1978-11-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
«AS***
EDEBSCt
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majasi 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. ,'^4K 2R6, Cariada ® Tel.466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal toop., fcli9h.-5 pl,esmasp, ja
neljap. kl. 9 h-8 õ. Uup.;kl:9 h,-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: la.'• $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6: k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
l a . 1 $30.00, 6 k. $16,00,
3. k. $10.00. Kinpoštilisa Kanadas:
1 a. $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisä-
USA-sse:j 1 a. $14.50, 6 k.
$7,25, Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, 6 k. $11.75. a
Üksiknumber ^-.50c<
: Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
HtM^Mm" ~ MMEIEJELU"
ronl&W^^^ubli^ied by
_ , ^ t ö ^ ^ ^ l K J ^ ^ ^ f i . loronto
LtdvSs!ot!ten House, 958'Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © , Tel. 4664)951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.-
Toimeta j a New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks ori
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel • 1950.
B9
NELJAPÄEVAL, 30. NOVEMBRIL - THURSDAY, N O V E M B E R 30 XXIX aastakäik
Eesti Vabariigi sünd pole mitte,,juhus" ja võidukas Vabadussõda ,,pime õmi" nagu mõnelt poolt püütakse
väita, väid eesti rahva kauase vabadustahte realiseerimine ennastohverdavate isamaalaste julgel teostusel, rõhutasid
kõnelejad koosviibimisel millega Toronto Eesti Võitlejate ühing tähistas Eesti Vabadussõja alguse 60,
aastapäeva.
Toronto Eesti Majas istusid lau- masõja veteranid koos oma perekön-päeva
rõhtul enam kui sajale osavõtjale
kaetud peolauas hallipäised Vabadussõja
sangarid ja Teise **' M
'f:
Maail-naliikmete
ja kaasmaalastega, kes
tukiud meenutama seda kangelaslikku
aj aj ärku meie rahva võitlusterolv
Viie rahvusgrupi keskorganisatsioonide juhatused, kelle nimel koostati
esildis Liitunud Rahvaste Organisatsioonile üleandmiseks, et Nõukogude
liit tuleb dekoloniseerida, ei loe seda mõtet mahamaetuks põhjusel et
LRO poolt esildist vastu ei võetud. „Meie Elu" esindajale antud seletustest
selgus, et nüüdsest peale hakatakse Selle küsimusega tegelema palju tõšty
semalt ja viiakse senisest laiemale alusele.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimees Udo Petersoo kinnitas, et
Venemaa dekoloniseerimise mõte ei
ole maha maetud. Niipea kui esildise
üleandjad, pressikonverentsi ja
" mass-demonstratsiooni korraldajad
New Yorgis jõuavad tagasi korraldatakse
ühiiie riõupidamine ja töötatakse
välja ühise tegevuskava, alused
; ja asutakse selle täitmisele üEenda-tud
jõududega. . '
Leedu armee uuestil-organiseerimi-'
se 60-da aastapäeva tähistamise puhul
Torontos peetud pidulikul ai itu-sel/
25; nov. Tähendas onende peakonsul
, et selles küsimuses tuleb rai vai
.võtta kindel seisukoht ja kanda edasi
nõukogude impeeriumi dekoloniseerimise
mõtet ja kasutada oma
•: mõju asukohamaa valitsuse juures,
et N. Liidu dekoloniseerimise küsimus
saaks võetud LRO peäkoosple-üksikas
jalisemält külaliskorieleja
Detroitist, M. Snapsys, peatudes
j ärk-järguliste ülesannete juures,
mis tuleb teha N. Venemaa dekolo-niseerimiseks.
Läti sõjaveteranide ühingu, Daugavas
Vanagi esindaja samal aktusel
seletas, et nende keskliidu esimees
on deklareerinud, -et lätlased- sellel
maal ei toeta järgmistel valimistel
parteid, kes oma programmi ei võta
N. Liidu dekoloniseerimise küsimuse
ülestõstmist LRO peakoosolekul.
Siit peale lätlased Kanadas muutuvad
kärarikkaks. Hakkavad korraldama
miitinguid ja demönstratsioo-rie
ikestatud rahvaste vabaduse taot-lemiseks.
nii nagu nad tegid seda oma'
vabariigi aastapäeva puhul Ottawas..
Peamiselt läti noorus demonstreeris
seal 2 tundi Vene' saatkonna hoone
ees. Nõudis vabadust Lätile ja vene-
'Jar päevakorda. Sama .n^õtet. käsitas laste lahkumist nende kodumaalt
EELK P^eSri kegudys toronfes
kes ajaloos. Külaliste hulgas olid
Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar1
Heinsoo ja pr. Heinsoo, Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas' esimees' Udo
Petersoo ja pr. Petersoo; Eesti Võitlejate
Ühingute Liidu esimees Kalju
Tori ja Ottawa Eesti Võitlejate Ühingu
esimees Raimond Piirvee, kes oli
aktusekõnelejaks.
HEROILINE LEHEKÜLG.
/Vabadussõda on heroilisem lehekülg
Eesti ajaloos, sest-sellega tõusis
eesti rahvas ajaloo hämarast kolikambrist
võrdse ja täišõigusliku
liikmena teiste vabade maailma rahvaste
perre, ütles Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu esimees August Kala
oma avasõnas.
„Torönto Võitlejate Ühing, olles
Eesti sõjameeste traditsioonide edasikandjaks
ja praegu oma 200-le lähenevas
liikmetearvüs; üksmeelseni
ja löögivalmim, kui kunagi varem,
tähistab traditsiooniliselt seda päeva,
mitte ainult kui Vabadussõja al-guspäeva,
yaidka kui Eesti ...Arra&
päeva; kus Vabadussõja kangelaste
kõrval meenutatakse ka neid, kes. iidsetest
aegadest alates eestlaste ; ajaloolistel
lahingupaikadel Läänemere
ja Ilmeni, Soomelahc ja Düüna jõgikonna
vahelistel šõjatandreil on võidelnud
ja langenud Eesti Vabaduse
eest. Kuid. see päev on Vabadussõja
võitlejate eriline.aupaev. Vabadussõda
peeti põhimõttel, kas surra või
võita.;Meie austame sellel pidulikul
koosviibimisel eriti neid, kes tulid
Vabadussõjast koju.võitjaina. Ühingu
liikmete peres on neid 2 tosina
ümber, kuid Torontos on neid rph
kem, Siinolijate kaudu meie austame
kõiki Vabadussõja võitlejaid.
Väliskülalised õnnitlemas Esto 76 filmi loojat hea töö puhul. Vasakult ~ filmimees Edgar Väär, Ken Cava-nagh,
ŠAS lennuliini esindaja Gordon Honsey ja pr. Horisey^P.Lawson reisibüroo ,,charter" osakonna juhataja
•gos» ,:\:-\ :~ Foto — Elnä Kungla
FeeM kirikus laupäeval, 9. dets. kell 6 ö .
Esinevad Cantafe Domino CHARLES: KIPPER! juhatusel
ja Montreali segakoor KARL RAUDSEPP; jun. juhatusel.)
r Solistid ja organistid. •
Montreali Jaani koguduse õpetaja
HEINO LAANEOTS
Pühapäeval, 10. dets. kell 11 hommikul
laulab Montreali segakoor KARL RAUDSEPA juhatusel.
Jutlusta^ õpetaja HEINO LAANEOTS.
Reedel, 24. novembril lmästati
Esto 76 suurfilm OISE aulas 252
Bloor St. W. Kella 7 esilinastust jälgis
300-ne vaatajaskond. Nii esietendusel
kui teisel näitamisel kell 9 viibisid
paljud eesti organisatsioonide
juhid, kes aitasid selle pidustuse organiseerida
ja läbi viia. Kohal oli ka
Ken Cävanagh, kes ennast peab „äu-eestlaseks",
alates Esto 72-st, on võimalik,
et ta võtab ESTO '80 pidustusest
osa ka Stokhölmis. Richard Gal-legös
P. Lawsoh Reisubüroo ,,char-
0 •• J t '
SÖDURT.-TõÖTIJS
Ajalehtede veergudel ja mujal on i V L l s 8 4 m i n L l t i t ; .. .; . .: .
küsitud, et miks Eesti sõjamehed on j ; F i l m a ] g ä b jõuliselt, rahvast voo-
; Jarg lk. 3) 1 lab kokku nagu jõgi. Jääb tunne, et
eestlased on Baltimore vallutanud.
Õnnestunud ön võtted avatseremooniast,
kus gaidid lauluga ,,Nii kangast
koome..sini-must-valgega.
Esto 76 avasid, Vabädusrong Washingtonis
ja pärja panek Arlingtoni
kangelaskalmistul USA tundmatu
sõduri mälestus-sambale on väga liigutav
elamus ja' täielikult õnnestunud
osa,filmist. Palju on filmitud vä-lisesinemisi
ja noörterahva pidu.
Võtted puudusid kongressidest ja kirikust,
mis oleks filmile tõsisemat
ter"-osakonnä juht ja Gordon Hoii- kaalu lisanud,
sey SAS'i esindajana olid kohal, et Rongkäigu võtetega oli täielik
pilti, saada ESTO '8Q suurusest. Fil- • efekt.- saavutatud, pidustuste. suuru-mi
koostajaks ja filmijaks oli meile1 sest. Arvestades pikka saali ja hal-kõigile
tuntud CBC filmimees Edgar bä akustikat laulupeo osa filmis on
Väär. parem kui keegi julges loota; Väga
Enne esietenduse algust tervitas-. õnnestunuks võib. lugeda Valguspeo
kõiki kohalolijaid Sihtasutus Eesti osa, kui mõtleme filmimehe problee-
•Päe.vad Kanadas esimees Tõnu Tõsi- midele kauguste ja liikumise katmine,
kes andis lühikese ülevaate-filmi sel nii võimlejate kui rahvatantsijate
saamisest jä tutvustas;, väliskülalisi. • osas ja äikse tormi. Kui Esto 72 Val-
Film on Edgar' Vääri looming; Kest- -guspidu kannatas valguse puudusel,
siis 76 Baltimores oli väsa hästi kor-äarncoe
|ar¥ nõudis
fqq^ ohvri
Orillä lähedal uppus Simcpe järvel
kalastades 64-aastane Artemi Kele-mit.
Politseil andmeil oli ta paadist
vette kukkunud, õnnetus juhtus ööl
vastu pühapäeva.
Nagu kuuleme oli Artemi Kelemi-til,
kes töötas Anette leivatööstuses,
ostetud mõni aasta tagasi Simcoe
järve äärde ehituskrunt. Seal hoidis
ta ka oma paati, kuid peatus ühe
naabrusse maja ehitanud kaasmaalase
juures.
Kui kalastaja järvelt tagasi ei
jõudnud, läks see kl. poole 7 paiku
hommikul järve äärde, nägi tühja
paati ja kutsus kohale politsei kes
uppunu leidis.
Artemi lielemit on pärit Läänemaalt.
Teda jäid leinama abikaasa,
tütar ja sugulased.
Kalastamisel on uppunud eestlasi
' peagu igal aastal. See manitseb tõsisele
ettevaatusele.
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
ee
Pühapäeval, 3. detsembril s.a. kella !2—4> ;p.L S
raldatud, mida võis filmi vaadates
näha. Äiksetormi efektid suurepäraselt
,edasi andsid tõetruu pildi; Esto
76 võimsast lõpust. Sõnalises osas
rääkis. Andres . Raudsepp. Suureks
abiks oli Alar Kiviloo laulupeo ja
valguspeo filmimisel.
Edgar Väär on suure ja tänuväärse
töö .teinud Esto 76 jäädvustamisel.
Paneb imestama, et ta on üksinda
suutnud nii palju katta pidustuste
algpäevädest. Film loob ilusa pildi
Esto 76-st. Kindlasti tahaks;, seda
veel kord näha Toronto Eesti Majas.
Ken Cavänagh arvab, et film on
hästi õnnestunud arvestades filmimise
võimalusi. Annab tõetruu pildi
Eesti Päevade pidustustest. Filmi ei.
tohi võrrelda.stuudio-furnidega, kus.
tegevus on filmimiseks lavastatud...
Koos ESTO. 76 filmi näitamisega
tehti algust. ka Esto '80 lennu organiseerimisega.
Tõnu Tõsine oli koostanud
ESTO '80 eelteate lehe, mis
välja jagati. Reisubürooks on valitud
P. Lawson ja arvatavaks lennuliiniks
kujuneb SAS. Skautlikul noorusel
on lennütoimkond moodustatud.
Lähematel päevadel moodustatakse
ESTO '80 lennuks üldtoimkond
kõikide organisatsiooni esindajaist.
- : ' elna
2. detsembril, 1978. a. Toronto Eesti Baptisti kirikus,
883 Broadview Ave, algusega kell 4 p l.
'MITMESUGUSTE M :
KODUMAISED ,,LÄPITEKID" ja KÜPSETISTE REALISEERIMINE
^-Kell 6.30 p.l. uneleb m i s j o n ä r - B r a s i i l i a s t
• KÕIK KUTSUTUD V
j T.E.B.K. VälismiSjoni toimkond
E. Baptisti kiriku alumises saalis
riew Ave.
il
T.E.S. TÄIENDUSEOOL KORRALDAB
püHAPÄE;vAL,io.^te^
EESTI MAJAS, 958 Broadview Ave.
Avatud laup. kl. 3—9, reedel kl. 6—9
Vaimulik osa — PRAOST OSKAR PUHM
: lastenäidend: ,,JÖUIIJVANÄ ABILISTE BÜROO"
ja teisi ettekandeid
JÕULUVANA
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 30, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-11-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781130 |
Description
| Title | 1978-11-30-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | «AS*** EDEBSCt „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majasi 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. ,'^4K 2R6, Cariada ® Tel.466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., fcli9h.-5 pl,esmasp, ja neljap. kl. 9 h-8 õ. Uup.;kl:9 h,-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: la.'• $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6: k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a . 1 $30.00, 6 k. $16,00, 3. k. $10.00. Kinpoštilisa Kanadas: 1 a. $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisä- USA-sse:j 1 a. $14.50, 6 k. $7,25, Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse: 1. a. $23. 50, 6 k. $11.75. a Üksiknumber ^-.50c< : Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. HtM^Mm" ~ MMEIEJELU" ronl&W^^^ubli^ied by _ , ^ t ö ^ ^ ^ l K J ^ ^ ^ f i . loronto LtdvSs!ot!ten House, 958'Broad-view Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 © , Tel. 4664)951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.- Toimeta j a New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks ori Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel • 1950. B9 NELJAPÄEVAL, 30. NOVEMBRIL - THURSDAY, N O V E M B E R 30 XXIX aastakäik Eesti Vabariigi sünd pole mitte,,juhus" ja võidukas Vabadussõda ,,pime õmi" nagu mõnelt poolt püütakse väita, väid eesti rahva kauase vabadustahte realiseerimine ennastohverdavate isamaalaste julgel teostusel, rõhutasid kõnelejad koosviibimisel millega Toronto Eesti Võitlejate ühing tähistas Eesti Vabadussõja alguse 60, aastapäeva. Toronto Eesti Majas istusid lau- masõja veteranid koos oma perekön-päeva rõhtul enam kui sajale osavõtjale kaetud peolauas hallipäised Vabadussõja sangarid ja Teise **' M 'f: Maail-naliikmete ja kaasmaalastega, kes tukiud meenutama seda kangelaslikku aj aj ärku meie rahva võitlusterolv Viie rahvusgrupi keskorganisatsioonide juhatused, kelle nimel koostati esildis Liitunud Rahvaste Organisatsioonile üleandmiseks, et Nõukogude liit tuleb dekoloniseerida, ei loe seda mõtet mahamaetuks põhjusel et LRO poolt esildist vastu ei võetud. „Meie Elu" esindajale antud seletustest selgus, et nüüdsest peale hakatakse Selle küsimusega tegelema palju tõšty semalt ja viiakse senisest laiemale alusele. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Udo Petersoo kinnitas, et Venemaa dekoloniseerimise mõte ei ole maha maetud. Niipea kui esildise üleandjad, pressikonverentsi ja " mass-demonstratsiooni korraldajad New Yorgis jõuavad tagasi korraldatakse ühiiie riõupidamine ja töötatakse välja ühise tegevuskava, alused ; ja asutakse selle täitmisele üEenda-tud jõududega. . ' Leedu armee uuestil-organiseerimi-' se 60-da aastapäeva tähistamise puhul Torontos peetud pidulikul ai itu-sel/ 25; nov. Tähendas onende peakonsul , et selles küsimuses tuleb rai vai .võtta kindel seisukoht ja kanda edasi nõukogude impeeriumi dekoloniseerimise mõtet ja kasutada oma •: mõju asukohamaa valitsuse juures, et N. Liidu dekoloniseerimise küsimus saaks võetud LRO peäkoosple-üksikas jalisemält külaliskorieleja Detroitist, M. Snapsys, peatudes j ärk-järguliste ülesannete juures, mis tuleb teha N. Venemaa dekolo-niseerimiseks. Läti sõjaveteranide ühingu, Daugavas Vanagi esindaja samal aktusel seletas, et nende keskliidu esimees on deklareerinud, -et lätlased- sellel maal ei toeta järgmistel valimistel parteid, kes oma programmi ei võta N. Liidu dekoloniseerimise küsimuse ülestõstmist LRO peakoosolekul. Siit peale lätlased Kanadas muutuvad kärarikkaks. Hakkavad korraldama miitinguid ja demönstratsioo-rie ikestatud rahvaste vabaduse taot-lemiseks. nii nagu nad tegid seda oma' vabariigi aastapäeva puhul Ottawas.. Peamiselt läti noorus demonstreeris seal 2 tundi Vene' saatkonna hoone ees. Nõudis vabadust Lätile ja vene- 'Jar päevakorda. Sama .n^õtet. käsitas laste lahkumist nende kodumaalt EELK P^eSri kegudys toronfes kes ajaloos. Külaliste hulgas olid Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar1 Heinsoo ja pr. Heinsoo, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas' esimees' Udo Petersoo ja pr. Petersoo; Eesti Võitlejate Ühingute Liidu esimees Kalju Tori ja Ottawa Eesti Võitlejate Ühingu esimees Raimond Piirvee, kes oli aktusekõnelejaks. HEROILINE LEHEKÜLG. /Vabadussõda on heroilisem lehekülg Eesti ajaloos, sest-sellega tõusis eesti rahvas ajaloo hämarast kolikambrist võrdse ja täišõigusliku liikmena teiste vabade maailma rahvaste perre, ütles Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees August Kala oma avasõnas. „Torönto Võitlejate Ühing, olles Eesti sõjameeste traditsioonide edasikandjaks ja praegu oma 200-le lähenevas liikmetearvüs; üksmeelseni ja löögivalmim, kui kunagi varem, tähistab traditsiooniliselt seda päeva, mitte ainult kui Vabadussõja al-guspäeva, yaidka kui Eesti ...Arra& päeva; kus Vabadussõja kangelaste kõrval meenutatakse ka neid, kes. iidsetest aegadest alates eestlaste ; ajaloolistel lahingupaikadel Läänemere ja Ilmeni, Soomelahc ja Düüna jõgikonna vahelistel šõjatandreil on võidelnud ja langenud Eesti Vabaduse eest. Kuid. see päev on Vabadussõja võitlejate eriline.aupaev. Vabadussõda peeti põhimõttel, kas surra või võita.;Meie austame sellel pidulikul koosviibimisel eriti neid, kes tulid Vabadussõjast koju.võitjaina. Ühingu liikmete peres on neid 2 tosina ümber, kuid Torontos on neid rph kem, Siinolijate kaudu meie austame kõiki Vabadussõja võitlejaid. Väliskülalised õnnitlemas Esto 76 filmi loojat hea töö puhul. Vasakult ~ filmimees Edgar Väär, Ken Cava-nagh, ŠAS lennuliini esindaja Gordon Honsey ja pr. Horisey^P.Lawson reisibüroo ,,charter" osakonna juhataja •gos» ,:\:-\ :~ Foto — Elnä Kungla FeeM kirikus laupäeval, 9. dets. kell 6 ö . Esinevad Cantafe Domino CHARLES: KIPPER! juhatusel ja Montreali segakoor KARL RAUDSEPP; jun. juhatusel.) r Solistid ja organistid. • Montreali Jaani koguduse õpetaja HEINO LAANEOTS Pühapäeval, 10. dets. kell 11 hommikul laulab Montreali segakoor KARL RAUDSEPA juhatusel. Jutlusta^ õpetaja HEINO LAANEOTS. Reedel, 24. novembril lmästati Esto 76 suurfilm OISE aulas 252 Bloor St. W. Kella 7 esilinastust jälgis 300-ne vaatajaskond. Nii esietendusel kui teisel näitamisel kell 9 viibisid paljud eesti organisatsioonide juhid, kes aitasid selle pidustuse organiseerida ja läbi viia. Kohal oli ka Ken Cävanagh, kes ennast peab „äu-eestlaseks", alates Esto 72-st, on võimalik, et ta võtab ESTO '80 pidustusest osa ka Stokhölmis. Richard Gal-legös P. Lawsoh Reisubüroo ,,char- 0 •• J t ' SÖDURT.-TõÖTIJS Ajalehtede veergudel ja mujal on i V L l s 8 4 m i n L l t i t ; .. .; . .: . küsitud, et miks Eesti sõjamehed on j ; F i l m a ] g ä b jõuliselt, rahvast voo- ; Jarg lk. 3) 1 lab kokku nagu jõgi. Jääb tunne, et eestlased on Baltimore vallutanud. Õnnestunud ön võtted avatseremooniast, kus gaidid lauluga ,,Nii kangast koome..sini-must-valgega. Esto 76 avasid, Vabädusrong Washingtonis ja pärja panek Arlingtoni kangelaskalmistul USA tundmatu sõduri mälestus-sambale on väga liigutav elamus ja' täielikult õnnestunud osa,filmist. Palju on filmitud vä-lisesinemisi ja noörterahva pidu. Võtted puudusid kongressidest ja kirikust, mis oleks filmile tõsisemat ter"-osakonnä juht ja Gordon Hoii- kaalu lisanud, sey SAS'i esindajana olid kohal, et Rongkäigu võtetega oli täielik pilti, saada ESTO '8Q suurusest. Fil- • efekt.- saavutatud, pidustuste. suuru-mi koostajaks ja filmijaks oli meile1 sest. Arvestades pikka saali ja hal-kõigile tuntud CBC filmimees Edgar bä akustikat laulupeo osa filmis on Väär. parem kui keegi julges loota; Väga Enne esietenduse algust tervitas-. õnnestunuks võib. lugeda Valguspeo kõiki kohalolijaid Sihtasutus Eesti osa, kui mõtleme filmimehe problee- •Päe.vad Kanadas esimees Tõnu Tõsi- midele kauguste ja liikumise katmine, kes andis lühikese ülevaate-filmi sel nii võimlejate kui rahvatantsijate saamisest jä tutvustas;, väliskülalisi. • osas ja äikse tormi. Kui Esto 72 Val- Film on Edgar' Vääri looming; Kest- -guspidu kannatas valguse puudusel, siis 76 Baltimores oli väsa hästi kor-äarncoe |ar¥ nõudis fqq^ ohvri Orillä lähedal uppus Simcpe järvel kalastades 64-aastane Artemi Kele-mit. Politseil andmeil oli ta paadist vette kukkunud, õnnetus juhtus ööl vastu pühapäeva. Nagu kuuleme oli Artemi Kelemi-til, kes töötas Anette leivatööstuses, ostetud mõni aasta tagasi Simcoe järve äärde ehituskrunt. Seal hoidis ta ka oma paati, kuid peatus ühe naabrusse maja ehitanud kaasmaalase juures. Kui kalastaja järvelt tagasi ei jõudnud, läks see kl. poole 7 paiku hommikul järve äärde, nägi tühja paati ja kutsus kohale politsei kes uppunu leidis. Artemi lielemit on pärit Läänemaalt. Teda jäid leinama abikaasa, tütar ja sugulased. Kalastamisel on uppunud eestlasi ' peagu igal aastal. See manitseb tõsisele ettevaatusele. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ee Pühapäeval, 3. detsembril s.a. kella !2—4> ;p.L S raldatud, mida võis filmi vaadates näha. Äiksetormi efektid suurepäraselt ,edasi andsid tõetruu pildi; Esto 76 võimsast lõpust. Sõnalises osas rääkis. Andres . Raudsepp. Suureks abiks oli Alar Kiviloo laulupeo ja valguspeo filmimisel. Edgar Väär on suure ja tänuväärse töö .teinud Esto 76 jäädvustamisel. Paneb imestama, et ta on üksinda suutnud nii palju katta pidustuste algpäevädest. Film loob ilusa pildi Esto 76-st. Kindlasti tahaks;, seda veel kord näha Toronto Eesti Majas. Ken Cavänagh arvab, et film on hästi õnnestunud arvestades filmimise võimalusi. Annab tõetruu pildi Eesti Päevade pidustustest. Filmi ei. tohi võrrelda.stuudio-furnidega, kus. tegevus on filmimiseks lavastatud... Koos ESTO. 76 filmi näitamisega tehti algust. ka Esto '80 lennu organiseerimisega. Tõnu Tõsine oli koostanud ESTO '80 eelteate lehe, mis välja jagati. Reisubürooks on valitud P. Lawson ja arvatavaks lennuliiniks kujuneb SAS. Skautlikul noorusel on lennütoimkond moodustatud. Lähematel päevadel moodustatakse ESTO '80 lennuks üldtoimkond kõikide organisatsiooni esindajaist. - : ' elna 2. detsembril, 1978. a. Toronto Eesti Baptisti kirikus, 883 Broadview Ave, algusega kell 4 p l. 'MITMESUGUSTE M : KODUMAISED ,,LÄPITEKID" ja KÜPSETISTE REALISEERIMINE ^-Kell 6.30 p.l. uneleb m i s j o n ä r - B r a s i i l i a s t • KÕIK KUTSUTUD V j T.E.B.K. VälismiSjoni toimkond E. Baptisti kiriku alumises saalis riew Ave. il T.E.S. TÄIENDUSEOOL KORRALDAB püHAPÄE;vAL,io.^te^ EESTI MAJAS, 958 Broadview Ave. Avatud laup. kl. 3—9, reedel kl. 6—9 Vaimulik osa — PRAOST OSKAR PUHM : lastenäidend: ,,JÖUIIJVANÄ ABILISTE BÜROO" ja teisi ettekandeid JÕULUVANA |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-30-01
