1982-07-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?Sl\l^?^9^ Development Br
395 Wellington Str, teder
. Mtawa
l i l l i l OF^^--
TLASTE AJALEHT PAGUUU
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 28 (1689) 1982 NELJAPÄEVAL, 15. JUULIL - THURSDAY, JULY 15 XXXin aastakäik
Mew Yorgi Eesti Peäkonsulaaditeadaan^^^^^
Roos jõudis neil päevil Rootsist Mew Yorki, kus ta on ni-metatud
E.V/konsuli köhale arvates 1. juulist.
Tema lutTOStamiseks on allpool mõned, eluloolised and-
]j Kanada ws riigieelarve võeti parlamendis
vastu 140 poolt ja 70 vas-vtiihäälega
ning peaminister Pierre
Trüdeaü ei viitnud - palju aega, et
i asuda sellej rakendamisele. Möödunuga
nädalal algasid läbirääkimised
> tööandjate ^ja töövõtjate esindajatega
palgatõusudie vahendamise küsimuses.
Kinnise! nõupidamisel 38
I tipp-inajandusniehega peaniinister
; ja majandusminister said „rohelise
: tule'* ttn.,,6 protsent
loomiseks ja kohtuniiine ametiühin-
% gute esindajatega ei kujunenud nii
sõjakaks kili võis arvata. Pärast 3
tun4i kestnud nõupidamist 2,3 miljonit
hõlmava Canadian Labour Cong-ressT
juht 0emiis McDermött, kes
; avalikult ph pirotesteerinud palga-iõus|
ude seišatamise vastu, eriti ku-
;iia hinnatõusude seisatamlne pole
kindel, ütles, ei anitlused õlid asjalikud
ja kasulikud.
Baltimoreš toimus l a a s „ E e s t i Nädalalõpp'^ mille üritust külastas umbes 20 000 inimest. Pildil küla- Parlamendis peaminister Pierre
kost! viinud Toronto Eesti Rahvatantsu Rühm „Kungk' pidustustel esinemas, (Lähemalt Ihk. 4) Iry^^tm ütles, et temast on valesti
^ , p^^Q p aru saadud ja tal ei ole kavatsust ra-
, ' kendada palga- ja hinnakontrolli.
Püüdeks on inflatsiooni vähendada
_ _ — _ -.^^, • • ,.. . _ , . ., ,.. • • • ., :,. .... • , ~~~ ~~7 vabatahtlikkuse alusel.
Aarand Roos sündis Tartus 28.
mail 1940, jõudes seega väga lühikest
aega nautida vaba eestlase
põlve enne vene ja saksa okupatsioone
ning 1944. aastal alanud
maapagu Rootsis. Ta sündis
usklikku perekonda, kus vanemad
olid keeleõpetajad, ja need
asjaolud on teda tugevasti mõjutanud.
Kuna Elsa Roosil, Aa-raridi
emal,, oh rootsi päritolu
Naissaarelt, sai perekond rootsi
kodakondsuse juba 1946. aastal;
kõige nooremast pojast sai aga"
tenia isa dr. Ervin Roosi sõnadega
varakult kõige suurem rahvuslane.
Vend Naatan on psühholoog
Rootsi Tööturuiristituudi
juures Norrköpingis, kuna Paavo
on käinud isa jälgedes ja töötab
klassikalise. arheoloogia õppejõuna
Lundi ülikoolis, samas
kus Aarändil on sama positsioon
soome-ugri keelte alal, millest
ta nüüd loobub B!V. konsuli
ameti kasuks New Yorgis.
i i i »
WASHL^GTON — Reagani administratsioon peab Balti riikide ja Ukraina küsimust tähtsamaks
kui see oli Garteri ja Fordi ajal, ütles Esindajatekoja liige Charles F.Boughertyi ukrainlaste väljaandele
,vSmoloskyp". Kui Kiievisse taotletakse USA konsulaadi avamist, siis Balti vabariikide tun-itustamise
alusel on hoolitsetud, et Eesti, Läti ja Leedu konsulaadid jätkavad USÄ-s oma tegevjust.
muutus 'toimub mitmel põhjusel.
Reagani administratsioon ön| 'y^älis-poliitikas
konservatiivsem ja järgib
Charles F. Dougherty (R. P.a.) on
Kongressi liikmetest möödunud aas-,
tal moodustatud ,.Ad Hoc Committee
on the. BaUic States and Ukraine"
üks esimehi. Komiteesse kuulub 75
Esindajatekoja liiget ja ? senaatorit.
See on esimene taoline ad hoc komitee
Capi tol Hill'il ja algatati ukrain-
Jaste ja leedulaste pooltJ
SAATKONNAD i
Jutuajamises inimõiguste ja Ida-
Euroopa küsimusi käsitlevale väljaandele
ta -ütles, et Ida-Euroopa ja
eriti Balti riigid on Liidu ,,Achil-lese
kand". USA konsulaadi avamise
taotlust Kiievisse, mis pärast inva^
siooni Afganistani lõpetati, . tuleks
jätkata, konsulaat osutaks tähelepanu
ukraina rahvale ja N. Liidul oleks
mõndagi ebameeldivat seletada.
Küsimusele kuidas. saab lahendada
USA esindusse küsimust Balti riikides,
vastas komitee esimees: „Meie
kindlasti näeksime seal mingis vormis
Amjeerika esindust kuid olenie
teadlikud probleemis, et meie kunagi
ei ole tunnustanud annektsiooni.
Niil me läheneme küsimusele teisiti
kui tegime Kiieviga.. Oleme taotlenud
luua majanduslik alus ja järglus
nende kolme riigi saatkondadele
USA-s. Olime mures ja mõtlesime, et
sovjetid on väga õnnelikud, et esindajate
.keskmine yanüs on üle 70 a.,
leedulastel oli lõppenud nende kullavaru
- saatkonna jülalpidamiseks ja
et välisministeeriumis mõned olid
valmis laskma minna saatkonnad
sürgemise|e, diplomaadid surra ja nii
kaotada need esindused ÜSA-st.
- Ol^niW saanud majandusliku aluse
Leedu saatkonnale ja nii kõik kolm
on nüüd põhiliselt küllalt heas majanduslikus
olukorras: Kuid me-oleme
: saanud kä Välisministeeriumi
nõusoleku järgluse küsimuses, nii et
kui saa.tkpnnas esindaja läheb pensionile,
välisministeer^ tunnustab
leedulaste poolt esitatud järglase."
suhtumisel N. Liitu enam strateegilisest
konfliktist johtuvat liin^. Konservatiivne
liikumine USA-s ^dn niuu
kõrval seisukohal: meie ei lusalda
venelasi.. Ja huvi Balti riikid^ vastu
sobib just taolisse suhtumisse.
. Kongressi koosseis on -noorenenud
ja nende küsimuste käsitamine, mis
paljude aastate kestel olid juba nagu
kulunud, tõstatatakse 'uuesti. See on
tülikas sovjettidele, nagu ka Reagani
polii tika Ida-Euroopa osas, kuna see.
on konservatiivsem.
Itaalia suurem pangandusskandaal
ulatus ka Vatikani ja kirikuriigi ra-haasutise
president peapiiskop Paul
l^arcmkus kaotas oma koha. Skan-dal
hõlmab Vatikani panka, kuna see
ei ole nõus vastutama 1,4 miljardi
dollari eest, mis Ambrosiano panga
Lõuna-Ameerikas asuvad osakonnad
olid laenanud. Ambrosiano panga
president Roberto Calvi kadus Itaaliast
ja leiti 118. juunil pooduna ühe
Londoni silla alt. Inglise võimud ütlevad,
et Calvi tõenäolikult oli segatud
relvamüügi tehingutesse Argentiinaga,
Ameeriklane Paul Marcinkiis oli
Vatikanis võimas mees, kes muuhulgas
organiseeris ka paavsti välisreise.
Paavst määrast ta nüüd peapiiskopiks
Chicagosse seal surnud John
Cody kohale, keda süüdistati miljon
dollari kiriku raha andmises oma
naissõbrale.
Enne dokteerimist oma erialal
a. 1980 jõudis Aarand Roos pida-i
da palju ameteid: töötada laduf
jana trükikojas, müüjana raamatukaupluses,
kirjakandjanä-postiahietnikuna
ning koolmeistrina
mustlastele loodud koolis
Stokholmis.V Edasi on ta kuulunud
Ameerika Hääle eestikeelse,
te saadete toimetusse Washingtonis
(1976—78) • j a viimati juhatanud
Soome-ugri keefte instituuti
Lundis. Igapäevase töö
kõrvalt on ta aeg-ajalt panustä-nud
eesti, ajakirjandust („Eesti
Päevalehe" kirjasaatjana) ja kirikut
(jutlustades baptistikiri-kus
ja. kirjutades artikleid ajakirjale
„Usurändur").
Mõnedes ringkondades tuntakse
teda vahest rohkem kirjani"'
kuna; tal on setjatatga seitse
teost, milledest viimased on seotud
eespool nimetatud, aladegäv^
eestluse küsimused õhkeskM'
kohal kahes luuletuskogus ning
novellikogus „Esto-Atlantis",
usu- ja rahvusküsimused teoses
„Juutide kuningas Tallinnas",
kuna ta ühes populaarteadusil-,
kus" teoses andis ülevaate Türgi
eestlaste elu- ja ajaloost pärast
\ korduvaid küläskäikfe sellesse lii
g i sa jä-äas.tasesse eesti asunduš-
: se. Türgi eestlaste tutvustamisel :
avalikkusele ärkaski tema huvi ^
selle • ameti vastu, | millesse ta
nüüd astub. Keelemehena: võib '
ta muide ajada asju ka mõnedes
,>vähem tavalistes" keeltes, ms.
soome, ungari ja türgi, keeles.
• KLAVERIKUNSTNIK •
Eesti kultuurielus.: on ta pä-,
rast abiellumist a. 1976 seotud
k^a muusikanlaailmaga, kuna te-
• ma abikaasa Maaja (s.Dues- i
berg) on klaverikunstnik-koori-
. juht ja kuulub hästituntud muu-
, siku te perre — vanaisa Rudolf ,
Tobias-on Eesti suuremaid heli-.
kunstnikke ja samal alal on
Maaja ema, Hõlen' Tobias-Dües-berg
endale nime. teinud. Nii on
Aarand Roosil perekonnasidemeid'
Ameerika mandril ja võib'
end ka omä uüel asukohamaal
; - l Ä i s Ädat^^iÄfl
samuti eelduseks heale panusele
eesti rahva eest võitlemisel.
• L
• . STOKHO.LM (EPL) --^ Kas soomlas'ed ehitavad ^ .uue^ Tallinna
sügavsadama Muuga lahte põhjapool Piritat Randvere juures? Projekt,
m|s pidi teostatama soomlaste abiga; paistab sattuvat küsimusmärgi
alla seoses Soome—Nv Liidu kaubavahetuse suure eba-tasakaaluga,
mis ilmnes mõlema niaa kaubändusläbirääkimistel
Tallinnas. • \
VSk- esindajatekoja liige. Charles
Dougherty.
Nädalakrooniko
ÄGEDAD ÄFGANISTAI
SOODUS SUHTUMINE
on
Tlf Teadete järgr Indiast ja Pakista-
^ . . . nist jätkuvad ägedad võitlused Afga*
On see oige, et vahsministeerium» jtateegiliselt tähtjas Panj-
1 sellele teatud maaral vastuseisu? ^O. maifalustati riiri-
.Alustasime 3 ja pool aastat tagas. „,^„, 3,,,^^,^ vabadusvõitlejate vas-
Välisministeeriumis ..bürokraadid j , , , Valitsusvägede
nagu nad on tegeledes val.spolitnka- ^^^^ ^ , ^^^j^jj
ga Bait. nigidminu arvates, ei 01- j5„d; ts^busid tagasi tõenäolikult
nud esmajärgulise tähtsusega, üks- ^,3^,^^ ]^
takoik missuguse administratsiooni n,i,,fe Kabuli ümbmses. On and-ajal,
seal mõeldi, et kui juhtub, siis
juhtub; Paberil meie ikka ütleme, et
me ei tunnusta annektsiooni, kuid
kui siin ei ole saatkondi — „ok".
Meie-arvates saatkond siin esindab
nähtavalt Leedu valitsuse olemasolu
Ameerika ühiskonnas. See võimaldab
teatjada Leedusse tõika, et
esindus on ikka siin/'
me|d( et sinna saabuvad salad võitluses
langenute laibad ja haiglad on
täis haavatuid. Neist naijud on 1000- •
mehelisest konvoist, keda vabadusvõitlejad
ründasid Panjshir'i orus.
Mehhikos valiti presidendiks „Ins-titutional
;Revolutionary" erakonna
kandidaat Miguel de la Madrid Hur-ö
j ^ . - , 1 •• . , , tado, kes on kõrgema haridusega ma-
., Edasi vastates küsimuse e, kas ; K V . V I . . . . ^ X J i %ii s M- • f r
l i ^ L r . ^ ' r.A ' • * * • 1 , . jandusteadlane. 31,5 milionist vali-
R^ieija gKafn iT a dmmI istTra tsi. oon us uhtub te> l•a st. häälet.a s um,b es 76%.- Konserva-' t^ii; kP.^1"-f' ./National ^Action" ^erakond
mait seda välisministeerium tegi , . , . .„ , . i
Esindajatekoja liige:Charles:F^Dol|^ ''""«S' ™rem 42 aasta kestel.^
herty vastas jaatavalt. Ta ütles, et
ejate arvates see oli viimane
<
Lisa
45 Fulton Ave.
Toronto, Önt.
:M4Ktt6-:-^^^^
(416) 463-9065
Beiruti pommitam ine Jätkus lühikeste
vaheaegadega
tas, et a^ pii jäänud
imnast /lahkumiseks.
ja Iisrael hoia-lühikeseks
PLO
Kuigi läbirää-iord
kui 53 aastat valitsenud
partei võitis.
i( Ontario parlamendis võeti kõikide
erakondade poolt aplausiga vastu
teade, et on Rtaotatud õiT?müü^
keeld pallimängude alal Exhibition
Stadiumil. Seda taotleti tulemusteta
juba mitu aastat, kuni nüüd kesk pa.
lavat suve peaminister William Da-vfs
„jänuste" spordihuviliste rõõmuks
Viis ptsuse isiklikult läbi. Esialgu
aga õllesõbrad peavad leppima
vaid kahe pakktopsiku täiega. Staadion
on linnavalitsuse haldamisel j a'
neist oleneb, kas alkoholimüügi luba
• Võetaikse. •' •
lV Ontario perekonnakohus otsustas,
et laps kelle:sünnitas „ema asetäitja"
kuulub mehe hoolduse alla kelle
spermaga ta sigitati. See on esimene •
ja pretsedenti loov juht Kanadas ja
lõplik otsus tehakse hiliem, kui laps
on 2,5 kuud vana. Üks Scarbo-rpughs
elunev mees lubas maksta
Floridas elunevale abielunaisele
SlO 000 kui ta sünnitab tema sperma-
. ga kunstlikult sigitätud lapse. See
toimus Michiganis ja sündis terve 8 •
fiaela ja 7 untsi kaalunud poeglaps.
Kuna Ontarios on seaduse wastu „os-ta.'
beebisid, siis ameeriklanna loo-;
^us oma tasust, õnneliku isa abikaa;-
sa ei ole võimeline lapsi saama ter-
On tõenäoline, et nii Tallinna sa-damaprojekt
kui ka Leningradi uue
raudteevagunite paranduštehase ehitamine
pannakse „jää peale", kuni
N. Liidul on jälle võimet Soomele
kaupade ja teenuste eest tasuda.
On tekkinud nimelt olukord, kus
soomlased on N..Liitu oma kaupu ja
teenuseid eksportinud 3,8 miljardi
marga e^st rohkem kui nad vastu on
saanud Liidult kaupu — kaubavahetus
on- nimelt toimunud vahe-tuskaubmduse
alusel. Eeskätt on
soomlased venelastelt'saanud naftat,
mis on icatnud suure osa Soome tar-bimjsesj.
Muid kaupu, mis soomlastele
sob.ks, on aga N. Liidul vähe ja
kui viinane üha suuremal määral on
ostnud soomlastelt nn. projektiabi
hotellid J, sadamate, vabrikute jne.
eMtamijel, siis on just see põhjustanu
N. Liidu võla kiire kasvu, mida
Moskva ei ole valmis tasuma välisvaluutas.
I f • .: : • .
Soome Panga direktor Ahü Karja-vlainen,
kes iihtlasi;on Soome—N. Lii-;
du majandusliku] kofoslöökomisjoni
esimees, teatas, et sdome ettevõtted
ei saa lähemal ajal; arvestada uue
tellimiskokkulepetega ja projekti-täitmistega
Nõukogude Liidus, kusjuures
vanad kokkulepped •jäävad
kehtima. N. Liidult ei olevat lähemal
poolaastal oodata ka uusi laevatelli-misi.
'
• KooštöökomisjQni ülesandeks Tal-•
linna nõupidamisel on soome and-
: metel olnud uute teede leidmine kaubavahetuseks,
mis väldiks tekkinud
ebatasakaalu. Lahendust on aga raske
leida, kuna Soome ei taha N. Liidu
võlgade liiga suureks paisumist.
N. Liit jälle ei taha, loobuda* kaupadega
tasumise viisist..
EPL/K
kimised kogu aja I<|estavaä, ei 0^^
tegi pakkumise i( Mais tõusid Rootsis tarbijashin-
^fad 0,4 pn^senti ja beiisiini-olihmdade
tõusu tõttu kujuneb tä-
Cöyune inflatsioon suuremaks kui se-alguses
arvati. Nüüd puudub veel
igest 1,4.protsenti..piirist, kus val-nell
olnud edu. ÜSA
umbes 6000 sõdalase evakueerimi
seks^ kuid see lükati tagasi. Prantsusmaa;
on samuti vdmis, kuid sel:
güs, et üksM ^ Araabia, maa. ei
landub lepinguindeks, mis kompenseerib
palgalisi Inflatsiooni eest —-
ühe sõr aga palgad tõusevad.' Sel aas,
tal> jaanuarist kuni mai lõpuni, on
hinnad tõusnud 5,1 protsendiga. Samal
ajavahemikul möödunud aastal
oli tõu 5 6,0 protsenti. Arvestades 12
viimasi kuuga õli mais inflatsiooni-takt
8,! protsenti.
lür rfa<ni vaimne ja polütiline juht
KhOmcini on lükanud tagasi Iraagi
poolt esitatud ettepaneku rahusõl-mimis(
ks. IChomeini nõuab „sõjakur-jategij;
ite karistamist" ja kahjuta-su
Iraj gilt. Kui need tingimused pole
täideti d, Jätkab Iraan sõdimist
Iraagi territooriumil.
Rb( tši välisministeeriumi ametlikus
dplomaatide nimekirjas esinevad
fl. Liidu suursaatkomia osas
kaks (testi päritoluga diplomaati
mõlen ad on atashee kraadis: Andres
Aarm? ja Kalle Seiguer. Neist esimene
tuli Stokholmi 1981. teine juba
1978, tegutsedes
konsü aarosakomnsis.
V . •• ' : • ...
MUMERO UNOI
Kogu maailmas juubeldasid itaaS-Sased
pühapäeval, kui nende rahvüs-meeskond
võitis (sakslasi jalgpallivõistlused
Madriidis. liaaliä võitis
maailmavõistlustel Lääne-Saksamaad
Šr—1. See oli esimene kord pärast
1938. a. kui Itaalia tuli võitjaks.
Roomas rahvas juubeldas tänavatel
ja Torontos, mis on suu;rim itaallaste
keskus peale pealinna, oli väljas
umbes 200 000, sulgedes SH.
Clair tänava,20 bloki ulatuses.
luubeldamine algas ,,väikses Itaalias"
juba siis kui Itaalia võitis Brasiilia.
Autokaravanid lehvivate Itaalia
punane-valge-röheliste lippudega
liikusid signaalide kõlades tänavatel.
Rahvas karjus „Viva Italia", tantsiü
ja vahuviin jooksis. Prtlitsiei oli pealt^
vaataja osas, ainult mõnied vahistati.
I,:
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 15, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-07-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820715 |
Description
| Title | 1982-07-15-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
?Sl\l^?^9^ Development Br
395 Wellington Str, teder
. Mtawa
l i l l i l OF^^--
TLASTE AJALEHT PAGUUU
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 28 (1689) 1982 NELJAPÄEVAL, 15. JUULIL - THURSDAY, JULY 15 XXXin aastakäik
Mew Yorgi Eesti Peäkonsulaaditeadaan^^^^^
Roos jõudis neil päevil Rootsist Mew Yorki, kus ta on ni-metatud
E.V/konsuli köhale arvates 1. juulist.
Tema lutTOStamiseks on allpool mõned, eluloolised and-
]j Kanada ws riigieelarve võeti parlamendis
vastu 140 poolt ja 70 vas-vtiihäälega
ning peaminister Pierre
Trüdeaü ei viitnud - palju aega, et
i asuda sellej rakendamisele. Möödunuga
nädalal algasid läbirääkimised
> tööandjate ^ja töövõtjate esindajatega
palgatõusudie vahendamise küsimuses.
Kinnise! nõupidamisel 38
I tipp-inajandusniehega peaniinister
; ja majandusminister said „rohelise
: tule'* ttn.,,6 protsent
loomiseks ja kohtuniiine ametiühin-
% gute esindajatega ei kujunenud nii
sõjakaks kili võis arvata. Pärast 3
tun4i kestnud nõupidamist 2,3 miljonit
hõlmava Canadian Labour Cong-ressT
juht 0emiis McDermött, kes
; avalikult ph pirotesteerinud palga-iõus|
ude seišatamise vastu, eriti ku-
;iia hinnatõusude seisatamlne pole
kindel, ütles, ei anitlused õlid asjalikud
ja kasulikud.
Baltimoreš toimus l a a s „ E e s t i Nädalalõpp'^ mille üritust külastas umbes 20 000 inimest. Pildil küla- Parlamendis peaminister Pierre
kost! viinud Toronto Eesti Rahvatantsu Rühm „Kungk' pidustustel esinemas, (Lähemalt Ihk. 4) Iry^^tm ütles, et temast on valesti
^ , p^^Q p aru saadud ja tal ei ole kavatsust ra-
, ' kendada palga- ja hinnakontrolli.
Püüdeks on inflatsiooni vähendada
_ _ — _ -.^^, • • ,.. . _ , . ., ,.. • • • ., :,. .... • , ~~~ ~~7 vabatahtlikkuse alusel.
Aarand Roos sündis Tartus 28.
mail 1940, jõudes seega väga lühikest
aega nautida vaba eestlase
põlve enne vene ja saksa okupatsioone
ning 1944. aastal alanud
maapagu Rootsis. Ta sündis
usklikku perekonda, kus vanemad
olid keeleõpetajad, ja need
asjaolud on teda tugevasti mõjutanud.
Kuna Elsa Roosil, Aa-raridi
emal,, oh rootsi päritolu
Naissaarelt, sai perekond rootsi
kodakondsuse juba 1946. aastal;
kõige nooremast pojast sai aga"
tenia isa dr. Ervin Roosi sõnadega
varakult kõige suurem rahvuslane.
Vend Naatan on psühholoog
Rootsi Tööturuiristituudi
juures Norrköpingis, kuna Paavo
on käinud isa jälgedes ja töötab
klassikalise. arheoloogia õppejõuna
Lundi ülikoolis, samas
kus Aarändil on sama positsioon
soome-ugri keelte alal, millest
ta nüüd loobub B!V. konsuli
ameti kasuks New Yorgis.
i i i »
WASHL^GTON — Reagani administratsioon peab Balti riikide ja Ukraina küsimust tähtsamaks
kui see oli Garteri ja Fordi ajal, ütles Esindajatekoja liige Charles F.Boughertyi ukrainlaste väljaandele
,vSmoloskyp". Kui Kiievisse taotletakse USA konsulaadi avamist, siis Balti vabariikide tun-itustamise
alusel on hoolitsetud, et Eesti, Läti ja Leedu konsulaadid jätkavad USÄ-s oma tegevjust.
muutus 'toimub mitmel põhjusel.
Reagani administratsioon ön| 'y^älis-poliitikas
konservatiivsem ja järgib
Charles F. Dougherty (R. P.a.) on
Kongressi liikmetest möödunud aas-,
tal moodustatud ,.Ad Hoc Committee
on the. BaUic States and Ukraine"
üks esimehi. Komiteesse kuulub 75
Esindajatekoja liiget ja ? senaatorit.
See on esimene taoline ad hoc komitee
Capi tol Hill'il ja algatati ukrain-
Jaste ja leedulaste pooltJ
SAATKONNAD i
Jutuajamises inimõiguste ja Ida-
Euroopa küsimusi käsitlevale väljaandele
ta -ütles, et Ida-Euroopa ja
eriti Balti riigid on Liidu ,,Achil-lese
kand". USA konsulaadi avamise
taotlust Kiievisse, mis pärast inva^
siooni Afganistani lõpetati, . tuleks
jätkata, konsulaat osutaks tähelepanu
ukraina rahvale ja N. Liidul oleks
mõndagi ebameeldivat seletada.
Küsimusele kuidas. saab lahendada
USA esindusse küsimust Balti riikides,
vastas komitee esimees: „Meie
kindlasti näeksime seal mingis vormis
Amjeerika esindust kuid olenie
teadlikud probleemis, et meie kunagi
ei ole tunnustanud annektsiooni.
Niil me läheneme küsimusele teisiti
kui tegime Kiieviga.. Oleme taotlenud
luua majanduslik alus ja järglus
nende kolme riigi saatkondadele
USA-s. Olime mures ja mõtlesime, et
sovjetid on väga õnnelikud, et esindajate
.keskmine yanüs on üle 70 a.,
leedulastel oli lõppenud nende kullavaru
- saatkonna jülalpidamiseks ja
et välisministeeriumis mõned olid
valmis laskma minna saatkonnad
sürgemise|e, diplomaadid surra ja nii
kaotada need esindused ÜSA-st.
- Ol^niW saanud majandusliku aluse
Leedu saatkonnale ja nii kõik kolm
on nüüd põhiliselt küllalt heas majanduslikus
olukorras: Kuid me-oleme
: saanud kä Välisministeeriumi
nõusoleku järgluse küsimuses, nii et
kui saa.tkpnnas esindaja läheb pensionile,
välisministeer^ tunnustab
leedulaste poolt esitatud järglase."
suhtumisel N. Liitu enam strateegilisest
konfliktist johtuvat liin^. Konservatiivne
liikumine USA-s ^dn niuu
kõrval seisukohal: meie ei lusalda
venelasi.. Ja huvi Balti riikid^ vastu
sobib just taolisse suhtumisse.
. Kongressi koosseis on -noorenenud
ja nende küsimuste käsitamine, mis
paljude aastate kestel olid juba nagu
kulunud, tõstatatakse 'uuesti. See on
tülikas sovjettidele, nagu ka Reagani
polii tika Ida-Euroopa osas, kuna see.
on konservatiivsem.
Itaalia suurem pangandusskandaal
ulatus ka Vatikani ja kirikuriigi ra-haasutise
president peapiiskop Paul
l^arcmkus kaotas oma koha. Skan-dal
hõlmab Vatikani panka, kuna see
ei ole nõus vastutama 1,4 miljardi
dollari eest, mis Ambrosiano panga
Lõuna-Ameerikas asuvad osakonnad
olid laenanud. Ambrosiano panga
president Roberto Calvi kadus Itaaliast
ja leiti 118. juunil pooduna ühe
Londoni silla alt. Inglise võimud ütlevad,
et Calvi tõenäolikult oli segatud
relvamüügi tehingutesse Argentiinaga,
Ameeriklane Paul Marcinkiis oli
Vatikanis võimas mees, kes muuhulgas
organiseeris ka paavsti välisreise.
Paavst määrast ta nüüd peapiiskopiks
Chicagosse seal surnud John
Cody kohale, keda süüdistati miljon
dollari kiriku raha andmises oma
naissõbrale.
Enne dokteerimist oma erialal
a. 1980 jõudis Aarand Roos pida-i
da palju ameteid: töötada laduf
jana trükikojas, müüjana raamatukaupluses,
kirjakandjanä-postiahietnikuna
ning koolmeistrina
mustlastele loodud koolis
Stokholmis.V Edasi on ta kuulunud
Ameerika Hääle eestikeelse,
te saadete toimetusse Washingtonis
(1976—78) • j a viimati juhatanud
Soome-ugri keefte instituuti
Lundis. Igapäevase töö
kõrvalt on ta aeg-ajalt panustä-nud
eesti, ajakirjandust („Eesti
Päevalehe" kirjasaatjana) ja kirikut
(jutlustades baptistikiri-kus
ja. kirjutades artikleid ajakirjale
„Usurändur").
Mõnedes ringkondades tuntakse
teda vahest rohkem kirjani"'
kuna; tal on setjatatga seitse
teost, milledest viimased on seotud
eespool nimetatud, aladegäv^
eestluse küsimused õhkeskM'
kohal kahes luuletuskogus ning
novellikogus „Esto-Atlantis",
usu- ja rahvusküsimused teoses
„Juutide kuningas Tallinnas",
kuna ta ühes populaarteadusil-,
kus" teoses andis ülevaate Türgi
eestlaste elu- ja ajaloost pärast
\ korduvaid küläskäikfe sellesse lii
g i sa jä-äas.tasesse eesti asunduš-
: se. Türgi eestlaste tutvustamisel :
avalikkusele ärkaski tema huvi ^
selle • ameti vastu, | millesse ta
nüüd astub. Keelemehena: võib '
ta muide ajada asju ka mõnedes
,>vähem tavalistes" keeltes, ms.
soome, ungari ja türgi, keeles.
• KLAVERIKUNSTNIK •
Eesti kultuurielus.: on ta pä-,
rast abiellumist a. 1976 seotud
k^a muusikanlaailmaga, kuna te-
• ma abikaasa Maaja (s.Dues- i
berg) on klaverikunstnik-koori-
. juht ja kuulub hästituntud muu-
, siku te perre — vanaisa Rudolf ,
Tobias-on Eesti suuremaid heli-.
kunstnikke ja samal alal on
Maaja ema, Hõlen' Tobias-Dües-berg
endale nime. teinud. Nii on
Aarand Roosil perekonnasidemeid'
Ameerika mandril ja võib'
end ka omä uüel asukohamaal
; - l Ä i s Ädat^^iÄfl
samuti eelduseks heale panusele
eesti rahva eest võitlemisel.
• L
• . STOKHO.LM (EPL) --^ Kas soomlas'ed ehitavad ^ .uue^ Tallinna
sügavsadama Muuga lahte põhjapool Piritat Randvere juures? Projekt,
m|s pidi teostatama soomlaste abiga; paistab sattuvat küsimusmärgi
alla seoses Soome—Nv Liidu kaubavahetuse suure eba-tasakaaluga,
mis ilmnes mõlema niaa kaubändusläbirääkimistel
Tallinnas. • \
VSk- esindajatekoja liige. Charles
Dougherty.
Nädalakrooniko
ÄGEDAD ÄFGANISTAI
SOODUS SUHTUMINE
on
Tlf Teadete järgr Indiast ja Pakista-
^ . . . nist jätkuvad ägedad võitlused Afga*
On see oige, et vahsministeerium» jtateegiliselt tähtjas Panj-
1 sellele teatud maaral vastuseisu? ^O. maifalustati riiri-
.Alustasime 3 ja pool aastat tagas. „,^„, 3,,,^^,^ vabadusvõitlejate vas-
Välisministeeriumis ..bürokraadid j , , , Valitsusvägede
nagu nad on tegeledes val.spolitnka- ^^^^ ^ , ^^^j^jj
ga Bait. nigidminu arvates, ei 01- j5„d; ts^busid tagasi tõenäolikult
nud esmajärgulise tähtsusega, üks- ^,3^,^^ ]^
takoik missuguse administratsiooni n,i,,fe Kabuli ümbmses. On and-ajal,
seal mõeldi, et kui juhtub, siis
juhtub; Paberil meie ikka ütleme, et
me ei tunnusta annektsiooni, kuid
kui siin ei ole saatkondi — „ok".
Meie-arvates saatkond siin esindab
nähtavalt Leedu valitsuse olemasolu
Ameerika ühiskonnas. See võimaldab
teatjada Leedusse tõika, et
esindus on ikka siin/'
me|d( et sinna saabuvad salad võitluses
langenute laibad ja haiglad on
täis haavatuid. Neist naijud on 1000- •
mehelisest konvoist, keda vabadusvõitlejad
ründasid Panjshir'i orus.
Mehhikos valiti presidendiks „Ins-titutional
;Revolutionary" erakonna
kandidaat Miguel de la Madrid Hur-ö
j ^ . - , 1 •• . , , tado, kes on kõrgema haridusega ma-
., Edasi vastates küsimuse e, kas ; K V . V I . . . . ^ X J i %ii s M- • f r
l i ^ L r . ^ ' r.A ' • * * • 1 , . jandusteadlane. 31,5 milionist vali-
R^ieija gKafn iT a dmmI istTra tsi. oon us uhtub te> l•a st. häälet.a s um,b es 76%.- Konserva-' t^ii; kP.^1"-f' ./National ^Action" ^erakond
mait seda välisministeerium tegi , . , . .„ , . i
Esindajatekoja liige:Charles:F^Dol|^ ''""«S' ™rem 42 aasta kestel.^
herty vastas jaatavalt. Ta ütles, et
ejate arvates see oli viimane
<
Lisa
45 Fulton Ave.
Toronto, Önt.
:M4Ktt6-:-^^^^
(416) 463-9065
Beiruti pommitam ine Jätkus lühikeste
vaheaegadega
tas, et a^ pii jäänud
imnast /lahkumiseks.
ja Iisrael hoia-lühikeseks
PLO
Kuigi läbirää-iord
kui 53 aastat valitsenud
partei võitis.
i( Ontario parlamendis võeti kõikide
erakondade poolt aplausiga vastu
teade, et on Rtaotatud õiT?müü^
keeld pallimängude alal Exhibition
Stadiumil. Seda taotleti tulemusteta
juba mitu aastat, kuni nüüd kesk pa.
lavat suve peaminister William Da-vfs
„jänuste" spordihuviliste rõõmuks
Viis ptsuse isiklikult läbi. Esialgu
aga õllesõbrad peavad leppima
vaid kahe pakktopsiku täiega. Staadion
on linnavalitsuse haldamisel j a'
neist oleneb, kas alkoholimüügi luba
• Võetaikse. •' •
lV Ontario perekonnakohus otsustas,
et laps kelle:sünnitas „ema asetäitja"
kuulub mehe hoolduse alla kelle
spermaga ta sigitati. See on esimene •
ja pretsedenti loov juht Kanadas ja
lõplik otsus tehakse hiliem, kui laps
on 2,5 kuud vana. Üks Scarbo-rpughs
elunev mees lubas maksta
Floridas elunevale abielunaisele
SlO 000 kui ta sünnitab tema sperma-
. ga kunstlikult sigitätud lapse. See
toimus Michiganis ja sündis terve 8 •
fiaela ja 7 untsi kaalunud poeglaps.
Kuna Ontarios on seaduse wastu „os-ta.'
beebisid, siis ameeriklanna loo-;
^us oma tasust, õnneliku isa abikaa;-
sa ei ole võimeline lapsi saama ter-
On tõenäoline, et nii Tallinna sa-damaprojekt
kui ka Leningradi uue
raudteevagunite paranduštehase ehitamine
pannakse „jää peale", kuni
N. Liidul on jälle võimet Soomele
kaupade ja teenuste eest tasuda.
On tekkinud nimelt olukord, kus
soomlased on N..Liitu oma kaupu ja
teenuseid eksportinud 3,8 miljardi
marga e^st rohkem kui nad vastu on
saanud Liidult kaupu — kaubavahetus
on- nimelt toimunud vahe-tuskaubmduse
alusel. Eeskätt on
soomlased venelastelt'saanud naftat,
mis on icatnud suure osa Soome tar-bimjsesj.
Muid kaupu, mis soomlastele
sob.ks, on aga N. Liidul vähe ja
kui viinane üha suuremal määral on
ostnud soomlastelt nn. projektiabi
hotellid J, sadamate, vabrikute jne.
eMtamijel, siis on just see põhjustanu
N. Liidu võla kiire kasvu, mida
Moskva ei ole valmis tasuma välisvaluutas.
I f • .: : • .
Soome Panga direktor Ahü Karja-vlainen,
kes iihtlasi;on Soome—N. Lii-;
du majandusliku] kofoslöökomisjoni
esimees, teatas, et sdome ettevõtted
ei saa lähemal ajal; arvestada uue
tellimiskokkulepetega ja projekti-täitmistega
Nõukogude Liidus, kusjuures
vanad kokkulepped •jäävad
kehtima. N. Liidult ei olevat lähemal
poolaastal oodata ka uusi laevatelli-misi.
'
• KooštöökomisjQni ülesandeks Tal-•
linna nõupidamisel on soome and-
: metel olnud uute teede leidmine kaubavahetuseks,
mis väldiks tekkinud
ebatasakaalu. Lahendust on aga raske
leida, kuna Soome ei taha N. Liidu
võlgade liiga suureks paisumist.
N. Liit jälle ei taha, loobuda* kaupadega
tasumise viisist..
EPL/K
kimised kogu aja I<|estavaä, ei 0^^
tegi pakkumise i( Mais tõusid Rootsis tarbijashin-
^fad 0,4 pn^senti ja beiisiini-olihmdade
tõusu tõttu kujuneb tä-
Cöyune inflatsioon suuremaks kui se-alguses
arvati. Nüüd puudub veel
igest 1,4.protsenti..piirist, kus val-nell
olnud edu. ÜSA
umbes 6000 sõdalase evakueerimi
seks^ kuid see lükati tagasi. Prantsusmaa;
on samuti vdmis, kuid sel:
güs, et üksM ^ Araabia, maa. ei
landub lepinguindeks, mis kompenseerib
palgalisi Inflatsiooni eest —-
ühe sõr aga palgad tõusevad.' Sel aas,
tal> jaanuarist kuni mai lõpuni, on
hinnad tõusnud 5,1 protsendiga. Samal
ajavahemikul möödunud aastal
oli tõu 5 6,0 protsenti. Arvestades 12
viimasi kuuga õli mais inflatsiooni-takt
8,! protsenti.
lür rfa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-07-15-01
