1985-06-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\
öeveiopraent 3i>,in, /
Esto 84 sissetulek üle
dollari
xatc
Nr. 24 (1841) J985
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 13. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 13
EKN-U Ü
XXXVI aastakäik
oseph Mengele
õu surnud?
Üidkoosoleku! olid tulipunktis üha suurenev surve meie ühi
sõjakurjategijate küsimuses ja organisatsioonnii eelseisvad valimised
Koosolek peeti laupäeval Eesti
Majas kvoorumi puudur|iisel algusega
kl; 10.30 h. •
Avas esimees Laas Leivat ja palvuse
pidas õpetaja Elmar Pähn, nimetades
EKN-U liikmeid meie rahva
vabaduse eest võitlevateks vaimseteks
sõduriteks, kes sõna j ^ sülega
püüavad võidelda meie rahva vaba°
duse ja eluvõitluse taastamiseks.
Koosoleku juhatajateks valiti
Hans Lupp ja Lembit Kolk. Protokollijateks
Endel Lindajk, Leida Helde ja
protokolli kinnitajaiks ning häälte-lugejaiks
Matti Epnef ja Avo Kittask.
Aupeakonsuli tervituse luges ette
Hans Lupp. Esitati kaks referaati:
„Sõjakurjategijad ja . inimõiguste
probleem tänapäeval" Laas Leivatilt
ning „EKN-u valimised" Enn Salu-rannalt.
(Avaldame need teisal].
EKN-U koosoleku juhatuse laud. Vasakuh
ja Leida Helde» Foto — 0. Haamer
rõõmu, ärevust ja skeptitsismi
oh põhjustanud sõjakurjategijate
tagaajajate seas teade, et
tähtsaim sõjaroimaritest, Joseph
Mengele on surnud juba 1979. a.
Brasiilias, Sao Paulo linna läHedu- ,
ses, ujumisel, [oseph Mengele oli
elanud seal aastaid vaikselt ja pidanud
restorani vale nime all. Tema
kaastöölised jä naabrid olid oimud
teadlikud, et restoranipidaja
on tagaotsitav, sõjaaegsete kuritegude
pärast, kuid ei pööranud sellele
erilist tähelepanu ja ei pida-imd
teda joseph Mengeleks.
Arvatav Joseph Mengele haud
avati ja tema maised jäänused on
uurimisel. Arvatakse, et nende järele
pole võimalik absoluutse kindlusega
kindlaks teha, kellele pealuu
ja kondid kuulusid.
Lääne-Saksamaalt saadud dokumentide,
kirjade ja Mengele näpu-jälgede
järgi püütakse nüüd kindlaks
teha, kas isik, kellega Saksamaalt
sidet peeti, oli }oseph Mengele
või keegi teine.
Sõjakurjategijate tagaajaja Simon
Wiešenthal on kaldumas arva
Nagu „Meie Elu" kuuleb,
näitab esialgne majandusarts-anne,
mis praegu viimistlemisel
välisrevidendi käes, ESTO
84 laekunud sissetulekut üle
miljoni dollari ja üle 271 000
dollari puhastulu. Kuigi arvud
pole kõik lõplikud, võib nentida
selle suurürituse, mille
majandamise osas korralda^
jad võtsid suure riski, täielikku
õnnestumist.
Puudujäägi jätsid vaid kümmekond
üritust, kuna teised
kõik andsid tulu. Eriti suure ülejäägi
andsid suurüritused
„Esto Visioon" (üle 66 000 dol.)
ja „Laulupidu" (üle 42 000
dol). Samuti .olid suured Rahvapeo
(üle 34 000 dol.), „Kalurineiu"
etenduste (üle 24 000 dol.),
Sqduriõhtu (üle 15 000 dol.). Solistide
kontserdi (üle 14 000 dol.)
puhastulud.
Kokku olid ürituste korraldamise
kulud üle 680 000^ dollari ja
sissetulek ligi 930 000 dol!, jättes
sjom
puhastulu üle 245 000 dollari.
Administratsiooni üldkulud
olid üle 124 000 dol. ja tulud
üle 145 000 dol. Kokku laekus
, sissetulekuid ESTO-le üle 1075
000 dol. ja kulusid oli üle 800
000 dol.
Suurema puudujäägi jätsid
näitused (üle 19 000 dol.), ,,Es-torama"
(üle 7 000 dol.), spordivõistlused
ja bussisõidud.
Ülejäägi jagamisel saavad
ürituste korraldajad enam kui
100 000 dollarit. Suurima summa
saab „Esto Visioon" — üle
36 000 dol.. Laulupidu - üle 27
000 dol., „Kalurineiu" - l i g i 16
000 doL
Protsess Helsingis laieneb
pang
tõsteti
vastu
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) — Siinsed ajalehed osutavad
jätkuvalt tähelepanu Raivo Roosna ja Aleks Lepajõe protsessile, kuhu
on nüüd tõmmatud röövimisele kaasaaitamises süüdistatuna veel
(aks eestlast. Kaebealused on nüüd olnud kohtus juba kaks korda.
Sõna võtsid Leivati referaadi üle
E. Aruvald, Ijl. Teder, A. jurs, Ü.
Jürima, L. Lefvat, E. Lindaja ja pr.
Strauss.
E. Aruvald tänas EKN-u tõhusa
töö eest meie rahva kaitsel vastaste ja
võimude ees.
H. Teder arvas, et vanad aktid
olevat hävitatud.
A. Jurs pahandas, miks Kanada
valitsus võtab vastu N . Liidult eestlaste
kohta andmeid, kui N. Liit oli
ise üks suurem sõjakurjategija. Samuti
avaldas ta pettumust praeguse
valitsuse osas, kelle sammud meie
suhtes kuuluvad kiviaega.| „Kuidas
saab üldse eestlane kodumaalt omapoolseid
tunnistajaid Kanadasse
tuua?" i
Ü. Jürima arvates on EKN ette
rutanud ja ennast mõjutada lasknud
Kanada ajalehtede kõmutekitavatešt
pealkirjadest.
H. Leiyat kaitses EKN-ü tegevust,
sest mingil juhul ei saa lasta uurimiskomisjonis
ainult vastaspoolel tegutseda.
Sel juhul kujuneks raport meie
kohta aasta lõpul kindlasti'meile
äärmiselt kahjulikuks.
Pr. Strauss tahtis teada, kes on
üldse sõjakurjategija?
Üldiselt olid sõnavõtud väga tõsised
ja asjalikud. Sõnavõttudest ilmnes,
et meid siiski ähvardab natsijkhi
kammitsaisse kiskumine, ' eriti N.
Liidu ja Läänemaailma kommunistlikult
meelestatud juutide tõhusa
Epnerile, kes oma töö kõrval oli mitu
päeva viibinud Ottawas meie rahva
huvide kaitsel.
Tegevusalaliste küsimuste all teatati,
et 13. juunil on järjekordne küü-ditamispäeya
jumalateenistus
St. Pauli kirikus, kus jutlustab õp.
Udo Petersoo ja eestlaste osas esineb
lauluga Avo Kittask. Enne jumalateenistust
leiab aset balti naiste demonstratsioon
kiriku ees. Paluti tulla
erariietes,- et kaameramehed ja ajakirjanikud
oskaksid aru saada, et
tegemist pole mitte ilusate rahvarõivaste
paradeerimisega, vaid meie
rahva seast küüditatute mälestami-seg.
Lembit Kolk soovitas kasutada
meie ajakirjandust, et kuulutada ja
tutvustada EKN-u eelolevaid valimisi,
mis peaks kestma mitu kuud enne.
valimisi. Samuti peaksid seda tegema
meie kirikute lehed.
Vnit Aruvald muretses, kuidas
saada noori ajalehti lugema.
Üldiselt tunti muret raha pärast,
mille vähesus oh suureks takistuseks
EKN^iu tegevusele.
Koosolekul algatatud küsimuste
raames arutati veel probleeme ning
pikema kõnega esines Walter Pent.
Koosolek lõppes kell 2 p.l. Eesti
hümniga. . '
Tillander'i kullassepaäri ja'Helsingi
Osakepanga Käpyla kontorit
mräelerel"siTn VõiMegemlšrd aprillikuus röövinud noormehed va-lõelise
Joseph Meragelega. ametlikult 7. mail ja_^politse,
• andmeil nad tunnistasid end suudi.
• , , • • ; • • • - Esimest korda nad olid Helsingi rae-jate
ja ka tunnistuste autentsust, ka- kohtus 10. mail.
sutades Kanada juriidilist standardit.
Need, kes pooldavad nn. sõjakur- KA PRUUT KOHTUS
jategijate uurimist ja kohtu alla andmist,
esitavad oma seisukohti umbes
.saTT|ade põhimõtetega, mida meie
kisutame oma välisvõitluse aktsioonides.
Näiteks: nad ütlevad, et rahvusvahelises
inimõiguste liikumises
on ammu aktsepteeritud printsiip, et
inimõiguste rikkumine ei ole mitte
riikide sisemine asi, vaid on rahvusvaheliselt
tunnustatud küsimus, mi-
Kullassepaärist saagiks saadud ehteid
pole leitud jä kindlustusselts lubas
50 000 maricä (u. 11 • 000^ d^^
leiutasu. Kohtusaalis oli näha ka
kolm eestlannat —1946. a. sündinud
Reet Kosonen, kes abiellus soomlasega
viis aastat tagasi ja asus Helsingisse
elama, tema 18-aastane tütar
Piret Kruusimäe ja kolmas, kes lae-
Laas Leivati ettekanne EKN-koosoleku]
Lupp avaldas viimasel juhatuse
koosolekul vastuvõetud tänu esimehele
Laas Leivatile tubli töö eest,
mida ta on Ottav^as meie rahva kaitseks
teinud.
Enn SMurand esitas oma referaadi
talle omase osava sõnavooluga. See
tekitas ka vastava ^'eäktsiooni ja sõnavõttudes
ilmnesid taas EKN-u osa
liikmete vastuolud, mida osav ja rahulik
koosoleku juhataja Lupp päris
rahuldavalt käsitles. Tegevuse üle andis
ülevaate esimees L.Leiyjat, mis
toodud varem pidevalt ajalehtedes.
MURE RAHA PÄRAST
Seoses tegevuseülevaatega kõnelesid
H. Aruja ja W. Pent oma kogemustest
valitsusliikmetega.
Koosoleku juhataja avaldas tänu
Priit Aruvallale, kelle õlul lasus ettevalmistustöö
läb^iviimine inimõiguste
konverentsi osas. Täiiu ja kiitust
juhatuse nimel avaldati ka Matti
7. veebruaril teatas Kanada koBa-auminister,
et on loodud „Commis^
sion on Inquiry of War Criminals in
Ganada", kes kuulab seisukohti ja
tunnistusi, võtab vastu dokumente
ja teisi materjale, rapordib ja teeb
ettepanekuid Kanada välisminist-nle
31. detsembriks k.ä.
Komisjoni esimees on Quebecki
endine peakohtunik Jules Deschenes
ja kohtu juurde on määratud kaks
juriidilist nõuandjat — kõik nad on
s^quebecklased, mitte juudid. Aastate
jooksul on olnud suur surve, mis on
viimase pooleteise aasta jooksul intensiivsemaks
muutunud, et Kanada
peaks midagi ette võtma nn. sõjakurjategijate
küsimuses.
Kampaania Ida-Euroopa ühiskondade
vastu on juba kestnud juba 40
aastat. N. Liidu ajalehtedes ja raamatutes
on mitmeid kordi nimetatud
isikuid, mitte alati otseselt süüdistatud
sõjakuritegevuses, kuid sellises
valguses, et need isikud ei ole usutavad
anti-sovjeti aktivistid, kuna nende
tegevus koosnes nendest ja nendest
asjadest sõja ajal.
Miks see on intensiivsemaks muutunud
viimase pooleteise aasta jooksul
Kanadas, selleks on mitmeidpõh-jusi.
Üks näide: kuna meil on pragu
inimõiguste konverentsi iötung
Ottawas, N. Liit nägi ette, et neid
kritiseeritakse teravalt sellel konverentsil
ja neil oli vaja leida vahendeid,
kuidas seda kriitikat vaigistada.
Olen teinud analüüsi argumentidest
pro ja kontra selles küsimuses, mida
meie oleme kasutanud ja mida meie
vastased on kasutanud, et mõjutada
Kanada valitsust ja seda komisjoni.
POOLT JA VASTU
Argumentidest, mida mõlemad
pooled on kasutanud juba pikemat
aega USA's ja ka Kanadas, esimehe
oleks nn. „reciprocity" või vastastikuse
nõue. Tegemist on küsimusega,
et kui N . Liit annab nn. sõjakurjategijate
nimekirja Kanada valitsusele,
mispärast meie siis ei protesteeri, et
Moskva on sekkunud Kanada sisemistesse
asjadesse? Ning sellega seoses,
miks Kanada e)i nõua, et N . Liit ei
anna kohtu alla sõjakurjategijad, kes
ikka elavad karistamatult nende kodanikena
N . Liidus? Neid proteste on
avaldatud Kanada valitsusele. Vastus
opositsiooni,poolt on, et Kanada
lihtsalt ei saa ignoreerida nimekirju,
ükskõik, kes on nende koostaja.
Kui N. Liit esitab viiteid, siis opositsioon
vaidleb. Kanada peaks neid
uurima; kui Moskva pakub tunnistajaid,
Kanada peaks neid üle kuulama,
Kanada peaks ise hindama tunnista-teri.
Piret Kruusimäe ütles, et ta on
Raivo Rookrtaga kihlatud. Ta tahab
saada mannekeeniks ja õpib seda ala
praegu. Ei emal ega tütrel pole veel
Soome kodakondsust ja süüdi»
mõistmisel saadetakse nad välja N. ^
Liitu.
Raivo Roosna ehk soome hüüdnimega
,,Rüsina" (rosin) tuli kohtusse
tuliuues moodsas ülikonnas, äratades
ajalehemeepte ja naiste hulgas
tähelepanu. Ta vajas vahel tõlgi abi.
aga Lepajõe vastas heas soome keeles,
kuigi ta on pärit Ukrainast. Prokurör
Seise nõudis neile karistamist
jultunud röövimise . pärast, kuna
Lepajõel oli revolver ja Roosnal
sumbutiga automaatrelv, millest ta
kullassepaäris kaks korda tulistas.
Politsei andmeil nad tulid Rootsist
röövimise sihiga.
KOHTUALUSTE SELETUS
23-aastane Lepajõe ütles kohtus, et
röövimise kavatsus olevat tekkinud
alles Soome pinnal. Põgenemistee
käidi siiski läbi paar päeva enne
röövimist. Püstolis olevat puudunud
padrunisalv, mis olevat olnud autos
ja tühi. Relvad olevat nad ostnud
Helsingi lähedalt ühe tundmatu mehe
käest, kes olevat ütelnud, et ärge
siis minge panka röövima. Roosna
väitis, et saagi olevat viinud ühte
aeda Lepajõe, mida aga Lepajõe eitas
ja andis mõista, et segatud on veel
teisi isikuid. Kohtus selgus, et Lepajõe
oli pärast ,,ärahüppamist" käinud
Soomes 4-5 korda ja saatnud kaupu
laevaga „Georg Ots" oma ifaisele ja
lapsele Tallinnasse. Ta kahjates, et
lUmiDILINE VAIDLUS^ on raskusi tekitanud oma perekonna-
Jargmine juriidiline vaidlus mõle- riidilise süsteemi alusel. Nad ütle- le Eestis ja lisas, et on kaotanud
mah poolelt käib umbes järgmiselt: vad, et on vaja vaadata kollaborat- reputatsiooni ja enesest lugupidami-
Lääs on moraalselt ebakindel tarvi- siooni aktist mööda, et näha lõplike se Ta muutis ka oma seletust polit-tades
N . Liidu poolt varustatud tun- tulemusi. seile, et kavatseti röövitud raha anda
nistusi kohtuprotsessidel. USA's on Meie oleme toonitanud, et kasuta- „ärahüppajate organisatsiooni" asu-inimesi
süüdi mõistetud, et nad sõja des N . Liidu poolt varustatud tunnis- tkmiseks.
ajal töötasid koos Saksa võimudega, tajaid ja tunnistusi, anname usuta-ja
kasutades N. Liidu tõendeid, siis vust ja seaduspärasust nendele, kes Vastupidiselt Roosna aga väitis, et
Lääs oleks ka samuti kaastöös N. varustasid fakte KGB-le. röövitud rahaga oli tõesti kavatsus
Liidu salapolitsei KGB-ga. Kuna Vastaspool Kanadas aga rõhutab, aidata eestlasi Läände põgeneda.
KGB on ammu inimkonna vastu ku- et sõjakurjategijate kohtuprotsessid Soome ajakirjandus peab 22-aastast
ritegevust juhtinud, kuidas siis saaks siin ei anna mitte seaduspärasust N. Roosnat kahest kohtualusest juhti-
Lääs olla organisatsiooniga kaastöös, Liidu süsteemile. See on tähtsusetu vamaks isikuks,
kelle kurikuulsus kaugeltki ületab argument. Kanada näiteks võib ikka
Gestapo? mitte tunnustada Balti riikide annek-
Muidugi vastaspool rõhutab, et teerimist N . Liidu poolt.nad ütlevad,
koostöö N . Liiduga ei ole mitte koi- aga samal ajal kasutada ja uskuda N .
laboratsioon inimõiguste rikkumises, Liidu poolt antud informatsiooni!
vaid on Õigusenõudmine Kanada ju- [jgi-g ihk. 2)
daigaüks võib vabalt tõstatada. See oli nas röövlitele nädalalõpuks oma kor-üks
meie argumentidest praegusel
inimõiguste konverentsil. Valitsused
ei saa mitte sõltumatult kohelda too-reh,
omavoliliselt vangistada, terroriseerida,
piinata või.likvideerida elemente^
kellega valitsus on vastuolus.
(See oli meie argument.)
N. Liit alati protesteerib, et Lääs
sekkub nende asjadesse, kui inimõiguste
küsimused on päev^akorras,
näiteks Helsingi kokkuleppe järel-konverentsidel.
On rõhutatud, et kui
Kanada nüüd käitub N . Liidu eeskujul,
kui Vene saatkond annal^ Kanadas
elunevate nn. sõjakurjategijate
nimekirju või tunnistajate nimekirju,
siis Kanada lihtsalt kindlustab N.
Liidu nõuet mitte sekkuda teise riigi
siseasjadesse. Lühidalt, N. Liit ja
nende kaastöölised kasutavad meie
oma seisukohti meie vastu.
RAIVO ROOSNA
ABIELUKAVATSUS JUBA EESTIS
K A L E V - E S T I E N N E E
J u u n i 20r keU 7.30 õhtut, Lawronce Park Collegoate In8titute'is
125 Chatsworth Dr., 1 blokk Ida pool Avenuo Mhi.
Sissepääs'täiskasvanutele $5.00, lastele alla 12 a. ja pensionäridele $4.
TOROryiO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
883 Broadview Avo.
PühapäQval, 23. juunil k e l l 18.00
JUUBEÜMUUSIKA
ÕHTU N r .7
LEENA PUMBER ja F^ARNEY A D A M S mängivad
kahdl klaveril % Kavas klassikud ja Eesti heliloojad
Piret Kruusimäe ütles kohtus, et ta
on kihlunud Roosnaga. Tema ja ta
ema väitsid, et nad ei olnud teadlikud
röövimisest. Piret Kruusimäe kinnitas,
et abiellub Roosnaga kohe kui
protsess on möödas ja nad asuksid
siis elama Rootsi. Nad olevat leppinud
kokku abiellumiseks juba Tallinnas
enne Roosna ärahüppamist.
Prokurör seda ei uskunud, kuigi ema
ja ka teine tunnistaja kinnitasid, et
noored on kihlunud, kuigi sõrmuseid
pole vahetatud, kuna see ei olevat
Eestis kombek§. Kihlumine võib
päästa pruudi, kuna Soome seaduse
järgi pruuti ei saa süüdi mõista oma
peigmehe kuritöö soosimises.
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 13, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-06-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850613 |
Description
| Title | 1985-06-13-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | \ öeveiopraent 3i>,in, / Esto 84 sissetulek üle dollari xatc Nr. 24 (1841) J985 Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 13. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 13 EKN-U Ü XXXVI aastakäik oseph Mengele õu surnud? Üidkoosoleku! olid tulipunktis üha suurenev surve meie ühi sõjakurjategijate küsimuses ja organisatsioonnii eelseisvad valimised Koosolek peeti laupäeval Eesti Majas kvoorumi puudur|iisel algusega kl; 10.30 h. • Avas esimees Laas Leivat ja palvuse pidas õpetaja Elmar Pähn, nimetades EKN-U liikmeid meie rahva vabaduse eest võitlevateks vaimseteks sõduriteks, kes sõna j ^ sülega püüavad võidelda meie rahva vaba° duse ja eluvõitluse taastamiseks. Koosoleku juhatajateks valiti Hans Lupp ja Lembit Kolk. Protokollijateks Endel Lindajk, Leida Helde ja protokolli kinnitajaiks ning häälte-lugejaiks Matti Epnef ja Avo Kittask. Aupeakonsuli tervituse luges ette Hans Lupp. Esitati kaks referaati: „Sõjakurjategijad ja . inimõiguste probleem tänapäeval" Laas Leivatilt ning „EKN-u valimised" Enn Salu-rannalt. (Avaldame need teisal]. EKN-U koosoleku juhatuse laud. Vasakuh ja Leida Helde» Foto — 0. Haamer rõõmu, ärevust ja skeptitsismi oh põhjustanud sõjakurjategijate tagaajajate seas teade, et tähtsaim sõjaroimaritest, Joseph Mengele on surnud juba 1979. a. Brasiilias, Sao Paulo linna läHedu- , ses, ujumisel, [oseph Mengele oli elanud seal aastaid vaikselt ja pidanud restorani vale nime all. Tema kaastöölised jä naabrid olid oimud teadlikud, et restoranipidaja on tagaotsitav, sõjaaegsete kuritegude pärast, kuid ei pööranud sellele erilist tähelepanu ja ei pida-imd teda joseph Mengeleks. Arvatav Joseph Mengele haud avati ja tema maised jäänused on uurimisel. Arvatakse, et nende järele pole võimalik absoluutse kindlusega kindlaks teha, kellele pealuu ja kondid kuulusid. Lääne-Saksamaalt saadud dokumentide, kirjade ja Mengele näpu-jälgede järgi püütakse nüüd kindlaks teha, kas isik, kellega Saksamaalt sidet peeti, oli }oseph Mengele või keegi teine. Sõjakurjategijate tagaajaja Simon Wiešenthal on kaldumas arva Nagu „Meie Elu" kuuleb, näitab esialgne majandusarts-anne, mis praegu viimistlemisel välisrevidendi käes, ESTO 84 laekunud sissetulekut üle miljoni dollari ja üle 271 000 dollari puhastulu. Kuigi arvud pole kõik lõplikud, võib nentida selle suurürituse, mille majandamise osas korralda^ jad võtsid suure riski, täielikku õnnestumist. Puudujäägi jätsid vaid kümmekond üritust, kuna teised kõik andsid tulu. Eriti suure ülejäägi andsid suurüritused „Esto Visioon" (üle 66 000 dol.) ja „Laulupidu" (üle 42 000 dol). Samuti .olid suured Rahvapeo (üle 34 000 dol.), „Kalurineiu" etenduste (üle 24 000 dol.), Sqduriõhtu (üle 15 000 dol.). Solistide kontserdi (üle 14 000 dol.) puhastulud. Kokku olid ürituste korraldamise kulud üle 680 000^ dollari ja sissetulek ligi 930 000 dol!, jättes sjom puhastulu üle 245 000 dollari. Administratsiooni üldkulud olid üle 124 000 dol. ja tulud üle 145 000 dol. Kokku laekus , sissetulekuid ESTO-le üle 1075 000 dol. ja kulusid oli üle 800 000 dol. Suurema puudujäägi jätsid näitused (üle 19 000 dol.), ,,Es-torama" (üle 7 000 dol.), spordivõistlused ja bussisõidud. Ülejäägi jagamisel saavad ürituste korraldajad enam kui 100 000 dollarit. Suurima summa saab „Esto Visioon" — üle 36 000 dol.. Laulupidu - üle 27 000 dol., „Kalurineiu" - l i g i 16 000 doL Protsess Helsingis laieneb pang tõsteti vastu HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) — Siinsed ajalehed osutavad jätkuvalt tähelepanu Raivo Roosna ja Aleks Lepajõe protsessile, kuhu on nüüd tõmmatud röövimisele kaasaaitamises süüdistatuna veel (aks eestlast. Kaebealused on nüüd olnud kohtus juba kaks korda. Sõna võtsid Leivati referaadi üle E. Aruvald, Ijl. Teder, A. jurs, Ü. Jürima, L. Lefvat, E. Lindaja ja pr. Strauss. E. Aruvald tänas EKN-u tõhusa töö eest meie rahva kaitsel vastaste ja võimude ees. H. Teder arvas, et vanad aktid olevat hävitatud. A. Jurs pahandas, miks Kanada valitsus võtab vastu N . Liidult eestlaste kohta andmeid, kui N. Liit oli ise üks suurem sõjakurjategija. Samuti avaldas ta pettumust praeguse valitsuse osas, kelle sammud meie suhtes kuuluvad kiviaega.| „Kuidas saab üldse eestlane kodumaalt omapoolseid tunnistajaid Kanadasse tuua?" i Ü. Jürima arvates on EKN ette rutanud ja ennast mõjutada lasknud Kanada ajalehtede kõmutekitavatešt pealkirjadest. H. Leiyat kaitses EKN-ü tegevust, sest mingil juhul ei saa lasta uurimiskomisjonis ainult vastaspoolel tegutseda. Sel juhul kujuneks raport meie kohta aasta lõpul kindlasti'meile äärmiselt kahjulikuks. Pr. Strauss tahtis teada, kes on üldse sõjakurjategija? Üldiselt olid sõnavõtud väga tõsised ja asjalikud. Sõnavõttudest ilmnes, et meid siiski ähvardab natsijkhi kammitsaisse kiskumine, ' eriti N. Liidu ja Läänemaailma kommunistlikult meelestatud juutide tõhusa Epnerile, kes oma töö kõrval oli mitu päeva viibinud Ottawas meie rahva huvide kaitsel. Tegevusalaliste küsimuste all teatati, et 13. juunil on järjekordne küü-ditamispäeya jumalateenistus St. Pauli kirikus, kus jutlustab õp. Udo Petersoo ja eestlaste osas esineb lauluga Avo Kittask. Enne jumalateenistust leiab aset balti naiste demonstratsioon kiriku ees. Paluti tulla erariietes,- et kaameramehed ja ajakirjanikud oskaksid aru saada, et tegemist pole mitte ilusate rahvarõivaste paradeerimisega, vaid meie rahva seast küüditatute mälestami-seg. Lembit Kolk soovitas kasutada meie ajakirjandust, et kuulutada ja tutvustada EKN-u eelolevaid valimisi, mis peaks kestma mitu kuud enne. valimisi. Samuti peaksid seda tegema meie kirikute lehed. Vnit Aruvald muretses, kuidas saada noori ajalehti lugema. Üldiselt tunti muret raha pärast, mille vähesus oh suureks takistuseks EKN^iu tegevusele. Koosolekul algatatud küsimuste raames arutati veel probleeme ning pikema kõnega esines Walter Pent. Koosolek lõppes kell 2 p.l. Eesti hümniga. . ' Tillander'i kullassepaäri ja'Helsingi Osakepanga Käpyla kontorit mräelerel"siTn VõiMegemlšrd aprillikuus röövinud noormehed va-lõelise Joseph Meragelega. ametlikult 7. mail ja_^politse, • andmeil nad tunnistasid end suudi. • , , • • ; • • • - Esimest korda nad olid Helsingi rae-jate ja ka tunnistuste autentsust, ka- kohtus 10. mail. sutades Kanada juriidilist standardit. Need, kes pooldavad nn. sõjakur- KA PRUUT KOHTUS jategijate uurimist ja kohtu alla andmist, esitavad oma seisukohti umbes .saTT|ade põhimõtetega, mida meie kisutame oma välisvõitluse aktsioonides. Näiteks: nad ütlevad, et rahvusvahelises inimõiguste liikumises on ammu aktsepteeritud printsiip, et inimõiguste rikkumine ei ole mitte riikide sisemine asi, vaid on rahvusvaheliselt tunnustatud küsimus, mi- Kullassepaärist saagiks saadud ehteid pole leitud jä kindlustusselts lubas 50 000 maricä (u. 11 • 000^ d^^ leiutasu. Kohtusaalis oli näha ka kolm eestlannat —1946. a. sündinud Reet Kosonen, kes abiellus soomlasega viis aastat tagasi ja asus Helsingisse elama, tema 18-aastane tütar Piret Kruusimäe ja kolmas, kes lae- Laas Leivati ettekanne EKN-koosoleku] Lupp avaldas viimasel juhatuse koosolekul vastuvõetud tänu esimehele Laas Leivatile tubli töö eest, mida ta on Ottav^as meie rahva kaitseks teinud. Enn SMurand esitas oma referaadi talle omase osava sõnavooluga. See tekitas ka vastava ^'eäktsiooni ja sõnavõttudes ilmnesid taas EKN-u osa liikmete vastuolud, mida osav ja rahulik koosoleku juhataja Lupp päris rahuldavalt käsitles. Tegevuse üle andis ülevaate esimees L.Leiyjat, mis toodud varem pidevalt ajalehtedes. MURE RAHA PÄRAST Seoses tegevuseülevaatega kõnelesid H. Aruja ja W. Pent oma kogemustest valitsusliikmetega. Koosoleku juhataja avaldas tänu Priit Aruvallale, kelle õlul lasus ettevalmistustöö läb^iviimine inimõiguste konverentsi osas. Täiiu ja kiitust juhatuse nimel avaldati ka Matti 7. veebruaril teatas Kanada koBa-auminister, et on loodud „Commis^ sion on Inquiry of War Criminals in Ganada", kes kuulab seisukohti ja tunnistusi, võtab vastu dokumente ja teisi materjale, rapordib ja teeb ettepanekuid Kanada välisminist-nle 31. detsembriks k.ä. Komisjoni esimees on Quebecki endine peakohtunik Jules Deschenes ja kohtu juurde on määratud kaks juriidilist nõuandjat — kõik nad on s^quebecklased, mitte juudid. Aastate jooksul on olnud suur surve, mis on viimase pooleteise aasta jooksul intensiivsemaks muutunud, et Kanada peaks midagi ette võtma nn. sõjakurjategijate küsimuses. Kampaania Ida-Euroopa ühiskondade vastu on juba kestnud juba 40 aastat. N. Liidu ajalehtedes ja raamatutes on mitmeid kordi nimetatud isikuid, mitte alati otseselt süüdistatud sõjakuritegevuses, kuid sellises valguses, et need isikud ei ole usutavad anti-sovjeti aktivistid, kuna nende tegevus koosnes nendest ja nendest asjadest sõja ajal. Miks see on intensiivsemaks muutunud viimase pooleteise aasta jooksul Kanadas, selleks on mitmeidpõh-jusi. Üks näide: kuna meil on pragu inimõiguste konverentsi iötung Ottawas, N. Liit nägi ette, et neid kritiseeritakse teravalt sellel konverentsil ja neil oli vaja leida vahendeid, kuidas seda kriitikat vaigistada. Olen teinud analüüsi argumentidest pro ja kontra selles küsimuses, mida meie oleme kasutanud ja mida meie vastased on kasutanud, et mõjutada Kanada valitsust ja seda komisjoni. POOLT JA VASTU Argumentidest, mida mõlemad pooled on kasutanud juba pikemat aega USA's ja ka Kanadas, esimehe oleks nn. „reciprocity" või vastastikuse nõue. Tegemist on küsimusega, et kui N . Liit annab nn. sõjakurjategijate nimekirja Kanada valitsusele, mispärast meie siis ei protesteeri, et Moskva on sekkunud Kanada sisemistesse asjadesse? Ning sellega seoses, miks Kanada e)i nõua, et N . Liit ei anna kohtu alla sõjakurjategijad, kes ikka elavad karistamatult nende kodanikena N . Liidus? Neid proteste on avaldatud Kanada valitsusele. Vastus opositsiooni,poolt on, et Kanada lihtsalt ei saa ignoreerida nimekirju, ükskõik, kes on nende koostaja. Kui N. Liit esitab viiteid, siis opositsioon vaidleb. Kanada peaks neid uurima; kui Moskva pakub tunnistajaid, Kanada peaks neid üle kuulama, Kanada peaks ise hindama tunnista-teri. Piret Kruusimäe ütles, et ta on Raivo Rookrtaga kihlatud. Ta tahab saada mannekeeniks ja õpib seda ala praegu. Ei emal ega tütrel pole veel Soome kodakondsust ja süüdi» mõistmisel saadetakse nad välja N. ^ Liitu. Raivo Roosna ehk soome hüüdnimega ,,Rüsina" (rosin) tuli kohtusse tuliuues moodsas ülikonnas, äratades ajalehemeepte ja naiste hulgas tähelepanu. Ta vajas vahel tõlgi abi. aga Lepajõe vastas heas soome keeles, kuigi ta on pärit Ukrainast. Prokurör Seise nõudis neile karistamist jultunud röövimise . pärast, kuna Lepajõel oli revolver ja Roosnal sumbutiga automaatrelv, millest ta kullassepaäris kaks korda tulistas. Politsei andmeil nad tulid Rootsist röövimise sihiga. KOHTUALUSTE SELETUS 23-aastane Lepajõe ütles kohtus, et röövimise kavatsus olevat tekkinud alles Soome pinnal. Põgenemistee käidi siiski läbi paar päeva enne röövimist. Püstolis olevat puudunud padrunisalv, mis olevat olnud autos ja tühi. Relvad olevat nad ostnud Helsingi lähedalt ühe tundmatu mehe käest, kes olevat ütelnud, et ärge siis minge panka röövima. Roosna väitis, et saagi olevat viinud ühte aeda Lepajõe, mida aga Lepajõe eitas ja andis mõista, et segatud on veel teisi isikuid. Kohtus selgus, et Lepajõe oli pärast ,,ärahüppamist" käinud Soomes 4-5 korda ja saatnud kaupu laevaga „Georg Ots" oma ifaisele ja lapsele Tallinnasse. Ta kahjates, et lUmiDILINE VAIDLUS^ on raskusi tekitanud oma perekonna- Jargmine juriidiline vaidlus mõle- riidilise süsteemi alusel. Nad ütle- le Eestis ja lisas, et on kaotanud mah poolelt käib umbes järgmiselt: vad, et on vaja vaadata kollaborat- reputatsiooni ja enesest lugupidami- Lääs on moraalselt ebakindel tarvi- siooni aktist mööda, et näha lõplike se Ta muutis ka oma seletust polit-tades N . Liidu poolt varustatud tun- tulemusi. seile, et kavatseti röövitud raha anda nistusi kohtuprotsessidel. USA's on Meie oleme toonitanud, et kasuta- „ärahüppajate organisatsiooni" asu-inimesi süüdi mõistetud, et nad sõja des N . Liidu poolt varustatud tunnis- tkmiseks. ajal töötasid koos Saksa võimudega, tajaid ja tunnistusi, anname usuta-ja kasutades N. Liidu tõendeid, siis vust ja seaduspärasust nendele, kes Vastupidiselt Roosna aga väitis, et Lääs oleks ka samuti kaastöös N. varustasid fakte KGB-le. röövitud rahaga oli tõesti kavatsus Liidu salapolitsei KGB-ga. Kuna Vastaspool Kanadas aga rõhutab, aidata eestlasi Läände põgeneda. KGB on ammu inimkonna vastu ku- et sõjakurjategijate kohtuprotsessid Soome ajakirjandus peab 22-aastast ritegevust juhtinud, kuidas siis saaks siin ei anna mitte seaduspärasust N. Roosnat kahest kohtualusest juhti- Lääs olla organisatsiooniga kaastöös, Liidu süsteemile. See on tähtsusetu vamaks isikuks, kelle kurikuulsus kaugeltki ületab argument. Kanada näiteks võib ikka Gestapo? mitte tunnustada Balti riikide annek- Muidugi vastaspool rõhutab, et teerimist N . Liidu poolt.nad ütlevad, koostöö N . Liiduga ei ole mitte koi- aga samal ajal kasutada ja uskuda N . laboratsioon inimõiguste rikkumises, Liidu poolt antud informatsiooni! vaid on Õigusenõudmine Kanada ju- [jgi-g ihk. 2) daigaüks võib vabalt tõstatada. See oli nas röövlitele nädalalõpuks oma kor-üks meie argumentidest praegusel inimõiguste konverentsil. Valitsused ei saa mitte sõltumatult kohelda too-reh, omavoliliselt vangistada, terroriseerida, piinata või.likvideerida elemente^ kellega valitsus on vastuolus. (See oli meie argument.) N. Liit alati protesteerib, et Lääs sekkub nende asjadesse, kui inimõiguste küsimused on päev^akorras, näiteks Helsingi kokkuleppe järel-konverentsidel. On rõhutatud, et kui Kanada nüüd käitub N . Liidu eeskujul, kui Vene saatkond annal^ Kanadas elunevate nn. sõjakurjategijate nimekirju või tunnistajate nimekirju, siis Kanada lihtsalt kindlustab N. Liidu nõuet mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse. Lühidalt, N. Liit ja nende kaastöölised kasutavad meie oma seisukohti meie vastu. RAIVO ROOSNA ABIELUKAVATSUS JUBA EESTIS K A L E V - E S T I E N N E E J u u n i 20r keU 7.30 õhtut, Lawronce Park Collegoate In8titute'is 125 Chatsworth Dr., 1 blokk Ida pool Avenuo Mhi. Sissepääs'täiskasvanutele $5.00, lastele alla 12 a. ja pensionäridele $4. TOROryiO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Avo. PühapäQval, 23. juunil k e l l 18.00 JUUBEÜMUUSIKA ÕHTU N r .7 LEENA PUMBER ja F^ARNEY A D A M S mängivad kahdl klaveril % Kavas klassikud ja Eesti heliloojad Piret Kruusimäe ütles kohtus, et ta on kihlunud Roosnaga. Tema ja ta ema väitsid, et nad ei olnud teadlikud röövimisest. Piret Kruusimäe kinnitas, et abiellub Roosnaga kohe kui protsess on möödas ja nad asuksid siis elama Rootsi. Nad olevat leppinud kokku abiellumiseks juba Tallinnas enne Roosna ärahüppamist. Prokurör seda ei uskunud, kuigi ema ja ka teine tunnistaja kinnitasid, et noored on kihlunud, kuigi sõrmuseid pole vahetatud, kuna see ei olevat Eestis kombek§. Kihlumine võib päästa pruudi, kuna Soome seaduse järgi pruuti ei saa süüdi mõista oma peigmehe kuritöö soosimises. (Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-13-01
