Meie Elu = Our life, April 21, 1983

              NELIÄMEVAL, 21.. APRILLIL THUISDAY, ÄPRIL 21
„MEIE ELU" - „©ÜR LIFE" ™ IstouBsn WeakB^
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
i Tel. 466-0951 '
Toimetajacf: H. Rebane ja S. Veidenbaüm. Toimetaja New
; Yorgis fi. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N'.I.,USA;
: j Tel. (201) 262-0773.
„Mele Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus. Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Oiit. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951,
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
; 5 p.l., esmasp. ja peljap. kl. 9 hm.-^S õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.
.iMEI^ELU'! tellimishinnad: Kanadas l a . $37.00,6 k. $20.00,
3 k. $15.00; USA-sse - 1 a. $41.p0, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00;
Ülemeremäadesse - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00".
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
^ õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6, k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremäadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
csiknumber —.65$
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis
1 $4.50, kuulutuste küljel $4.25.
OililllliltllllllllliilllUIUIIlllllllliil illlll!!iSltllllllllllllllillllilllillllltl)llilllIlillllllllliiltllltlin
Just Soci
Pierre Elliot Trudeau „Iust Sotjier
1y"{„Õiglane ühiskond") on läbi kuk­kunud.
Püüe tasakaalustada ühis­kondlikke
varasid ühiskonnakihis-tuste
vahel võrdsuse põhimõttel liht­salt
ei ole töötahud. Tänaseks on
kujunenud vähemalt kak^ ühiskon­naklassi.
Ühelpocil need, kellel on
töö ja suured sissetulekud, Teisel
pool 12,6% töötuid ehk 1,5 miljonit
inimest väljaspool sissetulekut. Sel­lele
arvule lisandub veel pool mil­jonit
töötut, kes on lootusetult lõpe­tanud
töö otsimise. Need, kellel on
töö ja sissetulek elavad suhteliselt
hästi. Nende olukorda, kellel töö
puudub, võime aintjlt ette kujutade.
£t „)ušt Society'' sotsiaÜstlik idee
ei tööta, selle suurimaks näiteks on
Nõukogude Liit. Marxi-Lenini võrd­suse
ideest on saanud kaks, silma­paistvat
klassi. Ühel pool ön partei
kõigi soodustustega ja võimalustega.
Teisel pool on töötajad, kelle perma­nentseks
võimaluseks on seista toidu
ja tarbekaupade sabades, kanada sa-ÜDad
asuvaU esialgu tööametite uste
(aga, kus bürokraatia on otsustaja,
palju keegi toetust saab.
Kahe miljoni töötu juures peab ole­ma
midagi juhtunud. Need inimesed,
töötud ja rahata, ei saa ometi osta
autosid, mis maksavad 15.000.- dol­larit.
Need inimesed on eemale tõr­jutud
elamutest, mis maksavad
80.000.- kuni lOO.DOO.- dollarit. Need
inimesed peavad piiranlia.isegi sisse­oste
oma toiduse arvel, sest raha ei
jätku. Egas muidu .^Canada Packers"
Torontos ei vähendanud oma teenis­tujate
kaadrit sadandete töötajate
võrra, sest lihatarvidus on langenud.
Lihatarvidus on endiselt olemas,
puudub raha.
On ju selge, et paljudki ei tarvitse
igapäev liha süüai ja võivad selle
asendada odavama,toiduga, mis on
samuti toitev ja terjve. Kuid küsimus
on rahva tervishoius ja üldises hoole­kandes,
mis võib olla oligi „õiglane
ühiskond" laiemas mõistes. Riik lu­bas
selle eest hoo^tseda ja on selle
nimel kasseerinud mäksumaksjailt
paljude aastate jooksul miljoneid
dollareid. Nüüd on just tervishoid
see, mis on ähvardatud keskvalitsu­se
kokkütõmbamiste tõttu. Alberta
valitsus ähvardab sisse seada haigla­le
voodi- ja sisseastumise maksu 20
dollarit voodilt päevas, et oma kulu­sid
katta. Nüüd sekundeerib Oiitario
finantsminister ja kuulutab sedasa­ma.
Alles ees oli kui Alberta valitsus
valitses oma kõige jõukamat provint­si
ja valitses multimiljonilist päran­difondi.
Nüüd ähvardab ta oma haig­late
uksed sulgeda neile, kellel puu­dub
SIO.- sissekirjutamise suiiima ja
20.-. voodi pealt. Seda sama lubab
teha Ontario provintsivalitsus oma
haiglavooditega. Muidugi tulevad
kooris järele teised provintsid.
Seega on kõige põhilisemas tervis­hoiu
küsimuses tekkimas ühiskond­lik
klassifitseerumine: haiglad mak-suvõimelistele
ja isiklik haigevoodi
kodus neile, kes maksta ei jaksa.
Antud seletus heidab palli ^ tagasi
keskvalitsusele, kes ei jaksa maksta
provintsidele oma osa tervishoiu mak­sust
ja provintsid peavad omal käe!
edasi minema. Keskvalitsus on öma
rahalised võimed üle hinnanud ja
peavad väljamakse piirama. Kuid
küsime: kas ei ole ka provintsid end
üle hinnanud, kui ei suudetud piirata
6/5 protsendiga oma haiglate kulutu­si?
Miks siin seda olukorda ei taiba­tud?
Paistab, et valitsevad poliitikud ja
bürokraatia provintsides elavad eda­si
nagu mingis fantaasia maailmas,
lasevad rahal lennata, teostavad tar­betuid
projekte ja tõstavad omale
palka. Kuid keegi ei märka^homset
päeva. Unistus ,,Just Society'st" on
võtnud hoopis negatiivse kuju ja sel­lest
on saanud ebaõiglane olukord.
Juba kirjutatakse, et ka pensionid
on muutunvas vaid kadunud unel­maks.
Need, kes tahavad vanadus-paepäevil
kuidagi eksisteerida, pea­vad
töötama hoopis kauemini ja en­da
olemasolu ise kindlustama. Nii om
„Just Society" muutumas valeluba-duseks,
kus lubaja andis oma prog­rammi
ja ei mõtelnudki süsteemile
ning vahendeile, kuidas Itibadust täi­ta.
Kahe miljoni töötu juurjes pole
Kanadat ühtegi lootust, kuidas sel­lest
ummikust välja jõuda. Ka eelar­velised
lubadused ei lahenda olu­korda,
sest ükski riiklik programm ei
ole seda lahendanud. Osaliselt rui-.
neeritud eramajandusel võtab aas­taid
aega,' kuni turg ja turustusapa-ratuur
käima saab. Need töötud jää­vad
töötuikspiker aks ajaks ja kesk­valitsus
ning meie maksumaksjate
maksudest peab neid paratamatult
veepeal hoidma. Kuid isegi see. on
parem, kui rahutud töötute massid tä­navail.
Nii on Tru(^eau „Just Socie-ty'st"
saanud ebaõiglane ja õnnetu
ühiskond; töötajate ja töötute ühis­kond,
kus Kanada end leiab tänapäe-
Uue tsaari sada päeva
Andropovile ennustatakse raskusi
nii kodus kui ka välispoliitikas
uses ületasime normid mitmekordselt..
President Reagani kõne on kuju­nenud
vaieldavaks probleemiks üle­maailmses
ulatuses. Eriti oh tuldud
välja mitmesuguste seisukohtadega
USA-s, Moskvas ja Lääne-Saksa-maal.
President Reagani kõne ras­kuspunkt
seisneb selles, et sõjalised
suurvõimud on varustanud endid
tuumrelvadega sellisel määral, et
nad võivad ohustada ja hävitada mit­te
üksi üksteist, vaid inimelu terviku­na
sellel planeedil. Et seda ei juh­tuks,
president Reagan pöördusÜSA
inseneride, ja teadlaste poole nõud­misega
kujundada uus süsteem kait-serelvl
mis hävitaks N. Liidu tuum-laenguid
kandvad raketid stratosfää­ris
ja muudaks nende kasutamise '
mõttetuks. Uued relvad hoiaks ära
inimkonna hävitamise tuumrelvade
kasutamisele võimisega ja tagaks ra-maailmas.
liiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
MÜÜGIL r
ICalju Lepik
' Mida president Reagan mõtles nen-
; de 21 sajandi kaitserelvade all ei ( e
täpselt teada. Need võiks olla maL.l-maruumiš
ringilendavad kindlused,
mis varustatud laserkiirte ja teiste, 21
sajandi relvadega, mis pn suutelised
hävitama automaatselt N . Liidu p ^It
väljatulistatavad, tuumlaenguid ka' d-
^ vad raketid. -
Teised maailmaruumis lendavad
kindlused võivad olla sellised, mis va­rustatud
suurte peeglitega, mis on suu­telised
juhtima maapealt maailmaruu­mi
saadetavaid laserkiiri tuumlaen|
guid kandvate rakettide hävitamiseks»^
mõni minut pärast nende õhku tõus^
mist. See tundub väga fantastilisena,
kuid tohutu raha kulutamise juures,
nende relvad arendamiseks fantastili­sed
tagajärjed on võimalikud.
" KAITSERELVAD:
Põhjus miks president Reagan suun-das
oma. mõtted rünnakrelvade juurest
kaitserelvade juurde, oli veendumine
selles, et rünnak- või kallaletungi rel­vade
arendamisel pn sõjalised suurvõi­mud
jooksnud ummikusse. Võidujook­sul
relvastuse täiendamise ja suuren­damise
alal ei ole lõppu. Kui üks pool
midagi uut leiutab, siis teine pool teeb
sellest omale veel paremini viimistle­tud
mudeli. Eriteadlaste arvates presi­dent
Reagani kõne moodsate kaitserel­vade
arendamiseks oli mõeldud sel­leks,
et,jalust rabada N. Liidu poolt
.suures skaalas organiseeritud tuum­relvade
vastast kampaaniat. Demonst­ratsioonide
korraldamisel senisel kujul
pole enam mõtet. Teiseks annab see
' kõne võimaluse hirmupsühhoosist va­banemiseks,
mida on massidesse istu­tatud
pideva tuumrelvade hävitusvõi-me
kirjeldamisega ja kolmandaks
veenda ameerika rahvast selles, et te­ma
riigikaitse eelarve on praeguses
suuruse absoluutselt vajalik ja seda ei
või vähendada ilma et ei kannataks
ameerikarahva julgeolek ja rahu säili­tamine
maailmas.
Suunates tähelepanu rünnakrelva-delt
käitserelvadele, president Reaga ei
kavatse teha üleöö pööret 180 kraadi.
Vahepeal on probleemiks Lääne-Euro-pa
kaitsmine N . Liidu keskmise kau­gusega
tiiumrakettide SS-20 vastu, mis
on asetatud väljalaske alustele Euroo-
RONALD REAGAN ,
pa Venemaal ja välja suunatud Lääne-
Euroopa tähtsamate keskuste ja sõja­liste
kaitsejõudude vastu. Propaganda
ja hirmutusega on Euroopa rahvad vii­dud
olukorda, kus nad meeletult on
USA ristlevate rakettide Euroopa
mandrile toomise vastu. Euroopa kait­seks
USA-1 on kavas viimistletud rist­levate
rakettide asetamine erilistele la-hinglaevadele,
mis Põhjamerest ja Va­hemerest
on suutelised täitma kõiki
neid ülesandeid, mis on kavatsetud
anda Euroopa mandrile asetatud ristle­vatele
rakettidele. Vastavad lahinglae-vad
on kujundamisel. Neid on k a v as
ehitada 60 tükki, igaüks nendest või­mega
kanda 188 ristlevat raketti. Need
on vajalikud seni kui kaitserelvade
võrk'ei ole viimistletr.d ja täiuslikuks
kujundatud. ^
VENELASED EES!
Josef Strauss, endine Lääne-Saksa-maa
kaitseminister väitis ühes jutu­ajamises
ühe ajalehe esindajale, et te­mal
olemasolevail andmeil vene tead­lased
töötavad juba pikemat aega eri­liste
relvade kujundamise juures, mil-lejga
kahjutuks teha USA tuumlaen­guid
kandvaid rakette. Vahe seisneb
vaid selles, et venelased kujundavad
oma uusi relvi suure saladuskatte alla
ja Ameerika pasundab sellest kogu
maailmale, võib olla 20 aastat varem
kui nende kasutuselevõtmine yõib
praktiliselt teostuda.
Kaitserelvade arendamist ja kasuta­mist
ei piira rahvusvahelised kokku­lepped.
Neid Võib vabalt arendada ja
kasutada. N. Liidu kõikvõimas juht
Juri Andropov kritiseeris teravalt pre­sident
Reagani relvastuse kava, mär­kides,
et USA rünnakrelvad on olemas
ja kasutatavad esimese löögi andmi­seks.
Kaitserelvad arendatavat selleks,
et Nõukogude vastulööki pareerida.
Sõjavastane propaganda ei olevat kau­geltki
kaotanud oma tähtsust. Rahvad
peavad senisest kindlamalt olema sõ­dade
vasta. Oma sõnavõtus ta mainis,
et viimaste aastakümnete jooksul N.
Liit olevat suurendanud oma tuum­relvade
arsenaali umbusaldusest USA
vastu ja ei luba, et USA kunagi muu­tuks
uuesti esimeseks sõjaliseks suur­võimuks
maailmas.
r . A.N.
Vähema kui 100 päeva jooksul suu­tis
Kremli uus tsaar Andropov pal­jastada
nii oma poliitilised ideed,
mäjapdussuuna kui ka välispoliitika.
Olenevalt uue KGB-süsteemi ja tak­tika
rangusest, mis ületab juba nüüd
eelkäija Brezhnevi oma, ja muutu-ni^
tust majandussüsteemist ennus­tab
rida nõukogude spetsialiste nii
uuelp mehele kui ka sellelt uuelt
mehbit senisest suuremat ohtu nii­hästi
kodus kui ka välispoliitikas.
Aluseks võetakse siin eelkõige And-ropovr
kgb-Hk surve tööliskonnale:
lõpp logelemistele, hooletusele, pealis­kaudsusele,
joomisele, vargustele,
töölt ära hnlimistele! Politsei nuhib
kõikjal, kontrollib pabereid tänavail ja
kauplustes, jagatakse karistusi neile,
kes peaksid olema kontrollimise ajal
tööl, ja teostatakse vallandamisi. Kont­roll
rasketööstustes, eriti seoses raua­ga,
õliga ja söega, on muutunud mit­mekordseks.
Isegi „Izvestiale" on saa­detud-
uus toimetaja. Vahetatud on
komsomoli ülem ning tv-saated ja aja­kirjandus
on juhitud töölisi noomima.
Plaanimajanduse alal püütakse anda
partei kohalikele komiteedele natuke
rohkem iseseisvust, kui seda õigustab
toodangu tõus. Kuid sellel saab olla
väga vähe tulemusi niikaua, kui töölis­te
olukorras ei ole saavutaiud parane­mist.
Sellel alal ei ole aga uus tsaar
suutnud midagi teha ning majandus­süsteemi
aluste senine vildak loogika
süvendab tarveainete kasvavat puu­dust,
selle hulgas toit, riietus, jalatsid,
niitidest-nõeltest kõnelemata.
On levinud arvamine, et Andropov ei
julgekski sel alal lähemas tulevikus
midagi üritada. Kõik tema vallandami-sed-
asendamised seni on tolmunud
n.ü. valitsuse piirides. Täiesti puutu­mata
on partei organid, millest loetak­se
välja, et uuel adramadrusel ei ole
seal veel täielikku võimu. Sellest siis
ka hirm, et kui. tema reformikavad
leiavad sama tugevat vastuseisu par­teis
ja on määratud ebaõni|estumisele,
nagu see juhtus Khrushevile ja Brezh-nevile,
siis on laul varsti lauldud. Tei­sest
küljest on uuel tsaaril võimatu
suunata kapitale nende suures nappu­ses
tööliste olukorra parandamisele,
kuna kindralid on juba praegu mures,
et olemasolevad rahareservid ei või­malda
pidada sammu relvatehnika
arengu jä edusammudega USA-s. Sel
põhjusel ei ole pööratud ka mingit
tähelepanu isegi piiratud eramajandu­se
rajamisele-võimaldamisele, kuigi
selle positiivsed tulemused on ammugi
silmnähtavad Ungaris ja Ida-Saksa-maal.
Nõudmised, millised Andropov
on esitanud töölistele, ei ole ilmselt
kooskõlas venelase põhilise iseloomu­ga.
Võib-olla tõ'detakse sedapartei tip­pudes
paremini. Igal juhul paistab, et
Kremli müürid varjavad veel suuri või-muvõitlusi,
millest välismaailm esial­gu
midagi ei tea.
VÄLISPOLIITIKAS
Imestust on äratanud väljaspool
mitmed uue tsaari sammud välispolii­tikas.
Näit. sõjalise abi suurendamine
JüP^-Sile sõJGG N . Vene õlirikka naabri
Iraani vastu, kuigi samal ajal ei ole
lõpetatud abistamistegevust'ka Iraani-xle.
Väga tõsine samm maailmapolii­tilisest
seisukohast on Süüria relvas­tuse
uus ja täelik ülesehitamine, mis
ületab kaugelt endise. Iisraeli poolt
ilma raskusteta hävitatu. N i i suurt. Iis­raeli
otseseh väljakutsuvat riski ei
oleks Brezhnev julgenud arvatavasti
üritada. Sest Iisrael ei saa jätta sellele
tähelepanu omistamata. Ja seda on uus
sõjaminister Moshe Arens juba teinud,
avaldades hoiatuse, et kui see jätkub,
on Iisrael sunnitud astuma vastusam­me.
Kui need sünnivad ja puhkeb uus
sõda, siis ei ole see enam lokaalne, vaid
oma relvastuse ja sadade ,,nõuandija-
YURI ANDROPOV
tega"-instruktoritega on N . Vene selles
otseselt seos, nagu pn teiselt poolt sees
USA. Kas Andropov usub, et N . Ve­nemaa
on võimeline Afganistanile l i ­saks
pidama ka seda sõda ja põhjus­tama
veel tõsisemal puudust?
Võib-olla võtab Kreml uut sõjami­nistril
Iisraelis liiga kergelt. Kuigi ta ei
ole kindral [teenis ohvitserina küll U.S.
Army of Engineer'ingus), on Leedus
sündinud ja USA-s kogu oma hariduse
saanud (MIT ja Cal.Tech.) aeronauti-ka-
insener ning vilunud poliitik Moshe
Arens mitte Moskva poolt hirmutatud
,,rahutuvi", vaid täiesti kindel Begini
poliitilise joone pooldaja, kaasa arva­tud
Jordani läänekalda asustamine. Ta
on äärmiselt rahulik, väga intelligent­ne
jä ka tehnilisel kompetentne
(juhtis Iisraelis insenerina ka missilete
ja ' väga jõulise Kf rrjetjahilennuki
konstrueerimist) lääneorientatsiooni­ga
mees. j Tema eelkäija Ariel Sharon
Iisraeli sõjaministri kohalei ole Iisraeli
kaitsealalt kaugeltki lahkunud, vaid
saanud uusi ülesandeid komisjonidesl
See ministeerium on Arensiga veelgi
silmapaistvamalt tugevnenud, - mida
peaks arvestame nii Moskva kui eriti
sõjaseikleja Süüria.
AINULT MOSKVAGA
Suure tähtsusega ja tulevikkuennus-tav
on Andropovi läkitus satelliitidele
— koostöö ainult Moskvaga, eemale
läänest! Kuid seni on pidanud satelliite
jalul ainult abi ja laenud lääneriikidel'!
See suund Kremlis ei saa luua kuidagi
alust relvastuse vähendamisele ega tu­lemustele
Genfi konverentsil, kus An­dropov
püüab igati mitte saavutada
relvastuse võrdsust, vaid tugevat üle­kaalu
Venele nii Lääne-Euroopa kui ka
Aasia vastu. Kurameerimine Hiinaga
toimub peamiselt selleks, et Hiiria-
• USA suhted ei saaks võtta soojenevat
kuju. Poola suhtes on Moskva raken­danud
viimistletumaid surveideid, Af­ganistanis
suurendatukse okbpatsiop-nijõudusid.
Väga palju energiat on ku­lutanud
Andropov püüdele eemaldada
USA-d Lääne-Euroopa kaitselt, kasu­tades
kõige läikivamaks ihutud propa-gandarelva
näitamaks, et Mosk-va on
sündinud kullatud sulgedega samet­pehme
rahutuvina, kes ilmaski pole
,evinud kavatsust astuda kellelegi var­bale,
kuna USA ei ole midagi muud kui
roiskunud sõjaõhutaja, kellega tulevad
kõik vahekorrad lõpetada, t
Kui kaugele või kuhu Andropov sel
teekonnal järgmise 100 päeva jooksul
jõuab, seda on raske ennustada. Tema
esimesed 100 päeva ei ple paljutõota­vad
ei kodus ega väljaspool, reetes
tema väga suuri diplomaadi- ja riigime-hepuudusi
KGB-yilumuste kõrval.
Is. Uü.
• \
JOHANNES JÄRVALT B.A.Se.. LLB.
ADVOKAAT — NOTAR
EELISTATUD PRAKTIKA ALAD;
Tulumaksud Jt. riigimaksud.
Testamendid, hooldused |c>
' päranditombud.
Üldpraktilta.
Päeval (^16) 4«5.3333 ' Öhtül (416) 737-9190
•
SILMAPILGUTUSI
kogu JyulQtysi
112 ihk. Hind $10.00 _ ;
iteel tellides lisandub hindadele saatekul!
'" • .• • .. •• • -j
Müügi! „MEIE ELU'' talituses,
938 Broadview Ave. Toronto, Ont.,M4K 2R6
Kusagil ei ole öeldud, et noor ini­mene
peab; olema insener või hamba­arst
või raamatupidaja. Küll oleks aga
ebaloogiline, kui noor inimene ei hak­kaks
meelepäraselt kutseoskust ra­kendama.
Võiks väita otse vastupidi —
enamus inimeste, eriti aga noorte, ene-aeteostustahe
nõuab kõigis ettevõt­mistes
pidevat arengut ja tunnustus-väärseici
tulemusi.
Kusagil ei ole ka öeldud, et inimene,
olgu ta siis vana või noor, peab olema
. eestlane, kui ta seda ei taha olla. On aga
inimene kord juba avalikult kinnita­nud,
trükisõnas-lasknud paberile pan
na, kõnepuldist kuulutanud, et ta on
eestlane ja jääb eestlaseks, siis peaks ta i
eneseuhkus. nõudma, et ta eestlaseks-olemist
võtab niisama suure täiuslik­kuse
poole püüdmisega kui insenerina
tegutsemist, hammaste ravimist, suur­ettevõtte
majanduslikkude probleemi­de
lahendamist või õppimist ükskõik
milliste oskuste omandamiseks. Mida
laiahaardelisemad on inimese teadmi­sed
ja oskused, seda suurem on ta
vaimne kohanemisvõime ja arengu po­tentsiaal.
See teadmine ainuüksi on
küllaldane, ef veenda kõiki oma hari­dust
eesti keele ladusa valdamisega
täiendama.'
KAS VÕIKS siis iga eeštlane-oUa ja
eestlaseks-jääda tahtev noor kasutada
igat võimalust, et oma ea- või aater
kaaslastega eesti keeles kõnelda? Neil,
kelle eesti keele oskus on üle keskpä­rase,
on tänuväärne võimalus juhen­dada.
ja tiivustada oma pisut puuduli­kuma
sõnavaraga sõpru, ja kui rääki­mist
täiendada järjekindla eestikeelse
kirjanduse lugemisega, siis võib juba
mõne kuuga saavutada tagajärgi, mis
on samaväärsed kutsealaliste teadmis­tega
või veel pooleldiolevate õpingute
tasemega. Üksikute noorte eeskuju ja
järjekindlus on hädavajalik, et eesti
keele kõnelemine noorte seas muutuks
igapäevaseks tavaks; tavaks mida tule­vased
põlved meeleldi meenutavad.
HARRI KIVILO
I L M U N U D
HELMI RAJAMAA
ari© Under inimeseria
22 Ihk. Hind $4.
Estonian Army öniforms
and Insignia 1936—44
28 Ihk. (bros.), hind $4.50
tellides saatekulu h 80
III „MEIi ELU talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
: Toronto Eesti Segakoori kevad*
l^ontsert pühapäeval, 17. apriilii
tawrence Park CoUogiatc'i auditoo-jiumis
oli oodotud suuromaks muu-liikaliseks
sündmuseks, tuues kokku
vaatamata nädalalõpul asotloidvntc
ürituste rohkusolo, saalitäie muusi-kahuvüisi.
Eeskava algul mälestati loinnseisa-
; kuga heliloojaid: prof. }. *AQvik'ut,
. Tuudor Vcttik'ul ja Kduard Tubln'al.
Koor hiuhs „Hoia jumnl Eeslil". T.E.
Segakoor Uno K o o k ' i juhalusol Inulis;
„ T u l e a s e " (R. Kitsing), „Põlijavuim"
(M. Saar), „ l g a ; s u s " (E. Tubin), ,.Kodu^'
maine kevad" (A. Pruul). ..Hällilaur'
(S. Purre) ja T. Veltik'u ~ ..Soome la-heV'.
Viimane luli korruta.
viiulisolist Viljar Puu esitas; j. E.
' Massenet - -..Modilulsioon", V, Hu-rowski
-- „ j u m a l d u s " ja Kreislor-La-
Falla ~ „Hispaanin tants". Lisapalana
— ,,Ave Maria". Kla-verÜ saalis Char­les
Kipper, N i i solist kui klnverisantju
said lisaks tugevale aplausile suure
lillekimbu.
Kava teise osa algas „Eslonifl" Or­kester
Uno K o o k ' l juhatusel, esitades;
Ed. Tamm'e improvisatsiooni „Tule
koju", U . K o o k ' i pastoraali „Kar-jane
ja linnud", E.l.iivesM — „Talupoja
tants" ja Keler-Bela avamängu „Lust-spiel".
Ettekanne sai teenitult väga
lunnuslavn ja lugeva aplausi.
Naiskoor koos orkestriga esilnsid:
„ K o d u k o t u s " (l). K o o k ' i seades). Solis­tideks
T. Norheim ja G. Soans ning
teisena j. Slrauss'i,,Ilusal sinisel Do-naul",
saades kuulajaskonnalt kaua­kestva
aplausi. ,
Segakoor koos orkesiriga esitas lõ­puks
,.põimiku rahvamuusikast" mille
seadnud Uno Kook, kasutades K. R l l -
singi. A. Pruuli, E. Oja ja U.
K o o k ' i helitöid. Koor laulis ..Kandle-
• 74-päeva sõja
aastapäev
Falklandil
A r g e n t i i n a s õ j a v ä e l i s e v a l l i s u s e kat­se
v a l l u t a d a l - a l k l a n d i saared, nurjus
7 4 p ä e v a s e s sojas. « 0 0 0 m i i l i k a u g u s e l!
s a a d e t u d Inglise maa-, mere- ja l e n n u ­v
ä g i puhastas saared A r g e n t i i n a oku-p
a t s i o n n i v ä n s t ja s u n d i s Port Sydney
rajooni k o k k u s u r u t u d v i i m a s e d vile-o
s a d k a p i t u l e o r i n i a 14. j u u n i l lt)H2.
Sf.arfe inglastest e l a n i k u d j u u b e l d a s i d.
Sõja alguso 1. a a s t a p t i n v a l A r g e n t i i ­na
s õ j a v ä o l i n e v a l i t s u s t õ o t a s , et piiev
• ' ei ole kaugel, kus A r g e n t i i n a l i p p hak­kab
j ä ä d a v a l t l e h v i m a M a l v i n a s (Fulk-landi)
saarte k o j i a l . V ä l j a a r v a t u d valit­suse
d e k l a r a t s i o o n ja soja alguse p ä e ­va,
2. a p r i l l i k u u l u t a m i n e A r g e n t i i na
r a h v u s l i k u k s p ü h a k s , m ö ö d u s A r g e n -
tiina.s vaikselt,
I<:aotatud sõja tagajärjel A r g e n t i i na
. o n r a s k e s m a j a n d u s l i k u s o l u k o r r a s ja
k o o r m a t u d lohutute v õ l g a d e g a . Inflat­s
i o o n m ö ö d u n u d aastal oli 4 0 0% ja
k ä e s o l e v a aasta algu.ses U S A d o l l a r o li
viiärt OB.OOü jxifiot. V a a t a m a t a sellelt)
A r g e n t i i n a s õ j a l i s e d j ü u d on uuesti ü l es
e h i t a t u d sellisel m ä ä r a l , et A r g e n t i i na
v õ i b alata uuesti E a l k l a n c i i saarte v a i -
. lutamist. T a e i o l e l u g e n u d E a l k l a n di
s õ d a a m e t l i k u l t l õ p e t a t u k s ; U S A abiga
o n v ä l i s v õ l g a d e maksmine . k u i d a gi
k o r r a l d a t u d ja riik ei ole m a k s u j õ u e ­t
u k s k u u l u t a t u d.
S õ j a algu.se a a s t a p ä e v a l F a l k l a n di
. saarte' k a i t s e j õ u d olid alarnieeritud,
sest s a a r t e l e l ä h e n e s ü k s A r g e n t i i na
l e n n u v ä e ü k s u s . See p ö ö r d u s s i i s ki
tagasi enne F a l k l a n d i saarte kaitse­v
ö ö n d i s s e j õ u d m i s t.
E l a n i k u d F a l k l a n d i saartel märgi-,
v a d , et 7 4 - p ä e v a sõda ei peetud
t ü k i k e s e maa p ä r a s t vaid saarte ela­n
i k e p ä r a s t , kes loevad endid inglas-
'• teks. n e n d e l ei ole A r g e n t i i n a g a mida­gi
tegemist. N a d k a v a t s e v a d s ü d a m ­l
i k u l t v a s t u v õ t t a 7 4 - p ä e v a s õ j a s lange­n
u d inglise s õ d u r i t e perekonnaliik­med
ja o m a k s p d . kes t u l e v a d saari
k ü l a s t a m a . Inglise s õ j a m i n i s t e e r i um
t a s u b nenede s o i d u k u l u.
. F a l k l a n d i saarte e l a n i k u d loevad
oma t õ e l i s e k s p i d u p ä e v a k s 14. juuni,
m i l A r g e n t i i n a v ä e o s a d F a l k l a n d i saar­tel
k a p i t u l e e r i s i d ja s õ j a t e g e v u s lõp­pes.
lugij
küsil
ja \|
mol
roiu
Et
kooj
laul
K
van
sa ml
G. H
kool
osini
nla'
Tori
ra
TÜ il
Mol
ko(
kesi
mu
vall
lehi
po(
l a n i
In
VAiH
mi
ko^
va^
lud
bo
vai
l ln
ehi
eh]
vii
hl
'1
sel
kl
l(
r