Meie Elu = Our life, November 30, 1978

              NELJAPÄEVAL, 30. NOVEMBRIL — THURSMY, NOVEMBER 30 JMeie Eui" m*. 48 (1503) 1978
Põhja-Ämeerika kahvas ei ole veel vestanud, et Garter ei ole Kennedy ja
unustanud 1962. aasta oktoobrikuul seeparast pole karta ka Kennedy
arenenud niissilkriisi Kuubal, kui ju- taolist vastureaktsiooni,
ba jälle on arenemas teine samasü- On arvata, et USA pole tõesti vai­gune
sdlelNõuk^^ meline ultimatiivseteks esitlusteks
baasil ainult 90 miili Florida! rannast. Moskvale, kuigi USA relvaüksused
Seekordseks shokiks on vene M I G - 2 3 on asunud sõjalistele demonstratsi-lahinglennük,
mis on võimeline oonidele Kuuba lähikonnas. Ometi ei
Ikandma aatom missileid lerinuulatu- pääse ka administratsioon ilma vas?
sega 1200 miili. See Vene kõige avans-tureaktsioomta ajal mil peetakse ^
seerunum relvakombinatsioon on birääkimisi Moskvaga relvastuse pii-müüd
Kuuba kasutuses ja võib vaja- ramise küsimustes. Need küsimused
"diisel ähvardada USA territooriumi nõuavad rahvaesinduse ratifitseeri-
Ikimi pealinnani väljan i mist ja Senat ei ole kerge järeland-
1962. a. kriisi likvideeris resohiut- misteks.
selt president Kennedy ja sundis N. Kas MIG-23 on varustatud Kuubal
Liidu oma aatommissilid Kuubalt mišsiliste laskeseadmetega või mit-ära
viima. Vaatamata 1962. aastal te on vähem tähtis, kui asjaolu, et
Moskvaga sõlmitud lepingule on selle lennuki varustaminelaskesead-nüüd
missili võimelised MIG-23 lm- metega ori võimalik. Sellest olenevalt
nukid jällekordselt USA tagaõues, peabki ÜSA küsima> milleks vajab
See asjaolu lisab president Carterile Kuuba USA naabruses selliseid len-müe
poliitilise probleemi paljude teis- nukeid.
te probleemide kõrval, mis presiden- Sellest küsimusest lähtudes võib
dil lahendada on. järeldada, et Moskvaga toimuvad lä-
Kuubat on1 raskem vaadelda, kui birääkimised strateegilise relvastuse
iseseisvat maad USA külje all. Kuu- piiramiseks võivad aeglustuda ja
bat on kergem näha kui N. Liidu sõ- ÜSA ise peab mõtlema uute relvade
jališelt agressüvset kommunistlikku ehitamise jätkamisele mis sunnib
sõnakuulelikku agentuuri,{kes oma Moskvat tõsiselt mõtlema ka Kuuba
poliitilist agressiooni on arendanud relvastamise üle. Teiseks on USA-1
I^una-Ameerikas, Ethiopias jä LÄu- tagavaraks majanduslikud lepped N.
na-Aafrika maadel. Seda igakordsefi
Moskva polütilise ekspansiooni poo­lel
ja kahtlemata Moskva käsul/ Nii
jäävad ka vene MIG-23 riinnaklennu-
Liiduga, kus võidakse keelduda tea
tud kaupade saatmises N. Liidule.
Need ön USA tõenäolikud "vahen
did Moskva-Havana telje vastu, mis
Md koos aatom missilitega Kuubal presidendile rahvaesindusest peale
Moskva käsutuses olevaiks. sunnitakse. See tähendab äga seda,
...Milleks vajab N. Lüt sarnast relva- e t \%i a ; &uUba kriis ja tõsisem
baasi USA vastu? pstus on lihtne: konfrontatsioon Moskvaga jääb see
jäsiyaks ähvarduseks selldks, et k o r d ^ §e ( j a esiteks põhjusel, et
teostada poliitilisi väljapressimisi Carter eiole Kennedy ja teiseks põh
maailma teistes regioonides. Carteri, j u s e I > e t relvastuse vahekord ei
kui vähem vilmnid presidenc^ '
semise aeg näis Moskvale sobivat
Msü. Moskva on silmnähtaval ar- . V.
lBHHIIIillllilllllllllllUlllllllillllllllflllli!IIl!!SS!!!HH
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
«••oooo^aoot,» ou o o » o • o ö
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
8 • 0 0 O « O • 0 8 0 0 " 0 8 0 s-.
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava, töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. : r
AETUAALSEl TEEMAL
UU0 ^PSME OMr
oimonä PiirveeMm Eesfi Vabödusspja algias®
USA dollar langeb ja sõjaline võimsus väheneb. USA aatomrelvade to­hutu
ülekaal on vähenenud. Puudub teotahteline juhtkond. Samal ajal tõu­seb
kiiresti N. Liidu sõjaline võimsus. Jaapani ja Läärie-Saksämaa väärin­gud
tõusevad. Sellest järeldatakse, et möödunud 30-aasta jooksul maailma­poliitilisel
areenil juhtivat rolli mänginud Ameerika ühendriikide mõju
globaalses ulatuses on vähenemas.
Kõik ei ole veel kadunud> märgivad USA kriitikud. Kuid ÜSA, kui senise
maailma suurvõimu allakäik on alanud ja on vaja kiiresti midagi trastilišt
ettevõtta, et USA juhtivat rolli maailmapoliitikas taastada.
LUGEJA KIRJUTAB
9>Meie Elu" avaldab meelsasti
©ma lugejate mõtteavaldusi ha
neid mis ei ahm ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab] endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobwuEe
korral jätta avaldamata. 1•'-
tiks '-'suleti
(' „Meie Elust" (nr. 38} ilmus lugeja­kiri
,,Seminarid olid kommunismi
taimelava", mis on seminaride suh­tes
pahatahtlik ja eesti õpetajaskon­da
riivav. Autor "S" tsiteerib selles
pealegi minu mainitud. artiklit „Va-ba
Eesti Sõna" (jnr. 34)järele ja
leiab, et katsun seminare valge vär­viga
süütuks pesta. See väide on mi­nule
isiklikult haavav, sest mul ei ole
kunagi olnud.vajadust e^a tahtmist
hakata kommunistide advokaadiks.
Kui "S" räägib seminaridest,kui
kommunismi taimelavast, siis peame
teadma, missugust ajajärku ta mõt­leb.
Kindlasti mitte Tartu seminari
I saksakeelset ja II venekeelset, pe­rioodi;
mis kestsid kokku 90 aastat
(1828—1918), vaid. iseseisvusaega, kui
meil töötas viis -seminari. "S"oteab
kaljukindlalt, miks need viis suleti
ja .asendati kahe.- pedagoogiumiga:
seda. tegi haridusminister J'.. Hüner-son
a. 1932, .,kuna' polnud teist teed
nendes koolides sügavale juurdunud
.kommunistliku •maailmavaate levita­mise
pidurdamiseks". -
Ilmselt ei tunne "S" eesti kööliolu-sid
ega kuulu ise seminaristide hul­ka,
Teatavasti sai suurem, osa meie
Toronto Õpetajate Ühing tähistas
Tartu seminari 150 a. juubelit oma
koosviibimisel, 12. nov. ,;Meie Elus"
ilmus sellekohane kirjeldus pealkir­ja
all ..Maasool", kus sõnavõttude
osas vajab üks ekslik sõna õiendust.
Nimelt algab lause 4-dal veerul: Tar­tu
(reporteri järele) seminari on lõ­petanud:
ajakirjanik Jürgenstein, Ju­han
Kunder, helilooja Läte, Kuhlbars
j.p.t. meie kultuuritegelasi mitmelt
aladelt/peamiselt õpetajaid. Peab
aga olema: Väiga (Zimse) saksa-õp-pekeelega
seminari on, peale maini­tud
K. R. Jakobsoni, lõpetanud selli­sed
head eestlased nagu: ajakirjanik
Jürgenstein, Juhan Kunder, heliloo­ja
Läte, Kuhlbars ja palju, teisi meie
kultuuritegelasi mitmelt aladelt, pea­miselt.
Õpetajaid.
Siin peab täienduseks tähendama,
et need mõlemad seminarid, võrrel­des
endistega tollal, töötasid oma
sihtide saavutamiseks ajakohaselt
.laiemate programmidega. Võistlesid,
võib olla; Poliitiliste sihtide poolest
-aga läksid nad lahku. Võitlesid. Ve­nestuse
äge laine surmas Zimse se­minari
a. 1881. peale 30 a. viljakat te­gevust.
sulgeda Tallinna seminari I. ja II kl.
1928. a. järgnes kooli muutmine pe
dagoogiumiks. . \.
Kolmandaks saabus 1930. a. sügav
majanduskriis, mis nõudis ministee
riumidelt kulude', drastilist karpi
mist. Algkoolide osas viidi läbi suuri
koondamisi — umbes 300 õpetajat
kaotas kohad. Samal aastal lõpetas
tegevuse Võru. seminar, mille sulge­mist
oli Jaan Lättik nõudnud, juba
mitu aastatMVlais 1931, võttis Riigi-petajaid
oma pedagoogilise kogu vastu pedagoogiumide: seaduse
ja järgmisel aastal likvideeriti semi­narid
Rakveres ja Haapsalus. Tartu;
seminar muudeti pedagoogiumiks.
, Kaudselt mõjutas parempoolseid
haridus tegelasi-aris.tokraate kahtle­mata
seminaride sotsiaalne tagapõhi.
.Seminarides õppis suur hulk kehva­de
vanemate lapsi, „popsipoegi", kes
said riigi poolt toetust. Paljudele oli
seminar 'ainuke võimalus jätkata
Ameeriklastele endale hakkab ka
selgeks saama, et nende .osatähtsus
maailmapoliitilisel areenil /kahaneb:
USA oli pärast Teist Maailmasõda
maailma aatomrelvi omav kõige
võimsam suurvõim. Ta oli majandus­likult
ja tehniliselt kõigist teistest
üle ja ees.
Selles võibolla teenimatus olukor­ras
on tekkinud nüüd suured muuda­tused.
USA sõjaline potentsiaal ka­haneb
kiiresti. Omal ajal kõikvõim­sat
USA dollarit ei taha tänapäeval
enam ükski riik. Ameerika,Ühendrii­kidel
puudub vormel, kuidas pääse­da
kroonilisest inflatsioonist jä riigi
eelarved, lõppevad juba palju aastaid
suurte puudujääkidega. Väliskau­banduse
bilanss on. juba kauemat
aega negatiivne: Päevakorral, on pal­ju
Hiiopi sõnumeid. .USÄ-d ja tema
liitlasi ähvardab Lähis-Ida õlivarude
äralõikamine. '•••('
Praegune USA president, püüab
oma prestiishi tõsta diplomaatiliste
tehingutega, et lepitada igivanu vas­taseid
Egiptust ja Iisraeli. Kuid ka
nende tehingute sooritamine on seo­tud
suurte riskide ja ohtudega. Mõle­matel
maadel võidakse praegused
juhtivad isikud kõrvaldada ja uued
juhid ei ole nende poolt sõlmitud le­petega:
enam seotud. .
Olukord on. kummaline, selle tõttu,
et ükski riik ei ole praegu maailmas
majanduslikult nii võimas, kui on
seda USA. Kriitikud märgivad, et
USA juhtkonnäl puudub teovõime.
Selle tõttu valitseb USÄ-s ebakindlus
ja võimetus*. 'Ameeriklased ise on
vaga õnne tud .tekkinud olukorras.
Märgitakse,, et on olemas liiga palju
üksikuid huvigruppe, kes mõjutavad
ja domineerivad ning riigi üldhuvid
ja rahva üldine heaolu kannatab sel­le
tõttu. USA majanduse allakäigus
mängivad tähtsat osa ametiühingud
oma ebamääraste, ja-, õigustamata
nõudmistega. USA järgneb, oma alla­käigus
Inglismaale^ minnes . sama
teed. Valitsus on väiksemate, gruppi­de
mõju all. On tehtud, lubamatuid
vigu riigi välispoliitika ja majandu­se
juhtimisel, mida ei ole enam või-'
malik parandada.
Rahvas on tõsiselt pettunud valit­suse
Aafrika-poliitikast. See poliitika
algas H. Kissingeri otsusega mitte
toetada Ängoola parempoolseid võit-,
lusgruppe, mille tulemusena Angoola
läks N. Liidu satelliidiks. Ollakse ka
kaotuse osaliseks Indo-Hiina ruumis,
Berliini kriisi, ajal 1948, Korea sõjas
ja Kuuba missilite kriisi ajal. USA
Eesti Vabadussõja algus on seotud
M. Vene vaenulise aktiga Eesti Vaba­riigi
ja tema kodanike vastu. Selleks
vaenuliseks aktiks oli Trotski loodud
punavagede rünnak Narvale no­vembris
191§4 a. Meie vaenlased ko­dumaal
kui ka paguluses ieierdavad
nagu ühest suust, et Eesti Vabariik
oli juhuslik sündmus ja Vabadussõ­da
juhtum, mille kordumiseks või­malused
on olematud.
Kasutada sõna ,,juhuslik" eesti
iseseisva riigi alguse kohta on mää­ratud
nende inimeste kõrvadele, kel­le
pea majutab suhteliselt piiratud
mõistust. Sihikindlus püstitatud ees­märkide
suunas muudab propageeri­tud
juhuslikkuse ainult tühiseks ole­tuseks.
Vaatleme siinkohal ajaloolisi
sündmusi ja analüüsime olukörda-sid
kuuskümmend aastat tagasi:
Eestlasi hinnati arvuliselt vene sõ­javäes
1917. a. alul umbes 100.000-le
mehele; Teenistus vene sõjaväes ei
rahvustanud eestlasi;venelasteks na­gu
seda ei. suutnud teha tolleaegne
koolikorraldus. Eesti rahvus väeosa-de
küsimus pii elav juba: 1915. a. ko­he
pärast seda kui lätlased said loa
kütipataljonide asutamiseks. Eestis
oldi poolt ja vastu, kardeti eesti väe
üksuste rakendamist vene rinde tuli
kas. Ajakirjandus hindas üle lagune­nud
Venemaa jõudu. Selline sünge;
meeleolu ei soodustanud üldmobili­satsiooni.
Kuid sellest hoolimata oli
kindlaid :jä julgeid mehi, kes ei. ka,
nelnud. Nende hulka kuulus sõjaväe
uhtkond ja õppiv noorsugu ülikoo-ist
ja keskkoolidest. Need moodiis-asid'
vabatahtlikult ustavate meeste
kaadri.
ei saa midagi ettevõtta oma tülika
naabri Kuuba korralekutsumiseks, 1 punktides nagu sündis ohvriterikkalt
aigK-v.Q
haridiKsc just seminarides ja neil en­dil;
oa asjast teine aiTaWis; Minu
artiklist rabas "S" ainult üksikuid
lauseid, kuid ei; tabanud sisu. Seepä­rast-
analüüsigem küsi|nust, mispä­rast
meil suleti seminarid!;
"S" kirjutis elustab meie omaaeg­set
koolidiskussioohi a. 1925—32, kui
vaieldi seminaride poolt ja vastu.
Ühel pool: seisid hariduselu demo-kijaadid,
teisel pool aristokraadid, kooliteed: Kardeti, et selle „proleta-
^ r , lõpuks aristokraatidele jäi võit, daadi'' tõttu juurduvad'seminarides
jC:seminarid suleti, oli selle sammu j vasakpoolsed'maailmavaated. Tuleb
taga mitu tegurit. :, i .
•:. Esiteks. tekkis meil ^seminaride
suure, arvu tõttu õpetajate .ülepro­duktsioon.
. Kohasaamine muutus
raskeks.: . ' •
Teiseks määrati 1925. a. märtsis
Tallinna seminari direktoriks hari­duselu
„tõusev täht" ja aristokraati­de
peamees, koolinõunik A . Kuks
kes asus. kohe reformeerima õpeta-
. jäte ettevalmistamist. Ta propagee­ris
uut koolitüüpi, pedagoogiumi,
kuhu õpilased astuksid pärast güm­naasiumi
lõpetamist. E^skuj uks ol­nud
tal ,M.:. Meiusi andmetel "Vene­maa
pedagoogiline instituut., A..Kuk-si
toetas rida meie tuntud akadeemi­lisi
haridustegelasi, nagu koolidir. K
Kann: ja Jaan Lattik (haridusminis­ter
1925—27), kes> soovitasid algkoo­liõpetajate
väljaõpet siduda ülikooli­ga.
Veel samal sügisel, võttis Riigiko­gu
vastu haridusministeeriumi kava
sest ta käed on seotud president J.
F. Kennedy lepingutega.
Välismaised^ vaatle j ad; tunnevad
suurt muret snllepärast,; et USA ön
juba liiga pai j 'vastu tulnud N. Lii­dule
ja uued järelandmised on käi­gus.
USA juhtkond on detente lepin­gutega
sahkerdanud , maha 'õiguse
'oma maad ja 'ma liitlasi kaitsta.
Mõnede väli; maiste vaatlejate ar­vates
on -USA veel praegu tohutu ri­kas
ja majanduslikult võimas riik,
kuid USA-1 puudub efektiivne riigi
juhtkond. Euroopas domineerib
Lääne-Saksamaa ja Kauge-Idas do­mineerib
Jaapan. Mõlemate endiste
vaenlaste vääringud tõusevad ja USA
vääring langeb;. USA varandused li­bisevad
nende riikide kätesse.:
Massiivne N. Liidu sõjalise võim­suse
tõus teeb võimuvahekordade
muutuse paratamatuks. USA armee
võimsuse neelab kasvav inflatsioon
ja USA armee naiseštumine. viib sel­le
lahinguvõime alla. USA .liitlasi häi­rib
USA .juhtkonna suhtumine nen­desse.
USA soosib oma vaenlasi ja
kahjustab oma liitlasi. Jaapanlased
märgivad, et. kõiges selles ön süüdi
USA -juhtkonna tahtejõuetus.' Olu­korda
ei muuda USA kahjuks' mitte
üksi tankide, lennukite, rakettide ja
kahurite arv. Vaid tähsat osa män­gib,
jõuvahekordade muutumises
ebakindlus ja. kobamisi ettevõetud
välispoliitilised sammud
USÄ-d peeti vaba/maailma ja Lää­ne
tsivilisatsiooni juhiks ja kaitse­ingliks.
USA viimase aja poliitika,
alates sellest, kui R. Nixon sõlmis
detente' Moskvas, on hävitanud kõik
need lootused. Tänapäeval toetab
USA. marksistlikke geriljasid Aafri
kas ja .terroriste Argentiinas ja mu­jal.
On suur hirm selle eest, et ÜSA
loovutab ametlikult ja vabatahtli­kult
oma juhipositsiooni' Kremlile:
Mõned välismaised vaatle j ad leia
vad, et president J. Carteri välispolii­tika
on ainult .üks suur pettumuste
rida. Ta on toonud maailma suure
ebakindluse ja keegi ei tea, mis toob
homne päev.
• Arvatakse, et president R. Nixoni
kõrvaldamisega toimusid" tähtsae
muudatused USA valitšemissüstee-lätlastegä.
Ettevaatuse mõttes jäid
Eesti üksused loomata kuni 1917. a
veebruari revolutsioonini: Väliselt
hiilgav ja särav Vene riik kandis en
das surmaidu. Nendeks olid vähe­musrahvad,
kes ihkasid iseseisvust
või laiaulatuslikku autonoomiat
pettunud sellest, .et USA läks Kana­da
ja Euroopa sotsialistlike'valitsus­tega,
koos••; jä toetab kõigest jõust
kommunistlikke, geriljasid Namibias
ja Rodeesias. ^
. USÄ-d ootavad suured tagasilöögid ' e i ö l e
Iraanis ja Pärsia lahe piirkonnas. !\.
Rwä praegune teovõimetu juhtkond' -
on võimetu midagi ettevõtma olu­korra
päästmiseks. USA sai hävitava
mis. Ükski president ei julge, midagi
ettevõtta, sest on oht, et /Kongress
„poob" ta hiljem üles.:.
Olukorra päästmiseks oleks viima­ne
aeg midagi ette võtta, kuid seda
silmapiiril. '••
toonitada, et . vasakpoolsete all ei
mõeldud tol ajal mitte ainult kom­muniste,
vaid: kõiki neid, .kes- seisid
Jaan Tõnissoni rahvaerakonnast va­sakul;
seega ka radikaalseid kodan­lasi
— tööerakondläsi — ja sotsialis­te.
hD::y'
'-Mis puutub kommunistidesse, siis
, teame, et. noore Eesti iseseisvus ei
andnud suurele idanaabrile hingera­hu.
Kogu meie omariikluse, kestel
juhiti piiri tagant kommunistlikku
õõnestustööd. Intensiivseim oli see
enne. 1924. a. mässukatset, kui püüti
kanda kinnitada kõikides koolides,
kusjuures eriti tähtsaks peeti õpeta­jate
ettevalmistusasutuši. Mitmel
pool organiseeriti õpilaste streike,
näit. Pärnu gümnaasiumis. Tallinna
seminari dir. A, Roos kaotas oma ko­ha
selle pärast, et mässust osavõt­jate
seas oli tä kooli õpilasi.
Pärast 1. dets; sündmusi vaibus
kommunistlik agitatsioon mõneks Austraalia välisminister ki Peacöck
ajaks, aga mitte taielikult. Meil pole•! teatas, et on saadetud protestikiri
pohjust^salata, et seminarides avas-Nõukogude Liidule Austraalia diplo
tati. 1930. a. paigu kommunistlikke}m aatide kasutavais ruumides leitud
ässitajaid, kes heideti koolist .väljalp e idetud kuuldeseadeldiste pärast,
voi^jaetr M
Need juhtumid äratasid avalikkuses ! a m e t i i k u d nõupidamised ja vastasti
tahekpanu ^; < l e i^
ajalehtedes. Kuid meil ei ole ka m õ - i s e programmi jätkamine Austraalia
tet ülehinnata nende, aktivistide te- | . j a Vene vahel. (M. K.)
gevust ja hakata mmetama; seminare
kommunismi;taimelavaks. See oleks'
solvav demokraatlikult häälestatud
seminaristide-õpetajate suurele pereT
h eriti veel Tartu õp. Seminari .150
a. juubeli puhul. Imelik on, et kirju-tajä
"S" ei leia juubilari teryitusek
ühtki: positiivset sõna.
Minu seisukoht seminari kui koo
raani-•sunesm-use
!i
Raimond Piirvee
Eesti sõjamehed olid • iseseisvuse
nõudmises esirinnas. Sõjamehed
asutasid 1917. a. dets. Eesti Iseseis­vuse
Liidu, kes oma! ülesandeks sea­dis
iseseisvuse mõtte levitamise ja
selgitamise, Sama aasta detsembri
lõpus oli iseseisvuse mõte • kindlaku­juline
1..Eesti Polgus Tallinnas. Eesti
Diviisile pandi ametlik alus 19. dets.
1917. Eesti Diviis muutus automaat­selt
riiklikuks sõjaväeks Eesti ise­seisvuse
väljakuulutamisega 24.
veebr. 1918. a. Eesti sõjavägi nagu
Eesti Vabariiki jäid erapooletuks
Vene-Saksa vahekordades. Nii ei as­tunud
eesti rahvus vägi relvaga saks­laste
'vastu, olgugi et sakslaste suh­tumine
meisse oli ebamäärane.
Saksa okupatsiooni all Eesti Rah­vavägi
sai avalikult tegutseda umbes
kuu-aega. Kuid juba enne okupatsi­ooni,
oli Nõukogude kord' kukutatud
ja sakslased leidsid ees iseseisva
Eesti riikliku korra oma korra kind­lustajatega
s.o. Eesti, sõjaväega.
\S Arvatakse, et Iraani sündmustel
on. takistav "mõju Egiptuse-Iisraeli
rahu ja koostöölepingu sõlmimisele.
litüübi suhtes.tohiks olla tuttav. Olin Eeiptus. on muutunud; tägasihoi.dli-koos
haridusminister; A. laaksoni^a! kuks, sest Iraanis ja Pärsia lahe piir-see,
kes 1937. a. restaureeris semina­rid
Tallinnas ja Tartus. Seda teadis
kogu õpetajaskond./
konnas võivad olukorrad üle öö
muutuda ja nende Araabia riikide
mõju,, kes ön selle lepingu vastu suu­reneda.
K O M M U N I S T I D E G A M I N G IT
K O M P R O M I S S I " '.
Novembris 1918 alustas N. Vene
kallaletungi Narvale.: 27. nov. 1918
võttis' Aj-utise Valitsuse koosolek
Tallinnas Raekoja Platsil nr. 14 sõja-küsimuse
päevakorda. Diviisiülem A.
Tõnisson jutustab oma mälestustes:
./Peaminister Päts seadis küsimu­se,
mis; teha,' Järgnes surmavaikus.
Siis- keegi; võttis sõna. Kõneles silma­pilgu
tähtsusest ja hoiatas, et uisa­päisa
ei tehta, sest otsus võib saada
rahvale ja maale saatuslikuks. Pee
tagu meeles, et pisükene rahvas yc
peaaegu paljaskäsi. Ja et tegemist on
suure riigi ja suure rahva organi­seeritud
sõjalise jõuga. ; '
Peaminister;muutus süngeks. Lõi.
rusikaga' lauale: „Kommunistidega
mingit kompromissi/ ei mingisugust
läbirääkimisi! -Vägivallakandjatele
vastu relvadega!; Vaba Eesti rahva ja
püha kodumaa. kaitseks välja kõik
mehed". ;.. -
Peaministri otsust toetas välismi­nister;
J. Poska. Üldmobilisatsioon
-kuulutati välja 29. nov. 1918.,'seega
päev pärast Narva langemist. .
Eesti riikluse tekkimine, ja saksa
okupatsioon olid puhastanud, maa nii
eesti :kui ka vene kommunistidest.
Sõjategevuse algusega- algas nende
filtreerumine tagasi; Eestisse; Olgugi
et. suleti nende ajaleht ja karistati
salakuulajaid, sisemine võim ei ol-
'veel•.;';tugev sõjaaiguspäevadel.
Sõda oli koormaks rahvale, sõjatüdi­mus
üldine ja arvamine, et Venemaa
on suur ja lai ja sellepärast võiduri-
Narva langemisel oli koos SOO va-atahtiikku.
Sundmobilisatsioon 29.
nov. Virumaal tõstis; kodukaitsjate
arvu 2300-le mehele, kuid suur prot­sent
valgus laiali j a ainult 1300 meest
jäi diviiŠi ja 300;keskvälitsustesse...
Saksa okupatsiooni jõud takista­sid
eesti jõudude koondamist. Riik-k
võim oli loomisjärgus, rahvama­jandus
laostunud, linnades nälg, rii­gikassa
-tühi. Need olid nõrkused,
mis ^meelitasid vaenlast Eestisse tun­gima,
kuna samal ajal vaenlane tegi /
kõik, et vältida sõda Soomega. ; /
Eesti ainulootus oli oma sõjavägi.
Selleta poleks saanud isegi välislae­nu.
' • • -,;
Narva lahingus vene väed olid Wz
kordses ülekaalus. Meie jõud Narva
rindel koosnes 114 ohvitserist, 481 sõ­durist
ja 150 kaitseliitlasest. Meele­olu
ja olukorda .iliustreeriks 4. polgu-ülema
telegramm varustusvalitsuse
ülemale Tallinnas: „Külm paugub,
tuisk tormab. Mul hulk mehi nartsu­des,
varbad' väljas. Kui / Teil Isamaa
saatus kallis on, siis muretsege minu
polgule jalanõud ja viibimata".
Virumaa taandumislahingutes üle­tati
moraalne madalseis. Lõppes
massiline väejooks, sest argpüksid ja
nõrgad olid pagenud. 19.—22. dets.
vahel 1918. a. polgu lahingujõud oli
sulanud 255-le täägile ja 61-le ohvit­serile.
.', ••••' .'"';'•
1 • • j aan. 1919 Oli taandumisel lõpp.
Olukord:lõunarindel oli üldiselt sa-ma
ja samad' tegurid põhjustasid
Tartu langemise, olgugi et venelased
olid arvuliselt f vähemuses. Tartu
kaitsjate 3. polgu ühe roodu päeva­raamatus
on märge 1918. ä. detsemb­ri
lõpus: Sõdurid on kõik tublid ja
ustavad mehed, sest taganemisel
kõlbmata ja kahtlane element- jäi
maha." :;
Vene bolshevik oli tol ajal iseendi
kardetavaim Vaenlane, keda okupee­ritud
alade. • elanik õppis tundma •
sundvõtmiste, vägivallaaktide jama-.
halaskmiste kaudu. Omal nahal ko­getud
kogemuste najal hakati tund-,
ma venelast nagu meie teda tunne­me.
Ka.eesti vastupropagandä muu­tus
• kavakindlamaks, sest riiklikul
keskvõimul oli samuti organiseeru­mise
periood ületatud, loodi sõjavä­gede
ülemjuhataja instituut, saadi
välisabi.
Vägede üldjõud oli 3. jaan. 1919
4800 tääki ja mõõka, 147 kuulipildu­jat/
21 suurtükki, 3 laiaroopalist, 1
kitsarpopaline soomus rong. Vaenlasi
oli 6200 kuni 6500 tääki ja mõõka, 79
kuulipildujat, 34 suurtükki. /
Peale pooleaastalist kriisi oldi val­mis
üldiseks pealetungiks. See sün­dis
maikuus, 1919. a. ja vaenlane su­ruti
Eesti Vabariigi piiride taha.
r P L A Ä N I K I N Ö E L T E G E V U S
Vabadussõda ei olnud kaardimäng
vaid iseseisvuse põhimõttele -rajatud
plaanikindel sõjaline tegevus. Eesti
Vabadussõjas ei olnud midagi jäetud
juhuse hoolde ega loodetud pimedale
õnnele. Ustavate ja julgete inimeste
koondumine ei olnud juhus ega neist
ükskivpolnud.:-^
olid julgustajaiks, eeskujuks, alati
valmis, kasi .külge panema, kus aga:
midagi tuli teha. Nad olid kangela­sed
.ühiskonnas kus just kangelasi ei
soovitud. Nii • oli meil mehi ja saab
alati olema inimesi, kelle-lc tundmata
hingeline vaenlane' nimesa „hirm".
Hirm.ja kartus halvavad,tegevust ot-süstavatel/
nTomentidei.. Võit ..liirmu
üle tähendab olla vaba tahte poolest;
Ja vaba tahe on peavõtmeks ühis­kondlikule
kui ka isiklikule vabadu­sele."-;
•
24. nov. aktsia hind ^7.35^
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5K 3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel. 925,6812
avan
Otsitakse süüdlast, kes oli süüdi
selles, et USA valitsus ei Olnud tead­lik,
olukordade arengust ja shahhi
vastasest meeleolust Iraanis. CIA
vabandab ennast sellega, et Iraani
USA saadik W. SuÜivan ei lasknud
CIA agentidel Iraanis teotseda, •
r