senati jä alamkoja ühendatud ametliku komitee moodustamiseks inimõiguste jä põhiliste vabaduste küsimuses. Ta' loodab ettepaneku vastuvõttu senatis. Y. Shymko rõhutas rahvusgruppide koostöö vajadust. Kirjalikud tervitused olid saatnud mitmekultuurilisuse minister N. Cafik, konservatiivide juht J. Clark, John Yaremko. ja. Eesti aupea-konsul T. Heinsoo. Vastuvõtul esines slovaki segakoor mitmete ettekannetega. Pühapäeval oli. aastapäeva aktus sisuka muusikalise kavaga; Eelmisel laupäeval pühitsesid ungarlased Ungari Majas oma rahvuspüha seltskondliku koosviibimisega. Eestlaste poolt viibis ungarlaste peol EKN juhatuse liige M. Epner abikaasaga. ;; v. Tulymäksytehed ¥aDy Johanson tel. 4944147 L i " " l 'rrirrm figa uus „Um ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. DANÄBS E L E G A N T S E S K V A L I T E E D I S P A R I M K A N G A S R I I E T E V A L IK S U U R I M K O G U EUROOPA K A N G A ID Meie spetsialiteet on villased, puuvillased, siidi ja linased riided. ' ^Külastage meid ja kogege sõbralikku teenistust. 15 BALMUTO STREET, TORONTO (Yonge ja Bay vahel, lõunapool Bloori) • n » . . . l W i . . r . i . ^ . . . . . , . . , . . . W r l i l | | | | l l | |||| | „ , „ 1 1 t a a a ^ ^ g g ^ u U I I I M M l l l l l l l i m "ii..nr,..M . . , . „ , . „ , n . rekonnanimega Ylioja ning Valenti na Masti elu läheb hästi Nivala vallas uue nimega Hakala. Mõlemad kohad on Põhja-Soomes Oulu linna lähistel. Hoolimata nimede erinevusest, on nende mehed vennad, sest kaua aega tagasi toimus tolleaegsele kirikuhärrale ja meeste isale eksitus: Hakala, on sünnimaja nimi ning õigeks perekonnanimeks on Ylioja... •' Kõik algas Hiljal; tahtmisest vennasrahva keelt õppida, milleks oli. tal kirjavahetusi soome meestega. Aarne Yliojale tüli kiri umbes viis aastat ta gasi Haapaveele Tallinnast, mille saatjaks osutus Hilja Tibar. Ka tema soovis kirjavahetust, et soome keelt õppida. Aarne Ylioja kui lesk oli kohe valmis. Kirjavahetus viis 1974; a. Ylioja teele Tallinnasse. Otsus abiellumiseks tehti juba esimesel.; kohtumisel; _ •>'.. Palve võimudele tehti augustis 1974: a. Pärast kolme kuud saadi lau-latusluba ja peeti pulmad; Tallinnas. Jaanuarikuus 1975., a. kolis; Hilja Tibar Soome, Ta ütleb, et Eestis tuntakse suurt huvi Soome ja soomlaste vastu. Tallinnas on näha Soome TV. Hoolimata; keelte sarnasusest peab siiski sööme; keelt edasi õppima; Praegu' räägib 56-aastane perenaine sulaselges soomekeeles ilma võõra äksendita koos ta: 62-äastäse ^.keeleõpetajaga".- Hilja ja Aarne Ylioj ai on väike ta lukoht Vatjusjarve looduslikult kaunis külas, kus nad kahekesi elavad Naabrite järgi on Hilja nagu üks nendest ja kõik soovivad, et saaks ta varsti Soome kodakondsuse — Olen õnnelik siin, ega taha kuhugi kolida, ütles proua fibar-Ylioja. TEINE ROMANSS Pärast seda kui Aarne vend Jaak-ko jäi leseks, paar aastat tagasi, ta sai „keeleõppija" Tallinnast — 56- aastane. Valentina Mast. Kohtunud esimest korda veebruaris 1978. a. Tallinnas adventikirikus, mille kooris Valentina laulis, Jaakko Hakala tegi ettepaneku abiellumiseks. 72-aastane Jaakko külastas Tallinnat neli korda. Laulatusluba võttis aega kolm kuud. Noorpaaril oli nii ilmalik kui ka kiriklik laulatus. Jaakko Hakala' ristiti adventusku, kuhu kirikusse ka mõrsja kuulus. Pärast pulmi läks aega veel viis kuud ja nii sõitis Jaakko oma Valentinale järele. Rohkearvulise soomekeelse raamatukogu tõttu, on Valentinal juba üsna hea keeleoskus. Ta ütleb, et,paljud eestlased abielluvad soomlastega. Ta on lesk ja pärast poja surma ka lastetu. , Nagu Hilja Tibar-Yliöja nii ka Valentina Mast-Hakala ütleb, et „Siin on hea elada", aga võib-olla kolib perekond hiljem Lõuna-Soome, sest linnainimesena tahab Valentina inimesi näha. " Paljudel eesti naistel on sooviks soome meestega abielluda. Ajal, mil „Viru" hotelli hakati soomlaste poolt ehitama, oli soome poistel väga kõrge kurss eesti neiukeste silmis; Soov pääseda läände- on nii suur, et ka soome meesturistide aeg läheb Nõu-kogude„ Eestis väga lõbusalt. „MEIE ELU" esindaja Kalifornias Heldici Naelapea Esfam 10723 Sherman Way, Sun 91352. Tel. (213) 765-3228. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-29-08