Meie Elu = Our life, July 23, 1981

              2S ,;iäcie Elli" nr. 29 (1640) 1981
J Brt rfiTwe^i* i tiK^ü fiftü-;! •) ^5'»»*i " i " * ms
Eestksi® Eesknõukogu Kanadas
juhatus pidas möödunud nädalal
koosoleku, kus olid amtusel imdtmedl
jooksva tegevuse küsimused.
Lähemalt olid kõne all Ottawas
Balti Liidu esindajate poolt algatav
tud ettevalmistused järgmise Balti
Ohtu korraldamiseks Parlamendi"
mäel tuleva saasta veebruaris. Küna
järgmine Balti Õhtu ori kümnes, ta­hetakse
seda tähistada! suurema ka­vaga.
Selleks on toimunud juba nõu­pidamine
ka parlamendiliikmete
käenduskomiteega. : /
Ottawas esialgseU tõstetud mõned
mõtted Balti, õhtu suurejoonelise­maks
kujundamiseks pidas juhatus
liiga kulukaks ja otsustas piirduda
Balti Liidu: majanduslikule, kande-.
jõuM vastavate üritustega. Selliste­na
on kõne all Ottawas balti kuns­tinäituse
ja balti kontserdi korralda­mine.
Korraldatavate ürituste eest­lastepoolseks,
koordineerijaks mää­rati
EKN rah\^uskultuuri komisjoni '
abiesimees Stella Kerson, kisjuures
ürituste majandüslikelcs •kulutusteks
peabj olema |EKN juhatuse eelnõus-
Informatsiooni osas andis abiesi^
mees H. Lupp ülevaate New Yorgis
toimunud Ülemaailmse Eesti Kesk­nõukogu
(ÜEK.N) täiskogu koosole­kust,
, kus ÜEKN . esimeheks valiti
EKN esindaja Kiesknõukogus Lembit
Savi. Täiskogu koosolek pidas tarvis ,
Ukuks ÜEKN tegevuse 'inteosiivse-inaks
muutmise ja suurendas juhatu-še
koosseisu kolme liikmega.
^' Majandusküsimuste all informee­ris
esimees L. Leivat, et toetuste
osas \ ön loota eelarves ettenähtud
128.000 laekumisi. Erakordse toetu­sena
on EKN saanud annetuse sur­nud
Karl Kasekamp! pärandusest
Um tema testamendi põhjal Et­tenähtud
annetuse on pärandustom­bu
hooldaja EKN-ule välja maksiiud.
EKN juhatus määras toetuse Toron»
to Eesti Täienduskoolile ja otsustas
astuda etniliste organisatsioonide
Mitmekultuurilise iKeskorganisat»
siooni liikmeks.
EKN juhatuse koosolekul esines
Laske isoleerida oma maja |30.ÖO eest „1
Insulation ProgramT' alusel ^ CHi.F.
AND COMPAWY imy^
ilaasvilla puhumisega.
.-• • , • i • .
s>nff Föoningu ventikatorid.
Esindaja TorontosrEMN LIGE, tel- 425-0&39
ALUARGNEVAD HEIIPUADID:
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
NeMe eluiga kestab kevadest sü- dušid, Jaanikakraid, lõvilõugu, p e *
pikema selgitava sõnavõtuga Soome giseni, igal aastal tuleb neid külvata lasid, portuläkke, petuuniaid, raud-
Lions Cluba president B. fövimäki, aeda istutada kus hävivad eshn^ ürte J.t. Tavaliselt nad tärkavad m^^^
LP
LP
LP
kes soovitas ka eestlastel samasugu^
ne organisatsioon luua. Otsustati sel
te öökülmadega. Sageli kasvavad nad
peenardel ise sügisel mahavarisenud
last võrdlemisi hilja juuni teisel poo-
LP
LP
gitadakas^estlaste hulgas on Eesti ^ ^ g ^ ^ lel, mil siiski võimaldul? neid ümber
Liöns Club'ist huvitatud isikuid, kes
tahaksid vastavat organisatsioomi
luua..^: ::
Juhatuse koosoleku puhul oli ka
mõttevahetusi ajakirjajnduses aval^
datud informatsiooni kohta Iisrae­lis
kavatsetud eesti—iisraeli organi-?
satsiooni loomise asjas. Margit
sellekohastest kõnelustest Iisraelis
osa võtnud eestlased on teinud seda
täiesti eraviisiliselt ja ei EKN-ul ega
Ülemaailmsel Eestlaste Ksknõukogul
ei ole nende kõnelustega olnud min­git
ühendusf. • ,
Adooniš
Arktootis
Aster ^ •
Daalia -
.Eldu ./V; •,
• Floksv leeklill.
Ibeeris
Imikas
Jaanikakar
Jumikas
>Kassita|)p
Kilbirohi
mainitutest: d
Pheasant's
Aster
Esimene nädal Jõekäärul oli soe ja
päikesepaisteline, mis andis suveko­du
juhtkoimale võimaluse ettenäh­tud
kava 100% täita. Ka kasvandike
arv; tõusid 25%. .
Suvekodus omistatakse suurt rõh°
ku laste tervishoiuie, mille eest hoo­litseb
laagri õde, laste kõhumuredö
eest on aga valvel suvekodu pere-naine
Maimo Varik oma abilistega.
. Lastel on palju võimalusi isetege­vuseks,.
\ '.J' •
Ujumine, laskmine 'ija ehisnäha tÖö
on huvitavamad lalad. Jõekäärut kü­lastab
igal nädala lõpul mitusada
kaasmaalast, leides seal meeldiva
väljasõidu koha, kus on ka võima­lik
suvekodu -köögist sa|da einet.
Möödunud pühapäeval oli külalisi
isegi Rootsist, nehde hulgas ka paar
rootslast.
võimalik proovida igal
lastajal.
Nagu suvekodu juhataja Maido
Musta ja Endel^uberg mainisid, oli
esimene nädal vaga vaheldusrikas ja
mitmekesine, pi^|i isegi „Killaniän-gud".
Selle raamp toimub' ka kolme
päeva kestel keraamika õppimine.
Õpetasid kolm selleala. spetsialisti:
Lia Holmberg, Eric .Holmberg ja
Eric Pirka. Valmis ligi sada ese^
mis on määratud eeloleva Killamän-gude
näituse, korraldamiseks.
Sini-must-valge „sepikojas" õpi=
takse ja valmistatakse ^hisnaha- töid
ja muud kunsti, midac-^^b ;Ailem
sepp'^ E. Ruberg. ; •
Teisipäeva õhtul ;t<3imus suveko­dus
tantsupidu- kus jäiga.-^feeruta-'
sid" 5—15 aastased./
Suplema lastakse suvekodus ainult
väikeste gruppide kauj^a ning, kont­rollitakse
igat suplejat. Ujulas on ka
hüppetorn. •
• Kuna suve|codul puudub oma las­kerada^
siis toimub laskmine naab­ruses
asuval soomlaste | laskerajal.
Laskeharjutüsteks y- kinkis Hniar
Sambla ,2000 padrunit. Igapäevased
sihtimisharjutused' toimuvad aga su­vekodu
saalis. See toimub vastava
püssi taolise riistapuuga mis töötab
laserkiirtega. Selle^haruldase ja hin­nalise
„püssi" konstrueeris Heino Äl-tosäär
ning see oli välja pandud
Moiitrealis toimunud tjMees ja tema
maailm" näijtusel 1975—76. a. „iPüS'
si'' tõi kaasa E. Ruberg, ning seda on
Suvekodu on varustatud
•kult väli- ja sisemängudega. tast
õpetatakse eesti ajalugu; kodumaa ja
„Kalevipoja": tundmist.
Laskerajal siavutaslaskeala juha»
taja oma „meeskonhaga" nimeta,
misväärseid tulemusi. Nii laskis toelt
USA-st Washingtonist pärinev Raivo
Ling — kes ennem püssi ei olnuö
veel; katsunud — lOO-st võimalikust
97. teine ÜSA-st pärinev kasvandik
E. Linask. Jaskis käelt väi ja pronks­medali.
Kalev Wallner Sudburyst las-
;kis toelt 100-st 100, nendest S süda-mes.
Suurtest poistest £. Nurm las­kis
käelt 95. Tüdrukutest Anne jä
Tiina Pedel lasksid toelt mõiemao
98. : ••/^-v:.;;;;:;-, --^
Pühapäeval toimus suvekodus ju­malateenistus
kus vaimuliku osa täi­tis
E. Ruberg, kes oma kõne aluseks
oli valinud Apostli l^auiuserkaniat
Rooma rahvale 12 peatükist 12 salmi.
Ta ütles: „Oige rõõmsad lootuses,
kannatlkud ahastuses; jääge kind-laste
palvesse oma rahva ja maa
Klarkia
Kress, mung
Kukekannus
KuldliU
Levkoi . •.:
Lillhernes
Lõbeelia
Uõvilõug
Magun, moon
Must köömen
Meiusilm
Kelk
Nemeesia
PeiuliU
Perilla:.;-
•Fetuunia
Portulak
Päsmaslil!
Msrohi^
tass.
Räudürt
Reseeda
Saialill ;
SaluM
Salvei
Sametlill
Trompeti
ea
Dahlia
California fopPf '
Phlox
Candytuft
Alkanet, Bug Bugte
Daisy
Cornflower, Bluebottle
Binweed
Sweet alyssum
Baby's-breath '
Glarkia,
Nasturtium
Larkspur
Capemarij
Morning Glory
Stock
Sweet pea
Edging Lobella
Šnapdragon
Poppy
Loveinamist
Goldenwave
Pink
Nemesia
Marigold
PeriUa
istutadsi teisale, sobivasse kohtaio'
Adonis
Arctotis
Aster
Begonia
Dahlia
EschschoHsk
Fhlox
Iberis
Anehusa
Moss Rose
pfouth-^nd-old-age
Flossflower
Catchfly
Vervain
Mignonette
Pot-Marigqld
Five-spot
Salvia
Satinflower
Painted Tongue
Pincushionflovver
Centaurea
Convolvulus
Alyssum
Gypšophila
Clarkia
Tropaeolum
Delphinium ^
Dimorphoteca
Ipomoea
Matthiola
Lathyrus
Lobelia
Äntirrhinum
Papaver
Nigella
Coreopsi§
Dianthus
Memesia
Tagetes
PeriUa
Petunia
Portulaca
Žinnia
Ageratum
Silene
Cynoglossum
Verbena
Reseda
Calendula
NemopMla
Salvia
Godetia
Salpiglossis
Scabiosa
#3402 VINDILISED VIISID (Kopvillem) ......
^3403 N . f õ l d NAAN PÕLD LAULÄB^.........
#•3407 N . Põld JÕÜLUUULUD .^^
#3408 5. Loo K Ü U S I M M A N
#3409 N . Põld PÕHJAMAA LAPSED
#3410 J. Villard KÜLALAULUD ......................... .........-.^......^
#3412 H . Liiv & E. 0)0 TÄNTSUTAKTIS
#3413 E Põld MURŽMAA :....(......•;•.:..•
#3414 R. Andre TÕUSEME JÄLLE
#3417 E. Loo RAIJA PANEB RATTAD KÄIMA
"#34i9 EBATRUUDÜS .......................... •
#3420 Dr. H : Tari „MIND ÄRA UNUSTA"
#1001 Heli neli TEEME POPPI
# 1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED .....
#1011 PÜHA öö, EESTI MU ISAIVIAA ....... • • •
# 1009 JÜRI PEETERS •
#1012 JÜRI-PEETERS Nr. 2 ...
#101^ HÄMARIK LAULAB SULLE
# 302 KALEVITE KANTS
# 23 Jv Kuusk MU MEELEN KODUKOTUS
LP # 010 S; Purre MA NÄEN ................
LP #6902 REET
LP #7001 KAJAKAS
LP #701^ Orkester ESTONIA
LP #7202 TULE RÄNDAME MÄNDIDE VARJUS
LP #7601 A. Raudsepp; LÕUNÄMAALINN
LP #10i6 Stockholmi trammimeeste puhkpilliorkester
LP #1015 ESTO '80 LAULUPIDU 1980-07-12
LP #' 244 LEPATRIINU i . . . . . . . . . . . . . . . . ' . ) . .....•<.............•
'# 1^6 SÜDASUVI
ESTO '80 Põhja-Ameerika noored taidurid
(2 helipl. pakendis)
ESTONIAN SONGS, Estra Väli:
L Corradi ARMASTAN :
L. Corradi IGATSUS LIILIA
LP- • Jüri Mandre MÜ SÜDAME VARA ....................
LP ÖMkm ESTONIA — SONGS. Karike Epp ...
INGEMÄR KORJUS (......'
^t^RUE MYXH , , . . . . l . ' * » » » » » » « M M l t . f l l l « « H I « M V » 0 » 0 » * . 4 l * I . M . " .»
LINDAU ÕED ..
LP H.A.M. Riiväld LAULE KÕIGILE
LP 8982 LAULUPIDU „ESTQ" 76
VAIMULIKUD HELIPLAADID:
HA.M, Hiivald PÜHAPÄEV
5.50
6.50
6.50
5.50
6,50
5.50
5.50
6.50
5.50
5.50
7.00-
7.00
7.50 m
8.75
8.50
9.00
9.00
7.50
6.50
. 6,50-
6.50
5.00
5.00
6.50
750
10.00
10 00
7.00
7.00
18.00
10.00
6.50
6.50
8.50
8.00
9.50
6.50
7.50
7.50
8.00
7.50
LP
LA.M. Riivald JÕULUD 7.50
KODULÄVEL Nr. 5 .;. 5.50
EP
jölses nimestikus on märgitud goonia (vanapoisi silmavesi), Bego-suvelilledena
kasvatatavad meie klii- nia semperflorens, mis peaaegu ain-eest."
Noored kuulasid seda rahvus- ^^vöötmes. Paljud neist pärinevad sa begooniana on hinnatud suvelill.
likult häälestatud jutlust tähelepane-^^^P^^^^^^^^^^ Mõnel juhul istutatakse ta potti ja'
likult. Jumalateenistus lõppes laulu- ^^^^^^gti näiteks pidevalt õitsev be- kasvatatakse siis toalillena.
ga ,,Su üle Jumal valvaku'\ öhtul^^^^^^^^ ^^^^^^ V . M V ^ ^
toimus suvekodu saalis filmiõhtu kus
suvekodu juhataja M. Musta näitas
mitu huvipakkuvat filmi.
JUUBELIAASTA 25
RAHÜTERVITUS Nr. 6
RAHUTERVITUS Nr. 8 ....
RAHÜTERVITUS Nr. 9
SIND^TULEN;KIITMA (Jõululaulud)
LASTELE;. ••' ' ^ •
LAULUPÄRG (lasteaialaulud)
!v~75 LASTE HELIPL (väikesfed) .....L.........
VÄIKESED HELIPLAADID:
TÜLE TAGASI -Hedy.Märge
#507 HELIVELID;
# 45 "KODUKOTUS
IVEPATERSON
KASSETTID::
VÄIKESED NAERUSUUD - lastele
I 1 I • M r I I * I
I 111 • • < 11 (I
: 6.00
.1........ 5,00
5.00
5.00
7.00
12.00
,3.30
4.50
3.50
3.00
3.00
11.50
t • • I, 0 • •
, ESTO '80 MÄLESTUS 12.00
Postiga tellides lisandub hindadele saatekulu.
Müügil „mElE ELU" talituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Seedrlons La§t@ Suvekodu alustas
tegevust pühapäeval, 12. Juulil #
kasvandikuga, neist 10 väikelapsed.
Vaimuliku osa täitis abipraöšt T.
Nõmmik ja avasõnad ütles^SIhtasuo
tus Seedrioru abieslnniees ja lasteko»
du üldkorräldaja H . Toomsalu. Kas­vatajaid
on kuus koos laagri juhi­ga.
Laagri juhiks on Kunda Rist Ja
mudilaste osas Linda Koiga. Suve­laager
kestab 4 nädalat.
i
maruga (gtemckaning)
i glaseeritud koöre glasuu-
§yur veok
Eesti Ev. Luteri Usu Peetri
guduse vabaõhu-jumalateenistus
peetakse pühapäeval, 2. augustil
Simcoe järve ääres FriedeUil Holm­berg!
suvitusalal algusega kl. 11 h.
Teenib õp. 0. Puhm. Sõita Oru tee
Br. 5 kaudu..
Sunset Beach M., P.O. BOIL
Eesti Mängud U§A-s toimuvad L
augusti nädalalõpul Lakewoodis. Fi°
dustuste patroniks on E.V. uus kon°
su! E. Uustalu, kes ka kõneleb õh­tuse
valguspidu aktusel. Torontost
esinevad sportlaste kõrval medeolu-lauludega
Andres Tsmim ja.Erik Ver-
Taastasin vanaaegse siritsli retsep­ti,
selle mida ma kõige rohkem omal
ajal eelistasin. See oleks ühtlasi põhi-retseptiks
niisuguste saiade küpse-tamJseks
mis sisaldavad suhteliselt
rohkesti võid, suhkrut ja mitmesu­guseid
maiusaineid. Retsept on n.ü.
poolretsept et esmakordsel retsepti
kasutamisel oleks hõlpsam omada
isiklikke tähelepanekuid ja kogemu-
Meenub, et täis retseptis oli 300 g
võid kuid ometigi seda kippus jää­ma
väheseks.'Sest võid pidi ju jät­kuma
taignasse panemiseks, rullimi­sel
vahele määrimiseks jä küpseta­misel
ka pinna pintseldamiseks. Va­naaegselt
stritslilt ei saa soovida, et
see oleks kobe ja kerge nagu müü­gilolevad
tänapäeva saiad. Originaal-stritsel
on kogult pigemini laiem kui
kõrgem k(iiia taignas oii rohkesti iga-suguseidjmaiustusi.
Kõige ehtsam
stritsel o
riga.
Üldpilt?^; stritsli valmistamisest on
lihtne: kõige pealt tuleks teha eelker-gitis
ja sellest hhtne saiataigen. RuK
lida õhukeseks, katta võiga ja maius­tustega,
tugevasti kokku rullida.
'Plaadil kergitada, s.o. kerg|amine
'kolmandat korda, ja küpsetada.
EELKERGITIS :r
35 g tükeldatud pärmi segada 2 dl"
sooja (37 c) piimaga või kohvikoore-ga.
Lisada r sl suhkrut ja 2,5 dl ja-hu.
Eelkergits peab olema umbes ha
pukoore paksune. Nou katta võima­likult
tihedalt näiteks plastiga, alum-foolioga
v.m. et kerkimisel tekkiv sü­sihappegaas
ei hõljuks õhku. kergi--
tadä 10--15 minutit kergitissoojüses
mis OB 28—30 G-kraadi. Vahuliseks
kerkinud eelkergitisele lisada mait­seained:
pöol-tl soola ja samapalju
tõugatud kardemoni, 4—5 riivitud
niõrumandlit; sidrunikoort ja pooi-
' 'ti$afr|nit. Viimast võib lahusta-da
ka nii, et pulbristatud safranik
valada pool-dl keevat vett, uhmer
katta tihedalt ja kui safran on hau-tunud
pehmeks, lisada see eelkergi­tisele.
'Seega on ka retseptis 2,5 d!
vedelikku mis on ette nähtud
100 g sulatatud jahtunud võid va­hustad
2 sl suhkruga ja 1—3 muna­rebuga.
Vaht lisada eelkergitisele ya-hdduvält
jahuga (5—6 dl);, seejuures
taignat tugevasti hõõrudes ja kloppi­des.
Kui pehmevõitu taigen lööb taig-nanõu
külgedelt lahti, kaapida nõu-küljed
taignast puhtaks, taignapind
siluda ja raputada jpeale Õhukene
kiht jahu. Katta tihedalt ja soojalt.
Kergitada umbes 45 minutit ja kerki­mise
vältel taignat 1—2 korral suru­da
madalaks. Taigen kerkib peagu
kahekordseks. Ja on parajal määral
kerkinud, kui sõrmega vajutamisel
taignasse tekkiv lohk ei vaju kohe
'kokku. •
Taignalauale raputada pisut jahu.
^Taigen tõsta lauale ja pöörata sus
kohe alumine pool ülespoole, katta
rätiga ja anda taignale võimalust
10^15 minutit uue olukorraga koha­neda.
, . •'; • ;•.
Nüüd on vaja taignaga korralikuljt
töötada. Selleks on eriliigutused kä­tes
ja sõrmedes, mida vaevalt^ õnnes­tub
sõnadega selgitada kuna mul
puudub „kätökõiie".;. iPaljudele^i
meeldi taigna soikumine. Kuid minu­le
meeldib. Sest ma laulan sõtkumi-se
ajal. Ja laulu rütm kandub üle
õigetesse sõtkumise liigutustesse.
' Missugust laulu valida, see oleneb
taignaliigist. Kui sõtkun rasket eesti
hapuleiva taignat, siis laulan „Kalju-vald
mu isamaa". Tänase saiataigna
sõtkumiseks sobib hästi rütm Vii-jandi
paadimehest —• „Käe ulatab
noor paadimees nii iahkelt neiule".
Tänane taigen vajab kergemaid,
sujuvamaid liigutusi. Käsi toob taig-naääred
keskele kokku, sõtkub, vee­retab
siis suureks palliks, tõukab en­dast'
eemale ja algab uuesti sama
mängu. Ja lõpuks lõjkab suure' noa­ga
keskelt pooleks. Ja siis näeb, kas
lõikepind on sile, kas selles pole
enam õhuauke. Siis on taigen valmis.
ON HEA TEAM
,Et jahu hulka on vajalik kindlaks
määrata alati taigna valmistamise/
'lõpuperioodil, taignalaual.
Ennem olgu pisut vähem jahu kui
raasuke üleliia.
Et saia ahjust väljavõtmisel on
hea kui sai jahtub aeglaselt. Näiteks
mi: sai nihutada restile ja katta ko­he
kergelt jä tihedalt, näiteks plasti­ga.
Kooruke jääb parajalt pehme.
Kui saiad-leivad-kuklid pärast ahjust
väljavõtmist vajavad veega niisuta­mist,
on väga praktiline tarvitada
müügilolevat veepiserdamise pudelit,
selle asemel et neid ükshaaval veega
^pintseldada.
Et stritslile raputatakse pea­le
vaniljemaitselist suhkrut kuid
võib ka katta koor^ glasuuriga.
KOOREGLASUURI
VALMISTAMINE ,
2 di kohvikoort segada 2 sl siiru­piga
või vedela meega ja 2 dl sõelu­tud
puuderšuhkruga. Keeta mõned
minutid nõrgal kuumusel, segades
kuni glasuur on püdel. Lisada siis 1
sl magedat võid ja 1 tl vaniljesuhk-rut.
Segada.
Kui stritsel on veel soe, nõristada
see stritslile. Kui soovitakse, et gla­suur
kataks stritsli siledalt, panna
stritsel s paariks-kolmeks minutiks
kuuma ahju.
'Lõpuks tahaksin veel perenaistele
ütelda, et kui teie küpsetatud saiad
EKK täiendab
diapositiivide arhiivi
Eesti Kunstide Keskuse suviseks
tööks 1981 on diapositiivarhiivi täien­damine
eesti kunstnike töödest ja
rahvakunsti esemeist, luule-raamatu-kogu
alustamine, nootide registree­rimine
eesti muusikaloomingu kohta
ülevaate saamiseks ja muusika-raa-matukogu
loomine eesti muusikapa-randi
kättesaadavaks tegemiseks
laiemale publikule.
Palume kõiki kultuuriliselt mee­lestatud
eestlasi kaasa aidata selle
töö läbiviimisel.
1 Vajame annetusi: 1) eesti luuleko­gud
ja väljaanded, 2) eesti noodid
(trükk, fotokoopia või manuskript),
3) eesti heliplaadid, 4) eesti'muusi­ka-
ja kunstialane kirjandus, 5) dia­positiivid
eesti kunstnike töödest —
iga eesti kunstnik peaks olema | esin­datud
vähemalt kümne dia'ga. '
Annetusi võib ära anda EKK Kuns-titaresse
Eesti Majas tuba hr. 203.
Telefoniline informatsioon: EKK su­vine
sekretär ja koordinaator Kaja
Telmet 766-1363.
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,.MEIE ELU"
vajuvad ühel või teisel juhul mada­lamaks,
et siis ei ole iga kord põh­just
viga otsida endas. Ja võrrelda
oma saiu suurpagarite küpsetussaa-dustega.
ELLEN ROOSME {V?l)