Meie Elu = Our life, February 5, 1987

              „MEIE ELU" - „OUR LIFE" - Estonial Weekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
Tel. 466-0951
Toimetajad; H. Rebane ja S. Veiäenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N.J.USA.
Tel. (201) 262-0773. .\
Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatu.sel 1950./
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Tororito, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-Ö.951.
MEIE E L U " kontorj avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., feolmap. ja reedel k l . 9 hm. - 5 p.l., teisip.
janeljap. kl. 9 h m . - 8 Qhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - 1 p.l.
, V M E I E E L U " tellimisiiinnad: Kanadas 1 a.^43.00,6 k.-^24.00,
3 k. $15.00. t USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
© Ülemerem^aadesse l a . ' $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-ssel a. $33.bo, 6 k.,$16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
l i a . $62-.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. . '
ÜKSIKNUMBER - 75C
V
K U U L U T U S H I N N A ü : l 1 o l l ühel veeru
1 tekstis $5.00.
- esiküljel $6.00,
l l l ' ^ • • ^ ^ ^ p l l p | | ^ | ' r i |iTtoT¥T
J •
Lääne tsivilisatsioon on pikkade
aastate kestel õppinud Kremli
müüri taguseid kartma J|0 mitte
usaldama ja nüüd on ^^lartei pea­sekretäril
Gorbatshovil raske end
uskuma panna sellest, mis tapakub
ja teeb Nõukogude Liidustj välja­poole
ja ka oma rahvale. Ometi ei
saa teda ignoreerida, kuigi tuleb
ära oodata peamiselt seda, mis ta
teeb. Kui ka seda, milline on tema
seljatagune Nõukogude Liidus en-
Tema kunagine eelkäija, Nikita
Hrushtshov üllatas samuti laia
maailma kui ka oma rahvast Nõu­kogude
Liidus, eriti oma jiiulljulge
sõnavõtuga ja hävitava kõnega J.
Stalini kohta. Kuid Nikita ei teeni­nud
omale kannuseid Kremlis,„ta
manöövördati sealt välja ja ei teeni­nud
endale isegi viimast puhkepaika
Kremli müüri a^res. Kuid aastad on
mööda läinud jä tiorbatshovei ole
Hrushtshov. Görbatshov kuulub in­tellektuaalide
hulka ja ta erineb
kõikidest senistest päälikuist selle­poolest,
et ta on tsivilist ega kanna
isegi medalit oma kuuerinnas.
Kui Görbatshov ei tee praegu
nõukogude süsteemis revolutsioo-^
ni, siis on sammud ometi revolut­sioonilised.
Ta on partei ainuvõimu
N. Liidu ju^htimisel kujundamas
töötajate võimuks, kus parteilaste
kõrvale antakse ligipääs ka tööta­jaile,
kes ei tarvitse parteisse kuu­luda.
See on paratamatu demok­ratiseerimise
protsess, millest ei
tarvitse veel demokraatiat tulla.
Seniste kogemuste järgi täideti tipp<
positsioonid riiklikus bürokraatias
ainult partei ametlike organite se­lekteerimisel
ja need pandi siis
ülesandeisse.
Kuid nüüd tahab peasekretär, et
kandidaate esitatakse ühe asemel
mitu, nende hulgas ka parteituid.
Nende valik toimuks siis salajasel
hääletamisel senise kohustusliku
käetõstmise asemel. Görbatshov
on partei kohta oma kriitika juba
ütelnud: see oin sissekaeyunud,
stagneerunud bürokraatia, kelle
ainuvõim ori möödas. Görbatshov
atakeerib kujunenud parteipähet
Stalini, Hfrushtshovi ja Brezhnevi
aegadest, mil teeniti vaid medaleid
ja ej tehtud vajalikke muudatusi.
Gjorbatshov tahab püüd elustada
seda stagneerunud j^arteid,anda
nõukogude üliiskonnale|Uued suu­nad
ja selle kaudu elustada nõuko­gude
majandust.
Milline on GorbatshovH
ne seljatagune, huvitab nüüd kü­simus,
et ta julgeb selliste kardi­naalsete
uuendustega üleöö välja
tulla? Paistab, et peasekretär on
oma positsiooni juba kindlustanud
poliitbüroos Kremli kõikvõimsas
otsustavas kogus: poliitbüroo 19
liikmest on 10 Gorbatshovi selja
taga. Poolteist aastat võimu juures
on peasekretärile küllaldaseks pe­rioodiks
olnud, et nõukogude ühis­konna
napsutavat juht- ja töölis­konda
kutsuda korrale, vihjanud
valitseva eliidi poolt haaratud privi­leegidele
ja ebaõigetele poliitilise
politsei võimu kurikasutusele.
Görbatshov on juba asunud teed
rajama tagasihoidlikule majandus­likule
omaalgatusele ja vajalikele
sidemetele läänega. Kas selles reas
või väljaspool seda on ta korduvalt
teinud pakkumisi USA-le relvastu­se
vähendamise vajadusele võrd­sel
alubel läänega. Görbatshov on
partei ridades hukka mõistnud ko­gu
partei türannia, mis pidurdab
kohalikke algatusi, seadusvastasu-se
altkäemaksud, aruannete võlt­singud
ja parteilise kambakraa-tia.
Partei keskkomiteese kuulub 3D7
liiget, ideoloogi ja juhti, kellel on
seni olnud määrav sõna olulistes
küsimustes. Ta lubas seda apara­tuuri
vähendada ja välja juurida
parasiidid ja ajateenijad. Ta tahab
sisse seada sundusliku pensionee-rimise
70.eluaastast peale ka kesk°
komitee liikmeile. Keelustada par°
teilaste vahelesegamise produkt-siooni,
kui puuduvad kogemused.
Görbatshov on täie kiirusega mi­nemas
vastu kaadrite uuendamise­le
kinniste hääletuste teel. Ettevõ­tete
juhid tulevad ümbervalimise­le.
Töökodade, osakondade, farmi­de
töömeeskoridade eestöölised
jne. tulevad uutel põhimõtetel üm­bervalimisele.
Görbatshov usub
muudatuste vältimatusse, et elusta­da
bolshevismi ja vabastada ühis­konna
loovad jõud tulevikule.,
Görbatshov usub, et kompartei
on liiga kauaks jäänud pidurdama
ühiskondlikke jõude. Gorbatshovi
ideed on Nõukogude Liidule esial­gu
põnevaks eksperimendiks. Tu­leb
ära oodata kompartei üldist
reaktsiooni nendele ideedele, kui
e
.Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teenirTtiine eesti rohuteadlase A.TOlGER'i poolt.
.,5 r, FEBRUARY5 „Meie Elu" nr. 6 (1926) 1987
m
•I
a§ ärakuivanud kaevus
või päästeläte?
m
mm m
Ä I m i
füjt
Iisraeli kohtus sõjaroimades süüdistatud lohn Demjanjuk kinni
tab, et tema ei ole Treblinka laagri
P.Io Buchanan: ' ' ^
Samad tunnistajad käivad juba
kohtust kohtusse
aastat
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. IW6.T0L 463-5125
Ajalehes„Tlhie Plain Dealer" (4.
jaan. 1987) kirjutab Patrick J. BUG-hanan
kohtumõistmisest John
Demjanjuk'i üle.
Teatavasti Demjanjuk'i süüdista­vad
(juudid) kuritegudes Treblinka
surmalaagris viimase sõja ajal, ja
kuna kohus (ClevelandTs) võttis te­malt
USA kodakondsuse, siis viidi
ta edasiseks kohtumõistmiseks Iis­raeli.
Patrick ], Buchanan on üks USA
presidendi abilistest („assistant"),
ja kuigi ta ei kirjuta valitsuse üles­andel,
vaid esitab oma arvamist, on
tema arvamustel siiski kaalu.
P.J. Buchanan ^leiab, et süüdistus
Demjanjuk'! vastu on ,,auke tais".
Esiteks ei ole Demjanjuki kunagi ot­seselt
süüdistatud kui Treblinka
laagri hirmuvalitsejat ja teda ei ole
kunagi süüdistatudmingis sõjakuri­teos.
Demjanjuki süüdistati valeandme­te
esitamises aastal 1951, et Ameerv
kasse saada mida ta ise on nüüd ül.esi
tunnistanud ja mille pärast tema
USA kodakondsus on ära võetud.
" Demjanjuki süüdistaja, Allan
Ryan,. väidab aga, et valeandmete
esitamise taga olid tõsised põhjused,
nagu sõjakuriteod.
Buchanan ütleb aga, et Demjanjuki
valeandmete taga olid järgmised
põhjused: ta värvati Punaarmeesse
aastal 1941, sai haavata Krimmis,
võeti sõjavangi sakslaste poolt, oli
sõjavangilaagris Poolas, värvati sealt
kindral Vlassovi armeesse aastal
194^1. et võidelda Punaarmee vastu.
Ta oli märgitud veregrupi märgiga
(nagu seda,olid ka SS-i sõdurid).
Kui ta oleks seda kõike ütelnud
ameeriklastele Baieris, 1945.a., oleks
ta antud arvatavasti üle Stalinile, mis
oleks.teinud tema elu palju lühe­maks.
Selle asemel ütles ta, et oli sõja
ajal olnud talutööline Poolas (ja mida
ta väitis ka USA-sse pääsemiseks).
EBAUSUTAVAD TUNNISTAJAD
Teiseks on tunnistajad, kes süüdis­tavad
Demjanjuki kuritegudes, väga
ebausutavad. Tunnistajad Elijahu
Rosenberg (Treblinka laagri üleelaja
oli esimene, kes osutas Demjanjuki
fotole ja nimetas teda ,,Ivan Hirm­saks",
vangivalvuriks Treblinkas.
Ometi oli E. Rosenberg andnud vande
all tõendi aastal 1947, et ,,Ivan" sai
surma vangilaagri mässus, augustis
1943. .
Järgmine tunnistaja on Pinchas
Epstein, kes ütles, et ta nägi, kuidas
Demjanjuk lõi raudkangiga Treblin­ka
laagris vangide päid lõhki. Ometi
andis Epstein sõja lõpu ajal vande all
tõendi, kus''ta üldse ei maininud ke­dagi
,,Ivanit" Treblinka päevilt.
Sellega ühenduses märgib P. Buc­hanan
ühte teist kohtuinõistmiist Fort
Lauderdale'is aastal 1978, kui Feo­dor
Fedor8nko'lt (ukraina-ameerik-lane)
taheti võtta ära U S A kodakond­sus,
mis aga ei õnnestunud,
Vastandina Demjanjuk'ile, tunnis­tas
Fedorenko,'et ta oli olnud Traw-niki
treeninglaagris ja ka Treblinka
surmalaagris. Oma kaitseks (depor­teerimise
vastu N. Liitu) ütles Fedo-renko,
et ta oli sunniviisil võetud
sakslaste teenistusse ja ta ei olnud
teinud kuritegusid. Kohtunik uskus
teda — ja leidis, et tunnistajate süü­distused
olid ,,täis vastuoksusi ja
ebakindlust".
Üks tunnistajatest oli Epstein (kes
tunnistas ka Demjanjuki vastu), kes
hakkas küsitlemise all puiklema ja
endale vastu rääkima. Teine tunnista­ja,
losef Czarny, ütles, et ta nägi,
kuidas Fedorenko peksis vange iga
päev. Järgmine tunnistaja, Sonja
Lev^kowicz, aga ei mäletanud Fedo-renkot
üldse, veel vähem, et ta oleks
kedagi peksnud.. Üks tunnistaja,
Turowski, vastates kohtuniku küsi­musele
,, kas ta Fedorenkot ära tun­neb?",
osutas hoopis ühele vanemale
pealtvaatajale kohtusaalis. Järgmistp
tunnistajate dramaatilised osutami-sed
Fedorenko suunas veensid koh­tunikku,
et tunnistajad olid asja oma­vahel
läbi rääkinud, või et keegi oli
neile nõuandjaks.
— Ja need samad,.tunnistajad" on
käinud kohtust kohtusse tunnista­mas
juba 20 aastat.
Buchanan mainib veel ühte juhust,
kus tunnistajad süüdistasid vande
all, et Frank Walus olla olnud vangi­de
tapja Kielce laagris. Selgus aga, et
Walus oli sel ajal tööline Saksamaal;
samuti oli ta liiga noor, liiga lühike ja
valest rahvusest (poolakas),' et kuu­luda
GestaposSe.. Kuid valetunnista­jaid
ei võetud valesüüdistuse eest
vastutusele.
. „ I V A N HIRMUS"
Buchanan on hoolega lugenud
kõiki dokumente ja raamatuid, mis
käsitlevad Treblinka laagrit — ja
üheski neis ei ole mainitud kedagi
„Ivan Hirmsat". Ainsana ütles Ro­senberg
(aastal 1947), et üks „Ivan"
tapeti laagri mässus. Jankel Wiernik
mainis ka oma raamatus ,,Aasta
Treblinkas" kedagi ,,Ivanit", kuid ta
ei teadnud, mis,.Ivaniga" juhtus, sest
ta põgenes laagrist (Wiernik suri
1972). :
Buchanani arvates on ,,Ivan Hir­mus"
üks ,,mütoloogiline" kuju, kes
on aja jooksul välja kasvanud mäles­tustest
mitmest isikust. Üks neist oli
. Ivan, kes opereeris gaasiahjusid, ja
kes sai surma mässus, või tapeti (ühe
kõmu järgi) kuskil Balkanil. Teine
isik oli Christian Wirth, sakslasest
vangivalvur, kes karjus ja vehkis
püstoli ja piitsaga, ja keda tunti kui
„Christian Hirmus", nagu Alexander
Donat kirjeldab teda oma ajalooraa­matus,
ja kes tapeti partisanide poolt
Trieste lähedal 26. mail 1944.
Buchanan arvab, et ,,Ivan". oli pal­ju
vanem ja suurem mees kui Dem­janjuk.
Venelased on lõpuks küll
produtseerinud Demjanjuki kohta
ühe isikutunnistuse, kuid selle tõe­pärasuses
on kahtlusi. Poola vaUtsus
on keeldunud laskmast Demjanjuki
kaitseadvokaati küsitlemaTreblinka
lähedal' asuva küla inimesi, kus
,,Ivan", mees ,,suur kui monster",
käis kõrtsis joomas ja mürgeldamas.
Tänapäeval on igatsorti oposit­siooni
ja kihutustööd kiriku vastu,
ja kristlasel tuleb ujuda vastuvoo­lu.
Marksistlik ateism peab kirikut
tagurluse kantsiks ja usku inimeste
uimastusvahendiks. Psühhoanalüü-si
isa, Sigismund Freud, peab usku
neuroosiks, projekteerib oma hin­ge
painavaid komplekse iga inime­se
hinge ja köidab paljusid õnne­tuid
inimesi eluks ajaks terapeudi
kušetile. „Vaba8tatud põlvkonna"
mentaliteet hülgab põlise kristliku
kõlblakorra ja väidab, et absoluut­seid
tõe* ega moraalinorme pole,
igaüks elagu ja talitagu oma heaks­arvamise
ja olukorra järgi. Need,
ja veel mitmed teised „nüüdisaja"
eluvaated, sööstavad nagu maru-tuuled
kiriku vastu. Pole ime, et
paljud näevad ja on hirmul, et usu­line
„jääaeg" triivib pidevalt alla,
üle Euroopa ja Põhjä-Ameerika.
Kirik pole inimeste poolt asuta­tud.
Kiriku ehitaja on Jeesus Kris­tus
ja kirik on tema oma. Kirik pole
aga mitte maailmast eraldatud, tal
on erakordne otstarve maailmas ja
ülim läkitus maailmale. Kiriku
ülesanne on kuulutada Jumala ar­mastust,
mis on Jeesuses Kristuses
avalikuks saanud, ja töötada, et
kõik tema oma Lunastajaks ja Is­sandaks
vastu võtaksid. Kirik on
varakamber, kus Kristuse pärimus,
evangeelium ja ristiusk säilub, ja
vahendaja, mille kaudu inimesed
Kristust kohtavad.
Kiriku eesmärk pole inimesi ras­si-
või maailmavaadete-vaenuli­kesse
leeridesse lahutada, vaid
vendluses usu ja armastuse side­metega
ühendada. Ta kinnitab, et
Jumal on koigi Isa ja kõik on ven-nad-
õed. Ta kuulutab vabastavat
evangeeliumi ja teeb misjonitööd
maailmas, et rõõm saaks osaks kõi­gile
rahvastele. Kiriku kaudu on
enamik inimesi ja rahvaid Kristuse
tundmisele ja usule tulnud.
Kirik õhutab ühiselt toetama õil­said
ettevõtteid, abistama ja lee­vendama
maailma häda ja vilet­sust,
koos vastu seisma kurjale,
mida maailmas nii palju. Kristlane
teab, et ta pole oma tegude läbi
päästetud, aga oh päästetud heade­le
tegudelele. Elav usk on tegev
armastuse kaudu. Kristlik kirik on
seda algusest peale teadnud ja selle
järgi suuremeelselt talitanud.
Kirik on Jumala kodakondsus,
Jumala perekond. Ta kutsub meid
jumalateenistusele koos laulma,
koos kuulama, koos palvetama. Ju­malateenistus
on kristliku osaduse
tunnus ja vajadus. Usk loob osadu­se
ja osaduses kasvab usk. Me va­jame
üksteist ja me kuulume üks­teisele.
Üksikuks jäädes võivad me
omad ideed ja arvamused meid
eksiteele viia ja isiklikud nõrkused
ja puudused meid rahutuks teha.
Jumal ei tunne üksildusse eraldu­nud
usku. Kui võõrdume oma kogu­duse
jumalateenistuse osadusest,
ütleb kord ka Jumal: Mina ei tunne
sind enani!
Pühakiri nimetab igat elavat kir-kuliiget
„pühaks preestriks", kelle
ülesanne ja kohus on tunnistada,
mida Jumal Kristuse läbi talle isik­likult
ta heaks on teinud ja seega ka
teistele ehitada silla Jumala juur­de.
Kõik kirikuliikmed pole kutsu­tud
õpetajaks või misjonäriks, aga
igaühe privileeg ja kohus on oma
kodus, oma sõprade ja tuttavate
ringis Kristust tunnistada. Eks ole­gi
paljusid meist usule võitnud, ja
meid õpetanud kirikuteid käima,
me omad vanemad, isa või ema,
oma siira usu ja jumalakartliku
eluviisiga.
Pagulasperekonnas on vahelgi
tühik vanemate ja noorte vahel.
Vanemate hoiaku ja mentaliteedi
juured on kodumaal, minevikus,
lapsed ja noored elavad ja käivad
„nüüdisaja" teid. Vahelgi võib va­nemate
siidamesse kibe tunne jää­da,
et nende manitsused ja hoiatu­sed
on tühja tuulde läinud. Igal
tervel lapsel ja noorel on siiski
autoriteeditunne oma vanemate
vastu, ja sellel on sügav ja püsiv'
mõju. Meeles peame pidama, et
Kristus võitis inimesi usule armas­tusega,
armastusega, mis ilmsiks
sai tema elus ja me lunatuseks ta
surmas. Tema armastus otsib ja
päästab jätkuvalt, aga tema armas­tus
peab meie kaudu tegutsema.
Armastus, Kristuse armastus, on
võti, mis inimese südameukse
avab. Selge on, et kirik ja ta liik­med,
nagu neid igapäev tegelikus
elus näeme ja tunneme, on kaugel
ideaalist, millele Kristus on meid
kutsunud ja meilt ootab. Olla krist­lane
ei tähenda olla vaba kiusatu-sist,
puudustelt, isekusest, patust.
Võitlus iseka loomuse ja Jumala
Vaimu vahel jätkub. Ta tunneb ka
teist väge, mis teda ülespoole,
pühitsetud elule tõstab. Kui ta Ju­mala
Vaimule oma elus voli annab,
on tulemus armastus, rõõm, rahu,
heatahtlikkus ja enesevalitsus. Ja
ta on elav kivi kirikus, mille nur-gakiveks
on Kristus ise.
Inimlikud mailmavaated ja ellu-suhtumised
muutuvad ja aeguvad.
Jumala sbadmised ja kõlblakord on
muutumatud. Me ei saa neid muuta
ega trotsida, võime vaid iseennast
nende vatu purustada. Kristus pole
A ja 0 mitte ainult kirikumüüride
vahel, temal on meelpvald taevas ja
maa peal, tema on elu nurga kivi ja
kalju. Kes tema teid käib, see ei käi
pimeduses. Kes temale loodab, see
ei jää häbisse. Kes teda armastab,
seda armastab Jumal.Teda tunda on
mõistlik ja tõeline elu.
ÕPETJA E, LOOTSMA
Majanduslik edukus
Balti riikides sajandeid
¥ana traditsioon
1065 STEELES AVE soodus 223:0201
NORTH YORK ONT
M2R 289
Omamok ÜWDA ŠEfPlP
Avatud 7 päeva pädalbs ® Ülelinna kohaleviimine LTD
mai uba
ESI A J E SERVICES LTD.,
325 floore Avenu@, Toronto
. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
Üks Sovjetimaad valgustav nali,
millest kirjutab ajaleht „Toronto
Star" (25. jaan. 1987) ja mis kuul­dud
Eestist, käib järgmiselt:
USA president Reagan ja Sovjeti-maa
ülemus Görbatshov ajavad juttu.
Reagan: ,,USA-s on üks auto iga
kolme inimese kohta."
Görbatshov: Mis sest, Eestis on
meil ka üks auto iga kolme inimese
peale."
Reagan: ,,USA-s on igal kolman­dal
perekonnal teiiie maja suvilana."
Görbatshov: ,,Mis sest, Leedus on
meil ka igal kolmandal perekonnal
teine maja suvilana."
Reagan: ,,USA-s on igast sajast
inimesest viis inimest miljonärid."
. Görbatshov: Mis sest, Gruusias
(,,Georgia") on ka igast sajast inime­sest
viis inimest miljonärid."
Reagan: ,,Mida see tähendab, mina
räägin USA-st, aga teie räägite Ees­tist,
Leedust jä Gruusiast. Kus on siis
venelased?"
Görbatshov: Kuidas te julgete
ometi;, kas ma olen küsinud teilt,
kuidas Ameerikas mustad elavad?"
TÕTT NALJAS •
Selles naljas on liiga palju tõtt, et
olla naljakas. N. Liidu impeeriumis
on koloniseeritud rahvastel kõrgem
elatustase kui Vene imperialistidel.
Kui mitte arvestada soositud linna­sid,
nagu Moskva ja Leningrad, on
venelased mahajäänumad kui teised
idaeurooplased, balti rahvad, gru­siinlased
ja armeenlased.
Väiksemates Sovjeti osariikides
nõuab rahvuslik uhkus, et neil pea­vad
olema oma teater, ballett ja oo-per.
Vene provintsilinnades on aga
elu hall Vene tööstuslinnad vana­nevad
ja lagunei^ad. See ei ilmne
mitte ainult vanadest masinatest tu­lenevas
tootmissüsteemis, vaid ka
madalas elatustasemes, alkoholismis
ja kuritegevuses. Vene ajakirjandus
on selles suhtes ühekülgne: Kirjuta­takse
küll rohkem kui enne kurite­gevusest,
kuid ei käsitleta ühiskonna
probleeme ja pinget, mis kuritege­vust
tekitavad. Vene noored ei ole
rahul eluga politseiriigis. Tshelja-binski
linnas on üks rock-muusika
grupp, nimega ,,Bad Boys" (,,Pahad
poisid"), kelle üks laul on: ,,Tapa
kõik komud ja Komsomol ka!"
Mõned vene poiste kambad kutsu­vad
endidi,,natsideks", olles kindlad,
et Sovjettimaalon see äärmine rõve-
. dus.
TRADITSIOON
Venelased püüavad seletada teiste
N. Liidu osariikide edukust ja jõu­kust
mitmet moodi. Kaukaasias ole­vat
parem kliima, mis võimaldab
head saaki, ja seal olla ka äritsemise
traditsioon, mis toob rikkust.
Balti riikide kohta üteldakse, et
need on olnud sajandeid osa Euroo­past
ja nendel olla kaubitsemise ja
töötlemise traditsioon ning saksapä­rane
ühiskondlik kokkuhoiutunne,
mis teeb neid edukamaiks.
Görbatshov on otsustanud piitsu­tada
Venemaad moodsamaks, kuid
venelased ei ole veel jõudnud koha­neda
pingetega, mis kaasnenud par­tei
poolt juhitud ja peale surutud
tööstusprogrammiga.
Ü . S . .
„Meie Elu" nr. 6 (19?
heateg
Möödunud nädalail
et Eesti Skaudid ja Gi
(ESGK) on Kanada tu!
poolt ametlikult regii
tegeva organisatsiooj
tava numbriga. Sell
tulemusena võib ESI
tajatele välja anda htj
nisatsiooni numbri]
kviitunge, milliseid
kasutada tulumaksul
summa vähendamisi
dab ka seda, et eesti
gaididele annetatavj
ole nüüdsest peale
teha teiste heategov|
sioonide kaudu vai
teostada otseselt.
. Heatogova organisa
taotlemist alustati ju
sügisel, kusjuures esi
kukssooviavaldajaksi
Eesti Skaut mast rite
Koondise poolt loodul
se Fond, millega oi]
ühinenud ka Eesli (
Kanada Koondis. M
hetuste tulemusena o\
suametiga ning arviil
soovitusi, nimetati 1]
Fond ümber organisal
ga Eesti Skaudid ja G|
sellele koostati uus p(
handati tegevuse alus
moodustamine. Nenif
tevalmistamine niiij
oli küllaltki aegavotl
milline nõudis vast
• kinnitamist ja uuelej
niie juhtkonna valin
saadi Ottawasse saati]
dus koos muudetud
vuse aluste ning aruaij
tud majandusaruannj
juhtkonna nimede nii
JUHATUS
ESGK organisatsil
(Trustees) kuuluvad
põhikirjale 8 isikul|
(praeguste ametikani
gudes]'. Eesti SkauUc
das juht (skm Egbej
Gaidide Maleva Ka
Anne Oruniik), Eefil
Kogu Kanada Kocj
(skm Eino Kuris), Ee;
gii Kanada Koondi;
Lisanne Vaher), kelle
Gaiderite ja Skautmij
pfriakoosolekutel va|
(ngdr Maie Kask ja
met) ning Gaidide ja
v a t e a a st a k 0 0 s 01 e kui
esindajad (ngdr A n i |
maa ja skm Gunnar
põhikirjale on ES(il
Skaut mast rite Kool
skm Eino Kuris, ked
duse korral Gaid(3rit(j
taja gdr Lisanne Vahj
.poolt on nimetatud
Anne Orunuk ja lael
nar Mitt. Viimane 0!
numbri-saämise taol
ja koordineerijaks ti
alates.
EBGKtegevusiuLSl
nitatud 31. august 1
majaiidusaruanded
tamisble"Gaidide ja
vate ühisel aastak()(i
peetakse tavaliselt
looiyi alguses. AaslI
devusse kuuluvad kai
eelarvete, põhikirj
ühisettevõtete korral
dö oluliste ksüsimui
Kanada tulumaksi
kuue kuu jooksul pj
aasta lõppu esitama
lise ja üksikasjalikij
nisatsiooni tegevusel
kulutustest, majiTnd
ja juhtkonna muuchj
tuleb luba küsida,
muuta heakskiidetiu)
vuse aluseid,
või kõrvale kalduda
kirjadest lekunud sil
misel. Sellest nähliilj
roll heategevate as|
üle on küllaltki rari
JOE
vajab 1987
Ki
Al
01
I
K(
Sooviavaldus
juhatusel
Apt. 51