Meie Elu = Our life, December 4, 1986

              „MEIE ELU" - „OUM LIFE" - Estonian
Published by Estonian PublishingCp. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6.
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr.,:Nev\^Milford, N.J..USA.
Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu''väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kariadas.
A s u t A . Weileri algatusel 1950.
- V- .•. v,;v;v.^^:;.^;•/^..' • - :•: .
nMeie Elu" toimetus ja talitus. Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ontj M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. k l 9 hm, - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
,,MEIE E L U " tellimishipnad: Kanadas 1 a. $43.00,6 k. $24.00,
3 k. $15.00. © l|SA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00..
§ Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-ssel a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . $62.00, 6 k. $31,00, 3 k. $15.50.
ÜKSIKNUMBER - m
KUULUTUSHINMAD: 1 toll ühel veerul
V tekstis $5.00.
esiküljel $6.00,
•J •
«o
Viimased valimised USA-s and­sid
enamuse Senatis (demokraati­dele,
kuigi president isklikult oli
väljas, et oma sõnavõttucfega ja
osavõtuga toetada republikaanide
kandidaate. Tulemused republi-kaanidele
olid sedavõrd nõrgad, et
president märkis isiklikult,' nagu
peaks ta ametist taganema, kui tu­lemusi
tõsiselt võtta. Kuid Reaganil
tuleb neid tulemusi tõsiselt võtta,
sest tema valitsusel on palju tege­mist
Senatiga oma ettepanekute lä­biviimisel.
President Reagan pm senini nau­tinud
valijaskqnna erakordset poo­lehoidu
ja avalikkuse ülisõbralik-ku
suhtumist. Ometi on midagi juh­tunud
viimasel ajal ja Reagani po­pulaarsus
on hakanud langema
mitmete asjaolude tõttu riiklikus
elus ja välispoliitikas. Hiliseim
neist on USA relvade müük Iraanil
le, mis on kutsunud esile uurimusi
ja arusaamabsi Washingtonis, ku­na
USA-s valitses relvamüügikeeld
sellele sõjas olevale maale. USA
katkestas Iraaniga oma diplomaati­lised
vahekorrad 1979. aasta no­vembris
pärast seda kui Ijraani
mässulised okupeerisid USA saat­konna
ja koosseisu ja hoidsid
Ühendriikide diplomaadid kinnil4
kuud.',•• • • •/ . '• .
Reagani valitsus oli Teherani
asetanud terroristidega samale ta­semele,
keelustas läbikäimijse ja ka
felvastuse saadetised. Kuid nüüd
ilmnes ootamatult, et USA relvad
oli siiski sattunud mitme saadetise
kaudu Iraani. Selgus, et ÜSA rel­vade
vahetalitajaks oli Iisrael, kust
märgitakse, et neil oh USA ja N.
Liidu prototüüpide järgi valmista­tud
piiramatul arvul relvi ja need
valmis saatmiseks soonivatele
maadele, nende hulgas ka Iraan.
Nüüd on järsku olukord nii, et ei
Washingtonis ega ka Tel Avivis
keegi ei tea, mis on Iraanj läinud
UŠA relvade legaalne staatus: Iis­raelist
teatatakse, fet viimane võib
relvade spekulatsiooni teha oma
äranägemise järgi, nagu seda tee­vad
paljud maad, nende hulgas ka
USA. Sest Iisrael toodab ise relvi ja
vajalikud saadetised on pidevalt
valmis ja levereerimiseks' nõud­miste
järgi. . 1 I
(D
Kuid küsimused • USA relvasaa-detiste
kohta Iraani kerkisid ka
Washingtonis ja vastuste andjaks
oli president Reagan. Meie pole
president Reagani kunagi näinud
pressikonverentsi ees: nii ebakind­lana
ja vormist väljas nagu see­kord.
President ei teadnud, kes rel­vamüügi
korraldusi tegi ja kuidas
neid seletada. Ta arvas isegi, et
tekkinud ühendus Iraaniga võib
USA vahekordadele ainult kasuks
tulla ja relvade saadetisi peaks
Iraanis hinnatama kui ühte algatust
vahekordade korraldamiseks.
Need ebakindlad seletused on
ringides halva mulje ja nõutakse
seletuste täpsustamist. Ka Euroopa
liitlased on hämmastunud, et presi­dent
Reagan on terroristide suhtes
võtnud koostööliku hoiaku, mille
vastu ta ise võitles NATO maade
valitsuste juures.
Kuid relvasaadetiste küsimus on
viimastel päevadel lõhenenud ka­heks
eriküsimuseks. Esiteks saade^
tiä ise. Teiseks relvade eest saadud
summade kasutamine. Iraanis!
saadud summad paigutati asjaosa­liste
poolt Shveitsi pa^ka kahele
erikontole: relvaarvete katmiseks
ja müügist saadud kasumi käsita­miseks.
Kasum, umbes 30 miljonit
dollarit, on vahepeal saadetud Ni­caragua
kontradele, kuna ÜSA rah­vaesindus
ei olnud ülekandeid va­bastanud
abirelvadesaadetisteks^
Viimases leiavad poliitikud ot­sest
omavoli riiklike summade ka­sutamisel
ja sellest on juba rida
komisjone ja organeid käiku las­tud,
et süüdlasi leida. On isegi mai­nitud,
et Valges Majas on toiminud
mahinatsioone ja kogu asjal on
,,Watergate'i" ebameeldiv lõhn
juures. Sellest nähtub, et opositsi"
oonilised jõud USA-s on pidevalt
valvel ja sobival võimalusel võilb
kaigaste loopimine Reagani valit­suse
poliitikasse alata, et presiden»
di republikaanidele järgmistel va­limistel
hoopi anda.
Relvad Iraanile on praegu sobi­vaks
segaseks küsimuseks ja võib
arvata, et demokraadid teevad oma
parima, et just nüüd Reagani era-
V.
Il!iltllllllllllllllllllllllllllllllllllllilill!lllllllll!ill)lllillllllllll!li^
Suurepärane ost jahedateks talveöödeks.
Hirtd alates
Udusulgede ja sulgede segu
Heakvaliteediline puuvillane
katteriie
sulgede liikumine takistatud
1
UUDISTOOTED! Saksamaa täis-villased
anti-reumatismi tekid,
padjad, madratsikatted.
4544 Dufferin St. (I^una pool Finchi) . . . . . .
2311 Bloor St W. (Windermere) ..
1884 Kennedy Rd.(Ellesmere> . . . . . . . . . . , . ..
1615 Dundas St E^tWhitby Mall, Whitby) . . . .
. 665-8865
. 763-7326
.297-0359
. 57M933
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimehe Laas Leivaf i muljed Vii­nis
toimunud Helsingi järelkonve-Üheks
meeldivamaks üllatuseks
Viinis oli Kanada delegatsiooni julge
ja otsekLene seisukoht inimõiguste
küsimuses. Senini on Kanada olnud
Helsingi järelkonverentsidel tagasi­hoidlik,
isegi arglik, käsitledes ini­mõiguste
'rikkumiste juhtumeid N.
Liidus, hoides kinni detente°filosoo-fiäst,
mida harrastavad ka mitmed
Lääne-Euroopa riigid. USA on mit­mel
korral — Belgrad'is,. Madridis ja
Ottav\^as — seisnild üksinda oma.
nõuetes, et N. Liit peab austama
inimõigusi käsitlevaid printsiipe
Helsingi kokkulepp'es. Sel korral aga
Kanada delegatsiooni esimees, saa­dik
William Bauer, ei näidanud arg-likkust
ega tagasihoidlikkust. Ta üt­les
oma avakõnes:
INIMÕIGUSED
, , . . .on võimatu ühelgi liikmesrii­gil
meie delegatsiooni veenda, et
nad panevad suuremat rõhku kokku­leppe
seitsmendale printsiibile, kus on;
kinnitatud inim- ja põhiliste õiguste
respekteerimine, kaasa arvatud õigus
mõtte- ja usuvabadusele, kui samal
ajal see liikmesmaa hoiab vanglates
ja orjalaagrites Helsingi kokkuleppe
järelvalvekomitee liikmeid, juudi ra­bisid
ja baptisti pastoreid, kelle ainsaks
,,kuriteoks" oli usk, et kõik liikmes­maad
peavad seitsmendast printsii­bilt
kinni ja et neil ön õigus sõna-,,
mõtte- ja usuvabadusele.
On võimatu tõsiselt võtta ühe riigi
väidet, et nad peavad kinni univer­saalsest
inimõiguste deklaratsioonist,
kui see riik samal ajal sihilikult ja
kangekaelselt keeldub lasta oma ko­danikke...
emigreerida. Kindlasti
see riik on teadlik, et üks põhiline
õigus garanteeritud selles Ühenda­tud
Rahvaste Organisatsiooni doku­mendis
on iga inimese õigus vabalt
lahkuda oma maalt.
Lõpuks, on väga raske aktseptee­rida
selle riigi väidet, et ükski riik ei
tohi oma ideoloogiat teisele vägi­valdselt
peale suruda. Paljud Euroo­pa
rahvad — 1956.» 1968. ja 1981o
^aastatel, ja afganistanilased tänage- .
Vai — meelsasti näeks, et N. X i i t
peaks sellest väitest kinni." .
PÖÖRDEPUNKTIS
Edasi ütleh Bauer, käesolev Viini
.konverents peab kujunema pöörde­punktiks
Helsingi konverentside
arengus. Kõik allakirjutanud.riigid
peavad näitama siirast tahet ja kavat­sust
kinni pidada kõikidest kokku­leppe
printsiipidest kui sellel kokku-leppelon
väärtust.
Jällegi meeldiva üllatusena. Belgia
ja Madalmaade delegatsioonide esin­dajad,
Leo Tindemans ja Hans van
den Broek kajastasid Kanada seisu-kohte.
Tindemans küsis miks teatud
riigid jätkuvalt ignoreerivad usu- ja
mõttevabaduse printsiipe ja kiusa­vad
taga neid kes avalikult tunnista­vad
oma usku? Miks N. Liit keelab
oma^kodanikel välja" rännata N. Liidu
territooriumilt? Miks ta julmalt ei luba
perekondadel taas-ühineda või üh­teteist
külastada?
Van den Broek kinnitas, et kui Hel­singi
kokkuleppel on mingit väär­tust,
siis N, Liit peab, alates kohe,
näitama heatahtlikku suhtumist inim-
• õiguste printsiipidesse. Muidu terve
Helsingi protsessi kasulikkus oii kü­sitav.
Ühendriikide delegatsiooni esi-
' mees, Watren Zimmerman, jätkas
USA julget ja tabavat seisukohta
inim- ja rahvaõiguste küsimustes mi­da
nad on väljendanud eelmistel kon­verentsidel.
Erilist rõhku pani Zim-merman
Afganistani olukorrale,
võrreldes seda Balti riikide olukorra­ga.
Žimmerman ütles:
, , . . . esiteks, N. Liit okupeeris
Afganistani 100.000 sõduriga.
Okupatsioon jätkub vaatamata selle­le,
et see rikub peaaegu igat statuuti
Helsingi kokkuleppes ja et maailm
on ühiselt seda okupatsiooni hukka
mõistnud. Just hiljuti, kõik 122 UN-i
liiget kinnitasid seda hukkamõist­mist.
See julm okupatsioon - kus puu­dub
igasugune kahetsus või restitut­sioon
- kajastab Leedu, Läti ja Eesti
vägivaldset annekteerimist-N. Liitu
1940 aastal."
Žimmerman rõhutas ka, et N. Liit
ei muuda oma seisukohta inim- ja
rahvaõiguste küsimustes, siis tuleb
küsida kas on mõtet Helsingi protses­si
edasi ajada".
MOSKVA SÜÜDISTAS
N. Liidu delegatsiooni reaktsiooni
kõigile nendele seisukohtadele võis
ette arvata. Delegatsiooni esimees
Yuri Kaslhlev süüdistas teisi riike iga­sugustes
inimõiguste rikkumises,
kuid kiitis kõrgelt N. Liidu edusam­me
sellel pinnal, tsiteerides kuidas
sisse-ja väljarändamine N. Liidust on
lihtsustatud uute seadustega, kuidas
N. Liitu võib pidada eeskujuks teis­tele
humanitaarsetes küsimustes jne.
Kashlev'i lapsik ja naeruvääristav
ettekanne tõi vähest tähelepanu lää­ne
üudistemeedias. Kuid reede hom­mikul
toimus N. Liidu poolt korral­datud
pressikonverents millest Laas
Leivat ka osa võttis. Kuigi mõned
: lääne ajakirjanikud (kelledest olid ai­nult
paar kohal), katsusid sõna saada,
neid ignoreeriti ja sõna anti ainult Ida­bloki
ajakirjanikkudele, kelledele oli
läbipaistvalt küsimused juba enne
pressikonverentsi ,,sisse söödetud".
Korrati N. Liidu hiilgavaid saavutusi
inimõiguste ja humanitaarsel pinnal
ja kritiseeriti lääneriike silmakirialik-kudena
kelledel on palju veel teha, et
N. Liidule järele jõuda sellel pinnal.
KAISA KÜSIMUS
Ei saa nimetamatajättä,-et eestlaste
delegatsioon tõstatas igal võimalikul
juhul väikse Kaisa Randpere küsi­muse.
Mitmed delegatsioonid võtsid
seepeale küsimuse üles arutlustes
N. Liiduga ja see äratas.ka meedia
tähelepanu. Ei ole kahtlust, et see
aitas kaasa väikse Kaisa vabastami­sele.
RAHANDUSLIK
PLANEERIMINE
säästudeks, pensionieaks
ja pensionieas.
RRSP-d, RRIF-id ja aastarendised,
Mitut laadi investeeringud. ^
495-6805
968-1444
8ViOf«EYSTRÄT In©.
Gorrard St. E. Toron^iO)
KUTSELINE
(kleite demonstreeritud igasügisestel
Eesti Invaliide Toetava Naisringi moenäitustel)
Teeb tellimise peale
PÄEVA-JA ÕHTUKLEITE ® SEELIKUID (D PLUUSE
A V KOSTÜÜME © PALITUID
vVj ./v-.^ Ka ümberte^
X\T..:J 2250 BLOOR ST. W. '
' (^^Idrikorrai, just idapool Beresford'i) 762-8756
Tehke oma pühadeostud eestlastele tuntud
te
mc.
1/2 blokki idapool Jane'r subway'd
Suurepärased TORDID, KOOGID, KÜPS1-
SED, SAIAD ja ŠOKOLAADID — kõik oma
tööstuse saadused. Me müüme ka impor-teeritud
šokolaade ja maiustusi. •
Avatud: esmaspäev, tei,sipäev, kolmapäev,
laupäev 9.00-6.00, neljapäev 9.00-7.00,
reedel 9.0Ö-9.00
m m Sa
Ühenduses on jõisd
Kinnisvara iaenud 9,50%
biklikud laenud alates 11.00%
isuforimiatsiooniks helistage
465-4659
avatud ©smasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
TORoiyro EESTr ÜHISPANGA
Böikmeil kellel on CUCARD rahäkaae't
v õ i v a d sooritada
© RAHA V Ä U A V Ö T T E ID
© A R V E L E SISSEKANDEID
mOME ÜHISPANGA kontoris,
mis asub 191 Egiinton Ave. E. Torontos,
tel. 486-1533
Pagari-ja kondiitrisaadused,
delikatessid, shokolaadid ja maiustused
Suur valik lihasaadusi ja juuste. Tordid pidulikkudeks
sündmusteks. 80-istmeline kohvik.
Palume teha tellimised JOULU-pagarisaadustele
varakult.
1 • '
200 AUTO
484 Queen St. W.
Toronto, Ontario M5V 2B2
366-1205 366-3619 :
LAKESHORE BLVoi
GARDINER EXPRESS
Ikestatud rahvaste
esindajad kohtusid
David Crombie'ga
Reedel, 21. novembril, toimus
koosolek ikestatud rahvaste esin­dajate
ja mitmekultuuriminister
David Crombie vahel. Eestlasi
esindasid Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimees Laas Leivat ja
peasekretär Priit Aruvald.
Esimene küsimus tuli ukrainlastelt
seoses uskumatu juhtumiga mis toi­mus
möödunud suvel. Üks ukraina
laulukoor Kanadast oli reisinud Bra­siiliasse
esinema. Esinemisele oli
kutsutud Kanada saadik Braasilias.
Saadik aga keeldus osa võtmast,
kirjalikult seletades, et Kanada osa­võtt
ei oleks sobiv kuna oli teada, et
esinemisel lauldakse Ukraina ,sõja­aegset'
hümni ja Ukraina' sõjaaegne'
lipp on esitatud koos Kariada lipuga.
See ei ole vaat kooskõlas Kanada
seisukohtadega seoses N. Liiduga.
Küsiti minister Crombie käest kas.
see on nüüd mingi uus seisukoht, et
Ida-Euroopa ja Bahi rahvusgrupid ei
tohi esineda oma rahvusvärvidega ega
aulda oma hümni. Crombie vastas,
et Kanada Ukraina Keskkomitee oli
juba protesteerinud ja hiljuti toimus
koosolek välisminister ]oe Clark'iga
selles küsimuses. Clark oli kinnita­nud,
et saadik oli valesti informeeritud
ja oli vea teinud ja vastav kiri välis­ministeeriumi
poolt on saadikule
saadetud. Crombie lubas äratõmbeid
..sellest kirjavahetusest saata Ida-Eu­roopa
ja Balti rahvaste keskorgani­satsioonidele.
Edasi arutati küsimust, et kui palju
etniliste keskorganisatsioonide tege­vusest
kuulub mitmekultuuri sildi
alla ja kui palju on poliitilisel pin­nal.
Crombie vastas, et see oleneb
ü k s i k vanem naine otsib
MAJA-ABILIST
2-3 korda nädalas. Asukohid
Eesti Maja läheduses.
Tasu ja aeg kokkuleppes.
Helistada 698-4360
rr nirnnKTTTin r m i i fimii [iri ii iiianniiiiiiii ii ii ini iii iii ii i i i i i i ini ii i ii
olukordadest, aga ei ole kahtlust, et
ühegi rahvusgrupi ajalugu ei saa
mingisugusel moel kustutada selle
rahvusgrupi liikmeteümberasumisel
Kanadasse. Näiteks, Balti ja Ida-Eu­roopa
kannatused N. Liidu all on osa
nende rahvusgrupide ajaloost ja seda
tuleb esile tõsta mitmekultuuri pers­pektiivis.
Teistes küsimustes'aga tu­leb
läheneda välisministeeriumile.
Küsiti Crombie käest.mis,kasu on
teadusliku- ja kultuurisidemete pi­damine
N. Liiduga kui see kaldub
olema ükspoolne, s.t. N. Liidu tea­duslikud
ja kultuurigrupid käivad va­balt,
kuid siit pääsevad ainult üksi­kud
'valitud' grupid N. Liitu. Crom­bie
vastas, et teatud sfäärides on see
kasulik nõustus, aga, et üldiselt on
sidemete pidamisest vähe kasu kui
see toimub ainult ükspoolselt.
Üldiselt koosolek minister Crom­bie
ja tema kahe assistendi John
McFadden ja Ruth Granfiga oli ka­sulik
ja produktiivne. Crombie käitus
abivalmi ja siirana. Ta lubas kaasa
aidata oma võimete kohaselt tihe­damate
kontaktide loomisega välis­ministeeriumiga
ja ka kohtuminisee-riumiga,
eriti Deschenes'i komisjoni
küsimuses.
% Ühendriigid ületas^
nud nädalal SALT II ri
kokkuleppe Nõukogur
millest seni kinni peeti,
W oli ratifitseerimata
President Reagan teatai
aeg tagasi, et ta kavati
piiridest üle minna. Nii|
gevusvalmilt operatiii
uus kaheksamootorilin
mitaja, mis on võimeli|
mitu aatomipommi. Se(
pommitaja sellest liigii
hatud piiriks oli 130 d
Senati demokraatide jl
sündmuse puhul, et Rel
SALT II piiridest kinnf
võtma käigust Välja ühe
midega vananenud P(
veelaeva.
Kaks idasakslast
läände üle Läänemere,!
rast mitmetunniiist pai
ja Taani Moeni saarele.)
võeti merel üle Taani
poolt. Põgenikud saadej
ne-Saksamaale, kuhu
asuda.
® Liibanonis puhkesi
dad võitlused shii-itij
meedlaste juhi Amali]
PLO gcriljadc vahel,
tes on viimasel nädalail
ma 209 ja vigastada 42^
tahtis selle jõuaktsioo!
oma endisi po8it8io(
Liibanonis.
ROYAL LE
REAL ESTATE SEI
325 Mooro
Esil
MAI Sl
Tol. kontoi
kodus