Meie Elu = Our life, June 13, 1985

              J
I
I
, 13. JUUNSL " THURSDAY, JUNE 13 „Meie Elu" nr. 24 (1841) 1985
" - „ O ü R L I F E ' -
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd:, Estonian
House,9S8 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr.i l^^ew Milford,,N.I.,USA.
- Tel. (201) 262^771.
' ,,Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus
) Asut A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" ,ioimetus ja talitus Eesli Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p . l . , esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ.,1aup. kl,'0 hm.—1 p i .
. . M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . 140.00.6
3 k.$15.50. ySA-sse(US$) La.$44.00,6k.$215.00, 3 k.$17.00.
Ülemeremaadesse - 1 a: $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripõstilisa IKanadas: i !a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhui)ostililsa USA-sse: .1 a! $30.80, 6 k. $15.40. Õhüpostilisa
ülemeremaadesse: 1.a.
Üksiknumber
.00, 6 k. $29.
- 7 5 ^:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel %hX
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. .
i i i l M l l l f " "
iigiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiitniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Kanada parteipoliitika ei ole
enam see, mis ta kunagi oli. Kah­juks!
Ajaloolisi pphjusi ning ta-gapõhju
neil veergudel otsida viiks
liiga pikale. Vastuvõtmatu on ni-melt
see, et vt huvid
ning riiklikud vajadused kipuvad
tahaplaanile jä^ma. Poliitikute olid ise võimetud,
isiklikud huvid on tõusnud esirin­da,
kuigi valijaskonnal on vähem Mäletame ka seda, et koaleeru-oluline
kas see või teine nimi juhib snine võimu saavutamiseks algas
riiki ja maad. t enne kui Milleri valitsus sai isegi
Paistab, et poliitikud mõtlevad oma eelarve ja töökava esitada,
just vastupidi. Nad usuvad,et just Plaan Milleri valitsuse kukutami-nemad
isiklikult on saanud valijas- seks algas ainsa põhjusega: Milleri
konna usaldusejaijnitte nende mõt- valitsus kukutada ja ise asemele
tei ja püüdlused. See on täiesti astuda. Ebaolulised olid seadus-yale.
andliku kogu kui rahvaesinduse
Praegune parlamendi enamus seisukohad ja soovid. Ei Petersoni
Ottawas ja temk valitsus usub ega Rae'd ei huvitanud asjaolu, et
surmkindlalt, et valijaskond on te- valijaskond ootab riiklikku hoolit-male
andnud blankovoliiuse eelar- sust, reforme kui tarvis, töötute
vekorrasriiklikkekulusidkärpida, efektiivsemat rakendamist töö-näiteks
kas pensionäride riigitšeki protsessi, jne.
elukalliduse indeksi kärpimiseks Peterson ja Rae suvatsesid isegi
kolme protsendi võrra. Pensionä- omavahelise lepingu sõlmida libe-
Hd hääletasid küll konservatiivide- raalide valitsuse 2-aasta kestvu-le,
kuid ei andnud blankovoiitusi seks. Nad unustasid isegi, et va-
Olgu niipalju selle kohta. lijaskond on olemas, kes voib-ölla
Kuid halvemad! on vahekorrad nõuab koguni uusi valimisi. Need
enamuse ja opositsiooni yahel. kaks meest otsustasid omapead
Opositsioon on arvamisel, et tema haarata võim. Suurima aupaistuse
ainsaks ülesandekion valitsusele selles kombinatsioonis saab 25
obstruktsiooni teha, valitsuse liik- esindajaga Ontario seadusandli-mitmed
tunnistajad esinevad ebasel­gete
motiividega. Aga tunnistus siis­ki
on aktsepteeritav kohtu poolt.
Meie oleme rõhutanud, et süüsta-lik
seda pakkumist vastu võtta kui da võimalikke süütuid inimesi on eba-suuremal
erakonnal, kes on 42 aas- demokraatlik, eriti siis kui süüdistus
tat asjatult püüelnud valitsust moo- on tehtud N. Liidust hangitud infor-dustada.
Selle toimumisel trükime matsiooni alusel,
siinkohal tulevastele põlvedele Oleme küsinud, kas saab Kanada
teadmiseks, et just NDP teostas vältida juhtumeid, kus süütuid ini-selle,
milleks liberaalid Ontarios mesi piinatakse legaalselt?
(Algus esiküljel)
Meie oleme üles tõstnud N. Liidu äravõtmise protseduurid toimuvad
motiive sõjakurjategijate küsimuse tsiviilkohtu reeglite alusel. Süüdista-jälle
päevakorrale tõstmises. tu legaalsed kaitsed on palju väikse­mad
kui kriminaalkohtutes. Valitsu-
RÜNNAK GRUPPIDE VASTU. sel on ainult vaja tõendada, et isik
Meie teame väga hästi, et kõige valetas immigreerimisel. Valitsusel
tähtsam motiveering selles uues akt- ei ole mitte vaja lõplikult tõendada, et
sioonison otsene rünnak Ida-Euroo- süüdistatu on kindlasti süüdi. Mui-pa
poliitiliste gruppide ja üksikute dugi, kui Kanada otsustab, et selle
aktivistide vastu, et neid eliminee- küsimusega edasi minna kriminaal-rida
välisvõitluslikust tööst N. Liidu protsesside alusel, peab Kanada ka
vastu; samaaegselt ka diskrediteeri- vastavaid muudatusi tegema oma
daIda-Euroopa ühiskondi välismaal, kriminaalkoodeksis. Praegu on Ka-
Kui Sol Litman kasutab juba arve nädal õigus edasi minna küsimuste-
3500 sõjakurjategijat Kanadas - ta gakasdeporteerimise võiväljanõud-enam
ei räägi üksikisikutest Kana- mise protsessidega,
das; ta räägibjuba Ida-Euroopaühis- Valitsusel ei ole vaja tõendada, et
kondadest. Sol Litman ei ole kunagi isik on sõjakurjategija. Süüdistatu
Simon Wiesenthaliga koos olnud. Sol peab ise ka kohtus tunnistust andma
Litman on Los Angelese organisat- — peab ka enese vastu tunnistama,
sioon „Simon Wiesenthali Doku- Kriminaalkohtus ta ei pea seda mitte
mentatsiooni Keskuse" esindaja Ka- tegema. Tsiviilprotsessis ei ole süü-nadas.
Ta on endine ajakirjanik, kes distatul võimalik nõuda lahtist kohtu-oskab
ära- kasutada kõige peenemat istungit. Need istungid võivad toi-ajakirjanike
omahuvi selles küsimu- muda kinniselt,
ses. Kui Kanada valitsus võtab kõik
Meie vastased siiski vaidlevad, et need argumendid arvesse, on raske
inimesed, isegi kõige vastuvõtmatute ennustada, kuidas valitsus võib edasi
motiividega, on võimelised Kanadat minna selles küsimuses. Nagu tea-varustama
kehtivate ja seadusjõuli- te, E K N esines Deschenes-komisjoni
sete tunnistustega. Nad ütlevad, et ees meie seisukohtadega paar kuud
tavalises kriminaalkohtu protsessis tagasi. Meie esitasime järgmisi seisu-
Meie vastased ülevad aga, et kui
tunnistus ja informatsioon on nõrk,
siis see kohtuasi ei peaks mitte edasi
minema. Kõige parem kaitse süüdis­tatule
on Kanada kohtusüsteem ise-enenest.
RIIGIL PAREMAD
RESSURSID
kohti ja ettepanekuid:
KA N.LIIDU SÖJAKURIATEGIIAD
Meie nimetasime mõningaid põhi­mõtteid,
mis meie arvates Kanadas
peaksid kehtivad olema. Näiteks: kui
sõjakuritegudes süü iistatu peaks
kohtu alla minema, siis peaks see
hõlmama kõiki sõjakurjategijaid,
kaasa arvatud N . Liidu sõjakurjate­gijaid.
Vastus on meil juba selles
küsimuses, et Kanada ei jälita mitte
teisi nn. sõjakurjategijaid. See veel ei
selgita täpselt, millistest sõjakurjate­gijatest
on juttu. ,,Commission on
Inquiry of War Criminals in Ganada"
sissejuhatuses on mainitud, et nad
võtavad arutuse alla nn. natsi-sõja-kurjategijad.
Kui peaks olema Kana­da
kodanikke, keda süüdistatakse sõ-meid
insinueerida, neid isegi kaht­lustada.
Parlamendi töö kulub sel­listele
sõnavahetustele, sageli tige­das
ning sallimatus toonis, ihida
kiuulenie liberaalide ja NDP liideri-telt.
Tigedad liiderid ei meeldi laie­male
valijaskonnale, Ükskõik, mi­da
nad räägivad. Sisulised sõnavõ-kus
kogus Bob Rä^, kes on võimu-liigutaja,
kuid ei kanna ühtegi vas­tutust,
sest ta on absoluutses vähe­muses.
Milliselt saab avalduma
selle koalitsiooni tegevus, selle
kohta pole Ontario valijal kahe aas­ta
jooksul midagi ütelda. Valijal
puudub võimalus seda valitsust kis-
Meie oleme aga vastanud, et riigil jakuritegudes, siis peaks vastav koh-on
lõpmatu sügav rahakott, ja kõige ; tuprotsess toimuma Kanada ja lääne-paremad
resurssid kasutada. Süüdis- riikide kohtupidamise korra kohaselt
tatul on aga piiratud vahendid enda ja teda peetakse süütuks, kuni vasta-kaitsmiseks.
Süüdistatu ei saa mitte vad demokraatlikud kohtulikud me-hakata
uurima näiteks N. Liidu tun- netlused on leidnud ta süüdi või süü-nistuste
allikate autentsust. ^ tu. Kõiki N. Liidust pärit tunnistusi
Vastaspool vaidleb aga, et kui riik peab tingimata üksikasjalikult uuri-toob
süüdistuse kellegi vastu, see on ma Kanada rangete menetluste ko-selleks,
et mitte süüdi mõista, vaid et haselt ja iseseisvalt tõestama teiste
õigust mõista. Nad ütlevad, et riigi- usutavate allikate varal. Kahtlusta-prokuröri
kohustus Kanada seaduse tud sõjasüüdlaste kohtu ette toomine
alusel on kinnitada õigusemõistm/st, peab toimuma kindlaks määratud
-mitte võita oma kohtuasja. Kaltse- loogilises ja seaduslikus menethises.
advokaat läheb kohtusse, et võita, ja Nagu olete lugenud Kanada ajaleh-sellega
ongi eelmainitud probleem tedest, nad enam ei kasuta „Alleged
süüdistatu väikeste ressursside ja riigi. Wär Criminals" oma artiklites, vaid
lõpmatute võimaluste vahel. kasutavad väljendust •„ War Grimi-
Meie oleme tõstnud üles argumen- nais",
di, et Kanadal ei ole mitte„extradi- N. Liidu ajalehtedes, mis on erili-tion"
lepingut N. Liiduga. Kui Kana- selt sihitud maapagulaste vastu, on
da sõlmiks vastava lepingu N. Liidu- tavaliselt kombeks süüdistada kom-ga,
siis Kanada samaaegselt aktsep- munismivastaseid isikuid. Aktiviste
" teerib, et N. Liidu juriidiline süsteem tembeldatakse tihti endisteks natsi-on
Õiglane. Kuna Kanada ei ole just deks, SS-lasteks või kaasajooksiku-tud
sellevastu4^ vajalikud ja head. kutada või parandada.
Leitnant-kuberneril on ainuke
otsustusvõime: kas nõuda uusi va­limisi
peaminister Fnnk Milleri
korraldusel või määrata pikema jm-tuta
Petersoni valitsus ametisse.
Frank Miller jooksis iseenda op-
|a ometi loodavad J.Turner ning
Ed. Broadbent, et nad kunagi või­davad
rahva usalduse ja neid ena­muse
korras valitakse. Kui nad sel­lise
endaväljenduse tooni juures
eesmärgile ei jõua, siis on sellest
kahju ja kaotaja on ainult Kanada ti^^gjjjj ^^j^^^^^^^
^ ) ^ ^ ^ M .\ . kiired valimised, kuid küsimata
Piinlikum^ m olukord Ontario kaskonservatiivid on valmis. Kui ta
seadusandhku koguga. Frank Mil- nüüd kaotab selle, oma elu kõrge-leri
valitsus 52 esindajaga selles ma positsiooni oma optimismi tõt-kogus
lendab kohalt ennustuste lu.siis jätkub tal kahetsemist oma
Järgi 18. juunil liberaalide ja NDP elu lõpuni. Kuigi meie ei räägi ühe­gi
erakonna poolt ega vastu, siis
ometi peame jälgima käimasole­vaid
„lehmakauplemi8i", kui ühte
kahetsemisväärset peirioodi Kana­da
poliitiJises elus.
. V.-
sellel kaalutusel mitte sõlminud vas­tavat
lepingut N. Liiduga, miks siis
peaks Kanada vastu võtma N. Liidu
poolt antud andmeid? Miks peaks
Kanada aktsepteerima neid andmeid
inimeste kohta, näiteks deporteerimi­se
toimingutel, mis võiks saata süü­distatu
Just sinna, kelle kohut ja Õiget
juriidilist süsteemi Kanada ei tun­nusta?
.
Meie vastased vaidlevad, et vastus
on deporteerimise ja väljanõudmise
teks, kuigi asjaosalistel pole tegeli­kult
olnud mingit seost ei okupat­sioonivägede
ega vastavate organi­satsioonidega.
Nõukogude võimud
püüavad sellise taktikaga oma vasta­seid,
aktiviste vaigistada jä nende
usaldusväärsust õõnestada.
Me ka tõstatasime küsimuse jäli­tamise
piiratuse üle. „Eesti, läti ja
leedu pärit oluga kanadalased on
pettunud, et selle uurimiskomisjoni
ulatusala võimaldab jälitada ainult
mõistete vahel. Väljanõudmise kaudu natslikke sõjasüüdlasi Kanadas,
saadetakse kedagi Kanadast välja Natside sõjaroimade ohvreid arva-usaldamatuse
resolutsiooniga, li-lneraalidel
48 kohta, NDP-l 25 koh­ta.
Trooni liberaalide Petersonile
ei ulata keegi muu, kui kõige väik­sem
erakond Bob Rae'ga eesotsas.
Liberaalide lüderil pole isegi piin-selleks,
et ta on rikkunud välisriigi
seadusi. Deporteerimise alusel ini­mest
ei saadeta niitte välismaale vä­lisriigi
seaduste rikkumise pärast.
Teda on juba süüdi mõistetud Kana-takse
6 miljonile. Peame siinjuures
küsima, miks ei tunnustata ametli­kult
neid kümneid miljoneid süütuid
ohvreid, keda hukati N. Liidu või­mude
või nende kaaslaste käte läbi?
QIIIIilillllilllillli!iiBillllllllllSliniililiilllilllll9lilSllllllilllllllllii9iil9^^^^
LUGEJA KIRJUTAB JIIIIS9lilillllllilllllllllllllilllllllllllillllllll|ltliilliniM^^^
Eesti Sihtkapital Kanadas
„Meie Elu" G,VM^ meelsasti Annetused, testamendl-pärandused ja grante, kes olevat valetanud kui nad
oma lugejate mõtteavaldusi — fca mälestusfondid on tuluTiiaksuvabad. USA-sse tulid. Tähendab, ÜSA-1 po-neid
wk^ oXxikiu (x]o\.Qh^ z^mikoh- Suunake oma annetused noortele Ja
da seaduse rikkumises. Muidugi see Miks ei ole seda siiani tunnustatud?
argument ei ole mitte loogiriselt häs- Sellepärast, et võim, kes nende röi-ti
esitatud meie vastate poolt. madeeestvastutavoli40 aastat taga-
Meile tuli teade, mille autentsus si, võimutseb veel tänapäevani,
pole kindel, et USA-s on leitud üks Ükski komisjon ei uuri nende süüd-vana
leping Lääne-Saksamaa ja USA lust. Ükski komisjon ei mõista nende
vahel, sõlmitud 1)953. aastal. Selle üle kohut. Euroopa päritoluga kana-lepingu
alusel on Lääne-Saksamaa dalastel ei ole mingit abi saada, ei
valmis vastu võtma neid endisi emi- kahjutasu ega muud hüvastust."
tddega. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimekus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada\ . ni/ng mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
„ Langevarjurina
Eestis'' a|torist
jjLangevarjurina Eestis"autori Ro-nald
Seth'i surmateate puhul Arto
paneb (ME 19/85) küsimärgi „Tallin-na
ülikooli" järele. Muidugi pida­nuks
olema Tehnikaülikool, kus R.
Seth oli vähemalt 1939. aastal inglise
keele õpetajaks, kuigi vist mitte pro­fessori
tiitliga. T^ loengud olid õhtu­ti
vabatahtlikele küulajaile^millest ka
mina osa võtsin, kui mu Inglismaale
sõit päevakorrale tuli. Regulaarne
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tuliunaksuvaba kviitimgi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifinifiiiiiiiniiiiiHHiiiiinsini^H«tiiiiiiin
le mitte vaja välja saata inimesi Ida-
Euroopasse, vaid võib saata, neid
Lääne-Saksamaale. Vähemalt neid,
kes Saksamaa DP-laagritest tulid.
MIMINAALKOHUS ÕIGLASEM
C OTTWAY HERBÄLIST
Ravitaimed, tervisliKud toiduained, vita,ifniinid jä mineraalid.
Nõuanneja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase^•A,TOIGER'i poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. IVI4K 1W6. Tel. 463-5125
iCAS MAJA VAJAB VÄRVIMIST?
Helistage 767-6464
PETE S PAINTING CO
Kuid luba peab olema
KUS VAJATAKSE ABI
Populaarne poeet Khalilullah
Khalili, kes oli Afghanistani Vaba­riigi
saadikuks Iraanis, pages sealt,
kuid ei läinud tagasi kodumaale, ku­na
seal oli vahepeal võimule tulnud
NSV Liidu-sõbralik valitsus, mida
Khalili teenida ei tahtnud.
Ta pages Pakistani ja on nüüd seal
'mitme miljoni kaasmaalasest-pagu-laste
lohutajaks ning nende lootuste
õhutajaks.
Ta ütleb — võib-olla ma olen unis­taja
vana mees. Olen üks kurb lind,
kelle pesa on ära v õ e t u d . . . kuid ma
arvan, nie saame röövlinnud oma
pesast välja ajada, ehk minu laludki
aitavad selleks kaasa...
Räägi kevadele, et ta ei tuleks sel
aastal, sest rohi minu maal ei ole ro­heline,
vaid verest punane . . .
Räägi ööbikule, et ta ei laulaks
kellelegi muule, kui sulle, rahva eest
võitleja...
Ajalugu suudleb sind siis laubale,
kui vabastad me m a a . . . Nagu poee­di
nimi heliseb idamaises ilus, nii ka
tema luule, mis levib suust s u h u . ..
Maailm on täis vaenu, kannatusi,
nälga ja suremisi. Riik riigi ja rahvas
rahva järele kaob, on kadumas või
kadunud — miljonid ohvrid pole
suutnud kodu, isamaad ja, vabadust
päästa, sest iga võitleja on jäetud üksi
paljakäsi heitlema rahvusvaheliste
röövlite vastu.
Afghaanlased võitlevad näiliselt
lootusetut võitlust. Neil pole relvi,
neil pole toitu, ei kehakatteid ega
palju rahulikke öid. Nende perekon­nad
on võõra riigi näljalaagrites võit­lemas
haigustega . . .
Neile hädalistele ja nende meeste-'
le ja poegadele, kes võitlevad tankide,
lendavate kindluste, kümnetoruliste
kahurite ja kollaste gaaside vastu —
neil peaks igaltpoolt ja Ameerika
Ühendriikidest voolama abi sadades
miljonites. Sinna on abi vaja, mitte
kommunistlikku Etioopiasse.
Kas president saab selleks loa? Kas
lubatakse?
ERAPOOLETU AJALOO NIMEL
Päris mitu dokumentaalfilmi möö­dunud
Suurest Sõjast on jooksnud
üle kinolinade ja televisiooni akende.
Enamus neist on olnud vene propa­gandafilmid,
mis on kujutanud seda
sõda kui venelaste sõda sakslaste
vastu, mille kohta üks Kanada re­porter
televisioonis (,,Iournar') ütles,
et lõpuks parem süsteem võitis! Need
nn. dokumentaalfilmid annavad teis­tele
sõjaliitlastele (USA, Briti, Kana­da,,
jt.) osa, mis on nähtamatu, vae­valt
nimetamise väärt. Osa televi­siooni
kavasid on loodud ameeriklas­te
ja inglaste vaatesuundadest, need
ülistavad venelaste panust ja ku­jutavad
sakslasi tapahimulistena
(juudid, juudid!). Üsna suur arv filme
on humoorikad, kus vaprate läänlas­te
kõrval näidatakse metsikuid saks­lasi,
peamiselt alati upsakaina ja pal­ju
rumalamatena kui olid tsaariaeg­sed
külaidioodid Venemaal, kuigi
need tegelased on kindralid ja füüre­rid.
See suur mass ühekülgset propa­gandat
on ajalooliselt seisundilt kü­sitava
väärtusega ja ilmselt poolik..
Olukorra tasakaalustamiseks on
Saksamaa ringhääling koostanud 6-
osalise suurfilmi ,,Sakslased Teises
maailmasõjas", kinnitusega, et püü­tud
tuua ainult kindlaid fakte ja kont­rollitud
mälestusi üksikisikuilt.
Kes küli kahtleb, et selle filmi
jooksmine üle Ameerika mandri fil-milinade
ja televisioonikastide aken­de
on otse hädavajalik! Ajalugu ar­mastab
teist poolt.
Kuid kas seda lubatakse? Meedia?
Valitsus? Russofiilid?
H. RIGA
UURIMUS
Eestlaste ja ameeriklaste elusihid samad
töökoht Seth'il oli ühes koolis, vist
Inglise Kolledžis.
Kohtasin Ronald Seth'i veel kord
Inglismaal sõja ajal, pisut erakorrali­ses
olukorras — nimelt hotelli vanni­toas^
mil ta rääkis ka oma võimali­kust
Eestisse minekust. Ma ei uska-nudseda
hästi tema nõrga eesti keele
oskuse pärast. Kui mõni aeg hiljem
temaga kontaktivõtmine ei õnnestu-luse.
/
ENDEL ARUJA
KAMPAANIA TULEKS
LÕPETADA
Me tõime ka esile argumente, £t
täpsustada ajaloolisi fakte ja andsi­me
üle ka DP-komisjoni poolt saade­tud
kirja konsul Johannes Kaiv' ilt
1950. aastast, kus USA valitsus dek­lareerib,
et endised Balti üksuste
liikmed ei olnud seotud sõjakurite-
Edasi rääkides deporteerimisest ja gevusega.
ka kodakondsuse äravõtmisest, meie Raske on arvata, milliseid ette-
Ida-Euroopa juriidilised eksperdid panekuid komisjon valitsusele esitab
on rõhutanud, et kui Kanada valitsus aasta lõpul. Surve, eriti juutide or-otsustab
edasi minna nn. sõjakurja- ganisatsioonide poolt, on võrdlemisi
tegijate küsimuses, siis kõige õigla- tugev. Me teame, mida nad tahavad,
sem, ja ka meie vaatevinklist kõige et Kanada teeks. Nad lepiksid sellega,
rahuldavam, oleks kriminaalkohus. et Kanada läheks edasi tsiviilkohtu
Süüdistatu kaitse Kanada kriminaal- alusel,- s.t. et Kanada saadaks välja
kohtu juures on väga kindel. Süüdis- jnimesi, kes nende arvates olevat
taja peab tõendama ilma kahtluseta, valetanud Kanadasse sisserändami-et
süüdistatu on tõesti süüdi. Süüdis- se ajal. Ja need samad isikud ütlevad,
tatul on mitmeid juriidilisi abinõusid, et see on täiesti ükskõik, kuhu Kana-isegi
see, et tagasi lükata N. Liidu da need deporteerib, kas Lääne-Sak-poolt
tulnud tunnistusi. samaale, Iisraeli või Id^-Euroopasse.
imise ja kodakondsuse ^^^^ Kanada otsustab selle küsimu-
Raamatus „The Young Russians"
(,,Noored venelased"), mille autor on
Georgie Anne Geyer (kirjastus:
E.T.G. Publications, Illinois, USA),
kirjeldatakse venelaste elu ja ilma­vaadet,
kuid leheküljel 275 on ka
juttu eestlastest. ,
Nimelt on dr. Mikk Tetma teinud
Tartu ülikooli õpilaste hulgas sotsio­loogilisi
uurimusi ja küsitlenud noori
inimesi nende elusihtide ja ideoloo­gia
üle — ja teinud järelduse, et
„sotsialismimaa" noored on idealist­likumad
kui Ameerika noored.
Kuid kui võrrelda dr. Tetma uuri­musi
Ameerika sotsioloogide (F.
Herzberg, B. Mausner ja P. Good­man)
tööga, siis ilmnevad üllatavaeä
sarnadused.
Küsimusele, ,,Kas originaalne ja
loov töö on tähtis?", vastasid amee­riklastest
48% ja eestlastest 38,3%, et
see on väga tähtis. 13% ameeriklas­test
ja 13% eestlastest pidasid seda
võrdlemisi ebatähtsaks.
Küsimusele, kas on tälitis olla abi­valmis
teiste vastu, olid nii eestlaste
kui ka ameeriklaste positiivse vastu­se
protsendid peaaegu samad. Ja nii
ameeriklased kui ka eestlased pida­sid
ka sama tähtsaks hea elatista-seme
saavutamist.
Ameeriklased pidasid aga posit­siooni
ja staatust ühiskonnas täht­samaks
kui eestlased. Juhtiva posit-sega
edasi minna, siis Ida-Euroopa
asukad ütlevad, et Kanada muudaks
oma kriminaalkoodeksit, ja et prot­sessid
läheksid kriminaalkohtu alla.
Meie vaatevinklist oleks kõige
õigem kui see kampaania meie vastu
lõpetataks ja Kanada deklareeriks, et
Kanadas ei ela sõjakurjat^gijaid ja
küsimusel on lõpp. Parlamendiliik­med
on meile vaikselt ütelnud, et
poliitiliselt oleks ebakorrektne, kui
Kanada läheks selle küsimusega
edasi. See oleks ka poliitiliselt väga
ebapopulaarne otsus, sest tavaline
inimene tänaval ei saa arugi, milles
asi seisab. Ta ei teagi, mis sõjakurja-a
on.
siooni saavutamist pidasid tähtsaks'
32% ameeriklastest ja 9% eestlastest.
' Võibolla on dr. Tetma rahul eest­lastega,
kes ei soovi juhtivat kohta, ^
kuid raamatu autor arvab, et noored
eestlased ei taha lihtsalt ühineda
okupatsiooni-valitsusega.
Sloveenid ~-
suured ühistegelased
Jugoslaavias, Aadria mere lähedal
elavad sloveenid on olnud juba üle
saja aasta mitmesuguste rezhiimide
all tugevad majandusliku ühistege­vuse
arendajad ja ühistegeliku ette­võtlikkusega
pannud tugeva aluse
oma rahvuslikule elule, selgus püha­päeval,
2. juunil Toronto Slovaki ki­riku
ruumis peetud pressikonverent­sil
peetud prof. dr. Rudolf Gujeshi
ettekandest. Prof. R. Gujesh Antigo-nishi
katoliku ülikoolist Nova Sco-tiast
oli Torontos, et tutvustada Slo­veenia
Uurimiskeskuse (Slovenian
Research Gentre'i) väljaandel ilmu­nud
tema raamatut „Slovenia the
Land of Go-operators";
Prof. R. Gujeshi raamat käsitab
ühistegelikku liikumist Sloveenias,
kui nende maa kuulus Auštria-Unga-ri
alla ja pärast Esimest maailma­sõda
oli Jugoslaavia alluvuses, ja tut­vustab
Toronto Sloveeni Ühispanga
asutamist ja arengut. Dr. R. Gujesh
oli Toronto Sloveeni Ühispanga asu­taja
ja esimene esimees ja ta tundis
hästi eesti ühistegelist ideoloogi ja
Toronto Eesti Ühispanga kauaaegset
esimeesf A. Ekbaumi. Toronto Slo­veeni
Ühispangal on praegu 4300
liiget.(teine nende ühispank asub slo­veeni
kiriku juures) ja sloveene elab
Torontos umbes 15.000. Sloveenide
silmapaistvamaks tegelaseks on On­tario
Etnilise Ajakirjanduse Liidu
esimees Vladimir Mauko, kelle sur­nud
abikaasa ja sloveeni ühistege­liku
ettevõtlikkuse aktivisti Berta
Marjola Mauko mälestuseks oli välja
antud äsjailmunud prof. R. Gujeshi
raamat Sloveeniast ja sloveeni ühis­tegevusest.
„Meie Elu" nr
l i
ta s t ^
^s
Pirn
Kohtus selgi
tas üks Eeslis 11
kes oli laenani
nale, Roosnahj
vimislugu sai
ja ütles, ot teisi
ilma töökohad
VENE AGEN'
Soome ujnl
vimislugu piki
juures kohtual
Seevastu VciK
on halvustav,!
jõed kui ebaufj
hindas (Miam i|
vaimset. Seepi
edu ka sporfla
HE
196
Hl
Postiteel
..MEliE
958
Toronti
Uustrü
Kolmest ni|
käinud ,,Kui(
ne väärika.s
tähistamiselol
ses ulatuses,
le lugejatele (i
August Annil
tõlkest ilmus
geeritud uust
ilmus kordJ
Symposia Prl
MÕTTI
Moraal oi
nide rebellp(
Lakkamatj
jjunimeks p(
Kergemee|
päris õnneiil