Meie Elu = Our life, October 4, 1979

              NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL — „Meie Elu" nr. 40 (1547) 1979
JuhanJärve
Kui juba pea paarkümmend aastat
tagasi kirjutati; ühes Vana-' Andrese
koguduse kohta 'käivas artiklis, et
,.ntcic: 2i-liikmelises nõukogus on
j uhan Järve nagu patriarh teiste hul­gas"
siis see kirjutaja tabas võibolla
rohkem tõtt kui ta ise sel. korral ai­maski.
Mitte ainult seal vaid mitmel
pool mujalgi on J. J. tõepoolest ol­nud,
vähe ise esile kippuvaid kuid se­da
sügavama mõjuga isiksusi. Nii o,n
see olnud skautide peres, ühistege­vuste;
ja ühiskonna tegelaste hulgas,
kõigi tema arvutute sõprade seas ja
loomulikult oma suurearvulises pe
lekonnas, e.(*sti rahvusliku mehemee­le
tasakaaluka ja julge kandjana. J
J. elu verstapostid ulatuvad osavõt­misest
eestlaste suurest meeleaval­dusest
Petrogradis 1917.. a, märtsis
kuni veel hiljaaegu Kanada eestlas­te
mitmete tähtsamate sündmustega
kaasaelamiseni. Selle vahepeal olid
Eesti iseseisvuse loomine ja iseseis-vus,
"iseseisvuse kaotamine ja pagu­lus
Saksamaal. ..-
: J. J. sündis 10. okt. 1*889. a. Puhjas
Tiiru talus kõige vanemana neljast
vennast. Vend Oskar, kellega koos
'Juhan oli Kuperjanovi partisanide
organiseerijaks, langes kuperjanov-lasena.
Vend Jaan,, Laiuse kirikuõpe-ta
ja peapiiskop JJ Kõpu järglasena,
oli see kes viis Eesti Iseseisvuse Ma­ni
Testi Pärnu kus see juba 23. veebr.
1°1S. a. õhtul välja kuulutati, oli asu­tava
Kogu ja kõigi Riigikogu koos­seisude
liige, sai surma Saksamaal
llM5. a. kevadel ainult mõned näda­lad
erine sõja lõppu õhurünnaku ohv­rina,
samas linnas kus oli ka Juhan
oma perekonnaga. 'Noorim vend, pea­le
. paljilid ..kannatusi, elab praegu
Eestis. •
. iseseisvuse ajal,. oli J. J. talupida­jaks
•Puhjas, kuid samal ajal ka osa-
, võtja;pea kõigist tähtsamatest ühis­kondlikest
sündmustest -nii kohali­kus
kui üleriigilises ulatuses. Tema
sügavapilguline ja objektiivne hinda­mine
kõigist, neist sündmustest ja
nende tegelastest -on saanud otse
asendamatuks varasalveks meie .aja­loo
tunnetusele. Samuti on sellega
mitugi korda tõestunud, et oma loo­muliku
ja . looduslähedusega' terita-
Uid vaistuga meie põllumees oli tih­tigi
maailmasündmuste mõistmises
ees meie mitmestki haritlasest. .:
. Saksamaal võttis J. J. aktiivselt
.osaGeislingeni eestlaste elu korral­damisest
^mitmete nõukogude ja; ko­miteede
liikmena. Tulles 1948, a. Ka­nadasse
töötas ta.esialgu oma kahe
pojaga, Ado ja Tõnu, ehitustöödel,
-Hobartis elav esperantist Eino
Loorits pühitses'oma lähemate sõp­radega
70. sünnipäeva, olles sündi­nud
4. aug. 1909. Peterburgis.. Saabus
koos vanematega .optandina; Eestis­se.
-Lõpetas peale vabatahtlikuna
kaitseväeteenistust Side- ja Pioneer-pataljonides
olekut 1931. a. Tallinna
Õhtugümnaasiumi. Esperantoõpeta-ja
kutse sai Taanis, lõpetades Silke-borgi
vastava. ÕpetajateV seminari
1934, ühtlasi, sooritades mitmed mat­kad
Euroopas. A. 1938 oli Soomes es­peranto
õpetajaks. Peale sõda pii abi­kaasa
"Erikaga Erlangenis, Saksa­maal,
töötades ametnikuna ÜSA ar­mee
.juures kuni 1948. Austraaliasse
saabusid koos abikaasaga a. 1949. Pea­le
aastast viibimist Lääne-Austraä-lias,
liikusid nad edasi Tasmaaniasse.
Hobartis elades võttis juubilar
agaralt osa kohaliku Eesti seltsi ja
pihtkonna tegevusest. Samuti 'aitas
kaasa MelBburrieH Eesti kogudusele
toetuse ja annetuste korjamisega
Eino ja tema abikaasa erilisteks tee­neteks
kujunesid üle 200 hõimuvelle
soomlaste perekondade asustamise
raskuste juures abistamine, olles
nende sotsiaalse heaolu vabatahtli­kuks
ametimeheks. Teda on esitatud
kolmel korral Soome valitsuse poolt
vääristamiseks, kuid.Soome delikaat­ne
olukord M. L. ja eesti põgeniku
hea tahtluse tunnustamine on olnuc
vormilisteks takistusteks. Samuti ka
Austraalia on seni tema ühiskondli
kii heaolu töö tunnustamise edasi lü­kanud..
Olles "samuti energiliselt, te­gev
Esperanto alal, on pidanud kon
takti Esperanto ilikumisega ning sel­le
fi la tel ismi arendava osakonna de-legaadina.
Nii .võttis Eino koos abi­kaasaga
osa- Taanis. 1975 toimunud
maailma konverentsist, kus andis
edasi ka saadetud tervituse kongres­sile.
Tasmaania peaministri poolt.
2Ö.ÖÖÖ km. merereis hõlmas mitmeid
maailmakeskusi, kus Eino tutvustas
kohalikke esperantiste Eesti jä tema
saatusega.
Tasmaania ajaleht „Mercury" peab
Looritsat kõige tuntuimaks posti­ametnikuks,
'kes sageli on ajalehte­des,
piltides ja pealkirjades .figuree­rinud...
Nii. on tavatsenud kinkida
buumerange, näit. Rootsi 'kuningale
abiellumise puhul, saatnud õnnitlus-kirju,'
printsess Annele - lapse sünni
puhul j.m:, vastu saades pilte ja tä­nukirju.'
Kuid need on ikka ja jälle
meenutanud saajatele ja lugejatele
'Eestis ja tema saatust. Seega Eino
Looritsal on nagu olnud osa, mida
tavaliselt täidavad lähetatud diplo
maädid.
Silmapaistev on olnud Looritsa
töö ka kohaliku Heänaaberliku Nõu-kuid
võttis, aktiivselt osa ka. palju- : k o g u ( G o o d N c i g h b o u r Council) juu
dest eestlaste üritustest nagu Vana
Andrese kogudus, skautide kodu loo­mine
Kotkajärvel, Toronto E. Ühis-
' pank j.t. Aastal 1955 ostis ta talu Tot­tenhamis,
40 km põhja-lääne poolt
• Torontot,- mille arendas eeskujuli­kuks
piimakarja mustertaiuks ja
laiendas seda veel teise talu juurde
ostmisega, kus talupidajaiks On prae­gu
tema pojad. Nõnda aga ka tema
talu saigi paljudele eeštlasteje ja ees­ti
organisatsioonidele nägu üheks ja­latäieks
kodumaa pinda võõrsil. Seal
on aset leidnud nii koguduste suve
päevi kui skautide üritusi, seal tehti
ka osa eesti filmist ,.Legend". Tema
talu Tottenhamis on. olnud kui ,, Mok­ka"
neile, kes on tahtnud oma süea
res ning loengute kui ka Balti koha
like ettevõtete korraldamisel. Siin
köhal tuleks just meenutada, et
Whitlämi komistuskiviks sai- ühe
Austraalia õpetaja poolt avaldatud
kahtlus, kuivõrd tark oli Baltimaade
N. L. osadena de j ure tunnustamine
Klassiopilas te ees õpetaja kõlbma­tuks;
tunnistamine tõi kogu ajakir
janduse j.t. poolt avaliku Whitlämi
hukkamõistu; Olles hiljem sunnitud
avalikult vabandama, Whitlam mak­sis
ka teatud summa 'kohaliku ..Bal­tic
Revue" perioodilise väljaande
toetamiseks. •:
Ka Labor partei poolt toimus hil­jem
täielik Baltimaade kui vabarii-
. . •, . kide eksisteerimise tunnustamine,
vamaid kahtlus, „ välja rääkida ja s > 0 > t a g a s i võttes Whitlämi otsusel
neist ülesaada. Tema perekonnas on
mitmeid skäutmastreid, temale ene­sele
annetati 1969. a. vanemskautide
kuldmärk,. tema poeg Tõnu on olnud
EKN liige, tema pojapojad ja kõik
kolm tütrepoega on aktiivselt võt­nud
osa eesti noorte tegevusest -Ka­nadas.
Tema kodust on alati õhku­nud
meelekindlust ja rahvuslikku
vaimu, mis paljudele on olnud vaim­se
jõu allikaks. .;|:;
Kui aga kõike seda mida on siin­kohal
öeldud, J. 11-le enesele öelda,
siis tema ainuke vastus on alati nõn­da:
,,See on olnud Kõigevägevama,
selles kes kõiki asju juhib, käsi mis
kä mind on juhtinud ja oma armuga
mind õnnistanud." See siiras ja sü­lgav
usk igavese tõe ja õiguse sisse
üle kõige maapealse, olgu suurtes
või väikesets asjades, on mis on te­male
annud võime palju näha mida
vähesed näevad ja olla tugev seal
kus paljud kõiguvad —-olla kui pat
riarh kes oma alati lihtsa olemisega
ja lihtsate sõnadega ori jaganud nii
palju suurimat elutarkust. .
Õnnitleme ja täname seda eesti
ürg-talumeest Tottenhamis. Kandku
Kõigevägevama käsi teda nagu seni
on. kannud ja andku, et ka teised te­ma
suurt eeskuju näeksid.
K. Aun
mida nüüd teatatakse olevat toimu­nud
„riigiametnike halva nõuande"
tõttu (B. R. mai-juuni, 1979). Kahtle­mata
. Eino kui ka teiste baltlaste
esindajate osatähtsus on olnud siin
suur. Samuti meenutades neid ohv­reid,
mida oleme kandnud küüdita­miste
j.m. kaudu.
Sünnipäevalaps koos abikaasaga
on- neid väheseid, kes pole näidanud
„Jaak, kurat, jalad põhjas" mugavu­se
ja ükskõiksuse nakatavat maa­niat,
vaid. on hoidnud kõrgel vaba­duse
ja vabakssaamise lippu, mille
eest ön kord suurimad tänuvõlglased
kannatav kodumaa ja tulevased su­gupõlved.
- E. A.
Toronto ümbruskonnas ja ka üle
P.-Ameerika hästi tuntud soloist' ja
endine sõjamees ning praegune agar
vabadusvõitleja Raimond., Tralla tä­histas,
23. septembril oma 60..aasta
sünnipäeva.":
Sündinud kooliõpetaja pojana, sai
". laimond oma isamaaliku kasvatuse
vanematelt. - Lõpetades Tartu .Kom­mertsgümnaasiumi,
astus ta sõja­väkke,
teenides aega Sõjaväe Kesk-laiglas
Tallinnas, lõpetades seal Sõ-aväe
Velskerite kursuse 1939. a. Va­banedes
sõjaväest astus ta Tartu Üli­kooli
arstiteadusekonda. Neid õpin­guid
kätkesfas sõda ja kodumaa oku-seerimine
venelaste poolt.
Tulihingelise isamaalasena ta möo
dustas Omakaitse, ü/ksuse, millega
võitles okupantide vastu, saades ka
seejuures haavata. Sõjarinde edasi
nihkumisel ühines Eesti rdapataljo-nidega,
kus tal tuli kanda kompanii
ja pataljoni velskeri kohustusi, olles
lühemat; aega ka pataljoni arsti ko­husetäitjaks.
Edasi tegutses Eesti
Sõjaväehaigla koosseisus' Tartu ja
Narva'. rinnetel. Kodumaa mahajät
misel oli Läti' Sv. Haiglaga Kuramaa
koti lõigus, kust evakueeris Saksa­maale,
ja määratuna läänerindele
sattus Prantsusmaale sõjavangi, pää­sedes
imekombel venelastele välja
andmisest.
. peale sõda oli Geislingeni ,laagri
Tervishoiu osakonna ametnikuks,
emigreerudes 1950. a. Kanadasse.
Torontos energilise mjehena võttis
elavalt osa eestlaste seltskondlikust
tegevusest ning täiendas enda laulu1
talenti Arno Niitofi ja Helmi Betle­mi
Laulustuudiodes. Tulles muuseas
teisele • kohale ooper i-aariate klassis
,,Kiwanis" Klubi lauluvõistlustel.
Seltskondliku tegevuse alal on ol­nud
mitmeid aastaid Abistamisko­mitee
laekuriks, Toronto. Eesti Võit­lejate
Ühingu abiesimees, ning Rah­vusliku
Välisvõitluse Nõukogu .liige.
Ta oli üks algatajaid Eesti, Läti ja;
eed u Sõjamees te Sõprusi i id a loo­misel
Torontos, millest on nüüd väl­ja
kasvanud Balti Veteranide Kor­pus
Kanadas,
1971. a. lõpetas Tralla Detroidis
Contröl Dätä Instituudi, mille järele
asus elama USA-sse, töötades vane­ma
järelvalve ametnikuna suuremas
arstirohtude peabüroos Detroidis.
Nagu Torontos,. nii ka Detroidis,
on ta agaralt tegevuses vabadusvõit-luslikiil
alal, olles Michigani Eesti
Võitlejate ühingu sekretär, Ameeri­ka
Võitlejate Liidu juhatuse liige
ning; Ikestatud Rahvaste Komitees
Michigani eestlaste esindaja. Valitud
Eesti Rahvuskomitee Ühendriiges
liikmeks, on ta seisnud alati eestlas­te
huvide valvel, pidades ühendust
kohapealsete kongressi liikmetega.
Korraldas 1977. a. Detroidis toimu-
•nud USA . •kuberrieride konverentsi
puhul Ikestatud Rahvaste vastuvõtul
kunstilise eeskava ja näituse.
Tugeva bass-baritonina on ta tun­tud
laiale publikumile oma mitmete
esinemistega, millest hilisem oli Ka­nada
Võitlejate Ühingute Liidu 25. a
juubel Seedriorul. • ;
Akadeemiliselt kuulub Tralla Fra
ternitas Tartuensisse.
Tema vanemasse ikka jõudmisel
soovivad tema paljud sõbrad 'temale,
senist hoogsust, ja palju, palju õn­nelikke
tulutoovaid aastaid eesti rah­vale.'"
';•
:^ • v'- A. J. -
«Rääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostma "
Pruugitud autod uued;,autod —.
••• veoautod.
Müügid ja rentimine.
..321 Lakeshore Rd. W, Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
Mofteid eesti
ist
ÄKERY & DILICATESSEM
281 DANFORTH AVE. ~ " Tel '463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiäd>
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
EÜRÖOPAMAITSELlSED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap,, neljap. 9—6,
reedel 9—7. Suvekuudel laup. 8.30—2..
Esmaspäeval suletud.
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisäi, sepik ja
* rukkileib, ^
Maitsvad tor4id ja muud kohapeal küpsetatud eüroopamältselised
pagarisaadused.
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, juustud, süitsusingid; suitsuribid
• ja soolaheeringad. Šuitsukalkunid tellimise peale»
SOOME PAGAR.
2851 .LAWRENCErAVE., E.:|BrimIey). Tel. 261-2238
— RiALTOR
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954. '• : ' l • i;
Tel. kodus 489-9932
f
WEST HILL
Ontario Government Licence #1078984
HELISTAGE MEILE ESIMESENA, ET TEHA. RESERVATSIOONE,
Computeriseeritud asja-ajamine © 16 aastat samas kohas
Laeva - lennu - bussi ja rongisõidud
Hotellide reservatsioon &
Auto rentimine
Volitatud "VIA" esindaja
Ring ja laevasõidud üle maailma
i "IATA" tunnustus -
• ' Helistege:
'4526 KINGSTON RD., WEST HILL: /
(Vähe idapool Morningšide Ave.) — Avatud. 6 päeva nädalas
"Better Busines Bureaü" liige
>1. oktoobril avatakse. Peetri kiri-ku
näitustesäales EKKT kahekümned
neljas Toronto ja lähema ümbrus­konna
eestisoost kujulavkunstnike
aastanäitus ehk sügisnäitus koduse­mas
kõneviisis. •
Eesti Vabariik-suutis lühema aja;
vältel, kahekümne" kähe iseseisvuse
aasta jooksul välja anda uue eesti
kunstnikkonna k/ü Pallase kaudu,
mida oleme suutnud meie?
On ekslik arvata, et me. karva-väärtki
eesti kunsti arenguks mida­gi
teinud pole. Konrad Mäe, Ado
Vabbe, Ferdinand Sannamehe, Jaan
Vahtra ja paljude teiste eeskujulike
maalijate — ei saa unustada iseseis­vat
- Ants Laikmaad — kunstikasva-tüslik
meel ja looming andsid Tartus,
õppivale eesti noorusele odavama ja
kergema võimaluse kõrgema kunsti­hariduse
. omandamiseks ja Kodu-
Eestis lõputunnistuseni •jõudnud
kunstnikud on olnud jä on tunnusta:
tud õppejõududeks tänapäeva Eestis
ja see seeme ei ole kaduma läinud
"i^SL nende hulgas, keda sõjakeeris on
tõmmanud hulgumaile.
Uute silmapiiride avardudes po- '
leks tänapäeva'ntuutlikus maailmas
ehk enam jälgegi; eesti kunstist, kui
iseseisvuseaja kakskümmend kaks
viljakandvat aastat poleks sidunud
just iseseisvas Eestis kõrgemat kuns­tiharidust
omandanuid ühise lõime­ga-
. V:r
Usun, et ma ei lahe märgist möö­da,
mainides' et peale „külma soja"
eksisteerib ka „külm kunst". Külma
kunsti edasikandjateks (Cold Art)
on paljud Ida-Euroopa rahvused,
kelledest esikohal, on kindlasti just
eesti-läti-leedu kunstnikud. Peale
eestlaste, on ka meie kahel lõuna-naabrilÖmad
saarniidud, kes elu äri-gistavaicj
nähtusi veresidemete kau­du
tunnetavad, suutmata tihtipeale
oma loomingus neid. tundeid varja­mata
jätta.
„Külma kunsti" kõrval oleme
koondise piires omaks võtnud ja
arenenud ka tänapäeva üldiste maa-ilmapröbleemidega
maadlevate ja es­teetilist
lahendust' otsivate kunstni­kega.
Ja seda mitte alati kammitsäis .
võidu jookstes.. • • .
Kui mõned kunstikriitikud leia­vad,
et eesti kunsti kui sellist ei ole
olemas, siis tuleks siinkohal lohuta- '
vait mainida, et EKKT (Eesti Kunst­nike
Koondis Torontos) on olnud sel­leks
parnassiks juba aastakümneid,
kus usu kaitsva tiiva all oleme and­nud
oma parima.
Ainuke viga, mis esineb ka Üle­maailmsete
Eesti Päevade raames
toimuvad üldnäilustel on, et eesti
keelt kõnelev (mõistev) kunstipub­lik
on 'kasinalt kaasa aidanud eesti
kunsti ppremakš mõistmiseks, väga-.-'
harva kui kaasa tuuakse, oma muu­keelsed
partneridynii paraku kanha-tab
kä eesti kunst. , r
. .\ Ants Vommj.
S@@me ostab rakeirelvS
iiiiiiiHininininiiiiiiiiiiiiiiniiiiiniiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiii
ta kondis IqbE
ootsi
esi
Septembri viimasel laupäeval oli
ette nähtud „Estonia"' teatri kolme
ooperisolisti esinemine New Yorgis
ühes Manhattani hotelli (Wellington)
stuudios, kus ka varemalt on okup.
kodumaalt esinejaid olnud. Seekord-seiks
külaüsiks: bariton Voldemar^
Kuslap, metsosopran Urve Tauts ja
pianist. Reet Laul, „Estonia" kont­sertmeistreid;
Kavas: Miina Här­ma,
Mart Saare, Villem Kapi, Arne
Oiti, Arvo Parti, Mozarti, Verdi, Gas
tol di, Schumanni, Cannio ja Lopwe
helindeid. -
Eesti Sihtkapital
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI |MAJA, 958 Broadview Ave.
llll!IS!l!lllllllllll|!liil|!lllll|lll!li!llli!!l!inü
iK Reedel, 12., 13. ja 14. oktoobril
Eric Pebapi tööde näitus Eesti Ma­jas.
>;•'••.-
Laup., 13. okt, St. Catharines'i Ees­ti
Seltsi Sügispidu Folk Arts Multb
cültural Centre'is, 185 Bimting Rd.
algusega kl. 8 õ.
^Reedel, 19. okt. Akadeemilise Ko­du
Mardipidu Tartu ColIege'is.
ic Laup., 20. okt. Toronto Eesti
Seltsi 30. aastapäeva pidu Eesti Ma­jas
algusega kl. 7 õ\ '
^ Reedel, 26. okt. Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas Tuluõhtu Eesti
Majas algusega kl. 8 õ.
^ Laup., 10. novembril Skaudisõpra-de
Seltsi Sügispidu Eesti Majas al­gusega
kl. 7.30 õ.
# Laup., 17. novembril Hüdlaste
Seltsi Mardipidu Tartu College'is al­gusega
kl. 7 õ.
HELSINGI (M. E.) — Vene 26-aas
tane võimlemisõpetaja, kelle nime ei
avaldatud, kõndis 13 päevaga läbi
Põhja-Soome Rootsi, kirjutavad aja
lehed. Tema reis algas Moskvast ron­giga
MuUrmanskisse ja seal edasi
bussiga Ylä-Tulomale piiri lähedus
se. Parast seda sõudis ta paadiga
mööda Tüloma jõge piirile jälgides
salaja vene piirivalvurite tegevust
mitu' päeva. Piiri ületas ta väikese
oja kohal okastraatide alt.
Reis kestis Moskvast alates peagu
üks kuu Koola poolsaare kaudu kuni
Rootsini. Kaks nädalat kulus aega
ületada Ohtlik Soome-N. Ludu vahe­line
piir. Saabunud Kaaresuvant°
(Soome) praamiga Rootsi Karesuan-dosse,
sai ta enda anda ametivõimu­de
kätte.
Venelane oli teadlik sellest, et
soomlased on sunnitud nõukogude
ärahüppajad tagasi loovutama ja see­pärast
hoidus ta eemale soomlastest.
13 päeva jooksul, mil viibis Põhja'
Soomes, ainult korra oli ta kontak­tis
paari soomlasega, kes andsid tal­le
toitu. Tavaliselt elas ärahüppäja
marjadest ja seentest.
Hoolimata sellest, et ametliku ve­ne
seletuse järgi N. Liidus pole töö­tuid)
ütles pagulane Rootsi tv-s, et
ta oli sealt lahkuma sunnitud just
elamisvõimaluste;, puudumise tõttu.
eiiesfumine
Tallinna Maa-aluste Ühingu välja
anne „TalIinna Teataja" avaldab, et
Lasnamäe uus elamurajoon on pla
neeritud ligi 1ÖÖ0 00 elanikule. Loo
mulikult olevat seda meeldiv kuulda
Kuid paraku saavad sealsed elani­kud
olema enamuses venelased. Prae
gu on Lasnamäe uues elamurajoonis
rajatud neli üldhariduslikku kooli
millest vaid üks on eesti lastele, tei­sed
kolm venelastele (!). üllatav ta
sakaal! Leht küsib: mis meist siis
veel tulevikus saab?
Juba seegi olevat olnud iseloomu­lik,
et Artur Vaderi matusel peeti ve-nestunud
matusekõnesid ja lauldi
vene rahvalaule. v
HELSINGI (M. E;) - Lisaks va-
KALJAD
Pärast seda kui vangid ühes Kairo
rem Venemaalt ostetute lähitõrjera-. vangimajas protesteerisid halva, toi-icettidele;
mis kannavad nime „Stre-.
a", hangivad Kaitsevõimud sel aas­al
uue territoriaal rakett-süsteemi,
mis' lä.anes kannab riime „SA-3" Või
„GOA". Relvi on Soome oodata det­sembris;
Peastaabi informatsiooni-teeništuse
ülema kolonelleitnant Jor­ma
Kaarnola införmatsioohi järgi
uus rakettrelv täidab need nõuded,
mis sõjavägi on seadnud tõrjeks!
Uus' süsteem paigutatakse. Lõuna­soome.
Pole raske arvata, kuhu ilmakaar­de,
raketid suunatakse, kui sõjaoht
kasvab.
<D^OCa»<MB»(Ka><>«C»(>CI»<>4ZI>()OJ><MXI><>«ny04XIMM(&<K3I><l
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
se--nimeline:
du ja viletsate majutustingimuste..
üle, said nad direktorilt järgmise
ringkirja:
„Kui teil siin ei meeldi, siis jääge
tulevikus välja."
Ühe ida-saksa töölise papagoi "os-'
kab. ainult ühe. lause:. „Surm vene
okupantidele!" Majavalitsejast nuhk
denuntseerib töölise, kes peab ilmu­ma
koos papagoiga kohtulaua ette.
Enne kohtusse ilmumist .vahetab
tööline oma linnu kirikuõpetaja pa­pagoiga
ümber. Mõlemad on üht vär­vi.
Võimlemisõpetaja ei kuulunud koni
munistiiku partei noorsooühingusse
Komsomoli.
Ta pole esimene, kes idapiiri üle­tab
kõndides või roomates. Mõni aeg
tagasi andis Rootsis enda üles mees,
kes roomas lääne läbi sillatoru. Kön­dis
.läbi Põhja-Soome Rootsi,
Instituut
Silmapaistev eesti assürioloog,
Chicago Luterliku Teoloogia Ülikooli
pensionile läinud professor, dr. theol
Arthur Võõbus, on jälle saanud ha^
ruldaste .austusavalduste osaliseks.
Chicago Luterliku Teoloogia Üli­kool
on otsustanud asutada profes­sor
Arthur Võõbuse nimelise „Süü-ria
käsikirjade uurimise instituudi"
(inglise keeles: Institute of Syriac
Manuscript Studies).
Teise tähelepanuväärse austusaval­dusena
nimetatagu Lääne-Saksamaal
asuva Göttingeni ülikooli idamaatea
duse osakonna professor Võõbusele
pühendatud teost „Göttingen Orient
forschungen, Band XIX" (Wiesba-den
1979K
Kohtunikud tahavad asitõendina
kuulda papagoi häält. Nad kordavad
mitu korda lauset: „Surm vene oku­pantidele!"
Papagoi vaikib hulga ae­ga.
Ta kraaksub lõpuks: „Issand võt­ku
teie palvet kuulda. Aamen!'' ;
Suvitaja laseb ennast-raseerida kü-lajuuksuri
juures. Viimane sülitab
kaussi ning hakkab vahtu lööma. Su­vitaja
küsib: . v . • .
„Kas teie sülitate alati kaussi?"
„Ei. Teen seda ainult võõraste juu­res.
Oma küla.meestele ma sülitan
näkku."
„Kas vastab tõele, et N. Liidus
võib osta magamistoa mööbli ainult
50 rubla eest?"
^Põhimõtteliselt küll.' Selle raha
; eest. saab madratsi- jä kümm£ Lenini
pilti." '
Kuidas tervitavad välismaalased
naist? — Inglane võtab tervituseks
ulatatud käe vastu, prantslane suud­leb
kätt, ameeriklane teeb ettepane-
. \ ku kohtumiseks. Venelane saadab
professor Võõbus on praegu järje-'aga telegrammi Moskvasse ning kü-kordsel
uurimisreisil Türgis. i sib, et mida ta peab tegema.