1986-12-04-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 4. DETSEMBRIL - THURSDAY.DECEMBER 4. tr-^—r-- ^ 1» berta", mis kirjeldab ka eestlasi. Autorid on Howard & Tamara Pai-mer. Kirjastus — Western Produ-cer Prairie Books, Sa8kato(^n,Šas- Selles käsitletakse järgriiisi rahvusi: algrahvas (indiaanlased), prantslased, shotlased, ontariolased (inimesed Ontariost), hollandlased, is-landlased.- eestlased, ukrainlased, rumeenlased, poolakad, ungarlased, juudid, hutteriidid (usulahk Šveitsist ja Saksamaalt), neegrid, jaapanlased, lõuna-ja kagü-aasialased.^ Kuna osa rahvuseid on jäänud käsitlemata, siis võiks ooda(a raamatule järge, kuid seda ei nimetata. Soom-asi näiteks mainitakse möödamin-: nes koos eestlastega. Eestlastest on üsna pikk jutt (lk. 195-213), kus mainitakse, et Eesti on oma arenemisel olnud suurelt osalt mõjutatud Läärie-Euroopa kultuurest, kuigi kannatanud Ve^iesuryet,' mispärast saabusidki Albertasse esimesed eesti pagulasedjuba aastal 1899. Need olid kaks venda, Hendrik (Henry) ja Kristjan Kingsep [Võrumaalt) koos peredega, kes asusid elama Sylvan järve lähedale, Hendrik Kingsepa perest, koos abikaasaga (neiuna Emilie Saar) ja kaks last, on suur foto. (Artiklis bn ka teisi ajaloolisi fotosid.) I Hendrik Kingsep oli ülikooli haridusega ja oli kuulunud ühte Vene tsaari vastasesse gruppi, mis oli vasakpoolne. Kartes poliitilist survet, siirdus ta Kanadasse jä oli hiljem juhtiv ^ jõud eesti ühiskonnas Albertas. Sinna asus nimelt k^ teisi eestlasi, ja aastal 1903, kui seal oli 22 eesti perekonda, panid nad oma asundusele nimeks ..Livonia". Ümbruse maastik meenutas eestlastele kodumaad. Oli metsa jakünkaid, kuid ka head mustamuUa maad, mida šai teha põlluks. Kasvatati vilja(pea-miselt nisu), lina jä aedvilja ja peeti karja. Elamud olid palkhooned, nagu kodumaalgi. - Järgmised suuremad eesti asundused tekkisid Stettier'i ja Eckville'i lähedustes. Aastal 1920 elas Eckvil-le'is 187 eestlast. Ka seal oli metsamaa harimine üsna raske. Suved olid jahedad ja tihti vihmased, mille tõttu nisu hästi ei kasvanud. Kasvatati rukist, kaera ja otra. John (Jaan) Kin-na ehitas esimese veski. Alustati ka karjakasvatamisega, mis oli tulutoov, kui lähedusse ehitati raudtee. HOIDSID KOKl^U. Eestlased hoidsid kokku ja asutasid (aastal 1910) Medicine Valley Eesti Seltsi (,3The Medicine Valley Estonian Society")p ehitades seltsimaja aastal 1918. Seltsi esimesel koosolekul (juhatas Hendrik Kingsep) arutati, kas seltsi eesmärgid on peamiselt ühiskondlikud või majanduslikud: otsustades, et mõlemad sihid on tähtsad. Asutati ka raamatukogu ja peeti loenguid mitmelt alalt. Talvel 1910 - 1911 peeti (muuhulgas) järgmisi loenguid: ,,Talumajandus" — Hendrik \ Kingsep;.,.Alberta sisepoliitika" — Hehrik Kinna; ,,Sotsialism" — Peeter Kost;,,Eesti kirjandus" — August Posti; ,,Vene parlament" - - Sam Kinna; „Teaduse avastused" — .K. On-ton. Suur osa asunikest olid poliitiliselt vasakpoolsed ja näiteks aastal 1912 oli seltsil arutlusel: ..Naiste õigused Ja sotsialismi osatähtsus abielus". • ' Eestlased olid enesekindlad ja leidlikud. Vajaduse korral ehitasid nad ise oma masinad. Hendrik Kingsep kasutas hobuste ja härgade jõudu viljapeksuks ja puude saagimiseks. Samuti oli neil hobusejõul töötav võsalõikaja. I^artin Sestrap organiseeris telefonisüsteemi, mis kasutas okastraati ja hõlmas 20 perekonda.. tpr John Sillak, kes oli filosoofiadok. tor ja rääkis mjtut keelt. Ta käis jutlustamas hajutatud eesti asundustes üle 'Ameerika mandri lääneosa. . Vanemad püüdsid lastele õpetada ka eesti keelt, kuid ingliskeelses koolis oli eesti keel keelatud — ja noored õppisid inglise keele kiiresti jä kasutasid seda, et mitteolla,.välismaalased", kasutades eesti keelt ai- ~ nult vanematega rääkides. Erinevalt Eckville'] asundusega, ei. kasvanud Stettleri asundus järjekindlalt. Inimesi lahkus USA-sse ja Austraaliasse, või assimileerus. Hil-jem^ kasutati ,,Linda HalH" üldise,v mitte ainult eestlaste, seltsimajana. Suuruselt kolmas eestlaste asundus oli Lõuna-Albertas, Barons'! lähedal, kus kasvatati nisu ja kariloomi. Sealsed inimesed olid elanud enne mõnda aega Krimmis, Lõuna-Venemaal. Aastates 1920-1930 tuli uusiimrai- Grupp Eckville'i eestlasi. Paremalt: Hendrik Kinna, Karl Rääbis, pr. Rosenthal, Jean Valters (kooliõpet.j, Luise Rääbis, Henri Värnik, Heiiffi Rosenthal, Roosi Rääbis ja Juhan Kinna. All — Kinna maja, kus toimusid esimesed eestlaste nõupidamised Kanadas. grante Eestist Kanadasse. Neid oli vastasid muusikat. Need on jooned, umbes 650, peamiselt mehed, kelle- mis tunduvad väljendavat eestlaste dest sadakond saabusid Albertasse. kultuuripärandit (lk. 212). Eckville'is oli neid 46. Paljud neist Kuigi eestlaste osatähtsus Albertas on pinud võrdlemisi väike, jaion veelgi kahanenud, ei ole see mitte kadunud. Pühitsetakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja käiakse koos. Ollakse huvitatud olukorrast Eestis ja • eestlusest üle maailma. Eestlaste panus Albertas ei ole mitte väga nähtav, lahtuma. Seitse perekonda aga, üles^ i^^id seal on eestipäraseid perekonna-köetuna radikaalsetest ideedest, siir- nimesid ja teeäärseid silte, mis vii-dusid aastal 1923 Venemaale, võttes tavad vanade eesti asulate ja kalmis-kaasa .põllutööriistad, et alustada tute suunas - ja seal on veel „Linda seal uut ,,kommuunat".. Aasta pärast Hall". ' olid peaaegu kõik aga tagasi Eckvil-abiellusid sealsete eesti asunike tütardega. lÖUKUS KASVAS Aja jooksul muutusid Alberta eestlased jõukamaiks. Nad palkasid sulaseid ja nende vasakpoolsus hakkas Esimesed asunikud (1899) Lake'i lähedal Hendrik ja Iie Kingsep (foto 1920). van Erai» Stettlerist veidi lõunapoolses ümbruses oli teine suurem eestlaste asundus. Sealsed inimesed olid peale Eestist lahkumist elanud Venemaal Tver'is), kust nad tulid Albertasse aastatel 1903-1905. Stettleri lähedal moodustasid nad kakskülakonda, ja enne raudtee ehitamist Stettlerisse (1905) pidi kandma varustust seljas Red Deer'i asulast, mis oli 80 miili eemal. Kuid ka sealsed eestlased or-\ ganiseerisid, talutöö kõrval, oma seltsi ja ehitasid seltsimaja — ,.Linda Hall", kus olid koosolekud, tantsud, kontserdid (oma orkester), näitemängud ja ka pulmad. Oli ka suur raamatukogu. Seal käis jutlustamas ka pas-le'is — vaesemad, kuid targemad. Järgmine eestlaste siirdumine Kanadasse ja Albertasse — toimus pärast Teist maailmasõda, kui Eesti Vabariik langes Vene võimu alla. Kui Vene hakkas Rootsile survet avaldama sealsete Balti pagulaste-(vähe-malt sõjaväelaste) väljaandmiseks, lahkusid paljud väikeste laevadega lääne suunas. Üheksa väikest laeva ja 987 eestlast saabusid Kanadasse. Neile anti luba Kanadasse jäämiseks, kuid 12 isikut lükati tagasi. Hiljem tegi Kanada oma väravad avaramaks (töökäsi oli vaja) ja 5000 eestlast saabus Rootsist Kanadasse. Kuna sel ajal pidi immigrandil olema kanadalasest sponsor, eriti kui immigrandil oli perekond), siis täitsid paljud Alberta eestlased seda nõuet. Seega on paljud Kanada eestlased töötanud Alberta eesti taludes, enne mujale asumist (nagu Torontosse). Aastatel 1946-1955 siirdus 13.521 eestlast Kanadasse, peamiselt Onta- Raamatus kasutud eestlasi käsit-eva kirjanduse nimekiri on üsna 'Sotsioloogi nõuanne: pikk, sisaldades muuhulgas: V. Raud — ,,Estonia; a reference book" (New York 1975); Nick Kjngsep - .,Home-steads and Happiness" (Calgary 1980); A. Kurlents - ..Eestlased Kanadas" (Toronto 1975); ..Minute Book. Medicine Valley Estonian Society — ' 1910" (Eesti seltsi protokolli raamat); ,.Minute Book. Medicine Valley Estonian Society — 1912"; Emanuel Nodel — ,,Estonia: Nation on the Anvil" (Nev^ York 1963); Tõnu Par-ming ja Elmar Järvesoo — , ,A Case Study of a Soviet Republic. The Estonian SSR" (Boulder, Colorado, 1978); G. D i r k s - „Canada'sRefugee Policy. Indifference or Opportu-nism?" (Montreal 1977) Ü.S. V) Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜKJ loenguohtul 21. novembril debüteeris Vancouveri „Meie Kodus" mag. Mare Toompuu. Sotsioloogina oli ta teemaks valinud „Ühiskonnatööst ja probleemidest tänapäeval". Paduvihmale vaatamata oli kohal kolmekümnene kuulajaskond, kellega referentlõi otsekohe ülisoojä kon- „Meie Elu" nr. 49 (1917) 1986 Eestlasi Iisraelis 50 perekonda Iisraelis elab praegu umbes 50 perekonda, kes Eestist hiljuti sinna kolinud. Nende hulgas on mitu perekonda, kus üks pool on eestlanoi jutustas MaleSchwartz oma kooli-õele Ursula Wallbergile, kes sellest kirjutab Rootsis ilmuvas Eesti töölisliikumise ja -noorsoo ajakirjas „Side" (nr. 3,1986). Male Schwartz põgenes sakse okupatsiooni tulekul koos vanematega Venemaale, õppis Moskva ülikoolis ja pöördus sii^ tagasi Tallinna kus oli keelteõpeta)aks. 1978.a. ta asus Iisraeli ja oli seal gümnaasiumi- .õp'etaja kuni pensionile minekuni. Ta ütles Stcjckhölmis viibides, et majanduslikult on eestlastel Iisraelis, jalad korralikult all'ja elustandardi vahed pole mitte eriti suured. Kõigil on ostetud korterid ja peaaegu kõigil ka autod. Elukutseliselt on inimesi mitmetelt aladeh. Elukutselised võimalused on aga erinevad. Halastajaõed, oskustöölised ja näiteks õmblejad saavad oma endise elukutsega edasi töötada. Sellist võimalust aga pole, kui oled eesti või vene keele õpetaja, Kui juhtub olema ebasobiv elukutse, on võimalik kursustel käia ja uus elukutse ära õppida. Igal aastal kohtuvad kõik, kes hiljuti Eestist Iisraeli on tulnud. Tavaliselt on see pidulik kohtumine koos lätlastega ja leiab aset Tel Avivis. Need kokkutulekud on väga tujukül-lased. Elu Iisraelis on väga rahvusvaheline. Inimesi on tulnud umbes 60-st riigist. Niikaua kui ei oska heebrea keelt on raske suhelda nendega, kes on tulnud näiteks Argentiinast või Indiast. Üldiselt võib ütelda, et alguses elavad kõik läbi kultuurišoki. Kohanemise ajaks loetakse tavaliselt kolm aastat. Selle aja jooksul peab jalad alla saama. Riik abistab pool aastat. Siis elad riigi korteris, saad stipendiumi ja õpid heebrea keelt. Peale seda tuleb kõige raskem periood — pead töö leidma ja igati kohanema. Eestlased on tublid heebrea keele õppimises ja ka muidu vastutustundlikud. Poliitiliselt on Iisraeli eestlasi igat sorti, siiski aga mitte äärmusparteidest. Iisraelis päritakse rahvus seaduslikult ema järgi. On mees eestlane, ei ole probleeme. On aga naine eestlane, peab tä astuma juudi usku, et lastele juudi rahvust anda, Muidu võib raskusi tulla, kui lapsed abiellumise ikka jõuavad, kuna Iisraelis kodanlikku abielu ei esine. • takti. Omaenese töö taustal andis tia riosse. 400 neist läks"(jäi) Albertasse, elavalt kirjeldatud pildi tänapäe\^'a suurendades sealsete eestlaste arvu ühiskonnast ja selle probleemidest rasedaid teismelisi, koduse vägivalla all kannatanud perekondi ja häm- . melduses noori. • Nii palju häda ja viletsust näinud inimesele on pilt meie ühiskonnast .hoopis erinev sellest, mida ise arvame tundvat. Paindumatu bürokraatia, töötus, vähene eneseteadvus, ühiskonna surve ja pinge, Holly-woodi- mentaliteet, alkohol ja droogid ei aita kaasa olukorra paranemisele. Kohalolnud vanematele ja vanavanematele jagas referant nõu oma •819-lt (aastal 1951) 1115-le (aastal 1.961). Uustulnukaid asus elama ka Cal-gary'sse ja Edmontoni, kus asutati eesti seltsid, mis olid ühenduses üle- Kanadaliste eesti organisatsi6onic|e-ga. Pühitseti tähtpäevi, peeti pidusid ja teisi üritusi. Igal suvel kogunesid Alberta eestlased Eckvilleljkjjs pühitseti jaanipäeva jaanitule, tantsu ja lauluga. rikkalikust varasalvest. Noortega tu- Mag. Toompuu tööväli on olnuti leb leida usalduslik vahekord, siiski Organiseeritud eestlaste tegevus Albertas hakkas aastate jooksul raugema. Medicine Valley Eesti Selts lõpetas tegevuse aastal 1979. Nooremad eestlased on suurelt osalt integreerunud, kuid osa eestlasi on siirdunud Torontosse, kus elab nüüd üle poole Kanada eestlastest. . Alberta eestlastel on olnud ühiseid jooni teiste Eüroopaimmigrantidega, kuid on ka erinevusi. Eestlased ei olnud kirjaoskamatud, vaid üsna haritud. Nad hoidsid kokku, olid leidlikud, püüdsid hariduse poole ja ar-üsna mitmekülgne: ,,skid rov\;", laste hoolekanne, kutse- ja üliõpilaste nõuandja (counselor), samuti sotsioloogia õpetaja ülikoolis. Seetõttu on tema hooldamisel olnud muude hulgas alkohoolikuid, tänavatüdrukuid, ''SUNSETtoSUNSET' •by R.E. KALLAS ,(R. Ufer) SIDE ONE: Angel-Love • Midlife Syndrome • LA. Angel • Love's Magic • Lookin' Down at My Hotel Bathroom Mirror. SIDE TV\/0: Thjs is Goodbye • RiverQueen • Borealis • Alone. Cassette-45 — $14.95 (Can.)- REKALLA CO./BOX 45941 Los Angeles, CA 90045 Stettleri asunduse kirik ja surnu aastal 1913. ' Üks esimesi eesti asunikke Stettieris, Joosep hoides kodust distsipliini, mida arenevale isikule peab õpetama. Tähtsaim on perekonnaliikmete vaheline kommunikatsioon, õiguste ja kohustuste selge ja järjekindel piiritlus. Aeg-ajalt tuleb muuta reegleid kohan-dumaks uutele olukordadele. Ühis-konna- pinge võib olla väga tugev, mis seletab kriitilistesse arvudesse tõusnud teismeliste vabasurma. Tänapäevane telerist õpitud ,,Hol-lyv^ oodi-mentaliteet", kohene rahuldumine, liialdatud seksuaalsus ja droogid võivad eriti noort ja küpsemata isiksust hämmeldada. Halvimas olukorras on need, kes peale kooli lõpetamist ei leia tööd: neil pole võimalust enesekindluse arendamiseks — aega on laialt, kuid puudub siht. Olukorra .parandamiseks peaksime olema üldiselt teadlikud probleemidest, tundma ja lahendama oma-sid nõrkusi ja olema abiks teistele. On oluline, et oskaksime kuulmise kõrval ka kuulatada (ingliskeelne vaste: hear/listen), öeldust õieti aru saada ja meeles pidada. See on tegelikult raske ja nõuab suurt treeningut, olles eriti tarvilik inimlikkude vahekordade lahendamisel. Pärast elavat diskussiooni suunduti tava kohaselt alakorrale maitsmaks suupisteid ja hõrgutisi Edda Davise ja Mara Pütsepa organiseerimisel. Järgmine kcSkkutulek on peakoosolekuks 23. j'aanuaril 1987, samal korral arh. Linda Valter Aug'i referaat ,,Eesti talu arhitekti vaatevinklist". . H MH EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts-1918. Eestikeelsed raamatud Toronto raamatukogudes Toronto linna ja eeslinnade raamatukogudes leidub küllahki palju eestikeelseid raamatuid. Laenutada saab neid plastikust kompuuteri-kaardiga', milline kaart kehtib kõikides Metropolitan Toronto raamatukogudes. Eestikeelseid raamatuid leidub ainult vähestes haruraamatukogudes. Eestikeelseid teoseid omavad: 1. Metro Toronto Reference Library - 789 Yonge Street, Toronto tel 333- 7177. Raamatud asuvd 5. korral, umbes 500 raamatut. 2. Toronto Northern District Library — 40 Orchard Viev^ Blvd. Toronto tel 484-6087. Kokku umbes 300 raamatut. 3. East York Public Library - l70 Memorial Park Ave, Toronto, tel 425-8222. |Kogus on umbes 100 eestikeelset raamatut. 4. Scarborough Public Library, Ce-darbrae- District Branch 545 .Mark-ham Road, Morningside Branch, Morningside Mall.. Neis kummaski on umbes 100 raamatut. Kõige rohkem soomekeelseid raamatuid on: Metro Toronto Reference Library 789 Yonge St. Toronto Northern District Library 40 Orchard Viev\^ Blvd. North York Public Library — 74 Sheppard Ave West. Rootsikeelseid raamatuid leidub: Metro Toronto Reference Library, 789 Yonge Street. York Public Library, 1745 Eglinton Ave. West, East York Public Library, 170 Memorial Park Ave. Saksakeelseid raamatuid leidub kaunis rohkesti: Richview Library, Etobicoke, North York Central Area Banch, Albert Campbell District Library, Scarborough, Cedarbrae District Library, Scarborough, High Park Branch, Toronto Public Library Runnymede Branch, Toronto Public Library 1745 Eglinton Ave West, York Public Library. Kui laenutame rohkem eestikeelseid raamatuid, siis neid rohkem muretsetakse, sest kompuuterid võimaldavad, laenutamise sageduse kindlaks määrata. J.E. „Meie Elu" nr. 49 (19 liv.: . l i t o ! J . i h k , U ,J(..' >i| I v O . l h , |,K'kcl> . I l l i l .•\n^ '>I j iit \ t I I , i i i i H ' . ! , ciuoi v.nii H l l M Ü o l i . l , A '1 ,11;,! \ •,, . 191 Don Mills Centre NEIlJ Värsked lihi vorstid, -sii jöuluj On aeg a| kinki Saatke ,MM andmiseks TellinI Hr., pr., prl. Aadress: | Tellija nimi: Aadress: J Palume käesj 91
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 4, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-12-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E861204 |
Description
Title | 1986-12-04-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 4. DETSEMBRIL - THURSDAY.DECEMBER 4. tr-^—r-- ^ 1» berta", mis kirjeldab ka eestlasi. Autorid on Howard & Tamara Pai-mer. Kirjastus — Western Produ-cer Prairie Books, Sa8kato(^n,Šas- Selles käsitletakse järgriiisi rahvusi: algrahvas (indiaanlased), prantslased, shotlased, ontariolased (inimesed Ontariost), hollandlased, is-landlased.- eestlased, ukrainlased, rumeenlased, poolakad, ungarlased, juudid, hutteriidid (usulahk Šveitsist ja Saksamaalt), neegrid, jaapanlased, lõuna-ja kagü-aasialased.^ Kuna osa rahvuseid on jäänud käsitlemata, siis võiks ooda(a raamatule järge, kuid seda ei nimetata. Soom-asi näiteks mainitakse möödamin-: nes koos eestlastega. Eestlastest on üsna pikk jutt (lk. 195-213), kus mainitakse, et Eesti on oma arenemisel olnud suurelt osalt mõjutatud Läärie-Euroopa kultuurest, kuigi kannatanud Ve^iesuryet,' mispärast saabusidki Albertasse esimesed eesti pagulasedjuba aastal 1899. Need olid kaks venda, Hendrik (Henry) ja Kristjan Kingsep [Võrumaalt) koos peredega, kes asusid elama Sylvan järve lähedale, Hendrik Kingsepa perest, koos abikaasaga (neiuna Emilie Saar) ja kaks last, on suur foto. (Artiklis bn ka teisi ajaloolisi fotosid.) I Hendrik Kingsep oli ülikooli haridusega ja oli kuulunud ühte Vene tsaari vastasesse gruppi, mis oli vasakpoolne. Kartes poliitilist survet, siirdus ta Kanadasse jä oli hiljem juhtiv ^ jõud eesti ühiskonnas Albertas. Sinna asus nimelt k^ teisi eestlasi, ja aastal 1903, kui seal oli 22 eesti perekonda, panid nad oma asundusele nimeks ..Livonia". Ümbruse maastik meenutas eestlastele kodumaad. Oli metsa jakünkaid, kuid ka head mustamuUa maad, mida šai teha põlluks. Kasvatati vilja(pea-miselt nisu), lina jä aedvilja ja peeti karja. Elamud olid palkhooned, nagu kodumaalgi. - Järgmised suuremad eesti asundused tekkisid Stettier'i ja Eckville'i lähedustes. Aastal 1920 elas Eckvil-le'is 187 eestlast. Ka seal oli metsamaa harimine üsna raske. Suved olid jahedad ja tihti vihmased, mille tõttu nisu hästi ei kasvanud. Kasvatati rukist, kaera ja otra. John (Jaan) Kin-na ehitas esimese veski. Alustati ka karjakasvatamisega, mis oli tulutoov, kui lähedusse ehitati raudtee. HOIDSID KOKl^U. Eestlased hoidsid kokku ja asutasid (aastal 1910) Medicine Valley Eesti Seltsi (,3The Medicine Valley Estonian Society")p ehitades seltsimaja aastal 1918. Seltsi esimesel koosolekul (juhatas Hendrik Kingsep) arutati, kas seltsi eesmärgid on peamiselt ühiskondlikud või majanduslikud: otsustades, et mõlemad sihid on tähtsad. Asutati ka raamatukogu ja peeti loenguid mitmelt alalt. Talvel 1910 - 1911 peeti (muuhulgas) järgmisi loenguid: ,,Talumajandus" — Hendrik \ Kingsep;.,.Alberta sisepoliitika" — Hehrik Kinna; ,,Sotsialism" — Peeter Kost;,,Eesti kirjandus" — August Posti; ,,Vene parlament" - - Sam Kinna; „Teaduse avastused" — .K. On-ton. Suur osa asunikest olid poliitiliselt vasakpoolsed ja näiteks aastal 1912 oli seltsil arutlusel: ..Naiste õigused Ja sotsialismi osatähtsus abielus". • ' Eestlased olid enesekindlad ja leidlikud. Vajaduse korral ehitasid nad ise oma masinad. Hendrik Kingsep kasutas hobuste ja härgade jõudu viljapeksuks ja puude saagimiseks. Samuti oli neil hobusejõul töötav võsalõikaja. I^artin Sestrap organiseeris telefonisüsteemi, mis kasutas okastraati ja hõlmas 20 perekonda.. tpr John Sillak, kes oli filosoofiadok. tor ja rääkis mjtut keelt. Ta käis jutlustamas hajutatud eesti asundustes üle 'Ameerika mandri lääneosa. . Vanemad püüdsid lastele õpetada ka eesti keelt, kuid ingliskeelses koolis oli eesti keel keelatud — ja noored õppisid inglise keele kiiresti jä kasutasid seda, et mitteolla,.välismaalased", kasutades eesti keelt ai- ~ nult vanematega rääkides. Erinevalt Eckville'] asundusega, ei. kasvanud Stettleri asundus järjekindlalt. Inimesi lahkus USA-sse ja Austraaliasse, või assimileerus. Hil-jem^ kasutati ,,Linda HalH" üldise,v mitte ainult eestlaste, seltsimajana. Suuruselt kolmas eestlaste asundus oli Lõuna-Albertas, Barons'! lähedal, kus kasvatati nisu ja kariloomi. Sealsed inimesed olid elanud enne mõnda aega Krimmis, Lõuna-Venemaal. Aastates 1920-1930 tuli uusiimrai- Grupp Eckville'i eestlasi. Paremalt: Hendrik Kinna, Karl Rääbis, pr. Rosenthal, Jean Valters (kooliõpet.j, Luise Rääbis, Henri Värnik, Heiiffi Rosenthal, Roosi Rääbis ja Juhan Kinna. All — Kinna maja, kus toimusid esimesed eestlaste nõupidamised Kanadas. grante Eestist Kanadasse. Neid oli vastasid muusikat. Need on jooned, umbes 650, peamiselt mehed, kelle- mis tunduvad väljendavat eestlaste dest sadakond saabusid Albertasse. kultuuripärandit (lk. 212). Eckville'is oli neid 46. Paljud neist Kuigi eestlaste osatähtsus Albertas on pinud võrdlemisi väike, jaion veelgi kahanenud, ei ole see mitte kadunud. Pühitsetakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja käiakse koos. Ollakse huvitatud olukorrast Eestis ja • eestlusest üle maailma. Eestlaste panus Albertas ei ole mitte väga nähtav, lahtuma. Seitse perekonda aga, üles^ i^^id seal on eestipäraseid perekonna-köetuna radikaalsetest ideedest, siir- nimesid ja teeäärseid silte, mis vii-dusid aastal 1923 Venemaale, võttes tavad vanade eesti asulate ja kalmis-kaasa .põllutööriistad, et alustada tute suunas - ja seal on veel „Linda seal uut ,,kommuunat".. Aasta pärast Hall". ' olid peaaegu kõik aga tagasi Eckvil-abiellusid sealsete eesti asunike tütardega. lÖUKUS KASVAS Aja jooksul muutusid Alberta eestlased jõukamaiks. Nad palkasid sulaseid ja nende vasakpoolsus hakkas Esimesed asunikud (1899) Lake'i lähedal Hendrik ja Iie Kingsep (foto 1920). van Erai» Stettlerist veidi lõunapoolses ümbruses oli teine suurem eestlaste asundus. Sealsed inimesed olid peale Eestist lahkumist elanud Venemaal Tver'is), kust nad tulid Albertasse aastatel 1903-1905. Stettleri lähedal moodustasid nad kakskülakonda, ja enne raudtee ehitamist Stettlerisse (1905) pidi kandma varustust seljas Red Deer'i asulast, mis oli 80 miili eemal. Kuid ka sealsed eestlased or-\ ganiseerisid, talutöö kõrval, oma seltsi ja ehitasid seltsimaja — ,.Linda Hall", kus olid koosolekud, tantsud, kontserdid (oma orkester), näitemängud ja ka pulmad. Oli ka suur raamatukogu. Seal käis jutlustamas ka pas-le'is — vaesemad, kuid targemad. Järgmine eestlaste siirdumine Kanadasse ja Albertasse — toimus pärast Teist maailmasõda, kui Eesti Vabariik langes Vene võimu alla. Kui Vene hakkas Rootsile survet avaldama sealsete Balti pagulaste-(vähe-malt sõjaväelaste) väljaandmiseks, lahkusid paljud väikeste laevadega lääne suunas. Üheksa väikest laeva ja 987 eestlast saabusid Kanadasse. Neile anti luba Kanadasse jäämiseks, kuid 12 isikut lükati tagasi. Hiljem tegi Kanada oma väravad avaramaks (töökäsi oli vaja) ja 5000 eestlast saabus Rootsist Kanadasse. Kuna sel ajal pidi immigrandil olema kanadalasest sponsor, eriti kui immigrandil oli perekond), siis täitsid paljud Alberta eestlased seda nõuet. Seega on paljud Kanada eestlased töötanud Alberta eesti taludes, enne mujale asumist (nagu Torontosse). Aastatel 1946-1955 siirdus 13.521 eestlast Kanadasse, peamiselt Onta- Raamatus kasutud eestlasi käsit-eva kirjanduse nimekiri on üsna 'Sotsioloogi nõuanne: pikk, sisaldades muuhulgas: V. Raud — ,,Estonia; a reference book" (New York 1975); Nick Kjngsep - .,Home-steads and Happiness" (Calgary 1980); A. Kurlents - ..Eestlased Kanadas" (Toronto 1975); ..Minute Book. Medicine Valley Estonian Society — ' 1910" (Eesti seltsi protokolli raamat); ,.Minute Book. Medicine Valley Estonian Society — 1912"; Emanuel Nodel — ,,Estonia: Nation on the Anvil" (Nev^ York 1963); Tõnu Par-ming ja Elmar Järvesoo — , ,A Case Study of a Soviet Republic. The Estonian SSR" (Boulder, Colorado, 1978); G. D i r k s - „Canada'sRefugee Policy. Indifference or Opportu-nism?" (Montreal 1977) Ü.S. V) Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜKJ loenguohtul 21. novembril debüteeris Vancouveri „Meie Kodus" mag. Mare Toompuu. Sotsioloogina oli ta teemaks valinud „Ühiskonnatööst ja probleemidest tänapäeval". Paduvihmale vaatamata oli kohal kolmekümnene kuulajaskond, kellega referentlõi otsekohe ülisoojä kon- „Meie Elu" nr. 49 (1917) 1986 Eestlasi Iisraelis 50 perekonda Iisraelis elab praegu umbes 50 perekonda, kes Eestist hiljuti sinna kolinud. Nende hulgas on mitu perekonda, kus üks pool on eestlanoi jutustas MaleSchwartz oma kooli-õele Ursula Wallbergile, kes sellest kirjutab Rootsis ilmuvas Eesti töölisliikumise ja -noorsoo ajakirjas „Side" (nr. 3,1986). Male Schwartz põgenes sakse okupatsiooni tulekul koos vanematega Venemaale, õppis Moskva ülikoolis ja pöördus sii^ tagasi Tallinna kus oli keelteõpeta)aks. 1978.a. ta asus Iisraeli ja oli seal gümnaasiumi- .õp'etaja kuni pensionile minekuni. Ta ütles Stcjckhölmis viibides, et majanduslikult on eestlastel Iisraelis, jalad korralikult all'ja elustandardi vahed pole mitte eriti suured. Kõigil on ostetud korterid ja peaaegu kõigil ka autod. Elukutseliselt on inimesi mitmetelt aladeh. Elukutselised võimalused on aga erinevad. Halastajaõed, oskustöölised ja näiteks õmblejad saavad oma endise elukutsega edasi töötada. Sellist võimalust aga pole, kui oled eesti või vene keele õpetaja, Kui juhtub olema ebasobiv elukutse, on võimalik kursustel käia ja uus elukutse ära õppida. Igal aastal kohtuvad kõik, kes hiljuti Eestist Iisraeli on tulnud. Tavaliselt on see pidulik kohtumine koos lätlastega ja leiab aset Tel Avivis. Need kokkutulekud on väga tujukül-lased. Elu Iisraelis on väga rahvusvaheline. Inimesi on tulnud umbes 60-st riigist. Niikaua kui ei oska heebrea keelt on raske suhelda nendega, kes on tulnud näiteks Argentiinast või Indiast. Üldiselt võib ütelda, et alguses elavad kõik läbi kultuurišoki. Kohanemise ajaks loetakse tavaliselt kolm aastat. Selle aja jooksul peab jalad alla saama. Riik abistab pool aastat. Siis elad riigi korteris, saad stipendiumi ja õpid heebrea keelt. Peale seda tuleb kõige raskem periood — pead töö leidma ja igati kohanema. Eestlased on tublid heebrea keele õppimises ja ka muidu vastutustundlikud. Poliitiliselt on Iisraeli eestlasi igat sorti, siiski aga mitte äärmusparteidest. Iisraelis päritakse rahvus seaduslikult ema järgi. On mees eestlane, ei ole probleeme. On aga naine eestlane, peab tä astuma juudi usku, et lastele juudi rahvust anda, Muidu võib raskusi tulla, kui lapsed abiellumise ikka jõuavad, kuna Iisraelis kodanlikku abielu ei esine. • takti. Omaenese töö taustal andis tia riosse. 400 neist läks"(jäi) Albertasse, elavalt kirjeldatud pildi tänapäe\^'a suurendades sealsete eestlaste arvu ühiskonnast ja selle probleemidest rasedaid teismelisi, koduse vägivalla all kannatanud perekondi ja häm- . melduses noori. • Nii palju häda ja viletsust näinud inimesele on pilt meie ühiskonnast .hoopis erinev sellest, mida ise arvame tundvat. Paindumatu bürokraatia, töötus, vähene eneseteadvus, ühiskonna surve ja pinge, Holly-woodi- mentaliteet, alkohol ja droogid ei aita kaasa olukorra paranemisele. Kohalolnud vanematele ja vanavanematele jagas referant nõu oma •819-lt (aastal 1951) 1115-le (aastal 1.961). Uustulnukaid asus elama ka Cal-gary'sse ja Edmontoni, kus asutati eesti seltsid, mis olid ühenduses üle- Kanadaliste eesti organisatsi6onic|e-ga. Pühitseti tähtpäevi, peeti pidusid ja teisi üritusi. Igal suvel kogunesid Alberta eestlased Eckvilleljkjjs pühitseti jaanipäeva jaanitule, tantsu ja lauluga. rikkalikust varasalvest. Noortega tu- Mag. Toompuu tööväli on olnuti leb leida usalduslik vahekord, siiski Organiseeritud eestlaste tegevus Albertas hakkas aastate jooksul raugema. Medicine Valley Eesti Selts lõpetas tegevuse aastal 1979. Nooremad eestlased on suurelt osalt integreerunud, kuid osa eestlasi on siirdunud Torontosse, kus elab nüüd üle poole Kanada eestlastest. . Alberta eestlastel on olnud ühiseid jooni teiste Eüroopaimmigrantidega, kuid on ka erinevusi. Eestlased ei olnud kirjaoskamatud, vaid üsna haritud. Nad hoidsid kokku, olid leidlikud, püüdsid hariduse poole ja ar-üsna mitmekülgne: ,,skid rov\;", laste hoolekanne, kutse- ja üliõpilaste nõuandja (counselor), samuti sotsioloogia õpetaja ülikoolis. Seetõttu on tema hooldamisel olnud muude hulgas alkohoolikuid, tänavatüdrukuid, ''SUNSETtoSUNSET' •by R.E. KALLAS ,(R. Ufer) SIDE ONE: Angel-Love • Midlife Syndrome • LA. Angel • Love's Magic • Lookin' Down at My Hotel Bathroom Mirror. SIDE TV\/0: Thjs is Goodbye • RiverQueen • Borealis • Alone. Cassette-45 — $14.95 (Can.)- REKALLA CO./BOX 45941 Los Angeles, CA 90045 Stettleri asunduse kirik ja surnu aastal 1913. ' Üks esimesi eesti asunikke Stettieris, Joosep hoides kodust distsipliini, mida arenevale isikule peab õpetama. Tähtsaim on perekonnaliikmete vaheline kommunikatsioon, õiguste ja kohustuste selge ja järjekindel piiritlus. Aeg-ajalt tuleb muuta reegleid kohan-dumaks uutele olukordadele. Ühis-konna- pinge võib olla väga tugev, mis seletab kriitilistesse arvudesse tõusnud teismeliste vabasurma. Tänapäevane telerist õpitud ,,Hol-lyv^ oodi-mentaliteet", kohene rahuldumine, liialdatud seksuaalsus ja droogid võivad eriti noort ja küpsemata isiksust hämmeldada. Halvimas olukorras on need, kes peale kooli lõpetamist ei leia tööd: neil pole võimalust enesekindluse arendamiseks — aega on laialt, kuid puudub siht. Olukorra .parandamiseks peaksime olema üldiselt teadlikud probleemidest, tundma ja lahendama oma-sid nõrkusi ja olema abiks teistele. On oluline, et oskaksime kuulmise kõrval ka kuulatada (ingliskeelne vaste: hear/listen), öeldust õieti aru saada ja meeles pidada. See on tegelikult raske ja nõuab suurt treeningut, olles eriti tarvilik inimlikkude vahekordade lahendamisel. Pärast elavat diskussiooni suunduti tava kohaselt alakorrale maitsmaks suupisteid ja hõrgutisi Edda Davise ja Mara Pütsepa organiseerimisel. Järgmine kcSkkutulek on peakoosolekuks 23. j'aanuaril 1987, samal korral arh. Linda Valter Aug'i referaat ,,Eesti talu arhitekti vaatevinklist". . H MH EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts-1918. Eestikeelsed raamatud Toronto raamatukogudes Toronto linna ja eeslinnade raamatukogudes leidub küllahki palju eestikeelseid raamatuid. Laenutada saab neid plastikust kompuuteri-kaardiga', milline kaart kehtib kõikides Metropolitan Toronto raamatukogudes. Eestikeelseid raamatuid leidub ainult vähestes haruraamatukogudes. Eestikeelseid teoseid omavad: 1. Metro Toronto Reference Library - 789 Yonge Street, Toronto tel 333- 7177. Raamatud asuvd 5. korral, umbes 500 raamatut. 2. Toronto Northern District Library — 40 Orchard Viev^ Blvd. Toronto tel 484-6087. Kokku umbes 300 raamatut. 3. East York Public Library - l70 Memorial Park Ave, Toronto, tel 425-8222. |Kogus on umbes 100 eestikeelset raamatut. 4. Scarborough Public Library, Ce-darbrae- District Branch 545 .Mark-ham Road, Morningside Branch, Morningside Mall.. Neis kummaski on umbes 100 raamatut. Kõige rohkem soomekeelseid raamatuid on: Metro Toronto Reference Library 789 Yonge St. Toronto Northern District Library 40 Orchard Viev\^ Blvd. North York Public Library — 74 Sheppard Ave West. Rootsikeelseid raamatuid leidub: Metro Toronto Reference Library, 789 Yonge Street. York Public Library, 1745 Eglinton Ave. West, East York Public Library, 170 Memorial Park Ave. Saksakeelseid raamatuid leidub kaunis rohkesti: Richview Library, Etobicoke, North York Central Area Banch, Albert Campbell District Library, Scarborough, Cedarbrae District Library, Scarborough, High Park Branch, Toronto Public Library Runnymede Branch, Toronto Public Library 1745 Eglinton Ave West, York Public Library. Kui laenutame rohkem eestikeelseid raamatuid, siis neid rohkem muretsetakse, sest kompuuterid võimaldavad, laenutamise sageduse kindlaks määrata. J.E. „Meie Elu" nr. 49 (19 liv.: . l i t o ! J . i h k , U ,J(..' >i| I v O . l h , |,K'kcl> . I l l i l .•\n^ '>I j iit \ t I I , i i i i H ' . ! , ciuoi v.nii H l l M Ü o l i . l , A '1 ,11;,! \ •,, . 191 Don Mills Centre NEIlJ Värsked lihi vorstid, -sii jöuluj On aeg a| kinki Saatke ,MM andmiseks TellinI Hr., pr., prl. Aadress: | Tellija nimi: Aadress: J Palume käesj 91 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-04-06