Meie Elu = Our life, May 15, 1980

              NELJAPÄEVAL, 15. MAIL-- THURSDÄY, MAY IS
Herald Trlbune intervjuu Juures on ära toodud pilt Mart mklusesi
kirjutamaa.
. 'STOKHipiLM (EPL) —.Siin viibis ameerika ajakirjanik Law-rence
Eliiott, kes on 20-miljomIise levikuga suurajakirja „The
, Readers I)igest" rändkorrespondent ja samal ajal on kaastööline
ka suurtele päevalehtedele Ameerikas. Mr. Elliott oli seadnud ees­märgiks
kirjutada olümpiaregati maast Eestist. Tal oli selge pilt
Eesti okupatsiooniolukorrast ja selle tõttu ei tahtnud ta oma re-portaazhi
kirjutada ainult okupatsioonivõimude andmetel. Elliott
külastas mh. ka Eesti Päevalehte ja rõhutas, et ta sooviks oleks
kohata ka neid, kes võitlevad Eesti vabaduse ja rahva õiguste eest.
likku rongi ja sellelt lahkudes sõitis
bussiga Vilniusse. Kuigi ta liikumine
oli sõltuv sellistest kavalustest — ja
raugematust visadusest — on ta vii­mase
nelja kuu jooksul olnud neljal
korral Moskvas, et nõu pidada And­rei
Sahharoviga, kelle küüditamist
ta kirjeldab -kui enesekontrolli -kao­tanud
juhtide mõistmatut akti.
„Miks on valitsus aktiivne just en­ne
olümpiamänge— Afganistan, 40
vahistamist viimastel kuudel, rahvuš-
\'ähelised suhted hahimad?" ta kü­sib.
Niklus ütleb, et pöpre Kremlis
ei ole mõeldamatu, kuna uus klikk
kuhjab süüdistusi diskrediteeritud
Leonid Brezhnevi vastu.
V E M E S T Ä M I N E ; • '
Olümpiamängude ettevalmistus ei
ole kaugeltki segamatuks õnnistu­seks
Eestile. Võib-olla Tallinn kull
saab ammu hilinenud värskendami­se,
'kuid ülejäänud Eestis ei tule roh­kem
kiii üksikuid parandamisi, olles
peagu täiesti suletud ölümpiakülalis-
•tele.;':;-^;::',':^.
Vahepeal uued vene töölised liitu­vad
nendele 10.000-le kes saabuvad
igal aastal kaasa tuues' perekonnad
ja paiknedes, kuna elustandard Ees­tis
on kõrgem keskmisest.
Eestlased tunnevad muret oma
maä venestamise pärast: nad on ju­ba
vähemuses Tallinnas (nagu lätla­sedki
Riias). Tartu ülikoolis on eri
vene sektsioonid suuremate teaidus-älade
jaoks, vene keel ja kirjandus on
sundaineiks eesti koolides/Kohalik
bürokraat või direktor, kes oskab
vene keelt, võib toime tulla eesti
keelt kasutamata.
Neli tundi ori läinud. Küsin Niklu­selt,
kas ma võin mõne läkituse te­malt
kaasa viia. "
; -„Ütejge, et minu arvates tuleksid
olümpiamängud anulleerida avali­kult,*'
vastab ta. ,,Kuid arvesse võt­tes
sportlaste pikka ettevalmistust
loodaksin, et need viiakse üle mõnda
teise kohta."
Nii lõpeb Herald Tribune Nikluse-intervjuu
Lawferice Elliõtti sulest
:(EPL/JK).:
Nüüd on ajakirjanik käinud Eestis
ja nagu 2. märtsi International „He-rald
Tribunest" selgub, on ta soov
täitunud — rahvusvaKelises suuraja-lehes
on ära toodud ninielt tema in­tervjuu
Mart Niklusega pealkirja all
„Harassment: A Way of Life for Es­tonian"
(Häireolek: Viis. elada eesl-lasele).
— Kell 13 viib mind Ijallinna jaa­mast
ära vana rong. Olumpiapurje-võistlused
on paigutatud selle linna
tuulisele lähele,juüli'kuüs ja hulk ini­mesi,
on juba kuid ehitanud, värvi­nud
ja. puhastanund. Niipea aga kui
vana kohalik rong jõuab linnast väl­ja,-
kaovad tulevate mängude pers^
pektiivid ja näha on* vaid lumist lau­sikut,
längu vajunud elamuid, üm-berkuikkuvajd
aedu, algab Läwrence
Elliott:
KOHTUMINE NiKLUSkCA ;
~ Astun rongist maha Järvel. Mart
Niklus, mees kellega olen tulnud
kohtama, on juba aadfesil, mis mul­le
anti. Tä oli lahkunud oma kodust
Tartust juba kell 5 hommikul, mitte
et Tartu oleks eriti kaugel, ainult 170
ktxi vaid et kõrvale hoida KGB-št.
Niklus on juhtiv eesti teisitimõtleja,
'kompaktne rõõmus mees neljaküm­nendates
aastates, kelle taju Nõuko­gude
riigi isevalitsuslikest peegeldu­sist
on teravnenud selle vanglates ja
töölaagrites. Nüüd, ütjleb ta reipalt
inglise keeles: i„Iga päev võib ooda­ta,
et nad saadavad mind kas itta või
läände — arreteerivad mind või vis­kavad
välja. Mind ei ole definitiivselt
kutsutud nende olümpiamängudele".
Ta on ornitoloog, keda kunagi ei
ole lubatud omal alal töötada, hind,
mida tal on tulnud makkta oma 20-
aastase opositsiooni eest praegusele
Nõukogude siisteemile. Nii on Niklus
töötanud insenerina, lukksepana, au-tomehaanikuna
jne. '
1972 peale õpetas ta inglise saksa
ja prantsuse keeli täiskasvanuile,
kuid vallandati Balti apellile allakir­jutamise
pärast, lüilleš kutsuti
Kremli üles tühistama Teise Maail­masõja
eelset pakti H'^tleri ja Stalini
vahel — millise salaprotokoll lubab
N. Liidul okupeerida sinnani iseseis­vad
B^lti riigid aastal 1940. Hiljem
on ta püüdnud luua Balti vabariige,
Eesti, Läti ja Leedu teisitimõtlejate
koostööd. : ^
VALVEALUNE ;
Nende tegude pärast on Niklus ti­hedalt
valvatud riigi julgeolekupölit-.
sei poolt, ta ei pea liialduseks ähvar­davat
vahistamist. Kuid ka kõneleb
avameelselt, ümselt unustades varit­seva
isikliku ohu, julgustatud võima­lusest
saata välja uudiseid, mida ei
avaldaks „Sirp ja Vasar" ,Nõu'kügu-de
nädalaleht Ee;stis.
Niklus lõpetas Tartu ülikooli 1958 ja
vangistati varsti pärast seda. Tema
kuriteoks oli Tartu lagunenud osa­dest
fotode^ toimetamine ühele maa­ilma
nooruse festivalile, teda mõiste­ti
süüdi nõukogudevastases propa­gandas.
Ta juhtiXtaheiepanu, et Nõu­kogude
ajakirjandus pidevalt näitab
oma rahvale just kõige vaeS;emateSt
aladest USA-s. See enesekaitse lükati
tagasi j ä t a mõisteti 10-ks aastaks
• vangistusse. Kui Niklus oli ära istu­nud
kaheksa, vähendas riik karistust
seitsmele.
V ARRETEEMTI ^^^^^^^^
Ta arreteeriti uuesti 1976 ning ta
rebis puruks oma Nõukogude koda­kondsust
märkiva sisepassi. Ta alus­tas
näljastreiki ja tedk tuli sundsöö-ta.
Pärjast 56 päeva vahi all, ta äkki
vabastati ühegi selgituseta.
Pärast 21, detsembrit on Nikluse
korterit kümnel korral läbi otsitud.
18. jaanuaril, teel Vilniusse, peeti ta
kinni jaamas politsei poolt nii kaua
'kuni rong oli läinud. Kuid ta sõitis
teise rongiga. Märgates, et teda val­vatakse,
läks ta maha ja ootas köha-art
Niklus
li
Mart Nikluse isa Julius Niklus tea­tas
Stokholmi Eesti Vangistatud Va^
badu^Võitlejate Abistan^skeskusele,
et 29. aprillil vangistati Tartus tema
poeg, inimõiguste aktivist Mart Nik­lus
oli viibinud Tartus Maarjamõisa
haigla neuroloogiaosakonnas, et ravi­da
seljanärvipöletikku. Arstid olid
ravinud teda hästi, teatas Märt Nik­lus
haiglast Stokholmi. Vahepeal oli
arstidelt käinud andmeid nuhkimas
KGB leitnant Anti Talür, kes tundis
muuhulgas huvi, millal vöiks teda
huvitav patsient haiglast lahkuda.
Mart Niklus ise arvas, et ta ilmselt
viibib seal pikemat aega. Kuid KGB
sundis ta haiglast lahkuma esmas­päeval,
18. aprillil Järgmisel päeval
voeti ta kinni, kui ta järelravi otstar­bel
oli kodust teel polikliinikusse.
Teate vangistamisest andis Mart
Nikluse isale 29. ajjrillil pärastlõunal
eriti tähtsate asjade Uurija peapro­kuröri
juures E. Vallimäe. Mart Nik­lus
on paigutatud üiikooU tänaval
aduvasse T^rtu vanglasse, kus ta oli
juba viibinud arestis 13 päeva 19.
• märtsist,
I Samas on tulnud teade USA-st, et
Jüri Kukk on esitatud USA Riikliku
ijeaduste Akadeemia hoolealuseks.
-Nõukogude võimudelt tahetakse te­ma
suhtes aru pärida.
Mart Nikluse vangistamisest teatas
ka Christiah Science Monitor 1. mail.
•JüriLina
..MEIE ELU" asutas Eesti ü
ntario on ilus
kevadel kui see
on puhas ia^ ei
ole täispillatud pmgi.
Väheste inimeste
mõtlematus ja halvad
harjumused võivad
rikkuda ilusa ümbruse
et seda nautida soojadel
päevadel;
Õnneks paljud
ühiskondlikult mõtlevad
tahavad aidata, et hoida Ontario ilus.
Näiteks, 19,000 Ontario Õngitsejate Ja
Jahimeeste Ühingu Higet korraldavad
Ministry of Environnient kaasabil
PITOi IN DAY laupäeval, 7. juunil. '
Õngitsejad ja jahimehed üle Ontario
on organiseerimas erilist ümbruskonna
PITGHIN projekte,
et puhastada prügist
ja vana kolust ojad,
rannad, maateed ja jalg-t^
ajad, pikniku ja
telgitamise maä-alad ja
kohad kus puudub
regulaarne korrashoid ja
prügi äraviimine.
Teie saate aidata
kaasa pollutšiooni
ärahoidmiseks.
Tee algust ja ühine PITCH^m^
projektiga oma ümbruses.
Süs, AITA KAASA hoida Ontario ilus.
Meie kõik saame sellest kasu, kui Sina saad.
ofthe
Environment
Ontario Hon. Harry Parrott, DDS, Minister
G. W.S.Scott,QC, Deputy Minister
Tervisringi võimle j;
m^, Leida Marks,
ving, Laiira Kalm, F
Salme Riives, Hild<
gi, El vine Pärg, He
Ehrstein, Jüri Aus,
si, Helfene Pahapill,
Rink, Ülemine rida
Tamm,^rna Kuulb|
Hilda Talving, Ludi
0
Green Farrofi lüksus-hotelSist paar
astet allpool võtab suure maa^ak
oma alla inglise sõjaväe; blokk. Ka
terrasside viisi ehitatud, kauni vasi-tega
üle saare ja üle mere. Need ka-pitaal-
ehitused on väga hästi tehtud
ja tühjad, sest inglise sõjavägi lah­kus
iseseisvuse saabudes ning saar
on täiesti kaitseta. Ühe kasarmu nur­ga
peal oli silt „High§chool" ja teise
kasarmu, millel trellitatud aknad, oli
ostnud rikas pensionärist ameerikla­ne
ära, et turistidele hotelliks töha,
Ctlesime taile ka„tere", näitas tube,
mis juba valmis. Jäi mulje, et nende
süngete müüride vahel küll ei tihka
suvitada!
KÄIK PIGEOM SAARELE .
See saar ei tuleta mitte kuidagi tu­vi
meelde, vaid oma nime on ta saa­nud
kuulsa prantsuse maalija järgi,
kes saarel istus ja kuningas Louislle
maalis. Prantslased ostsid pilte ja ar­mastasid
seda kaunist saart; Selajal
oli saar mandrist lahus. Aasta tagasi
on umbes 1,5 km pikkuse teega ühen­dus
loodud. See oli valitsuse suurpro­jekt
ja läks palju maksma, aga prob­leem
loodusega võitlemises kestab.
See on koht kus on tuule neel, kus
ka vaikse ilmaga lained kannavad
valget vahtu ja ründavad uut teed
kurjalt. Pidevalt veavad veoautod
kaljurahne kurjadesse laintesse tee
ja seisab eesti ühtskonnsi t@@rsl3tu-kaitseks,
aga siiski pritsib tormav
laine riifil vahutava vee kohati 30—
40 jalga kõrgele. Hürrikani puhul
kindlasti tormab vesi üle tee. Idas on
saarel ilus rand, aga võimatu supel­da
metsikutes lainetes ja koraHi-liiva-ses
vees. Saare lõunaosas on ilus su­pelrand.
See suur ümar-pikergune
mägi meres meenutab mulle lamavat
hüljest, kes karjub suu lahti. Võtab
pool päeva aega, et ülesse ronida.
Poisid läksid poole teeni ja tulid ta-
•.gasi.-' ., • •
WEST WINDS RA^JD ^
See kuulub ameerika abielupaarile
ja suvitajad on inglased igas vanuse­grupis.
Oh kaks peamaja. Ühes on
kontor ja peremehe eluase, teises
söökla, baar, spordimängud jä lin­nud,
Suvi taiad elavad nagu dzhung-lis,
väikestes õlgkatustega majades.
Lopsakas taimestik kipub ummista­ma
teed, p^lme on maha saetud,
kaünpuud mööda ronivad rohelised
sisalikud ja lindude suuri maju, nagu
meie tööriistade putkad, on kõikjal.
Väravas oma majas on sini-roheline
ja helepunane papagoi. Esimene üt­leb
iga jutu peale „Ail right" ja teine
•küsib kogu aeg„Hov\/ are you?" Kui
tüdineb siis ehmatab sind kisaga ja
ronib oma suure noka abil kõrgele.
Baaris ripub laest alla suuri banaa-nipuntraid
külalistele tasuta söömi­seks.
Seal katuse all on lendamas ja
juttu vidistamas väiksed mustad lin-
Tiibkldverid — Pif eaiin^d
petrof, Bluthner, Forster, j.t.
Uued ja renoveeritMd.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD
• • , üüriisü^
nud, kelle pugu on orärižh-värviline.
Niipea kui kee^i banaani pundist võ­tab,
on lind su sõber. Ta jälgib sind
isegi rannale, istub su tugitooli peal
ja ootab. Võib teda silitada, aga kat­su
kinni võtta — ei jäse. Enne mitte
ära ei lähe kui banaan on söödud.
Sellel suvituskohal on palju puid-pwsaid
õitsemas, palju töö-personali
ja rahutu meri. Ega muidu pole nimi
„West Wiridš".
HOLIDAY IMM
Hotell on ühekordne, aga huvitava
aiaga, mille taimestik paelub, vaa­tama.
Külastajad igalt poolt, aga pea­miselt
sakslased, kelle DM. võimal­dab
suvitamist. Seal kohtame ka
Quebec'i rahvast.
Holiday Inn on nagu tavaliselt su­veniir
ärisid täis. Seal on postkontor,
viinaäri, riietusärid, lõhnaõlid jne.
Rand on haruldane ilus, omab mõõt­meid
mitmeti ja meri on selles juma-hkus
sopis selge ja sillerdab päike­ses.
Musti on palju ja politsei liigub
edasi-tagasi, võib olla sellepärast et
ka rannal on lubatud äritsemine. Pa­kutakse
sulle küll seda ja teist, mis
tüütavalt mõjub.
RAAMATUKOGUD V
house of music Ltd.
£ 230 Bloor St. West
TORONTO, ONTARIO M5S
Tel. 961-3111
Olles linnas astun sisse raamatuko­gusse.
Sinna tuleb ema kolme lapse­ga,
üks neist on valge aga neegrimoo-di
punaste lokkis juustega. Juteldes
selgub, et vana-vanaisa olnud ingla­ne.
Hiljem panen tähele veel teisigi
sarnaseid nähteid. Neil olevat ka
neegri albinosid, inimesed kellel po­le
pigmenti. Nende nahk on heleval­ge,
silmad punased ja juuksed valge
'kui lina.
Meiega ühes lennukis on ka pere­kond
Kanadast, kus vanem poeg oli
harilik 12-aastane poiss, õde, umbes
kaheksa aastane, albino ja samuti
väikevend.
Silm jääb peatuma mu lemmik
ajakirja „National Geographic" nr. 4.
Loen kaanelt sisu ja mis ma näen
„Retum to Estonia" — Priit J. Vesi-lind.
Artikkel on piltidega koikku 27
Ihk.
Ta oli isegi mu kodukihelkonna—
Viru Jaagupi — kalmistul käinud,
kus ka meie perekonna malmis paik.
Ta käis seal Sita-Matsj haual, kes
maetud sinna 1645-aastal. Nähtavasti
ikka alles. Mats oli naljamees, aga
tal ei olnud loomi. Oma popsi maala­pile
korjas hobuse pabulaid tee pealt.
Rahvas kutsus teda sellepärast Sita-
Matsiks. Tema viirtiane soov oli, et
see nimi pannakse tema hauakivi
peale. Seda soovi /aktsepteeriti ja iga­üks
teadis kus tema haud oli ja veel
praegugi.
Ajakirjanik arvab, et eestlane ei
vaimustu mitte kergesti ja on melan-koolne
sajandeid kestnud ajalooliste
raskuste tõttu, mis ei lase väikerah­val
vabalt areneda. Praegu on maa
varsti mineraalidest tühi, kõik vee- .
takse USSR-i. :
Huumoriga öeldakse Kodumaal, et
'kas on tõsi — kui teil on kolm eest­last
kusagil, siis on üks Eesti sehs.
- Kui on neli eestlast, sus on kaks
. seltsi. ' .
Lõpuks ta ütleb, et Eesti on ja
jääb ilusaks maaks, kuigi lapsed on
hajutatud üle maailma. >
Mu • unistuste saar St. Lucia on
vaene, aga turisti koheldi hästi. Ei
näinud kusagil ka mingi haavavat sil-
^ti nagu Ameerikas.
Meenub motelliömänik, kes kurtis
inimeste rumala suu ja kommete üle
ning näitas kuidas coca-colaga oli la­gi
ja seinad täis pritsitud. Suur silt
kohustas/ lugema, kus oli umbes nii:
Koerad ei ole iialgi meie motelli maa­ala
kahjustanud egä rikkunud. Ini-.
mesed jätavad järgi lõhutud toole,
peegleid, põletatud madratseid ja
söögi jäänuseid seintele. Keegi purus­tas
purjuspäi TV ^kriini. Koerad on
vaid susse ujumisbasseini äärest ära
viinud. Inimesed aga varustavad en­did
meie lampidega, piltidega sein­telt,
padjad voodist, tuhatoosid lau­dadelt,
vannitoast kardinad jne.
t)kski koer ei ole senini kedagi
haavanud. Möödunud aastal pii pere­konna
tülid^ tagajärjel kaheksa haa­vatut
ja üks naine lasi oma mehe ma­ha.
Meil pole olnud koeri kes voodis
suitsetavad ja teki põlema panevad.
Meil pole olnud koeri, kes käteräti­kuid
varastab ja 'kärarikkaid sõnele-misi
teeb, segades teisi. Meil pole ol­nud
ka purjus koera kes lõhub. Kui
teie koer kannatab teid, siis olete ka
teie ise teretulnud.
f arvis võil
pühitsesid oma tcgcvl
pelaniist kohvi ja l o kj
jas S, mail. Osavõll o(
vilaud' i-ikkalik. Ringi
ic S õ r r a o l i loiiuidl
värsid kõigi liikmete
ju ülendas. Kui ta a^
edaspidi loobub Võin
timisest, üll see cbaii
seks ja teda püüti in(
sust muuta, Juhatui
muth andis ülevaate
vusest, avaldas 4unn|
ruktorite Ingrid Saar)
mari ning klaverisaal]
dile; kes kõik said lil
. Pensionäride Klubi
Terts mürkis •\ajadus|
hrkirja ja kodukorra
misringi 'legevuser ja
saada New llori/.onil
lust sügishooaja edLi|
seks.
Toronto
viimane loeng 'enne
toimus aprillis arv
Klubi esimees M; Le
aastapäeval otsusta,
aianduseri teadlasele
üle vastava diplomi
V i lj ei e m i s e ees t Ka n i
Eesli Aianduskiubije
eest.
A. Haavaniii täiii^^s
tunnustuse eest. Õht
mai „Floridast Kan
Ä. Haavaniit mõne. s
hatuses puudu tas T k
aiandust, j ä r g n e v as
siinseid kevadisi aiat
lepanu pööras lindu(
puude juures, puude
kärnist, umbrohtude
'kasvatamist, kaskedt
gonigii, kevadist mu
sambla hävitamist m
jagamise vajadust jn
des mainis muuhulg;
ohtlikumat haigust