Meie Elu = Our life, July 15, 1982

              V -J
,^ele EM" nr. 28 (1689) 1982
Võibolla avastate ürgioodises viiibides oma teise tõelise -ole^
müse — loodusearmastuse. Ontariq provintsi paiikides.on teil
võimalik seda kiilge endast arendada. Ühiselt korraldatud see-nelkäigud
— hundi ulgumine — loodiiseradadei matkamine —
selliste elamuste läbi pääsfeb nii noor kui vana loodusele lähe^
raale ja õpib meid ümbritsevat loodusekeskkonda paremini
mõistma. Juba varem olemasolevatele smirepärastele võima­lustele
lisame veelgi uusi valikuid otseseks loodusega tutvumi­seks.
Ontario pargid — võirratudl,'Kui soovite lisaandmeid, kir­jutage
aadressil: Ontario [Travel — Parks, Box 33, Dept,
Que"en's Park, Toronto M'
I
'A 1N3. Või helistage: Torontos 965-
4G08. Väljaspool Torontot l-80a-268-3735.
Ümberehitatud Baltimore sa^am koos maailma vanima ^õjalaevaga.
Baltimore noorte lauluaiasambel ,vKuma" esinemas ,,jEesti Nädalalõpul",
ne Ulm, Ingrid Ulm, Tiiu Raidma, Vaike Esop, Uku Peets ja Villi pärM,
— KarlFeets, Iirs-
. Foto-P. Kiik
iALTIMORES LEHVISID TAAS EESTI UPÜI
uu Kungla'' rahvatantsijad esinesid
• BALTIMORE — 26. ja27. juunil toimus siin Kaufman.Paviljonis,
ja seda ümbritseval veeäärsel väljakul Eesti Nädalalõpp. See on
juba kaheksasi aasta, kui Baltimore eestlased on osalenud Mary­land'!
sadamalinna etniliste nädalalõppude seerias, mis on kuju­nenud
asendamatuks osaks selle linna suveprogrammides.
Baltimore linna sadamaäärne piir­kond
on palju muutunud sellest saa­dik,
kui linna ..vallutasid" eestlased
ESTO '76 päevil. Mahajäetud hoone­te
ja tühjade tolmuste platside ase­mel
seisab nüi^d hiilgav uus Con-venti(
i)a Genter, maitsekalt sisusta­tud
äride ja restoranide hooned,
Science Genter,, akvaarium, paviljo­nid
ja väljakud] leus peetakse suvis­tel
nädalalõpijudeL igasuguseid kont­serte
ja pidustusi.
iKohalikes ajalehtedes, raadio- ja
televisiooni jaamades tehti juba mitu
nädalat enne eestlaste pidustusi sel­le
jaoks rekläarhi 24^
TowsonTÜHkooli raadiojaam WCVT
viieteist-minutilise raadiosaate Eesti
kohta, millps esines l a Lilian E$op.
Ajaleht /.Baltimore Sun" tõi ära oma
25. juuni numbris usutluse Sergei
Soldätega, millele järgnes ka eel­seisva
Eesti Nädalalõpu lühikirjel­dus:
4t'š ah Estonian Weekend".
Sadamaäärsetel mastidel lehvisid
eQStii: : IJpüd, w^:\ paistsid iile vee
..Harborplace" peahooneteni. Palava
juunikuu päikesi alla oli seatud üles
käsitööesemete müügikiöskid, koha­like
kunstnike maalinäitused ning
tpidukoögiiite külalised võisid os­ta
ka „Ešto^burger'eid". Kaufman
Paviljoni äil varjuS| oli Jcünsto
de näitus ] kaunimate mäalikunsti^
puu- ja tefcštiilesemetegä eesti kodu­dest.
Samuti olid paviljoni alla sea­tud
inforrhatsiooinitahvHd piltidega
ja seletustega Eesti ajaloost ja kul^
tuurist •ning; kohalike eestlaste tege­vusest:.
Eesiti olukorda tänapäevaste
maailmasündmuste perspektiivis sel­gitasid
ajalehtede väljalõiked asja­olust
Eestis.
Mõleinäl päeval esineti nelja prog^
raniniiga. Aväprogrammil tutvustas
veteran teadustaja Ado Valge lühi­dalt
Eestit ja ühendatud'koorid laul­sid
Mati Tammaru jühaJtusel ;>Eesti
lipp". Baltimore Eesti taulumehed
esinesid päeva^ kaks korda hing Bal-^
rtimöre Eesti Naiskoorilt kõlasid ke­vadlaulud
Walter Esopi' juhatusel.
Laulsid ka ühendatud kmM.
Küialisesiriejatena oli kohal ka-iiekša
paari Toirohto .iKungla" rah-vätantsuiiihmast
(koos juhi Toomas
Metsala jäpilliniehe Allan Liik%^
kes tantsisid vapralt korvetäi^a päi­kese
pll rida huvitavaid, lõbusaid
tantse. Baltimor^ rahvatantsurühm
..Vanaranna" (juhid: Lea Kiik, Malle-
Mai 'S'diuster) türlesüd omaikorda '
väljakul tantsudega.- Nagu varema-telgi
aastatel, tõmbasid rahvatantsi­jad
pealtvaatajate seast rahvast
tantsuringi' õppima ..õige ja vaseni-bat"
ja ..Perekonna valssi".
Laupäeval oli: kohal New Yorgi
eesti. naisvõimlejate- rühma — Metro
Estonian Rhytmics — esindajad Vir­ge,
Äiki ja Ulla Vinkman, Silvia V%
her, Tiiu iParming ja Merike Käo
koos juhi Anu Ojamaaga. Nad esita­sid
moodsa muušikariitmide saatel
huvitavalt välja töötatud rutiine, ka­sutades.
palle, -Mippenööre jä rõn-
^gaid.. ./O-Suure
menuga esines Baltimore
uus noorte laulugmpp.jKuma'' (liik­med:
Ingrid ja Irene Ulr[i, Tiiu Raid­ma,
Wälter Esop. Villi Käärid, Kari
jä utu Peets), kes mängisid endale
saateks väga mitmesugtiseid muusi­kariistu
ja esinesid suurelt osalt
grupi liikmete poolt löödud laulude­ga.
Nendega ühines lisalauludeks kü-;
laline Urmas Kärner Nfew Yorgist.
'ÕNNEVÄLÄMIMIE; - : '
Meie rahva omapärane komme
õnnevalamine. on aastate jooksul
kujunenud Eesti Nädalalõpul suu­reks
tõmbenumbriks ning seegi kord
ennustastid kolm .ytarka" eelseisva
aasta õnne. Näituse kioskite juures
demonstreeriti kangäkudumist j ^
kandlemängu. Väiksematele külalis­tele
meeldisid eriti eesti nukkudega
õhupallid, värvilised rinnamärgid ja
,,BGdy Painting". kus maaliti eesti
lilimustreid ja muid pildikesi ning
Ibosungeid põskedele, kätele, päikse­prillidele.
' ,
Eestlaste Nädalalõpu külaiiste-hul­gas
oli Baltimore States Attomey;
William. Swisher, linnanõukogu pre­sident
Walter Orlinski, Senaator Sar-banes*
i ädministratiivabiline Peter
Narudas. Prince, George's Gounty
Executive Larry Hogan ning linna­pea
William Donald/Schaefer'i esin­daja
Fbraine Applefeid, kes luges
ette linnapea läkituse eestlastele.
Kahe päeva jooksul kohtusid Bal­timore
eestlased umbes 20 (KK) inime­sega,
kes tulid KaufmänPa^^
sööma, jooma, ostma, ringi väktama
ja tutvuma Eestiga. Kõik kolm Balr
timpre televisioönijaaima näitasid
laüpäevaõhtustes uudistesaates filme
.,Estonian Festivarist" ning ajalehe
..Baltimore News AmfiriGan'i" pülia-er
mängis
hatar@i
Teisipäeval, 5. juulil esines Rahva­pillide
Orkester ehatarelastele ja
puhkekpdu külastajatele. Kuigi or­kester
on juba teenitult suvevahe­ajal,
leidsid enamik orkestri liikmeid
võimaluse ..Ehataresse" tulla. Eriti
tugeva aplausi sai Ellen Valter —
Tallinna Festivalil vahtud „Miss Täl-linn"
y kes orkestris mingib akor­dioni.
Orkester, 12-ne liikmelises i koossei­sus,
mängis 0. Haameri juhatusel
tuntud rahvaviise ja rahvatantsulu-gusid
ning sai väga sooja vastuvõtu
ja tugeva aplausi. Üllatava^ja oma­pärase
duietigä esinesid dr. J. jRpos
tütre Marju-Leenaga. mängides ..Vi­ru
polka" ja „Veski Tiiu", kusjuures
doktor J. Roos. kes. orkestris män-gib
Jcannelt, saatis viiulit suupillil.
Ettekanne sai' teenitult kordamist
nõudva aplausi.
Headmeelt' t^gi proua (Koppeli
poolt igale mängijale tänutäheks an­netatud
kimp. ehatarelaste poolt ühi­selt
orunõlväkult nopitud metsalilles
dest. Lillekimpu saatsid tänusõnad
ja kutse kohvile.
illide Onkester sai. kutse
ETSPO 82 (Eestlaste Telklaager §u-wjpäeväd
Fõhja-Ontarios) ralivus-k|
iltuürilistel pidupäevadel esinemi-seks
Sault Ste. Marie's. pidustused
töiniuvad Sault Ste. Marib Eesti
Seltsi korraldusel 31. jjuulil/1 ja 2.
auguštü seltsi suve codus „Eesti
Rand", ilusal Ülemjär /e kallasmaal.
Transpordi detailid pole veel selgu-
17. septembril 1982. ä, alustab To-mntos
tegevust eesti täiendusgüm-
' naasiiim. Kool on mõeldud eesti keel­se
ja eesti ainelise õppeitegevuse loo­mulikuks
jätkuks p^e eesti
dus(kesl;kooIi lõpetamist.
Toronto Eesti GibnnaasimnSst on
õigustatud osavõtma kõik nii möödu-mud
kevadel kui kä varematel aasta­tel
Toronto Eesti Ke^ooli lõpeta­nud
noored. Samuti võetakse vastu
ka noori, kes on lõpetanud mõne
teise eesti täienduskeskkooll kursu­se
või kes oma eesti keele oskuse
ja eesti aineliste teadmiste osas m
saavutanud taseme, mis võimaldab
meile vastava erikorra alusel kooli
sisseastumise.
Eesti täiendusgiimnaasiumi kursu­se
pikkuseks on kaks aastat. Tunnid
toimuvad igal teisel reede õhtul Ees.
ti Majas, kusjuures mõnedele vahe­pealsetele
reede õhtutele on kavan­datud
eriprojektid ja eriüritused
ning huviala ringide tegevus.
õppetegevus toimub täienduskooli
eritüübilisele iseloomule kohandatud
gümnaasiumi õppekavade alusel ja
Ulatuses, mida võimaldab Icasutada-olev
aeg koos eriprojektide, eriüri­tuste
ja Jaüviala r&gide tegevusega.
Esialgsete õppekavade täiendamine
ja viimistlemine toimub õppeaasta
väiteel tegeliku töö kogemusi, vajadu-si
ja soove arvestades.
Eesti kesl^oolÜe järelkooli raja­miseks
Torontosse on tehtud eeltöid
juba pikemat aega. Aluseks võttes
keskkooli lõpetanud noorte enda,
nende vanemate ja paljude teiste
soove tegi Toronto Eesti Seltsö
täienduskoolide komit^ koos kesk­kooli
õppenõukoguga 28. juunil 1982.
s). Otsuse e^tt täiendu^mnaasiumi
loomiseks, mis jdüstä2ts tegevust 17.
septembril s.a.
[äära" suvekodu maa-ala puhastamas. All noo*
red kasvatajad murravad päid Valguspeo kava ettevalmistamisel
Kadri Koop, Ingrid Kivi, Peeter Jeeger ja Juta Met-ülaltoodu
on mõeldud eelteadaande-ria.
Täisaidava informatsiooni vajadu.
se korral paluma pöörduda täiendus-
. gümnaasiumi juhataja hr. Edgar
tustele sõitvatel kaa^aala^tel lei- Marten, 24 Laurelwood Cr./ Weston,
orkestriliikme Ont. M^P ILS, tel. 2414050, poole.
nud, .kuid loodetavas
see küsimus peatselt.
i ^laheneb ka
Peaks pidus-duma
võimalus mõne
kaasavõtmiseks, olek|s see ; teretul­nud
abi transpordiküsimuse lahen­damisel.
Lahkeid pakkumisi võtab
vastu,0. Haamer, tel. 282-8786.
KOOLIKOMITEE
päeva. , hommikuses väljaandes oli
ära\toodud pilt'ühendatud kooridest
esinemas.•
takorraldaja^^ E^^ Veskimetsa,
andmeil oli Eesti Nädalalõpp Balti­more
eesti - ühiskonnale tulukas ja
hästi õnnestunud Korraldava komi­tee
liikmete seas olid veel Erika An­nika
jä;Anne,yis Deklaü (toit);^
Tammaru ja Reet Kaseoru (näitus
ja niüük),»Karl Peets (joogid) Lea
Riik ja Ado Valg^ (prõgfamriõ^ L^^
iian Esop ja Juta OIkir '' '
õhtupoolikul heisati
iipp Seedriorul ja algas laste ^uve»
kodu tegevus, nüs kestab koln^ nä­dalat.
Kasvandikke on 36, neist 11
mudilast (4—6 a.), kellede kasvata­jateks
on linda Koiga koos TÜna
Rätsepaga. Suvekodu personali on
tänavu kümme. Juhatajaks on õp.
f õnis Nõmmiki kes ütles ka palve-sõnad
lipu heiskamisel M. 4 p.L Pi-dulikku
momenti kaunistas päikse­paiste
pilvis olnud taevast ,mis eti-nustas
head ilma alanud tegevusele.
Suvekodu pereemaks
Viimased talgud enne Suvekodu
algust toimusid 26. ja 27. juunil 'l
Laupäeval oli väljas 33 abilist ja pü­hapäeval
24. Ilus ilm laskis palju vä­listöid
lõpetada ja andis ka head
tööindu. Lastevanemate kõrval ta­haks
sellel puhul eriti tänada meie
pidevaid abilisi, kelleks on juba aas­tad
olnud abielupaarid Schaer, Vot-r
sepp, Pintsm, Novek, Purje, Ranna-la
ja teised kelle abita suvekodu po­leks
nii öelda saaniid „käima lüka­ta".
Tänu ka seekoridsetele talgudele
tulnud ntK)rteIe kbikasvatajatele:
Kadri 'Koop, Lydia van der Veen ja
Ilmar Kütt. Traktoril on meile palju
heinanütm^st teinu^ noor abiline
Indrek Esi :en. 29. mail nädalalõpul
tulid 18 noort, enamuses Sjpordiselts
,;|Calevi" Võrkpalliklubi ja korp! Ro-talia
liikmbid Valdeko Novek'u ja
Raivo Remmeri organiseerimisel,
ning värvisid 2 tare väljast. See oli
kena ja siiras idee ja loodame, et
ka mõni teme noortegrupp tulevi
kus otsustab selliselt Jõekääru Su­vekodu
aidata— eks enamus meie
noori ole ju endised Suvekodu kas­vandikud.
Täiendame oma senini avaldatud
majanduslikult toetajate nimekirja
lisades juurde järgmised aiinetajad:
Läänlaste Selts, pr. Viive Musta, pr.
I. Areneem, Toronto Eesti Segakoor,
Metsaülikoel
augustis
Tänavune Metsaülikooli) (MÜ)
kursus toimut) 22—29. aug. Bolton'i
lähedal asuvas laagris; umbes 50 km
Torontost eemal.
Metsaülikoolpn juba tegutsenud
1.5 aastat. Igal kursusel on erinev ka­va,
samuti on ka igal kursusel eri­nev
vaim. Programm on tihe ja mit­mekülgne.
Seda sisustavad loengute
ja seminaride näol järgmised eesti
teadlased: Imre Lipping, Ilmar Mi­kiver,
Jaan Pühvel, Epp Raun, Toi­vo
Raun, (Eda Sepp, Heino Susi, Ro­man
Toi, Evi Vellenurme; Eero Vih-man,
Marilyn Vihman.
MÜ asukoht sel suvel on loodusli­kult
ilusas paigas, kus on mitmeid
mugavusi. Majutamine on taredes,
mille juures on dushhiruumid löö­mine
toimub avaras söögisaalis.
Registratsioon \on alganud. Osavõ­tumaks
on $175 Can. Registratsiooni
materjali ja informatsiooni saab MÜ
juhatuselt, tel. (416) 463-9065, 45 Ful-ton
Ave. Torotnõ, Ont. M4K 1X6.
Korp. Rotalia, Hans Pent,
Jaaguste, Grimm's Foods>
Helmut
Toronto
Eesti Võitlejate Ühing, H. Sooaru,
Saarlaste Ühing Torontos, pr. A. Kip-par,
E. ja V. Nõu.
" T.E:N.S JÜHATU6
„Meie 4l«" 28 (1689) 1982
Academia Gustaviana pitsat, m
fi rel
Tartu Ülikool 350
16. sajandi esimesel veerand
nai ja Täitu piiskopriigi valitse
tus mingisuguse kõrgema kooli
I põhjustas kirikuõpetajate puu
• Eestis ja Llivimaal, eesti osas,
ne saksa ülikoolides oli tülikas
soov kõrgema õppeasutuse raj
Linn asus maa keskel ning omi
laialdane teedevõrgu, mis oleks h<
bustan(id ligipääsu' õppivale nooi
. sele.' .v ;
• Neist rääkimistest, mõttevalieti
agi välja. Kõr
ülimuskihi h
korras ei tulnud mid
lennuline idee suri
olule — prassinguisse ja pealeti
väile sõdadesse,
. Vgnetnaa valitseja I^an :Jimui
(IV) kasutades Saksa-Ordu ja Ta
. piiskopriigi lõtvust ja pidutsen
tungis 1558. a. Tartu piiskopriiki.
mai aastal hõivasid -venelased
' Tartu. •/•v'/" •-V-\'
POOLA VÕIM
Venelased sajd Tartu peremc
• olla .24 a., kui nad pidid linna ja
disc Tartu piiskopriigi territooril
iile andma poolakatele 1582. a.
Poola kuninga Stcphcn Balli
(1575—1586) poolt mää"rati Tarli
hõivatud endise piiskopriigi kahl
riiks kindral Jdn Zamoiski. Algas
kalolisceriminc, mida püüli läbi
ekstreemse julmusega. Selle all 1
natasid ka Tartu elanikud — ees
: sed.
" Kindral Jan Zamoiski natsior
seeris väevõimuga Tartu Maarja
riku, hiis kuulus^saksa kogudusel
1583; a...võõrandati kuninga ki
endine Katariina klooster. .Natsi«
lisccritud kloostri, hooncisscpy
tati ellu kutsutud kolleegium' (
, aineline kõrgem õppeasutis - - ^i
dccmia). Ülikooli taoline kool.
mistas ette eesli koguduste j?
preestreid. ,
• Umbkeelsed katoliiklased. Sa
maalt tulnud sakslased ja Poe
'pärinevad poolakad ci oskanud (
kelt. Olude sunnil pidi Poola ku
gas avama Tartus 1584. aastal tõi
seminari. Kolleegium ja tõlkide
minar töötasid käsikäes. Tõlkide
minaris esinesid ka eesti poisid
kidcna. : . i:
, Jesuiitide poolt asutatud kollec
Gustav Adolfi mälestussam
Tartus. .•