Meie Elu = Our life, July 22, 1982

              M E U A P Ä E V Ä L , 22. JÜÜtia. THÜRSMY, lUlLY 22 ,^eie E k " 29 (1690) 1982
41 AASTAT TARTU VABAST
i^palJundatudalm&nBhhi tütelvinjett.
Saar n^v^mg EüüstesiBe randa j a m&aS
Ja tuhanded Mnd on tahm
Inlmninasjatt, meenuvad endised a's
maa
on
me
ja paljud on pagenud kodust...
Kuld ehkki me maa saadud hoopidest helil
elkaotanud ole me lootust.
Sest viimane vdltlus see
kttUs^Uegi võitleme läbi
- Suur Jumal, seks anna
"Vlgilla".
v ,M :ol^' kada, -et .oleks kunägi/esi-.
jienud ulatuslikuma
rioorsöojükumist ja teg©^
da on skautlus.
Öma 70. aastasel teekonnal oh Ees- f
ti 'skautlus läbinud kriisiaastaid, tör-miseid
aegu, kaks; Maailmaisõda, riv
gikorra muutusi, tõusu ja mõõna,
aastaid hiljem rahva laialipaisku-niist,
on Eesti; skaudiliilcumine '
siiski iiletanud heas vaimus ja teos
tõkkid j a takistusi, enesetruuduses
taas rajanenud ja kujunenud oma •
tõekspi^amisis, töönieetodilt nii si­sus
kui vaimus, eriti ka praktilisis
oskusis, — meie nO(M:te tõelikuks r
avaraks liikuniiseks. '
On vastu seistud äärmistele aja­vooludele:
Meie skautlus seisneb tõe­lise
demokraatliku mõõdupuuna, ra-,
hu taotluse vaimus; Diktatuuri maa­des
skaritlust ei sallita ja ka autori­taarse
ilsprra puhul pole hikumisel
tõelist ipinda olnud.
Maailma skautluse alguseks • löe-•
takse ^ Robert Baden-iPowelli poolt ?
korraldatud esimest : katselaägrit
Browhseä saarel Lõuna-Inglismäal.
Ja nüüd on selle tagajärjel maailmas
16 miljonit skauti, rohkiem kui 150
; maal jaj territoormmil. Ja mitte palju ;
vähem; gaide, kui samuti iseseisvat
liikumist samadel põhialustel; ja
meetodeil. ;
Enamail juhtudel algas skautlus
juhuse või kokkusattuvüse teel, mit­te
kunagi keskselt juhituna. •
Venekeelses - õpilaste kalendernkä-äraamatus
bii esitatud ka lühike
kokkuvõte skautluse põhialustest
B.-P. raamatu „Scouting for Boys"
ainestikul. Pärnu poepflaste gümnaa­siumi
õpilaste palver 1912. a. algupoo­lel
telliti see kboli raamatukogule,
B.P. raamatu venekeelne tõlge. See
dii lähtepunktiks. K a Saksamaal oli
see raamat ilmunud ,/Da?.^lPfad-finderbuch",
millise kasvatusteadla­ne
Hugo ValmSa Eestisse tõi jlcoos
teiste:Tnaterjalidega. ^
Esimese (Skaudirühraä rajamist al­gatasid
Pärnu poeglaste gümnaasiu­mi
õpilased l 9 U . a ^ algupoolel!; Esi-
I mese eesti poistest skaudisalga rajas
I Ervin Tammäri(parhTia Eesti teivas-
•hüppaja tammahi vend), kes .oli ja
• jääb tõeliseks esimeseks Eesti skau­diks
või isaks. Tema isa, advokaat
Äjeksander Tamman sai rühma va-nemaks.
'
'Organisatsiooni: õitseajal, suvel,
oii rühmas 80—1(^0 poissi, kõik Poeg­laste
gümnaasiumist ja Kaubandus­koolist.
Koondusi peeti Tammani ja
Thisliti kodlisj kus olid ka sportimi­se
võimalused. Teostati ka pikemaid
matku. Suurem osa poistest
läheduses vabatahtliku tuletõrje liik^
meiks. Rühmal, oli oma ajakiri ,;Boy
Scout''. Tegevus oli mitmekülgne.
15. oktoobril 1917. a. Saksa tseppe-liinidponimitasid
Pärnut. Gümnaa­sium
evakueeriti Muuroni linna. Kui
vene poisid, olid lahkunud, muutus
>rühm rahvuslikuks. 1917. a. sügisel
võeti rühma tii)uks -~ Eesti sini-must-
valge lipp.
le: Anton õunapuu (TaHinnast),
Valter Sirgo, ¥oIdeinar Grimm, Ak-
Kristjan, Hkno O n n y , ^M
Praggi, Heinrich; Zirk, Erich Hau­gas,
Edgar Jahanson, Elmar Ross-
Anderson, Os-rieli
langesid /la-mann,
Joh; Priks^
kar Pärn. Viimased
'hingus, ;V"...v'^
On oluline lisada lühiloige ESM
peayanema Nikolai Kann'u mälestu-sist
tailirina bsas 1911—M7 aastaist
(E, skautluse I koguteosest 1939 l k .
7—9). N. Kann märgib esimese skau-diüksuse
rajamisest 1911, aastal Tal­linna
Peetri' reaalkooli eesti ja sak­sa
soost õpilaste algatusest,. Saksa
PfadfinÖerite eeskujul, kellega astu^
tud kia 'Wrjavahetusse. Sakslased lu^^
banud saata oma instruktorid, kuid
reaalkooli poisid olid vastanud, et
nad on oma rühmad likvideerinud.
Nõnda oli see vaid ükš juhuslik kat"
setus,- •
Edasi märgib N. Kann, et 1914 a.
algupoolel asutasid Tallinna vene
skaudid Aleksandri ja Nikolai (pä­rast,
Gustav Adolfi) giimnaasiumites
boy-scoutrde riihinad.,, Kui aga sa­made
gümnaasiumite eesti õpilased
tahtsid asutada eesti skaüdirühma,
ei lubatud seda, nähti. separatismi
Venemaast lahtilöömise tendentsil.
| i ole imestada kui vene rühma­dest
lahkusid 1916/17'^^ ^^^6^
kümmekond eesti skauti. Nende sal­aga
vanemaks: hakkas B. Rautsmä
(pärastine kauaaegne ESM välissek-
9. juuli varahommikul lasksid när«
vilised vene okupandid õhku aJäloO'
Mse Kivisilla. Laeng öli nii tugev, et
võimsad kivimürakad lendasid "km"
gcle purustades. maju Ja katussid.
õhkimise oli põhjustanud Ropka
poolt ägenev laskmine ja paar jooks­vat
miilitsat, kes ütlesid, et saksla^
sed on linnas. Tegelikult oli Ropka
käsirelvade laole teinud riinnaku
peamiselt vanematest koolipoistest
koosnev rühm, mõned nendest kan­des
pööninguilt leitud Esimese
maailmasõja saksa kiivreid. Järgi oli
ahvitud ka mõnda saksa käsklust,
nagu „Auf" ja „Marsch". Nendega
oli kaasa hiilinud ka vaevalt teisme-ealised
noored poisid, Peanüselt
omaaegse poiste spordiringi „Sani'
po" noored, kes keeludest hoolimata
olid hakanud püsse proovima. See
oli ajal, mil vanemad viisid kuulipil­dujad
j.m. Lina tän. algkooli õuele
asfaldi tünnidesse prügi alla peitu.
Poisikesi asjatult korrale kutsuv ees­ti
politsei komissari mundrit k^dev
M.M. oli aga tänava tuli^o^alvurite
poolt kinni võetud ja viidud NKVD-,
sse. Kuna relvade peitjad läksid
omakorda M;M. vabastama, siis tek­kis
juiba ametlik tulevahetus.
Et aga Ropka käsirelvade ladu,
mis määratul õhkimisele, tervelt kät­te
saadi, oli ratsaväelase Benno Ris-talu
teene. Ta oli saadetud Tartusse
luurele. N i i juhtuski ta kohale, km
oli süüdatud miilitsate poolt piid
kartulivagu raputatud pusirohiriba,
mis viis relvalattu. Seda kätega laiali
kraapides sai B,R. vaevu ohu vältida.
Tartu vabastamise võitlus oli sel­lega,
alanud enneaegselt, mida mit­med
grupid olid kavandamas. Nende
ühiseks juhiks kujunes aga peatselt
lipnik Olev Reintalu (suri hiljem Si-
• beris), kes moodustas onla staabi
Riia mäele E.TJK. hoovi ja m a j j a
mis asus end. Kaitseliidu hoone vas­tas.
• Esimene juba organiseeritud
metsavendade rühm jõudis Tartu ai*
les 9. juuni hilisõhtul ja avas kuuli-pildujatüle
Botaanikaaia müüri ta^
gant üle vabadussilla liikujatele. '
Vabadussild lasti õhku alles 10.
Juuli õhtul; mil sama Ropka rühm
oli läti miilitsad pagema sundinud
endisest Kaitseliidu hoonest, j a Tar-.
tu Raekoja torni oli tõmmatud sini-must-
valge.lipp. See teade võeti vas­tu
ühiselt lauldud Eesti Vabariigi
hümniga pisarsilmil vanade ja noor»
te poolt. Rühm kes oli vallutanud
K,L. maja läks aga otsima ja Tartu
tooma sama grupi poolt Mäksa kanti
metsadesse vüdud prof. J . Uluotsa,
E, V. viimast peaministrit.
• Prof. Uluots oli aga oma peidupai­gast
põgenenud läbi metsade Elva
(17 km) lähedal toimunud -hävitus­pataljoni
haarangu tõttu. Tema leid"
mine, kuigi oli kasutada külgkorviga
mootorratas, võttis' niii5alju aega, et
prof, J . Uluots jõudis Tartu alles 18.
; juuli hommikul. Sama päeva õhtul
kella 17.00 paiku toimus Näituse tän,
16, algkooli ees 60^70 eesti üksuste
esindajate rivistus, kelle ees major
F. Kurg esines prof. J . Uluotsale kui
Eesti Vabariigi presidendi kohuste-täitjale.
Too riigiõiguslik samm
muutis korraga jiood Eesti üksused
Eesti Vabariigi Kaitseväeks, ning
major F. Kurgi nende ülemjuhata­jaks.
Prof. J . Uluotsa aga iiheliikme-liseks
Eesti Vabariigi valitsuseks.
Tolle valitsuse üheks esimeseks
otsuseks oli sovjeti.nime kandva en­dise
J . Kuperjanovi ja kindral Põdra
ühiselt jooksva tänava nimetamine
Juliüs Kuperjanovi tänavaks. Otsus
oli küll kibe noorte võitlejate mee-
• lest, kuid nähtavasti väjalik. Pohiud
nähtavasti õige Võnnu lahingu võit­ja
nime sakslaste ja balti sakslaste
nina all hõõrumine. :
Et aga^ kõigist nendest õilsatest a l ­gatustest
ei saanud asja, oli Hitleri
korraldus Saksa sõjaväele augusti al­gul,
et sõda N,L, vastu peab võitma
amult ,,šaksa veri',' ning omariikluse
püüded tuleb/ karmilt alla suruda.
Nii toimus Leedu valitsuse koondus­laagri
;,saatmine. Eestis agi teade, et
Tartu E.V, valitsuse peaminister, sa­ma
M,M. o l i maha lastud (9. aug.).
Sama teate j ärgi toimus juba üiej ää-nud
välitsusliikmete ,>pÕFanda alla
minek", '. • •
'EDGAME.
Kekkonen jalutamas parim pressifoto Soomes.
Kiri Soomest
N. Kann, kes sai reaalkooli direk­toriks
191$ aastal^ütleb:,,Kui Inina
kaubanduskoolist kutsusin : Peetri
reaalkooli võiml^isõpetajaks An­ton
õunapuu, hakkas skautluse levik
Eestis võtma kindlamat pinda.''
A. Õunapuu d i õppinud Helsingi '
võimlemisinstituudis ja tutvunud
: skautlusega mitmeti 1914. a. paiku,
y Tema ^ soovitusel ja algatusel asu­tasime
2 skaüdirühma, ühe reaalkoo­li,
teise kaubanduis-kömmertskooli •.
juures. Nendesse astusid ka Rauts­mä
salga poisid. Sama aasta sügisel,
17. septembril, rajati A. õunapuu al­gatusel
veel .teine rühm Tallinna
reaalkooli juures. Veneaegse kooli-poisi
vormi peale kanti siidilinte õlal
ja linti „01e valmis". Peale õppetööd
teostusid pa?ir korda nädalas pike­mad
matkad koos tegevusega maas­t
i k u l , ' . . v . : . ; V ; . ; - . - v ' ; : ^
Nende ridade ülesandeks ori eeskätt
esile tõsta Eesti skautluse pingutusi
jä saavutusi enne Eesti iseseisvuse
aega. Järgnevaist aegadest Eesti
skautluse tohutust arengust ja tööst
kõigil aladel on avaldatud Eesti aja­kirjanduses
rohkesti, >
HERBERT MIGHELSON
> Aasttail 191S--.1916 liaj
skaudirühmad Tartus ja : Viljandis.
Tartus teotses juba 1916. aastal
kamp eesti poisse skautidepa, kes
hoolimata võõrast survest, püüdsid
omavahel koostööd luua, eriti ka
okupatsiooni sufvepäevil. Neist pois­test
langes osa Vabadussõjas. Sel­lest
kambast võrsus vanemaid tege­vaid
skaudijuhte, kelle nimed esine­vad
Tartu skautlusi ajaloo lehekül-
(Canadian Seene) -—Äsja ilmus
Metro Toronto pirectoryöf Family
Physicinas kus oh ära toodud 845
arsti nimed, kes haigeid nende ko­dudes
külastavad, Väljaandes on
veel ära toodud missuguseid keeli
arstid räägivad, neid on kokku 53
keelt. Seda raamatut saab tellida:
Dr,V Yvonne de Buda, Project Direc-tor,
76 Grenville Street, Toronto,
M5S 1B2. Raamatu hind on 9 dolla­rit,
pluss 2 dollarit saatekulu.
; Teadaolevalt esimestest skaüdi
pioneeridest tõttasid vabatahtlikega
Vabacjussõja puhkemisel lahinguväl-
Kalev-Estienne Rahvusvaheline
VõIMLEMISiaUBIIWE VÕISTLUS
reedel; 23. juulil kell |6 õhtul. Seneca
College Fuich Campusi — iSport
Complex. Osalevad: Kanada, USA ja
Saksamaa. Pääsmed $2.50. Pensionä­rid
ja lapsed alla 12 a,f |1.(M).
•Seene). ;'-°f.::.Uus,riikük-.
treeningprogranmi hakkab välja
õpetama nendel aladel, millede jär­gi
on töökäte puudus. Saunal ajal aga
lõpetatakse teised' programmid, kus
treeniti ja anti õpetust äiadel, mille
järgi tööturul puudub tarvidus. Uus
programm hõlmab järgmisi alasid:
OSKUSTÖÖLISTE TREENING -
1982/83 a. kulutab föderaalvalitsus
enam kui üks miljard dollarit töo-treeningüks,
tööalad, kus valitseb
oskustööliste puudus, on esimesed,
mida hakatakse õpetama. Provintsid
-tegutsevad koostöös tööstuste ja
suuremate ettevõtetega ning tööliste
esindajatega, kes siis ühiselt anna­vad
nõu valitsusele, missugused os­kustöölised
puuduvad. Eelkõige on
vaja kompuuteri alal töötajaid, sa­muti
petrpolitööstustes puuduvad
väljaõppega oskustöölised, on veel
vaja mitniesuguseid insenere j a teh-nikuid.
,
CANADIAN OeCUpATIÖNAL PRO-JECTIÖN
SYSTEM (COPS) - See
uus süsteem loodi selleks, et ette ar­vestada,
mis alal on tulevikus tööli^
si yäja. See hindamatu «ennustus"
tööturu stabiliseeriniiseks.. See töö­turu
informatsioon annab ülevaate,
mille järele, hakatakse korraldama
treeninguprogramme. See on lisaks
föderaalvalitsuse sofistikeeritud ac-rö-
ökonoomilisele süsteemile ning
hakkab saama lisaandmeid nii 'era­sektorist
kui: provintsivalitsustelt
SKILLS GROWTH^^^ra
lik treenin^programm ön jõudnud
otsusele, et väga mitmed treeningu­keskused
on muutunud vanamood'-
saiks kiiresti areneva tehnoloogia
tõttu. Eelneva kahe aasta jooksul ku^
lutatakse 108 miljonit dollarit^ mis
bn Skill Growth Fundi raha eri­fond
selleks otsarbeks valitsuse
poolt ellukutsutud --'treeningtsent-rumite
modemiseeriiriiseks ja uute
asutamiseks. Föderaalvalitsus mak­sab
omalt poolt sisustuse ja labora­tooriumide
rajamise eest.
TööSTU^iK T R E ^ I N G --. Fö-deraalvalitsus
kulutab 166: miljonit
dollarit 1982/83 aastatel programinii
de eest, kus treenitakse välja pare­maid
oskustööHsi, kelledel juba ön
töökohad, kuM puudulik treening, •
See on puht tööstusalaline treeningu
hagu keevitajate väljaõpe, masinate
korrashoid, eliekitroonika ja petrö-
•leümiinserieride tehniline treening ja
mitmed teised elukutsed, millede jä­rele
on töökäte puudus. ^ '
CRITICÄL TRADE « I L L S TRAI-NING
(CTŠT) on osa uuest tööstus-
Ukust treeningprogrammist ning
GTST otstarve on tööstuste kiireloo­muline
abistamine umbes 10,000 väl-jatreeriitud
oskustöölisega, ' kellede
treening lõppeks 1984/85 a. '
Tööstuslik treeningprogrammpa-neb
erilist rõhku tööaladefe.jiiin^
jaoks
Sinna programmi lülitatakse sisse
töölised, kes moodsast tehnoloogiast
maha on jäänud. Osalised, töötatööli-sed,
naised, • kes soovivad ennast
arendada teatud tööstuslikel aladel.
INSTltÜTSIONAALNE • '
•TREENING: : v. r:- '
Äriala teenistujaid treenitakse pea­miselt
ärides, neil on ette nähud tea­tud
prooviaeg. Kuid et nende värba­mist
kiirendada j a ärialä teenistu­jate
hulka suurendada, on neid või­malik
institutsionaalselt välja õpe­tada.
Föderaalvalitsus annab ka sel­le-
programfiii jaoks raha kui pro-vintsivalitsused
seda aega, mis need
isikud kulutavad treeningu peale, ar­vesse
võtavad prooviajana ja kui
tööstustel on vajadus äritreeriinguga
personali järele.
Hakatakse sidet tugevndama põhi­liste
hariduslike programmide ja
kursuste vahel vastavalt tööstuste
vajadustele. Föderaalvalitsus hakkab
enam' raha andma hariduslike asu­tust^
tööõppe kursuste jaoks, kuid
kui need kursused ei v i i välja töö­kohtadeni
ning puudub vajadus nen­de
alade järele, siis ^need kursused
kaotatakse vastavalt olukordadele.
Soomlased hakkavad üha rohkem
oma hõimudest huvituma. Sellest on
üheks tõendiks paljud Eestit puu­dutavad
programmid nii televisioo­nis
kui ka raadios, ajalehtedest rää­kimatagi.
Tuleval sügisel Soome
Ringhäälingus korraldatakse 12 osa­ga
kava, milles poole tunni kestel
õpetatakse soomlastel^ eesti keelt, et
nad suudaksid Eesti Televisiooni
programme jälgida, nagu ajalehed
kiriutasid. (Soome Televisiooni saa­teid
jälgib küll märgatavamalt suu­rem
hulk eestlasi ja soome keele
kursused seal on kõik ,4äM" — vahu
kohti pole).
Soomel oli head kogemused möö­dunud
aasta suveajast jä mi otsusta­ti
see jälle 28. märtsil siin rakenda­da,
eritigi, kui töölised koos tööand­jatega
suhtuvad sellesse -^äga posi­tiivselt.
Finnair on olnud terve aeg
esireas suveaega tahtmaSiTalyeaeg
tuleb tagasi 26, septembril k l , 04,00.
Vabariigi uus president Mauno
Koivisto viskas oma parteil&ikme-kaardi
ära esimesest veebruarist
käesoleval aastal alates. Seda lubas
ta teha juba valimisvõitluse kestel
ja nüüd on Koivisto siis mitte-sot-siaaldemokraat.
Seda vastu tema
naine Tellervo säilitas oma kaardi.
Aasta 1981 pressifotoks on nimeta­tud
Erkki Laitila pilt nimega „Tam-,
miniemi ühel oktoobri hommikul k l .
06.15"/ riiil näha vana jä väsinud
president Kekkonen jalutamas kahe
valvuri abil Taniminieriiis. Võistlus
korraldati 20. korda ja sellest võttis
osa 468 fotot. V
19. veebruaril hakkas valitsema
Soome uus valitsus eesotsas sotsiaal­demokraat
Kalevi Sorsaga. Valitsuse
moodustamisele eelnesid ägedad
võitlused keskerakonnaga, kes kao­tas
tähtsa välisministri koha. Sorsa
nn. „kolmandas valitsuses" on kuus
ministri t, kes pole varem üldse ka­binetis
olnud ja kpus vaha valitsuse
liiget. Peaministrit Kalevi Sorsat, 51,^
peetakse praegu üheks Soome või-tähtsale
mumeheks, hoolimata sellest, et te­ma
„minevik" pole täiesti puhas niõ-ne
riigitööstušasutuse ;juhtimisel. !Te-
- ma nimi liitub nn. •Valco-^ndaali-ga,
Salora-skandaaliga jpt.
soomlased iriietleväd, kuidas
kohale pandi just Sorsa ja mõtlevad,
et Soomes ppliitikudel on võimalik
teha mis tahes. Ajakirjandus aga
hoolitseb selle eest, et rahvas ei hak­ka
poliitikude tegusid unustama.
Välisministriks sai Rootsi Rahva­partei
esindaja Pär Stenb^ck. Ma­jandusministrina
jätkab keskerakon-i^
na Ähti Pekkala ja yäliskäubandus-ministrina
parteidest sõltumatu Es­ko
Rekola. Kommunistid (rahvade-mökraad
id) jätkavad koostööd, Pre-sidendik
indidaat Kalevi Kivistö siir­dub
haiidusmf.nistri telseltt toolilt
esimesele, vliiklusminister Jarmo
Wahlströni saab Veikko Saartp ase-,
meie ning jedasi jätkab tööjõudumi-nister
louko Kajanoja, '
Riigij uus peaminister Sorsa sai
TASS4 teatel õnnitlustelegrammi
Vene peaminister Nikolai Tihhono-vilt,
millesöeldi muu hulgas et „NW
Liit ja Soome taotlevad heade naa-bersiihete
ning viljaka kopštöö tu-gevndämist'
ja arendamist 1948 a.
YYA-lepingu alusel". Idanaabri vä­lisminister
Andrei Gromõko õnnitles
ka oma poolt oma uut soome kollee^»-
git Stenbäcki. Sorsa ahab muide
• YYA-lepingut jätkat^ niipea kui või­malik
endises vormis.
Venelased jälgivad huviga, mida
Soomes kirjutatakse.. Moskvale . e i
meeldinud, et Soome ajalehed aval­dasid
hiljuti USA presidendi Rea^
gani intervjuu. TASS41 oli teade 20.
veebruaril, milles ta kritiseeris Soo­me
Teadeteagentuuri STT-d küsides
muu hulgas, mispärast STT võttis
"omale militaristlikude. arvamuste
ja nõukogudevastaste väljenduste
„turustamise". Venelaste järgi Rea^
gani sõnavõtud olevat selgelt olnud
suunatud vastu tuumarelvadeta põh­jala
tsooni moodustamisele, mille
idee algatajaks pikas artiklis maini­ti
Ürho Kekkonen. >
• ' JM. ..
immunisatsiooni Kassett
9 ,• - , -
(Canadian Seene) — Teii/ishoiu-minister
Larry Grossmäri teatas, et
kõikidele Ontario alg- ja keskkoolide
õpilastele hakatakse kaitsesüste pa-neriia
leetrite; difterüdi, polio ja
mumpsi vastu, samuti on ette näh­tud
teetanuse pritsid. Erandid tehak­se
ainult usulistel või tervishoidlikel
põhjustel.
Lapsed, kes eeloleval;sügisel esma­kordselt
kooli lähevad, saavad kõik
vajalikud kaitsepritsid, kuid seda
programmi laiendatakse vpünalüste
korral juba sügisel ka teiste klassi­de
õpilastele otsekohe kui see prog-ramm
1. septembril algab. Eelmisel
õppeaastal hakkasid koolid üles
märkima laste olukorda käitsesüš-tide
osas, s.t. kes on pritse saanud;
millal ja missuguseid. Nende:andme-te
põhjal tehakse ülevaade kui palju
õpilasi veel vajavad kaitsesüste.
Sellekohase uue seaduse järele pea­vad
õpilased esitama tunnistuse saa­dud
kaitsesüstide osas. K u i nad pole
võimelised seda tegema, võib kohalik
tervishoiuvalitsuse esindaja nad koo­list
kõrValdada. Minister Grossman
loodab, et lastevanemad lasevad kõik
ettenähtud kaitsesüstid- perekonna-arstil
teha, kuid igas koolis on sel-leks
otstarbeks olemas ka õigustega
õde, kes siiste teha võib.
14. juulil teatas Ontario tervishoiu­minister
Larry Grossman meediaA-vastuvõtul
100 uue haiglakoha lisa­misest
Suur-Toronto ravilates.(nur-;
•singjiomes),- .
Enne seda oli ministril kokkusaa­mine
Metrp Toronto District Health
Counciriga. Sellel nõukogul on käsil
ülevaatlik uurimus pikaajalise haig- \
laravi kohta Metro Torontos. Nõu­kogu
poolt tehakse ettepanekud, mil­lised
linnaosad enim vajavad lisa
liaiglakohti, ;
Ravilate suureiidusprojektist oni
juba käsil 12Ö-kohalise iihikü ehitus­tööd
Northwestern 'General Hospi-tali
ning 94-kohalise ühiku ehitamine
Etobicoke General Hospitali maa­alal,
:
Pressikonverentsil teatavaks teh­tud
100 voodi lisamine Metfo Toron­tos
on osa Ontario uuest 500'St häig^
lakohast.
„$eega suureneb ravilate haigla-
^ kohtade arv ligi 30 OOO-dele", ütles
minister Grossman. „yiimaste aasta-
^ te jooksul on Ontärip tervishoiu mi­nisteerium
lisanud ka üle 300 krooni­liste
haigusteravi haiglakoha. Minis­teeriumi
eesmärk on võimalidada pi-
Hind $11.0(N)luss Ont. müügi-mfc
7%.
' •! oa
(firiuur
958 BroadvieW Ave. Toronto. On«.
kaajalise ravi suuremaid ja pare­maid
võimalusi," ,
1980. aastal teatavaks tehtud kut­sealalise
ettevalmistuse programmi
vähenduSnõue eriala-arstide arvuli­ses
osas alustub käesoleval aastal
2 protsendi ulatuses. Järgmisel aas­tal
eeldatakse seda 5-protsendiliselt.
Ontario 5.arstiteaduslikku õppeasu­tust
saavad selle programmiga kaa­suva
125 koha kaotust paieerida sar
ma arvu spetsialistide lisamisegfi
ministri poolt 14. juulil teatavaks
tehtud teatud "erialadel, kus senine
arstide aii/ pole küllaldane;
1984. ja 85. aastate kohta teeb eri­line
komisjon teatavaks! oma seisu­kohad
loodetavasti 1983: aasta keva­del.
Elu" nr. 29 (1690) 1982
•
.-I
Ma^ter-võistiuse^
Eesti Mängude kavas
, Kanadas asutati möödunud aar
tal Eesti Masterite Klubi meie end
se tuntud kiirjooksja Ermo Külma
r i algatusel. Klubi kuulub Canada
Masters Athletic Associationi, Klubi
on osavõtnud paljudest võistlustest
Masterite sporti on organiseerimas
Rootsi kui ka Austraalia eesti spord'
veteranid.
> USA-s elab arvukalt endisi tegev
sportlasi, kes on juba aastaid spor
ditegevusest eemaldunud, kirjutab
„Vaba Eesti Sõnas" A. Skoilberg
Paljud on siiski uuesti alustanud
jooksmist ..joiging", mis on viima
sel ajal leidnud massilist harrasta
. mist igas vanuses. Oleks sooVitav,
ka USA eesti spordiveteran d „nag
lid varnast võlaks" ja hakkaksid enc
füüsiliselt kohastama ning 'endiste
võistlusaladel omi tagajärgi katses
tahia.
^ee üleskutse on mõeldud ka na
sportlastele, kes oma vanusegruppi
des on kindlasti suliteliset,;pafema
shape'is" kui mehed!
Eriti kerge peaks olenia kuulitõu
ge ja kettaheide, mis vajab suhtell
selt vähe eeltreeningut.
Eesti Mängudel mis toimuvad L
kewoodis 31. juulil on kavas esin
sed ÜSA Master võistlused 40 ku
75 iga 5 aasta eri vanuseklassiga. E
algse kava kohaselt.40 kuni 59100
60 ja vjanemad 60 m, pikamaa joc
kui leidub osavõtjaid, kuul ja kel
kõigile.
, Võistlusi võiks korraldada kohi
X kes eesti keskustes ja tagajärje
: saata ' Eesti Spordiliidule Hert
Lääne. nimele kes peab spordita!
järgede statistikat. | ' /
14.-15. augustil toimuvad Ottaw
North American & Canadian Mastei
Track & Fieid Ghampionships, r
lest Kanada eesti masterid kavat
vad arvuliselt osävõtta. Oleks s
vitaVy et ka USA-st leiduks osav
jäid. Registreerimise tähtajaks on
juulid Lähema informatsiooni saa
seks pöörduda Alfred Skonberg 3
09 75 St. Jackson Heights, N.Y. 11^
Kahjuks individuaal võistlus sp
dialad n^gu kergejõustik ja ujumn
leiab ikka vähem ja vähem härra
tanjist meie noorema generatsioo
poelt. On vaid jäänud üsna noon
ja Ibodame, et suudame ka elusta<
veteranide sportlikku tegevust
" nendest osagi tagasi tuua stardij
neis."
LÜHIDALT
TJT Kodu-Eesti mees-masteritc
kordeid: V '
Kõrgushüpe: .
V. Ruven (36 a.) • 1.80m 1
• V. Ruven (40 a.) 1.70 m
K. Purju (49 a.) . 1.60 m
H. Heinvee (56 a.) 1.30 m
E. Tamm (61a.) 1.30 m
T, öunap (65 a.)\ 1.20 m
iK Soome kergejoustikuvetcrai
jätkavad oma lemmikharrastust o
ledes iga-aastasel meistrivõistlu
' ja samuti Euroopa- ning Maailr
võistluseil. Möödunud aastal sa?
tati 40+ klassis: Ehrstrcjm 100 m
11,4 ja 200 m 23,3, Asiala kaugus
6.19 m, Hictala kolmik — 12,04
Pehkoranta teivas ~ 4.70 m, Ryt
nen vasar — 53.18 m. 45+ klas
Laaksonen kõrgus — 1.65 m, ;
i( Nii mõnelegi jooksjale on'mž
ton (42 km) nüüd liiga lühikejie
rahvarikas. —Seetõttu on muutui
populaarseks nn. „ultramarat<
mida esmalt jooksti 6 aasta eest
lifornia „Lääne Osariikide Vasti
. davuse Jooksuna". Alustata
Squaw Valley's millele järgneb :
ke madal—kõrge maastik tempi
tuuri kõigumistega 4—40'C va
Jooks lõpeb AuburnT linnas,
aastal oli jooksjate arv piiratud
. le, kellest 146 lõpetasid ja 82
hõbe pandla läbides maapikkuse
' 24 tundi. Esimese kahe mehe aeg
16 tundi 2,minr37 sek. ja naisvoi
- 18.46.00 — samuti rekordiliselt.
"jtr Senini olid sportased täiesti 1
Icõiguseta maailma spördiproblei
de lahkamisel Rahvusvahelise 01
- pia Komitee poolt. (ROK). Nüüd
see viga parandatud sest hiljuti R
kinnitas sportlaskomisjoni kelle
med on: esimees Soome purje
: Peter Tailberg, Saksa FV vehk
ThomasBach,-lnglismaa jooksja
i bästian Coe,- Norra suusataja
Formo, Keeni i jooksja Kipch
Keino, Bulgaar a sõudja Svetla C
tova, Komisjori tuli esmakord
kokku selle, aasta maikuus e
ROK 85, istungjärku, seekord I
mas.
.ei
lugejad, ärge unustage oi
sõpradele soovitamast
..MEIE EL